Tere alanud on saade, laste lood. Mina olen Tiina Vilu. Täna jätkame ringkäiku elektrilevis, uurime, kuidas elekter meieni jõuab. Elektrilevisse jälgitakse elektrivõrgus toimuvat ja korraldatakse elektriliinide parandamist ja arendamist. Tallinna Saksa Gümnaasiumi kolmanda klassi õpilastega oleme parasjagu. Elektrilevi juhtimiskeskuse õppeklassis seinal on suur elektrivõrgukaart kohanimede joonte ja tulukestega, mis märgivad liine ja alajaamu. Meie küsimustele vastab elektrilevi juht Tarmo Mere. Siis seal tabeli peal on lisaks sellele, et me näeme nagu mingite juhtmete jälgija, lambikese on siis mingisugused näidud, kust ma loen, et on sagedus ja taastuvenergia elektrijaamad, igalühel on siis taga mingeid numbreid, mis võivad muutuda. Need numbrid näitavad niukseid olulisemaid parameetreid, siis elektrivõrgus ja sagedus, seda oleks väga keeruline lahti seletada. Aga see on üks tähtis number, mis peab olema võimalikult täpselt, et 50 juures. Näete siis ta ongi 50,01 järgmine number näitab siis seda, kui palju on praegu inimesed, tarbivad elektrit või võimsust. Ja see hetkel on siin 711 megavatti. Vaadake, kui on külm talv, siis võib see number olla isegi 1600, ehk et sellest praegusest numbrist siin üle kahe korra suurem ja järgmine number seal all tähendab siis seda, et praegu taastuvenergia elektrijaamad toodavad praegu hetkel 58 megavatti võimsust siis ja need taastuvenergia elektrijaamad on need, millest ma varem rääkisin. Need on siin need tuuleelektrijaamad ja, ja mõningad vee elektrijaamad, gaasin. Kas siin näeb inimest seda ka, et kas on midagi juhtunud või midagi muud? No ütleme niimoodi, et nende numbrite ja, ja tulukeste abil me näeme siin seda jah, et kas kuskil on elekter ära või on kõik korras, aga seda, kas kellelegiga on mõni elektriõnnetus juhtunud või midagi taolist, siis seda siit otse nende tulukeste abiline. Tarmo, kui on väga-väga suur torm, kas võib ju juhtuda ka niimoodi, et kõik need tuled siin selle tabeli peale on kustunud, et igalt poolt Eestist on elekter ära? No põhimõtteliselt on selline olukord jah võimalik aga nii hullusti ei ole kunagi veel olnud, et kõige hullem olukord on olnud see, kus meil on umbes kolmandik kogu see tähendab siis iga kolmas kodu Eestis on ilma elektrita olnud ühel ajahetkel. Need on tõesti need suured hetked, kus on olnud väga suured lumetormid ja tugevad tuuled. Aga kui te nüüd mõtlete panna kõik elektriliinid, mis on maa peal maa alla kuidas siis inimesed teavad, et kusagilt sealt maast lähevad liinid praegu me näeme, kui need liinid on, eks ju, meie peade kohal ja me teame neist eemale hoida. Aga kui nad on maa sees, kas see võib teistpidi olla ohtlik? No maa all olevad elektriliinid on ikkagi ka tähistatud maa peal olevate märkidega, neil on sellised kollased postid, nad annavad märku, et siin läheduses on elektrikaablid. Nad ei ole ohtlikud. Kui inimene ei hakka täiesti suvalises kohas auku kaevama ja need onud ja firmad, kes loovad mingil põhjusel neid auke maa sisse, kas siis turgude panemiseks või mingil muul põhjusel siis nemad alati koos kõlastavad meiega selle kaevamise ja meie näitame täpselt, kus kohas need liinid on, et ei juhtuks seda õnnetust, et nad kas siis labida või või kopaga ära lõhuvad. Aga kas teie ka selle elektrimaksetele? Ja loomulikult kõik inimesed Eestimaal kaasa arvatud, need inimesed, kes siin majas töötavad, peavad maksma ühtemoodi elektri eest, siin ei ole mitte kellelegi eelist kellegi teise ees. Mu Enn mängib kitarri, siis ükskord leidsime pööningult, leidsime kaks kõlarit, mis nagu kitarriheli soojemaks, siis selle pidi pistikusse parem, aga siis see ei sobinud sinna pistikusse, mis meil kodus on, need, see oli sihuke vanast ajast siis mu isa pidin natuke noa nagu lõikama, et see sisse sobib. Noh, eks see on selline hädaabilahendus, mis tegelikult peaks selle asjaga nii tegema, et see pistiku ots tuleks täiesti ära vahetada ja hea on, kui seda teeb siis juba selline inimene, kes on elektritöödeks õppinud ja siis võib olla kindel, et seal ei juhtu mingisugust õnnetust. Ma tahtsin seda kysida, et mõnikord, kui sa paned mingid pistikud stepslite, siis sealt saab ka natukene elektrit. Kas see või vägeval skaala. Et täpne on öelda, et me paneme pistiku pistikupesasse nagu pistikupanemisel juhtub, nii et sa tunned, et sa saad elektrit siis on sellel pistikul midagi väga korrast ära ja, ja sellest tuleks ka siis kohe eemale hoida ja see asi tuleb ära parandada. Nii ei tohi olla, et sealt elektrit saab. Aga kui saba näppu pistikupesas ja säärane elekter sees, kas siis ka ääres olla? Väga suure tõenäosusega nii see juhtubki, kui seda teha, aga olge teieni targad ja rääkige oma sõpradele jama õdedele-vendadele, et, et mitte mingil juhul seda ei tohiks teha. Parematel. Uuematel pistikupesades on kõigiga sellised kaitsed ees, et tegelikult nende väikseid augukesi ei olegi seal niimoodi lahti, sinna ei tohikski midagi saada, sisse toppida. Kui pistikus on praegu, et kas see on ka ohtlik? No ilmselt jah, selles mõttes, et tank katki ja ja siis ta võib sealt ümbert ju ära laguneda ja siis paljastuvad sealt alt kõik sellised juhtme otsad, mis ei tohi kuidagi kellegile käe vastu või, või keha vastu sattuda. Aga meel kodus tehakse praegu remonti ja siis ma olen seal käinud korra sellele kani, et seal olid mõned pistikupesad Läti võetted. Kuidas remondimehed siis neid parandavad ja muudavad? Samamoodi nagu sinu kodus remondi tegemise ajal, nii ka elektrivõrgus ja mujal, kui tehakse elektritöid, siis lülitatakse elekter nendest juhtmetest välja ja siis võib rahulikult seal kätega katsuda ja rahulikult seda tööd teha. Korras, kõik on kinni kruvitud, ära kaitstud, siis lülitatakse uuesti elekter sisse. Mis siis saab, kui väga suur äikesetorm tuleks ja lööks sinna kõige tähtsamast kohta mingisugusesse, alajaama või keskjaama, et mis siis elektrisüsteem? Isand no äike on tavaliselt selline asi, mis ei ole terves Eestis kunagi korraga. Äike on ikkagi äikesepilve all ja kui äike lööb alajaama, siis jah, võib juhtuda ka seda, et see alajaam lülitub välja ja siis tuleb jällegi remondime, et appi kutsuda. Aga üldiselt see suurt, et niisugust üle-eestilist pimedust ei tekita, kas äike on ka elekter ja täpselt niit? Äike on elekter ja, ja ta on väga suure võimsusega, aga väga lühiajaline, selline laeng, mis liigub. Kas äikesest saaks ka teha sellist elektrit, et meie saaks seda kodus kasutada? Inimkond ei ole suutnud veel mõelda välja, kuidas äikeseenergiat kasutada ja ma arvan, et ta ei ole seda teinud, sellepärast et tegelikult see energiahulk inimese jaoks seal ühes äikeselöögist ikkagi väga väike. Aga kui välk lööb peajaama? Noh, tegelikult on niimoodi, et elektrivõrk on hästi laiali jaotatud üle Eestimaa ja selliseid nõndanimetatud alajaamu on meil üle 100 päris nii äikese puhul ikka juhtuda ei saagi, et sellest terve eestimaa elektrita jääks. Kõige hullem olukord, mis tõesti äikesega juhtuda võib ja need tõesti mingi üks piirkond või väiksem linn jääb korraga ilma elektrita. Aga teil siin juhtimiskeskuses on arvutid, mis jälgivad ja kontrollivad, see kõik on elektriga. Kas on juhtunud ka nii, et teil läheb elekter ära ja mis siis saab? No ütleme niimoodi, et siin juhtimiskeskus on nii tähtis koht, et siin on väga mitu võimalust elektrit saada. Et isegi kui, kui kõik elektron igalt poolt ära läinud, siis juhtimiskeskuses saab elektrit ka generaatoritest. Juhtimiskeskus on üldjuhul alati selline koht, kus elekter olemas. Nonii nüüd me oleme siin õppeklassis ringi vaadanud ja elektrist väga palju teada saanud. Mida me nüüd edasi teeme? Nüüd me võiksime liikuda siis korrus allapoole, kus me näeme siis päris dispetšereid elektrivõrku juhtimas ja me näeme siis seal seda, kuidas nad arvutite ja telefonide abil. Liigumegi ülemiselt korruselt allapoole, ukse kõrval on silt põhjajuhtimiskeskus. Siin on väga palju kontoriruume, kus on palju arvuteid ja arvutite taga istumas inimesed. Nüüd siseneme tuppa, kus on ukse peal silt elektrilevi harjuja saared. Ei toimi, võtta koha pealt välja, võtta 70 ga välja, anna teada. Nii, nüüd me oleme siis jõudnud sellesse kohta, kus siis päris dispetšeri siis juhivad seda elektrivõrku elektrivõrgu õla. See elektrivõrgujuhtimine tähendabki siis seda, et rikete likvideerimist ja tähendab ka seda, nende plaaniliste remont tööde jaoks erinevate siis lubade andmist ja olukorra Sis kirjeldamist. Nad on ära jaotatud erinevate piirkondade vahel ja hetkel nõukogude siin näete, selles toas on kolm dispetšerite, seal kõrvaltoas oli neid ka kokku kuskil viis kuus, aga niimoodi tööl siis, kui ei ole suurt tormi. Aga kui on suur torm, siis tuleb siia erinevaid onusid ja tädisid appi. Et oleks võimalik kiiremini neid rikkeid likvideerida. Aga kui üks mees nagu ühe koha peal istub, kas siis nagu ta kõikide nende arvutitega nagu tegelema? Ja üks onu tegeleb kõikide nende arvutitega, mis tema ümber on. Nagu te näete, siin on igal onul, on, loeme kokku, kuus-seitse-seitse arvutiekraani on, on korraga ees, igaühe peal, nendel on midagi olulist, mida ta peab korraga vaatama. Aga me nägime siin laua peal on Nix telefon, kus on hästi palju nuppe, kieli, et kas siis igale väikejaamal nendele jaamadele helistada. Need telefoninumbrid on siin selliste rikkebrigaadide rikke autode numbrid ja dispetšer läheb kogu aeg, kus need rikki autod on ja kui juhtub nüüd mingisugune liin kuskil katki olema või alajaamas midagi juhtuma, siis onu saadab kõigele lähemal oleva rikkebrigaadi seda riket parandama sinna kas dispetšeri tondiööpäevaringselt ja dispetšerile on tööl ööpäevaringselt. Need onud siin käivad vahetustega tööl, tulevad hommikul, lähevad järgmisel hommikul või on need vahetused kuidagi teistmoodi tehtud, aga igal juhul on iga laua taga ööpäevaringselt üks onu. Mitu dispetšerite on vaja, et ühe maja elektrit tagasi saada. No ühe maja elektri tagasisaamiseks ühteteist Petserit vaja, aga seal on neid parandajaid vajasid dispetšer ainult ütleb parandajatele, minge, leidsin. Praegu on siin üsna vaikne, lihtsalt mehed jälgivad enda eesolevatel ekraanidel toimuvat. Aga kas siis, kui on suured rikked, toimub mingisugune helisignaal ka, et on mingi häire? No ikka ja siis hakkab midagi piiksuma või, või ekraani peal punaselt vilkuma, et praegu oleme siin tõesti sellisel hetkel, kus ilm on ilus ja, ja tuult ei puhu ja ja toimuvad ainult siis plaanilised tööd. Ja siin ühes arvutis ma nägin, kui me siia tulime, siis vilkus winter tulukest, aga nüüd üks tuluke ei vilgu, aga teised ikka veel vilguvad. Kas see tähendab siis, et kuskil on elekter ära? Ja selles kohas on tõenäoliselt praegu välja lülitatud võrk ja seal toimuvad mingisugused elektritööd. Nii me liikusime nüüd elektrilevimajast välja ja läheme maja taha, meile näidatakse ühte ruumi, kus on väga oluline asi, kuhu me nüüd jõudsime sinuni mingi kütusehais. Me jõudsime sellisesse ruumi, kus on siis päris suur varugeneraator, kuna ma ennem üle ma rääkisin ka, et juhtimiskeskus on nii oluline kohta elektrivõrgu juhtimise seisukohast, siin ei tohi kunagi elektri ära minna ja kui nüüd tõesti võrgus igal pool on elekter ära läinud, siis me paneme selle generaatori siin käima ja selles majas saab ikkagi elekter olemas ja see lõhn, mida me tunneme, on tegelikult diiselkütuse lõhn, see masin on selline, millele tehakse iga natukese aja tagant niukene proovikäivitamine ta kindlasti siis töötaks, kui, kui teda väga vaja on. Nüüd liigume siit generaatoriruumist jällegi välja, kuhu me nüüd lähme, nüüd läheme siis õue ja meil on seal kaks sellist toredat onu, kes näitavad, kuidas elektriliine parandatakse ja, ja näitavad, kuidas posti otsa ronitakse ja mis vahendeid selleks kasutada. Homme samal ajal räägime edasi, kuidas tööelektrile vis käib. Elektrilevis käisid Tallinna Saksa Gümnaasiumi kolmanda klassi õpilased Sissi Ingrid, Siim, Mattias, Jacob ja Roland. Ringkäiku juhtis Tarmo Mere. Toimetas Tiina Vilu, helirežissöör oli Maristomba.
