Momendil viibime Vändra valla Veski soo maaparandusobjektil. Siis see on siis Veski soo maaparandusühistu nagu korraldab  neid maaparandusestöid siin. No põhimõtteliselt kõige suuremat tööd on siin eesvoolude  korrastamine tähendab, setetest puhastamine,  truupide uuendamine, tihti on need betoontruubid,  need on vanad, lagunenud sisse vajunud, nende väljavahetamine,  siis on suudmed, eriti, kuna on võsastunud,  siis on juurikad täiesti sisse kasvanud,  nagu, nagu need treenisuudmed, Need on täielt kinni. Nende uuendamine siis on kaevude kaevudes,  see on sett kogunenud, nende puhastamine  ka märjemate kohtade peale uute treenide ehitus,  teede korrastamine. Ja muidugi siin veel, kuna meil on savimaad  ja rasked maad, siis väga palju me oleme rõhku pannud,  et nende treenide peale ehitada. Kruusafiltrid, mis on, ütleme künnikihti välja. Et nagu sulglohkudest või sellistest kohtadest vesi  kiiremini maha saada, nii et olen püüdnud maksimum ikkagi  neid maid parandada, veerežiim paraneb ja seoses sellega  taimede ummuksisse ja, ja muidugi toitainete kättesaadavus  ja see kõik paraneb, nii et kindlalt maa viljelusväärtus  tõuseb tunduvalt selle arvel. Neil on kindlad, tegelikult külvikorrad ja,  ja viljavahelduse plaanid kõik olemas ja  selle põhjal on väga lihtne ju see süsteem  nii paika panna, et see maaparandus, ehitusfirmad  ja nendega lihtsalt kokku leppida, täpselt,  mis kuupäevast näiteks annab sinna põllu peale mingit,  kas, kus on rohumaad näiteks, et esimene niide tehti ära,  siis peale seda lähevad nad sinna peale toimetavad,  teevad oma tööd ära või viljal augustis seal alguses on koristatud,  jälle lähevad peale ja paljud inimesed tegelikult on meiega  väga hästi kaasa tulnud selle selle töö juurde. On üksikjuhtumid, kus meil siin üks kaks juhtumit on sellist olnud,  kus inimene on kategooriliselt keeldunud. Muidugi neil on hirm veidi selle maaparanduse ees,  kuna seal on klauslid sees. Noh, et kui midagi viltu läheb, et siis nagu Euroopa nõuab  need rahad tagasi. Tegelikult kui, kui nende Tehtud tööd kõik õieti tehtud on ja, ja tegelikult kontroll  nende tööde üle on tegelikult väga tugev selles suhtes  sellist hirmu nagu nagu et mingid regressid kunagi tuleksid  või tagasinõuded. Selle raha osas ma arvan, sellist võimalust praktiliselt ei ole. Maa viljelusväärtus seoses sellega ikkagi ikkagi tõuseb,  nii palju, et et see tasub igal juhul ära,  nii et inimestel selles suhtes karta ei oleks midagi,  paljud inimesed ei tea seda. Maaparandusseaduses on selge sõnaga öeldud,  et iga maaomanik peab hooldama ka oma eesvoolu  ja ütleme, maaparandussüsteemid ja palju on Eestimaal  selliseid juhuseid, kus, kus tegelikult eesvoolud on kinni  ja seal taga võib-olla toimub tootmine, lihtsalt maad on  maha jäänud ja võsastunud ja taga toimub tootmine  ja need tootjad on väga hädas selle asjaga,  et üldse oma oma oma põlde korda saada ja toimetada. Ja et see ongi juba üks üks põhjus jälle neid ühistuid teha. Ja siis muidugi, et maaparandusühistu luua,  selleks selleks tuleb kõigi nende maaomanikega ühendust võtta. Muidugi esimesed koosolekud on tavaliselt niiviisi,  et kohale tuleb umbes no ütleme, 30 protsenti. Neist omanikest, nii et ütleme, kui siin nagu veskisoos oli  30 omanikku, eks siis noh, mis sealt tuli  siis 10 10 tuleb kohale. Paraku seal midagi teha ei ole. Siis räägid muidugi telefoniga veel uurid,  puurid ja siis lõpuks saab see asi ikkagi tehtud. Aga, aga nõuab tööd. Kuna me enamuse osaühingu kaudu rendime,  siis me oleme ka leppinud sellega, et, et need osalustasud  siin maaparandusühistus suhteliselt on väikesed. Nii et nii et. Seda pidi püüame ka neile inimestele vastu tulla. No kuidas me võtame selle, ütleme, pensionäri mammikene,  seal on siin kümmekond hektarit maad ja kuidas ma lähen ta  juurde nüüd, et nüüd võtame näiteks 100 eurot,  võtame hektari pealt. Tänapäeval on põhimõtteliselt küll seadmed  nii täpsed, et kui me siin teeme, treeni  ja teeme neid kruusafiltreid ja ja ükskõik  mis põllu peal on tegelikult Ps seadmetega,  praegu nad jooksevad ikkagi kõik jooksevad paberile  ja uute projektidega, nagu selles põllumajandusameti büroost  saad sa kõik kätte täpselt, kuhu tehti, kui palju tehti,  mida tehti, täpsed koordinaadid on peal. Tänapäeva see lugu on ikka väga, väga täpne. Nii et mõni arvab, et oh, seal maa sees,  viskasime. Need asjad sinna sisse, kas see oli nii või naa,  tegelikult tänapäeval ei tohi isegi treene enne kinni ajada,  filtreid kinni ajada, kui on kõik eelnevalt kontrollitud. Ja, ja siis kantakse ta GPS-i peale ja siis alles. Jaa, muidugi, see on hea. See on hea, see ikkagi ehitajad ka, et, et mõni ehitaja  võib-olla prooviks natuke üle jala visata,  no seda tänapäeval nii lihtne see asi enam ei ole,  aga projekteerimise, et dokumentatsioon on ju kõik meil  olemas ja seal on kõik täpselt kõik treenid olemas,  kus paiknevad, kus asuvad, need võetakse täpselt välja  ja selle järgi siis käib see toimetamine  ja nii et siin on, praegusel ajal on need  nii täpsed, et kusagil meeter võid sa maksimumtreeni pealt  eksida üldse rohkem ei ole võimalik, nad on mõõtkavas  nii täpselt paika pandud ja ma arvan, siin paar aastat läheb veel,  siis suudetakse need maaparanduse treenisüsteemid  ja kõik need viia internetipõhise ks, nii et tulevikus on,  lööd mingi maaparandussüsteemi numbri sisse  ja sul on kohe see võrk ees. Näed täielt ära, mis sul seal võib olla ja? Mis on viltu või, või mis tahab parandamist? Tegelikult need vead?
