Eestlasel on kolm põldu, põld ise, mets ja kala. Nii ütles veebruari keskel meile keskkonnaministeeriumi üks kalandusjuhtidest Robert aps kui ta selgitas pärast mitmeid päris tõsiseid kallaletunge ajakirjanduses kalandusspetsialistid aadressil, et miks meil rahvusvahelisi püügikoodi edasi müüakse ja miks turgude pärast ei võidelda. Kes mäletab, siis saime informatsiooni palju juurde, et tehakse tõsist tööd. Et välismaal vahetatud püügikvoodid annavad mitte ainult meie inimestele kõvasti tööd, vaid ka seal püütud kala saab kohe tasustatud, saab kohe ära anda. Ja et idaturu suunas käib ka rida pingutusi, et Eesti kala satuks rahvusvahelise paketi sisse, mis on suunatud Venemaal. Me lõpetasime siis üsna optimistlikult, sest selleks oli põhjust. Ja me võime öelda, et me oleme optimismile saanud ka kinnitust viimaste kuude statistikast ja nüüd siis uuesti härra aps. Mida siis? Võib-olla kõrvalseisja jaoks pelgalt arvud, aga teie jaoks palju enam ütlevad. See on tõesti nii, kui me vaatame selle aasta esimese kahe kuu püügistatistikat siis me võime tõdeda seda, et idaturukriisi ilminguid nüüd kalapüügitasandil küll enam näha ei ole. Kui möödunud aastal esimese kahe kuuga püüti räime kokku 6000 tonni siis nüüd, sellel aastal on juba 7,9. Peaaegu 8000 tonni. Kilu püüti möödunud aastal 7,3000 tonni. Sellel aastal on 9,3000 tonni. Nii et kui me nüüd neid arve koos võrdleme, siis möödunudaastase 13,3000 tonni kõrvale saame panna 17,2000 tonni sellel aastal. Siit me võime järeldada, et kalapüük edeneb hästi ja isegi paremini, kui möödunud aastal. Üheks põhjuseks siin võib-olla on tõesti see skeem, see süsteem, mida rakendas kalanduse osakond püügiõiguse andmisel kaluritele kus kalurid avad seda püügiõigust vastavalt sellele, kuidas nad nüüd püüavad ja eelmise portsjoni realiseerivad, kui nii võib öelda. Ja lisaks on siin selline if et 20 protsenti laevadest, kes jäid möödunud sügisel tõesti nende turutingimuste tõttu seisma, ei olegi hiljem uut luba taotlema tulnud. Kuid need laevad, kellel on turgu, kellel on võimalusi kala müüa, need on seevastu rohkem püüdnud ja müünud, kui seda oli möödunud aastal ja möödunud aasta oli ju aasta alguses päris edukas, kalanduse jaoks seda peeti, niimoodi arvestati. Kui me räägime nüüd tursast, siis täpselt samuti. Möödunud aasta kahe esimese kuuga püüti 176000 tonni turska. Sellel aastal on juba püütud 246 tonni turska. Võib-olla üks teine märkus, mis siin võiks olla? Me teame, et ettevõtted kalatöötlejad võtavad vastu nõndanimetatud sproti kala. Ja selle hulka kuulub nii tehnoloogi poolt vaadatuna nii tõesti kilumõõduline kilu kui ka selline väiksem räim. Ja siin tahaks ohvritele südamele panna seda, et sageli võib olla sellise tänapäeva elu kiiruses kui räägitakse sprotiga või siis lihtsalt pannakse taga kirja sprotina või kiluna. Ja, ja siin võib juhtuda niimoodi, et sellega mõnevõrra kunstlikult suurendatakse välja püütava kilu hulka statistikas. Arvut räime osas jäävad tagasihoidlikumaks mis võib aasta lõpupoole mõningaid raskusi põhjustada nendele samadele kaluritele just selles mõttes, et, et kilukvoot võib otsa lõppeda enne, kui meil veel räimi ja siis me peame otsima seda räime võib-olla niimoodi suuremate jõupingutustega ka, kust me saaksime siis teda kätte eraldi keelust. Nii et selline nähtus on mingil määral neid praegu esineb ja selles suhtes tahaks siis ka soovitada, et ikkagi ka seda väikse kala hulgast kas või silma järgi hinnata ikka enam-vähem õigesti. See kilu ja räime vahekord. See on oluline nüanss statistika jaoks ja plaanide täitmise jaoks aruannete jaoks kuid me võime öelda üldisemalt, et summa summaarum on kalamehed hästi tööle saanud asuda, sest kalal on turgu. Teisipäeval pidasid meteoroloogid oma rahvusvahelist päeva ja nii nagu varasematel aastatel pika teadusliku konverentsiga. Üks esineja oli meil ajakirjandusest hästi tuttav mees. Ain, kallis Tõravere meteoroloogiajaama juhataja ja teema on väga lihtne, aga kindlasti huvitav, sest ju me oleme kogenud, et ilm on meile võib-olla igapäevane keskkond, isegi kui me öösel magame. See õhurõhk jõuab meieni, kui ta muutub ja ka niiskus tuleb meile lähemale. Ettekande pealkiri oli ilm ja tervis. Juba Hippokrates hoiatas. Kuulge, ärge tehke peaoperatsioone või peaga tehtavaid operatsioonide teatavatel päevadel sellepärast et juba siis märgati, et vahel on ilm selline, mis tekitab kohe tabavaid aistinguid tervises. Kondid hakkavad vallutama, seda teab igaüks, kes on juba jõudnud üle 50 aasta. Need, kes on veel 13. 20 aastased, nendest umbes iga viies. Võib-olla oskab märgata, et tema tervisele mõjub ilm, aga üle 50. Arvatakse, et juba iga iga teine inimene on teatud sõltuvuses ümbritsevast ilmast ja vanemaks, seda rohkem hakkavad kondid tundma ilma ilmamuutusi. Ja tänase meteoroloogiapäeva teemaks oligi rahvusvaheliselt ettemääratud diviis. Ilm, kliima, tervis. No see on juba väga-väga pikk teema, sest arvatakse, et isegi ajalugu mõjustatud kliimast. Vanar Vana-Roomas võib-olla hakkas Rooma riik lagunema tänu sellele, et inimesed enam ei suutnud kohastuda muutuvale kliimale. Siis palju oli neid tallmaid, kus terved Karinesonid surid välja Maarja või kollatõvehoogude mõjul, mis on omakorda mõjutatud ilmast. Need seosed on sellised, mida ise ei oska alati tähele pannagi. Näiteks viimastel aegadel pööratakse tähelepanu naiste sünnitustegevuse ja ilma vahesse seostele. Et kui tuleb järsku sisse soe õhumass ja on sellised päevad, on viimase peal kriitiline periood, siis võib sünnitustegevus alata hoopis varem. Kui oli arvestatud või siis erineda jälle. Siis arvatakse, et laste tervis on tugevasti mõjutatud ümbritsevast ilmast näiteks veel kosuvad lapsed paremini, seda on võib-olla kõik tähele pannud, et lapsed on suve lõpul nagu pikemaks kasvanud ja kosunud ajalehe kevadel hiliskevadel noh, tuleb see esile, et on tervis nagu muutub nõrgemaks, tekib kevadväsimus ja siis igasugune ilmamuutus võib halvasti mõjuda tervisele. Kas neid seoseid on tähele pandud, et kui me elame siin Eestimaajoonel ja ja läheme väga teise kohta, kas peale selle, et on põnev, huvitav, teistmoodi, kosutab meid või võib ka vahel kokkuvõttes väsitada? Ta võib nii väsitada kui päris tervisele kahjulikult mõjuda. Kui ikka inimene alati ei ole tähele pannud, et ta on tundlike teatud ilmaolukorrale sattudes. Niiskesse kuuma kliimasse võib tal tekkida süda, häired või, või muid tervise, isegi rikkeid, nii et ta võib kokku kokku variseda. Sest ilma komponendid omavahel heas seoses näiteks on tunduvalt lihtsam taluda kuuma ja niisket kliimat, seda on igaüks tundnud omal nahal, kui on ikka lämme, siis on see väga raske taluda, sellist ilma. Ja sellega seoses peaks ennem ikka käima arsti juures ära ja, ja uurima sõda. Kasashtan üritab sellise kliimaga riiki reisida üldse või mitte, või teeb ennem? Mõtlema ikka korralikud järele, kuhu kuhu sõita ja kas sinu tervis seda vastu peab, see Aaklimatasid tsooni lood on igale inimesele veenev, vahelda kohastub, ateerub kohaliku kliima kiiremini ja ka teistel läheb rohkem aega. Ma seda on igaüks kogenud. Kunagi käisime Tadžiki maal, valasime seal neli kuud ja esimesed kaks nädalat oli, oli täielik väsimus, apaatia tekkis, sest oli kliimale täielikult teine. Näiteks Inglismaal on tähele pandud, et viimase 20 aasta jooksul on täheldatud suurt nahavähiesinemiste sagedust. Kuna inimesed on rohkem hakanud reisima Marokos, Tuneesias ja sealses kliimas on nad kõrvetavad tahes-tahtmata esimestel päevadel oma naha ära ja, ja need see mõju ilmneb alles mitmekümne aasta tagant. Võib-olla. Ja ka Venemaalt Iisraeli emigreerunud inimestel on kaheksa korda rohkem täheldatud nahavähi esinemissagedust, kuna nemad, see kliima on seal tunduvalt. Teine võrreldes selle endise Venemaa-aladega päikesepaiste intensiivsem ja sellepärast tulevad siis sellised nähud, ohtlikud nähud esile nagu nahavähk katarakti silmades. Muusikaajal me valisime välja Sagadi mõisa metsanduse õppekeskuse kus eelinformatsiooni kohaselt on kokku kutsutud peale Eesti metsaomanike esindajatega külalised Lätist ja Leedust. Sideliini teises otsas on metsaameti asedirektor Kristjan Tõnisson. Mida te seal siis koos pureteni öelda? Tervist minu poolt ka ja siin sageli siis on tõesti koos päris esinduslik seltskond timaadest ja, ja Soomest ja Rootsist inimesed, kes esindavad erametsaomanike ja esindavad nüüd riigi funktsioone metsanduses erinevaid metsaameteid. Põhjus, miks Sagadis koos ollakse, on, on väga lihtne, respekt. See on nüüd esmane eesmärk on see, et saada need inimesed kokku istuma ühe ja sama laua taha ja arutama neid neid probleeme, mis praegu erametsanduses siin Balti regioonis. Aga Põhjamaades on, et, et on inimesed, kes teavad väga hästi probleeme, need on metsaomanikud, on inimesed, kes oskavad ja saavad välja pakkuda lahendusi nendele probleemidele, need on siis ei saa see ametnikud ja, ja nüüd, esimesel päeval, päeval me on, siis eile me tutvusime iga riigi olukorraga metsanduses ja erametsanduses siis võib-olla natukene detailsemalt ja ja tänasel päeval me oleme keskendunud tööle töögruppides, kus siis on neli põhilist teemat välja valitud, mis siis nagu murettekitavad või millele on vaja tähelepanu pöörata. Teemad lühidalt on siis tegelikult tegelemine linnas elavate metsaomanikega siis metsa majandamise kavandamine, kuidas seda muuta omanikusõbralikumaks. Teisalt, kuidas seda metsa majandamise kavandamist muuta? Näiteks loodussõbralikumaks? Kolmas töögrupp tegeleb sellega. Et nüüd nii Skandinaaviamaades kui, kui Balti regioonis on, on suur probleem metsa lahendusega, tähendab metsi, raiutakse metsi, uuendataja ja noh, Skandinaaviamaades tõenäoliselt uuendatakse rohkem kui Balti regioonis, aga, aga on veel ühine probleem, mis on võrdselt. Peavalu, tekitab nii meil kui seal on, on see, et noori metsi hooldata ja sellega seatakse ohtu meie laevastik, küpsete metsade, küpsete erametsade kvaliteet ja ja viimane, suurem teema on see, et kuidas saada neid erametsaomanikega omavahel nagu rohkem rohkem koostööd tegema. Ja nüüd need töögrupid tõesti on tõsiselt sellel Nendel teemadel nagu tööd teinud ja esimesed niisugused ettepanekud on ka juba tehtud ja, ja me tahame selle kohtumise lõppedes valmistada ette ühe raporti, kus on siis kõigil võimalik teavet saada. Arutleti, millised olid ettepanekud ja, ja loodame, et siit tuleb päris mitu niisugust head projektilaadset koostööettepanekut, mis siis nagu päris konkreetselt, kui käiku lähevad. Kõik on ju elust endast võetud teemad ja kui te jõuate lahendustele lähemale, siis olete tõsist tööd teinud ja ja kui lõpuks, mis sõelale jääb, võib-olla sellest räägime siis nädala pärast juba Tallinnas. Kindlasti aitäh. Palun.
