Tere maahommikust täna räägime kalast. Rannakalurite hooaeg on läbi saamas ning nende võrkudesse on  viimastel aastatel tunginud veel laialdaselt tundmatu ümarmudil. Uurime, kes ta on. Paat näeb päris vana välja, tõid Ongi vana kui,  kui vana 25 või hakkab vist 26 saama juba,  mis kala see mudil selline on? Mudil on. Kaspia merest merest pärit ja nimi on tal ümarmudil,  aga mudilaid on ka teisi liike. Meile muidugi ei ole, ainult see nii, aga mudil on muidu ahvenaline,  ta kuulub ahvenate klassi ja siia, ta on sattunud laevade  palast vetega, seal pumbatakse tankid täis. Kui laev on ilma laadungite ja siin, kui hakatakse laadungid  või et pumbatakse välja ja need maimud satuvad siia,  tähendab, neil on soodsad arenemistingimused,  siin sobib see keskkond neile. Ja sellepärast ongi neid väga palju juba sigine. Kas te mäletate ka, millal teie esimese mudila välja tõmbasite? See oli kuskil? 2005. või kuuendal aastal ma täpselt mäletan  ja nüüd tõmbad iga kord, praktiliselt on iga kord  ja muidugi kui oleneb veeseisust, näiteks praegu on kõrgvesi,  siis ta on sügaval meie mõrvapiirkonnast väljas,  aga kui vesi langeb ja eriti kevade kevade,  siis ta on rannas, siis on paksult täis teda. No suvel on ka teda ikka päris arvestatav kogus,  mida see mudil teeb siis, las ta ujub sinna,  kus olla. Oi, mudil on väga suur kahju meile,  esiteks ta hävitab kalamarja, tema lemmiktoit on kalamari  ja näiteks räimed tulevadki randa, siis tema käib nendega  sabas ja ta õgib nende marja. Nii siis ta Sööb samamoodi maime väiksed näiteks ahvenamaime  ja mis on lemmikroog tal ja teine asi taga lestatoitu kui ei  ole muud karpe, ta ragistab väga hea meelega  ja tema on nii võimsad hambad. Et näiteks kui sadamapostid kuskil karbid kinni kasvanud,  ta ragistab sealt nii et kasvõi näri postipuhul võtab  hambajäljed külge ja no tal on noh, väga agressiivne kala. Ja koeb siin kuskil meie juures ta kolm korda kaspis on viis  korda kuus aasta jooksul. Nii et, et järglasi tuleb Robinal Aga teil on siin üks kala, see mudil kaasas  ka mis meie jaoks äkki? Millal see nüüd püütud on? Viimane kord, kui ma murran paar paar päeva tagasi  ja Ei näe just selline kala välja, mida, mida mina oleksin  kunagi kunagi enne näinud, aga nad on niisugused kalad,  et näiteks need on teravad hambad. Nii et, et kui sa elusast peast hakkad ära võtma siin mitu  sõrmest naks-naks tõmbab kohe kinni, nii täitsa,  no nii, et omal gi teinekord hakkad seal sobrama kala sees. Mudi ripub näpuga üle. Kihvad, kas ta nii suureks kasvab? Ei, ta kasvab 25 senti circa. Aga ma ei tea, palju ta praegu see on, ütleme 15  ja suuremad on juba panni peale läinud. Nii et väiksemad, need ma väiksemad, ma kaevan maasse,  väetan põldu. Vot nii. Kaduma ei lähe midagi. Siis pole ju, pole justkui nagu probleemi,  aga ta hävitab meie kala siin ära. Räime näiteks. Samamoodi lesta, lesta toidulaud on niigi viletsam. Millegipärast on viimasel ajal meres karpi  nii vähe, aga lesta põhitoit on karp. Nii ja sellega ta sööb need välja. Teda on mõrras palju. Mõrd on nii paksult mudilad täis, et üles tõmmata ei jõua ja,  ja surnud mudil on mõra sees. Ainus võimalus on kaluril tellida tuuker,  mis ei ole sugugi mitte odav lõbu. Tuuker läheb lihtsalt põhja, lihtsalt teeb mõra lahti ja,  ja hakkab puhtalt käsitsi seda surnud kala välja kraapima. Ei ole just eriti selline. Jutt, mida, mida kuulad sellise rõõmuga,  et saad aru, et kõik asjad on korras, ei ole korras. Mudilased on kalaliikidest soojade vete kõrgemate päris  luukalade rühm, kes elavad veekogudes põhja lähedal. Soome ja Liivi lahtedes ning ka Väinameres elav mustmudil on  meile tuttav. Kala nuhtluseks on aga võõrliik ümarmudil Kaspia merest  pärit võõras paljuneb väga kiiresti. Meie inimesed ümarmudilat ei tunne ning ei oska tänu sellele  ka tarbida. Lepnami sadam on üks lossimine räime lossimise kohalt  Harjumaa kõige suurem kus rannaa kala ostitakse,  teine on noh, tapurla siis, siis sellest võib rääkida küll,  et, et sellise räime räimepüügile, mis Harjumaal toimub,  et see on nii-öelda kuskil 50 protsenti sellest räimepüügist,  on see mudil segav 50 protsenti. No jämedalt jah. Noh, see on nüüd nagu teatud kalaliikidel,  et kus püütakse räime, et igal pool räime ei koe,  et siin on põhiliselt nagu niisugused räime kudemisalad,  kus seda rannaräime püütakse ja. Siin suur probleem, millised lahendused? Noh, üks lahendus on nagu see, et kus meil on siin koostöö  väga palju samasugust tegevusgruppidega,  kus Soomes kes on Soome riik, on nagu püüab,  nagu ta on nagu riigipoolne abi püüda välja selliseid  majanduslikult mitteefektiivseid liike, et nemad nimetavad  seda hoida kalastuseks. Me oleme siin oma tõlkinud selle nagu sanitaarkalapüügiks. Et kus siis nagu sellist kala saaks välja püüda  ja rääkida siin mingite teadlaste, kui esimesed mudilad  tulid Pärnu lahes välja ka Pärnu lahes, seda mudil ei ole  nagu probleemiks, et seal on hästi palju koha,  et koha on nagu mudila suur vaenlane. Eestis pannakse ka lastakse kohasid, istutatakse vett,  et noh, võib-olla oleks näiteks üks lahendus oleks see,  et, et lasta see koha vett, kes siis hävitab ära  selle mudila, et olgugi, et ta nüüd ise ei hakka siin  järglasi tooma, aga noh läheb ta pärast Pärnu,  see kala võib olla see koha, aga, aga mudila oleks  ehk vähemalt ohjeldatud, seda vähemalt. Et selge on nagu see, et, et jah, et ega me  selle looduse vastu ei saa, et päris lahti. Ja, aga noh, kui teda ka vähemaks on ka see suur asi Siis me peame ikkagi mõtlema seda, et kuidas see kalurile  see kalapüük nii-öelda majanduslikult tasuv oleks,  et kui ta praegu tuleb talle mitu tonni seda sisse tuleb mõrvas,  laseb selle mõrra uuesti lahti, see mudil ujub seal edasi rõõmsalt. Et noh, vähemalt teadlaste seisukohta, see,  et see, mis sa püünisesse jääb, see kala tuleks vähemalt  maale tulla, aga aga praeguste hindadega noh,  kaluril on lihtsam ja odavam, on see kala jätta sinna merre  ujuma ja tagasi lasta, kui seda maale tuua? Vedasime utiili niimoodi kuue sendiga kilo. No aga see ei tasu meil ära, see ja veel taheti,  et me veame oma autoga sinna. No vot, nii et, et selles on lugu muidugi see kala,  mis me tänavast küün, paljud said oma põllud rammutatud. Jah, minu oma aed ohab, kõik kasvab väga hästi mudila baasil,  nii et tuleb välja, et ikka mingit kasu sellest kalast. Minul on, aga aga merele ta on kahjulik. Põhjanaabrid püüavad võõrliigid oma vetest välja  ning teevad jäätmetest diislikütust. Et meil pilt selgeks saada, mida mudilaga peale hakata,  toimub esmaspäeval, 29. oktoobril Viimsi rannarahva  muuseumis ümarmudila teemaline arutelu. Sinna arutelule on kutsutud nii kalurid,  teadlased, ette võtjad ja ka põllumajandusministeeriumi esindajad. Võõrliikidega nüüd ütleme, võitluses mere osas ei ole kunagi  niisuguseid tulemusi saavutatud, et võib-olla väike siseveekogudes,  kus ei ole mingisugust väljavoolu, on võimalik teha mingi  totaalne hävitamine, kas mürgitamise või sellise nipi näol,  aga viimast kala välja püüda paraku merest ilmselt ei õnnestu,  nii et me peame leppima sellega, et, et ta meil siin olemas  on ja teda võib vabalt püüda aru saada, on muidugi see,  et ega vist jah, kuna inimesed teda väga ei tunne,  siis et hetkel ei ole seda turu turgu, kuhu teda nagu turustada. Et kindlasti oleks hea asi see, et kui inimesed saavad  selle kala maitse suhu ja, ja ja kalurid saavad  selle pealt teenida näiteks kaspia piirkonnas,  teenitakse selle eest päris hästi. Kuidas siis seda saavutada, milline on  põllumajandusministeeriumi poolne nägemus? Jah, ega siin ongi muud ei olegi, kui ainult inimeste  inimesi teavitada ja läbi meedia ja, ja noh,  me ei ole küll ka plaaninud eraldi kampaaniat praegu  ümarmudila teemal, eks me proovime kõiki Eesti vetest püütud  kala kalu inimestele lähemale tuua ja ja me ju teame,  et Eestis püütakse üle viie korra rohkem kala välja kui  tegelikult Meie uuringute järgi keskmine tarbimine Eestis  elaniku kohta on nii et et sisuliselt selle ressursi puudust  meil ei ole, aga et ka Eesti elanik on kala tarbiks rohkem,  sealhulgas miks mitte ka ümarmudilat. Mina söön seda mitu aastat teen omal talveks sisse ja. Praen ja marineerin ja konserveerin ja kõike teen  ja selline praetud variant on teil täna ka siin. Vaataks seda, aga kas seda valmistada on lihtne  või keeruline? No eks ta on muidugi keerulisem kui räime. Aga noh, ma ei ütleks, et et ta nii Hull on, näete, see on nüüd terve mudin niimoodi praetud. Aga siin on, näete viled niimoodi, see on luud välja võetud. Ja minu meelest. Proovige, no kui, kui te lubate, siis pilet maitseks küll pisut. Näeb täitsa kobe välja ja. See on väga hea kalasüüa. Kõlbab ta küll, nii et kui te juhuslikult mudila kätte saate,  siis pange pange pannile ja praadi ge ära  ja sööge. Kui ümarmudila teekond toidulauale võiks alguse saada  järgmisest aastast, siis teada-tuntud kilu,  eriti Tallinna kilu kohta, tuli septembris põrutav uudis Saaremaalt. Kauaaegne Tallinna kilutootev ettevõte pani oma uksed kinni. Olgugi et Tallinna kilu osakaal kiluturul on vähenemas,  ei ole armastus vürtsikilu vastu mitte kuhugi kadunud  ja just praegu püütud kalast saab kõige maitsvama toidu. Proua Tiiu, võtame kohe Harvil sarvist. Mis see teie hea kala salad? Selle hea kala saladus ikkagi on see, et me väga hoolikalt  jälgime kvalit algab sellest, et meil on oma oma laevad  ja meil on alati värske kala ja kogu seda tsüklit,  mis ta läbib, me väga hoolega jälgime ausalt öelda,  sellega on palju tegemist. See tähendab Peab vaatama, et temperatuurid oleksid vastavad. Et soola saaks parasjagu, et vürtsiretsept oleks jälgitud. Et. Pakkimine oleks hoolikas ja karp näeks ilus välja,  kui ta valmis on pakitud. Aga mis, mis siin siis keerulist on, kala tuleb sisse,  naised panevad ta masinasse, seal võetakse pea saba maha,  sisikond välja ja ongi olemas ja. Jaa, aga iga selle operatsiooni juures võib mõni asi minna  valesti ja siis on pahandust palju. Mis siis kõige olulisem on, kas on see kala ja,  ja kala värskus või hoopis see retsept, mis  selle kalaga koos karpi läheb? Teate, tähtsad on mõlemad, kõik, kes kalatööstusega on  natuke tegelenud, on, teavad, et suvel, kui kalatoitub,  on tema töötlemine väga raske. Ja me oleme sellega ka vaeva näinud. Kala toitub ja mitte üksi see, et tal on kõhus palju toitu,  vaid ka see, et toitumise ajal ta oma lihakonsistents on õrn  ja ta ei kannata soolamist. Alguses tuleb sisse nagu ilus kala, aga kui ta on siin paar  tundi seisnud või sorteerimismasinast läbi käinud  siis tema kõhud hakkavad juba maha minema. Ja eriti veel, kui soola panna, siis noh,  kolm päeva on, pole viga, aga siis nädala pärast on juba  kala väga pehme ja kõhu kattis. Kuulge, aga tee pakendatud kala maitsest küll kunagi aru ei saa,  et on see nüüd on see nüüd suvine kala või,  või talvine või hoopis kevad? Teie ei oska seda vahet teha. Aga nii kaua kalaäris olnud inimene nagu teie,  kuidas teie selle vahet? Noh näiteks. Esimene asi ikkagi see konsistents kalalihase liha  pehmusaste ja siis näiteks nüüd juba sügise poole kalarasvasus. Kilu on kõige parem oktoobris novembris,  kui ta on juba suvel ennast rasva söönud. Nii et praegu on kõige kõige parem aeg süüa  ja teha Aga nüüd ta veel natuke sööb kuskil oktoobri lõpus,  siis saab hakata juba väga head kala tegema. Aga see kestab kuskil jaanuari lõpuni, siis ta hakkab juba  lahjemaks minema. Ja kuskil olenevalt püügi või olenevalt aastast vahest ta  läheb aprilli lõpus hakkab intensiivselt sööma,  vahest läheb maikuuni. Ja siis on juba jälle palju raskusi. Proua Tiiu juttu tasub uskuda, sest kalaga on ta tegelenud  pool sajandit ehk 50 aastat. Retsepte teab ta peast, aga saladusi ei reeda. Kaubamärgi priis all valminud kalatooted,  eriti vürtsikilud, on ettevõttele au ja kuulsust toonud  nii Eestis kui kaugemal. Äsja tuldi tagasi Moskvast, kus võideti kuld  ja hõbemedal. Näiteks Brüsselis me oleme. Et see on parim kalatoode Ja siin Eestis me oleme. Siis Eesti parim kalatoode ka kaks aastat võitnud kui  oluline on see žüriide poolne konkursside poolne tagasiside  arenduse jaoks? See on tähtis, kuna meie teeme koostööd ka kokkadega. Tavalised inimesed, kes teevad seda otsust vaid  professionaalid nagu kokad Siis see on ka tähtis, kas nendel samadel põhjustel,  et nii tunnustatud olete, olete te ka laiendanud oma sortimenti,  näiteks sellel sügisel alustatud Tallinna kilude tegemine? No ja kuna meie põhikalad, mis me ise püüame Viimsi rannarahva muuseumis on näha, kuidas vedelat veetakse  ehk kuidas vanasti landiga kala püüti. Maivi, mida siin näitusel konksu otsas näidatakse. Noh, eelkõige näitame me siin konkse, aga näitame  ka lante ja igasugu muid põnevaid asju. Näiteks on meil siin väljas konksujada ehk tegelikult konks  ei ole mitte ainult kalamehe tööriist, kui ta läheb õngega  püüdma vaid ka võrkude võrkudesse saab moodustada nii-öelda  õngejadasid ja siis nendega põhjavees kala püüda. Siin me näeme näiteks sellist asja nagu pilt Ehk tal on otsas kaks teravat konksu ja pilk ise on kalakujuline. Ehk see on meil nüüd üks vanimaid eksemplar. Ta on 19. sajandi lõpust ja idee on selles,  et, et see kala kujutis, kui teda pandi vette  ja see liigutati siis kalale tundus tänu sellele varjule,  nagu oleks seal teine kala ujuks. Ja ta ei tundnud ohtu ja siis jäi nende konksude otsa kinni. Aga siin kõrval? Me võime siis näha natukene uuemaid variante sellest  ja pilgu edasiarendus on tegelikult siis lant. Ehk siis tänapäeval enamasti Kes on profim, kalamees, see käibki landiga kalal. Ja on hästi erinevaid lante olemas. Siin on näha näiteks selline roheline ja  siis on ka natukene lihtsakoelisem aga samas väga loomutruu. Väikene sinine. Kalakene. Tänapäeval toodetakse landid, siis enamasti Hiinas,  kus need siis Eestisse imporditakse. Aga nagu siis nägime, et vanasti ikka iga mees valmistus  endale ise landi. Aga kas tänapäeval ka mõni harrastuskalamees  või profikalamees õhtuti kuuris istub või töötoas  ja nokitseb seal lanti teha, oskate öelda? Ja see on väga tõenäoline, sest et tegelikult landid on ju  kallid ja Eesti inimene on selline praktiline. Kes ei, ilmaasjata raha ei kuluta, seega on täiesti võimalik  endale ka ise lant teha. Konksud ei ole mitte ainult kalade püüdmiseks. Vaid siin me näeme hülgekonksu või hülgeõnge. Ja sellega on seotud tegelikult päris brutaalne lugu. Kui hülgekütid vanasti läksid hülgeid püüdma siis,  kui neil õnnestus kätte saada mõni väike hülgepoeg  siis nad panid selle hülgepoja selle konksu otse kinni. Ja kui hülge ema tuli siis oma poega päästma,  siis nad tapsid ta ära. Päris jõhker tegevus. Ja see on siis nüüd suurem, kui ütleme tavaline kalapüügiks  mõeldud konks. No on näha küll, jah, millal viimati niimoodi hülgeid püüti,  oskate öelda? Veel 20. sajandi kolmekümnendatel aastatel  ja võib-olla ka osaliselt ka vene ajal, aga hülgeküttimine  teatavasti on tänapäeval ju keelatud, sellepärast et  hülgepopulatsioon on väike ja seetõttu enam ei tohi  ka sääraseid esemeid kasutada. Kuigi isegi kui hülgeküttimine oleks lubatud,  siis ei tohiks arvatavasti ikkagi enam hülgeõnge kasutada,  sellepärast et see on brutaalne püügiviis  mis tänapäeval ei lähe enam inimeste eetikakoodeksitega kokku. Südametud tegelased, need hülgekütid Aga eks igaüks teeb, mis vaja, et ellu jääda  ja see oli nende elatusallikas. Ja inimene peab püüdma võimalikult optimeerida oma tegevust. Kui brutaalsest püügist rääkida, siis siin on veel üks näide sellest. Ja siin me näeme nüüd lutsu mända mis on tänapäeval samuti  kuulub keelatud püügiriistade nimekirja. Sest et seda kasutati, kasutati lutsukala kudemise ajal  madalas vees. Kui kala kogunes sinna kokku siis pandi sääraseid lutsu  mändasid neid pandi päris palju ja tal on otsas sellised kõristid,  siin konkreetselt on pudelikorgid aga just täpselt,  aga võidi kasutada ka kuljuseid, vanu münte,  mida iganes, mis kõriseks kokkupuute all,  kui vesi liigub. Ja see meelitas kalu ligi ja teiselt poolt,  kuna neid oli seal palju kudemise ajal siis nad jäid nende  konksude otsa kinni. Mida me siin all näeme? Ja nõnda siis jäid lutsu kalu püüd, aga kuna see on  äärmiselt jõhker püügiviis, sest esiteks kala,  kui ta jääb sinna puntrasse kinni, neid võib sinna palju jääda,  nad ei pruugi ära surra. Saavad vigastada. Et see esiteks ei ole väga hea kuna võib tekitada  ka haigusi, sest kui vigastatud kala läheb eemale  ja haigestub, siis ta võib nakatuda ka teisi. Ja teiseks on tänapäeval üldiselt ka kudemis ajal ei ole  soovitatav kalu püüda. Lisaks sellele, et siin näeb neid erinevaid konksusid  ja lante, saab siin ka sellist haridust juurde  ja teadmisi kalapüügist. Just täpselt ja siin seinas oleme me loonud sellise kalamehe  põhivarustuse komplekti. Ehk siis põhiline, mida kalamees vajab, on siis,  kui ühed korralikud saapad, millega saaks vette sumbata. Ja üks hea spinning. Millega siis kala püüda? Kuigi siinkohal tuleb kindlasti ära mainida,  et spinning püügiks on vaja taodelda eraldi luba aga  kes kasutab lihtõnge ehk siis tavalist ridva otsa kinnitatud  tamiili siis selle jaoks luba pole vaja ja iga mees võib  minna kalale. Aga kus on kalamehe varustusse kuuluv pudel,  on see siin saabaste sees või? See on kalamehel endal põues peidus. Et seda ei, seda ei panda näitusele välja. Oleme Lääne-Virumaal Äntu kalakasvatuses,  kus Eesti rukkikuningas peab koduloomana hüljest kasvatab tuura,  forelli ja paaliaid. Hant, mis üüratu hall, see siin on? See hall, seda halli nimetatakse inkubaatoris. Siit marjast kooruvad kõik meie väiksed kalakesed,  nii forell kui paalia. Kui see kala hakkab juba ujuma, siis me paigutame ta  suuremates basseinidesse või vannidesse. Ja peale seda hakkabki kala toitmine siit inkubaatorist me  viime kala välja circa ühe grammisena ja  siis ta saab sööta kuskil 0,75 millimeetrit  ja peale seda läheb ta teistesse kasvatustesse  ja teistesse a välibasseinidesse. Kui kaua see aega võtab, kui tuleb mari ja lõpuks see pisike  kala junn siit välja ujub? Meie tingimustes, kus meil on allikavesi  ja veetemperatuur on kuskil seitse-kaheksa kraadi,  võtab see aega kuskil neli kuud. Selles vahekanalis on meil sees paalia, mis oli marjana,  toodi meile veebruarikuus ja nüüd on ta circa. Ma kohe võin teile näidata. No circa kolme nelja grammine, selline ilus täpiline paalia  väga terve väljanägemisega ja võin öelda,  et paalia tahabki täielikult külm külma vett,  sest paalia on artiline kala ja tema ütleme põhiasukoht ongi  põhja jaemeri. Kui palju neid paaliaid siin tiigis on? No siin, selles tiigis on meil paaliad, mis on viis-kuus  aastat vanad ja siin on neid circa ütleme tükkidena circa  1000 tükki ja nendelt paalitelt me võtame juba marja  ja teeme väikseid väikseid paalijaid, nagu öeldakse. Ja need isendid siin. On suuruselt kuskil kahe kahe kilo kandis  ja tema niimoodi välja näeb. Ja palia on väga värvikas kala. Nagu te näete, tema kõhualune on. Erk erk, punane ja mida sügise poole, seda punasemaks  ja värvikamaks nad lähevad, kuna hakkab,  algab pulmatants. Nii et kui me võtaksime novembri novembrikuus  selle paaria välja, siis isased on täiesti tulipunased  ja emased on võtnud ka endale varjundi peale. Väga kenad näevad välja küll need, no väga-väga selline kuninglik. Allikatele rajatud kasvatuses ujuvad ringi veel kuldsed  forellid ja võimsad tuurad. Meie keskendume aga paaljale, sest peremees lubas näidata  selle kala erilisi valmistamise võimalusi. Ma võtaksin kõigepealt selle emase kala,  mille oli mari sees ja see oleks nüüd parem küpsetada,  kuna ütleme, temal oli mari sees, temal on juba need  kõhuääred kitsamaks läinud, aga küpsetamiseks kõlbab ta väga  hästi ja lõikame tema nüüd selgroo juurest. Ilusti katki. Ja kala küpsetamise juures ja üldse kala valmistamise juures. On selline asi, et tema maitset ei tohi maitseainetega ära rikkuda. Me võtame palija, siis palia on just vaja tunda seda,  et Ta on naturaalse maitsega, siis näete,  ma võtan selle paali ja ja lisan siia ainult tõesti. Soola. Millega laseme? Kerge korra peale, et annab õrna maitse,  see sool toob kala maitset ka paremini, siia jah ta,  aga kunagi ei tohi kala üle soolata. Kui on kala üle soolatud, siis kala on on  ka ära rikutud ja õrnalt pipart. Ja nüüd laseme tal natuke aega siin seista,  paljale käib ka siia peale sibul, nii et hea oleks,  kui need kaks sibula sa sinna peale ära hakkida. Noh, juhtub, ma arvan, et selle saame pärast kätte sealt. Nii, aga teine kala isane on väga ilusa kõhuga  ja paksu lihaga. Ja temaga toimub nüüd selline asi, et me fileerime ta. Nii siis jääb ilusti. Muidugi peab vaatama, noad on teravad. Et ei tekiks seda, et, et ilma näppudeta köögilaua midagi  köögi laua taga ja midagi me ei tohi ära visata,  kuna kõik, mis siit järgi jääb, on väga hea supimaterjal  või puljongi tegemiseks. Nii, aga nüüd Fileeritud, ja mis nüüd nüüd on kalafileeritud  ja nüüd teeme sellest väikse soolakala. Ja selle sibula, mis sina siin nüüd selle raputame,  sellele. Küpsetamise kalale peale, et annab väikemaitset  nii ja kuna sul üks ühe sibula võiks siit nüüd lõigata,  paneme pärast selle häkke sele ka peale. Nüüd ma raputan siia natukene soola. Nii ma laotan need tükid siia sisse. Nüüd paneme siia nõksu soolakest. Sibulat. Ja nüüd on, otsime selle kaane üles, mis siin peal oli. Nüüd laseme tal natukene seista. Nii palju huvepaberit lähebki sulle ühe kala. Ühest kihist ei piisa, vaata nüüd, vaata kui läheb katki,  eks. Ja millal ma nüüd tean, et see valmis on? Ma arvan, et mis siin läheb 15 minutit, siis me võime ta  rahumeeli ära võtta, aga kas mingit kontrolli ei ole kuidagi,  et ma ei tea, hõbe kummi ja siis me vaatame,  katsume vaatan silma järgi. Ka paalia marja söögiks tegemine tundub lihtne kuuma vett  peale veidi kloppida, vesi pealt ära jahutada  ja soolata. Täna küll väga hästi. Ilmselt sama hästi ta ka maitseb. Ma arvan, et kõik peaks maitsma väga hästi. Meie istume nüüd lauda ja hakkame sööma,  aga teil on võimalus tutvuda kahe viimase aasta põllumehe kandidaadiga. Hiiumaa aasta põllumehe kandidaat Jaanus Berkmann on saare  kõige kõvem ratsaspordi edendaja, kes on loonud oma ratsakooli. Hobuste kasvatamise ja ratsakooli pidamise juurde tõid  Berkmann ja ka tütred, kes juba lastena kindusid väga hobustesse. Alguses ega see lastel kergelt ei tulnud,  sest et meie kindel tingimus oli see, et kui te tahate oma  hobust Siis Teie ülesanne on hommikul kell kuus minna talli enne kooli,  et jõuate duši alt läbi käia. Jube palju ratsutajad on selliseid, kes ütlevad,  et noh, mis seal ikka siis mul täna meeldib  ja homme ei meeldi. Aga see pidi saama kohustuseks, lihtsalt see pidi saama kohustuseks. Siis hiljem hakkasime, hakkasime korraldama siin selliseid  suuremaid ja suuremaid ja suuremaid võistlusi  ja ja, ja, ja noh, ma arvan, et ma arvan,  et me oleme Näiteks viimased viis aastat me oleme korraldanud 12 võistlust,  mis ima mastaabis ei, ei ole sugugi sugugi väike arv. Mismoodi see hobuste valimine siia käib,  et mille järgi te seda komplekteerite, seda oma talli või,  või mille, mis on teie jaoks oluline, kuidas näiteks? No kõigepealt peab ütlema muidugi seda, et,  et, et, et, Et, et me ei ole mingit tipphobuste kasvatajad,  me oleme, me oleme sellised. Kuidas ma ütlen, me oleme harrastussportlased,  harrastussportlased tegelikult olgugi et. Häbened pole ju ka millegi üle väga. Praeguseks on välja ehitatud kaasaegsed tallid  ja maneežid, korraldatakse ratsutamise, trenni  ja võistlusi. Kärdla ratsupäevade korraldamise eest on talle omistatud  kultuuripärli preemia. Need võistlused on olnud oma osalejate arvu poolest Eesti suurimad. Need on osalejate arvu poolest Eesti suurimad. Meil on kõige rohkem osalejaid, meil on kõige rohkem ratsutajad,  meil on kõige rohkem hobuseid. Näiteks siin. Nii sel aastal kui eelmisel aastal, meil oli siin üleval. Teatavasti hobused peavad ju kusagil elama vahepeal  võistluste ajal. Meil oli 150 hobuse jaoks tallid üleval ajutised. Nii et see on ka mingi näitaja nende aastate jooksul on  käinud siin ikka kusagil mingi 80 90 noort  kes käivad ja mitte ühegi nendega ei ole olnud mitte mingeid probleeme. See on iseenesest näitaja. See on näitav. Kus suunas te areneda kavatsete, tahate juurde kallimaid hobuseid,  rohkem neid ratsakooli laiendada, et mis teie tuleviku  unistus on? No kahtlemata kavatseme, igaüks kavatseb edasi arendada  suuremaks ja paremaks ja uhkemaks ja. Aga aga. Aga aga aga, aga noh, arvestama oma Reaalsust Hiiumaal. Kui tüdrukud kasuvad Nemad püüvad edasi Jüri ja Maarja Simovart Nissi vallast palu talust esitati  aasta põllumehe kandidaadiks ilusa maatõugu karja pärast  ning neid on tunnustatud ka parima maakarja aretaja tiitliga. Kui me siia tulime, öeldi, et või noh, lugesime et need  maatõugu lehmad on väga vähe nõudlikud ja siin ei olnud neid  maid nii eriti priisata, et kasvavad siin metsakarjamatel ka. Kas see väide on siis ennast õigustanud ka,  et nad on vähenõudlikud ja, ja peale selle nad ju annavad  vähem piima ka, et kas see lõpuks nagu ikkagi tasub ära ennast? Noh, tähendab, saavad suurema toetuse riigipoolse ka,  nii et eks keskeltläbi nad Mis teised võib-olla jäävad natuke alla,  aga noh, samas on ta jälle tugevate jalgadega  ja poegimine on neil kerge ja mustvalged,  on lslini vasikad. Need ei ole maakarja omad. Need, mis on ikka punase tooniga, need on maakarja omad. Meil on pooleks, on enam-vähem, see kari on Aga oleks teine, annab. Rohkem piima. Eks see on siis natuke nagu toeks piimamüügil ka. Kas maad lehmadel on ka oma iseloom? Neil on, see iseloom on neil säilinud ilmselt sellest,  et nad ikkagi ei ole nii palju aretatud,  nad on väga jonnakad ja, ja siis noh, endast lugupidavad sellised,  et et ega nad endale liiga teha ei lase. Kõige ilusamad on sellised beežid. Niisugused liivakarva nad peaks tegelikult olema,  aga no vahest juhtub neid niisuguseid kirjuid  ja heledamaid ka sinna hulka, aga. Vanemate kõrval teevad tööd pojad ning üks oma külast pärit  puudega töömees. Simovardid kolisid oma esivanemate tallu kohe,  kui see tagasi anti. Enne seda elasid nad aga Tallinnas Lasnamäel  ja käisid tööl tehases. Praegust valikut pole nad kunagi kahetsenud. See mõte tekkis kohe, nagu oli, oli, tekkis selline võimalus. Minul ei olnud küll mitte mingisugust tuju elada seal  Lasnamäel kuskil mingisuguses kivikorteris,  kus ma pidin iga igal hommikul üheksanda korra pealt alla  jooksma ja tööle minema. Kui ikka oled taluperenaine, mõtlesin, et  siis mul on ju kõik enda teha, mis, mis ma teen ja,  ja mul ei ole niisugust. Ei, mina ei tea, riigitööd ma enam teha ei taha. 27 lehma hommikuti õhtuti ära lüpsta, pluss  siis veel aed, mis teil nii korras on ja,  ja nagu ütlesite, käsitöö et kas raske ei ole,  ei ole. Ikka jõuab, kui paned ilusti endale kella järgi asjad paika  ja ja teed veel väikse lõunauinaku ka, et kui lähed õhtul lüpsma,  siis oled jälle värske ja midagi ma ei tea. Kui. Lihtsalt kell kellaajal paned kõik asjad paika,  kuidas kuidas on, mina ei tea, kõike jõuab. Oma saadetes oleme teieni saanud selle aasta aasta põllumehe kandidaadid,  kes on kõige tublim ja kõige vägevam, selgub seitsmendal  novembril riigikogu konverentsisaalis. Meie jätkame aga tänast saadet siit aiast  ja selle asemel, et nendele puulehtedele tuli otsa panna,  kaevame nad hoopis maa sisse. Neid võiks ju ka komposteerida, aga kuna siia on plaanis  nagunii uus istutusala rajada, siis need teevad siin väga hästi,  sobivad mulle siia maa parandamiseks ja kuna siia viljapuid  ei istutata, siis siis sobivad ka kõikide viljapuude lehed siia. Ja samas On seega kohe hea koht need puulehti ära panna,  et ei ole vaja põletada ega ega muidu nendega vaeva näha. Aga hakkame siis tööga pihta, äkki siin kõigepealt teha tuleb? Siin on nüüd siis muruniitega kokku. Kõigepealt muru niitega üle sõidetud, natuke hekseldatud lehed. Nad on küll natuke liiga märjad meil, täna aga paneme  sellise õhukese kihi na nad siia. Ja siis võikski nagu sisse kaevata. Ja sellest saab siis muld, sellest saab muld,  siin on meil toredad vihmaussid, kes selle töö kõik ju ära teevad. Aga kui kiiresti see käib? Kas see järgmiseks aastaks kevadeks on see muld juba valmis? Põhimõtteliselt küll, et, et ta komposteerub Ju põhimõtteliselt suhteliselt kiiresti siin konkreetsel alal,  küll on aega sellega oodata, sest siia on plaanis alles  istutada kahe aasta jooksul. Ja mis, mis te siia istutate? Põhimõtteliselt dekoratiivtaimi. Aga on seal vahet ka, et ma siia alale nüüd panen,  ma ei tea, viljapuude lehed ja siis siia saangi panna ainult  dekoratiivtaimi või peab peab mingeid selliseid asju  ka vaatama? No selles mõttes, et viljapuude lehtedel on kindlasti  igasuguseid haigustekitajaid, mis mis. Kindlasti, kellel oleks nagu lõbus jälle uuesti viljapuudele? Peale tulla. Nii siin on meil toredad puujuured, sellega tuleb  ka alati arvestada. Aga miks see hakkimine oluline on? Sellega oli lihtsalt lihtsam puulehed kokku korjata,  tegelikult ega hakkima ei peagi. Et võib tegelikult niisama ka tervenisti see mahakukkunud  puulehe maa sisse kaevata, loomulikult. No aga need lehed, mida te siin praegu kaevata,  ei ole ju vilja puule. Ei, siin on kõike, tegelikult on kaselehte  ja on ploomilehte, et lihtsalt kaseleht on  nii palju sitkem, et ta rohkem paistab siin veel välja. Aga ju kõik lehed sobivad komposteerimiseks. Aga on vahet ka, et, et mõni leht on parem kui teine  või tuleb sellest vägevam ja tugevam muld. Pigem on vist see, et ära tuleb korjata see leht,  mis meil aias on, et. Et ükskõik mis aias on, kõik sobib sinna maa sisse. Loomulikult olen ka lihtsalt purustanud ja jätnud maa peale,  aga seal on see oht, et, et kui see kiht jääb liiga paks,  siis muru ikkagi kannatab selle all, et mõistlikum on nad ikkagi. Pigem muru talvitub halvasti, selle all aga aga. Täpselt nii nagu kellelgi võimalust, jaksu  ja tahtmist on, et et lihtsalt mõte on selles,  et leht ei peaks põletama. Aga kui kaua teie niiviisi lehti maa sisse kaevanud olete? Alati, kui te aeda olete pidanud või olete ikka kunagi põletanud? Ei põletanud ma päris kindlasti ei ole, ma olen  komposteerinud enamasti. Alati on ju head mulda tarvis. Aga siis on ka, et lihtsalt ühte hunnikusse kokku kõik,  ja kevadel lähed järgi labidaga ja. Kui on, kui on selline kompostimise võimalus olemas,  et seda saab ka teha kilekotis. Et väikses aias on alati selline koht olemas nurgatagune,  kus kilekotis võiksid komposteeruda ka kahe aasta pärast on  seal kindlasti päris hea muld juba sees väike vihmauss sisse ja,  aga kui sügavale te need lehed kaevate, eks ma siiasamma  labidalehe sügavusel, et. Et ega siin väga paks see mullakiht ei ole,  me oleme põhjarannikul, et. Et nii palju, ühesõnaga kui labidas maa sisse läheb  ja lihtsalt pöörategi koos lehega teistpidi. Loodetavasti on teie aias kõik puulehed juba maha kukkunud  ja maapind ei ole veel nii märg, et lavidat maasse lüüa ei saaks. Nii et minge tööle ja kohtume järgmine laupäev,  kell 10.
