Kus mõttes raotasa lastu lindase, mitu lastu  ega sta Eesti lindas Tuugotale muteda arvestust ei peeta. Küll on teda, et mõts kasus meil kate miljoni hektari peal  ja tuus üteliljoni hektari peal eramõts. Mina kuulus oma kõrda saale 1000-le mõtsaomanikule. Ja mõtsaomanikest 1,5 protsenti oma vällamaalase,  peamiselt soomlase ja tollane arvestuse järgnes Rootsi,  USA ja Kanada kodaniku ja 44 protsenti mõtsaomanikest oma nase. Ja kui ikka järeldi tust, et siis 56 protsenti oma mehe. Kõik teavad, et hästi hooldatud mets kiidab tegijat. Et tunnustus puiseks ei jääks, annab erametsaliit juba  paarkümmend aastat välja parima talumetsamajandaja tiitlit. Tänavu sai au Iisaku valla taga roostoja küla mees Janek Kuuse. Tema juures metsapeatuse teemegi. Selle tiitli saamisel, kui suur trump võis olla teie jaoks see,  et te ise elate keset sedasama metsa ja,  ja, ja saate ise igapäevaselt pealt vaadata,  kuidas see mets kasvab ja, ja hooldust ööde silma peal hoida. Kindlasti see oligi võib-olla üks eelis,  et ongi lihtsam seda metsa majandada ja teda jälgida,  kui sa elad võimalikult lähedal sellele metsale. Et selleks, et mets ei läheks tegelikult metsa,  siis peab ise olema metsas juures. Metsa mets tahab, et keegi silma peal hoiaks. See on üldse mulle väga tundub huvitav plats,  ühest küljest käib siin ühes servas lageraie,  aga teises servas siin kasvab midagi sellist,  mis ka võib-olla igas metsas tavaline ei olegi,  et hübriidhaab. Sõna juba hübriid viitab sellele, et see ei ole tavaline,  haab. Ta ei ole tavaline jah, et peaks olema siis haiguskindel  ja kiirekasvuline, et tavaline, haab. Kipub juba hakkama seal 30.-te aastatest  ja seest mädanema, et, et temast enam nagu tarbepuitu ei saa. Nagu siin näha, on siis siin mõni Eksemplar on suisa siin suutnud viie-kuuemeetriseks kasvada  selle üheksa aastaga. Et kiire, kasv on olemas, aga hübriidhaava kasvatamisel on  omad ohud, et just eelkõige siis ulukikahjustused  ja siis algaastatel hiired, et tuleb seda tüve alumist osa kaitsta,  et hiired nahka ei paneks, seda siin on nüüd värskelt. Näha, et, et siin on tõenäoliselt see aasta,  siis talvel või kevade poole ära siis murtud see puu  siis põtrade poolt ja ja samas nagu iseenesest Puul on veel nii palju rammu, et, et Ta suudab kasvatada  siia uue, uue võrse ja, ja edasi kasvada. Miks see hübriidhaava kasutamise plaan üldse teoks sai? Asi tundus selline uudne ja huvitav. Ja just eelkõige see, et raiering on hästi lühikene. Et 40 aastaga peaks saama juba idee järgi lageraiet teha. Kui kultuur õnnestub, et võrreldes seal männiga näiteks on,  siis võidab rohkem kui poole. Hobieksperimenteerija Janek Kuuse katsetamised ei piirdu  ainult hübriidhaavaga mitte kaugel kodumajast kohiseb tal  Maarja Kaasik. Nad on 11 aastat vanad, praegu, Et siin maarjakasel on juba tüvedel ilmnenud need maarjakase  tunnused ilusti kenasti siin on näha ja mügerikud. Ka siin on näha, samas on ka selliseid tüvesid. See võibolla veel võibolla tüvi, aga seal kindlasti on näha,  et tegemist on tavalise arukase. Kunagi oli ja mitte üldse väga ammu, see oli ikka väga  moodne asi. Ja Maarja kaske väga populariseeriti, kuidas see praeguse  olukord on? Samas on ikkagi neid kultuure rajatud päris palju,  iseasi on see, et, et kui palju nendest kultuuridest on  siis kasvama läinud ja palju on üldse huvi seda kultuuri  või siis kase noorendaga edasi hooldada. Sest enamus kultuure just hukkubki esimestel aastatel. Et nad vajavad ikkagi päris palju seda hooldust. Janek, me oleme nüüd jupikese maad eemal,  siin toredas männikunurgas kus osa puudest on kenasti  tähistatud roosa ringiga ümber ja ma saan aru,  et see ei ole nüüd mitte mingi või sellise kunstilise  inspiratsiooni tulemus vaid, vaid siin on tehtud ühte  sellist päris põnevat tööd, mis töö see on? Et siin on tehtud kasvavate puude laasimist,  laasitud on siis Nii-öelda tulevikupuid, mis peaksid jääma kindlasti  siis viimasesse lageraiesse sisse. On need siis tüve omaduste järgi sellised paremad,  et nad oleksid kõik ühtlase rinnas diameetriga ühtlase  jämedusega laasima, peaks siis selle puu ära  siis ühe palgi ulatuses, vähemalt siis on sellel asjal  efekti ka, et praegu on siin laasitud ja tähistatud  siis kuni kolme meetri kõrguseni, need puud. Et hiljem tuleb laasida, vähemalt siis ütleme  siis viis pool meetrit veel parem kui kuus. Et siis saakski hiljem. Kui need kunagi jõuavad lageraie küpseks et saaks  selle oksavaba palgi kätte. Maaparandus on võlusõnaks paljudes Eesti paikades,  Janeki metsad pole erandiks, kokku on parandatud maad siin  58 hektarit. Siit on toredasti näha ka, mismoodi tegelikult see vesi  tõesti ja kraavi valgub ja et seda, seda metsalust niimoodi  kuivamaks saab, kui seda ei oleks siin tehtud,  mis siin oleks, kas siin oleks tegelikult  siis mingid hetked ikkagi oleks üle ujutatud ja,  või, või metsalune täitsa vett täis? Jah, kevadeti küll, ja suurte vete ajal ja. Eelkõige just siis, kui nüüd see mets nüüd üks kord Lageraie ikka jõuab ja tuleb ta maha raiuda  siis uue metsakultuuri rajamine, see on raskustega,  et algab peale see soostumise protsess. Ja siis on siin väga raske uut kultuuri kasvama saada. Sõna taristu kõlab nagu rähni toksimine metsas,  aga majandamiseks vajab mets korralikke teid. See lõik nüüd konkreetselt, see on siis vana tee,  mis on siis uuendatud. Et on tehtud korda siis need teeäärsed, kraavid. Mida on siis vajadusel juurde kaevatud, vanu süvendatud,  paigaldatud? See nüüd konkreetselt on tegemist ojaga ja,  ja see on looduslik saarevälja oja, et siin on nüüd üks  võimsamaid truupe, mis on paigaldatud. Ma saan aru, et kui me siin nagu väga pikalt seisaksime,  väga rahulikud oleksime, siis ei oleks üldse mitte võimatu,  et me näiteks metsiseid näeksime. Kevadel hommikuti ikka päeva vahele ei jää,  kui nad siin ei jaluta. Miks üldse metsised jalutavad tee peal? Ma usun, et televaatajad on ka paljud näinud metsist metsis  kusagil kruusatee peal vaikselt toimetamas,  eks neile meeldib see samune kruus, nad käivad need väiksed  kruusakive siin söömas, et söömas kive, metsas on  siis nii kehvad ajad juba käes tuleb kivid ära süüa tee peal,  tõenäoliselt sellele linnule on siis nende männiokaste  ja muu seedimiseks tarvis seda. Nende kõikide väga erinevate mai tea metsavormide juures  ja me oleme nüüd selle juures, mis on siis kõige kõige  ürgsem või kõige ma ei tea, kas loomulik on õige sõna. Võiks öelda, et loomulik. Ehk see on jäänud siis nii nagu ta, nii nagu ta nagu kasvab,  nii nagu ta kasvab ja nii nagu loodus on paika pannud need asjad. No mis tulu, üks üks talumetsapidaja sellisest metsast küll  saada võiks esteetiline tulu. Nii et kusagil on pink ja ma saan nautida  ja vaadata Siiamast tee äärest saab nautida seda metsa,  kuidas ta kasvab ja kuidas ta vananeb ja kuidas ta sureb. Kui palju peab metsa olema, et, et talumetsa majandamine  oleks kuidagi võikski olla võikski olla leiva teenimisallikas. Et minu arvestuste järgi võiks olla seda metsa kuskil  250 300 hektarit, eeldusel, et tegemist on  siis erivanuselise ja mitmesuguse osakaaluga metsaga. Et peab olema võimalikult mitmekesine see mets Puid mõtsan maha võtta või mitut muud. Mulle endale meeldis kõige rohkem tuu kilplaste raamatust,  kus kilplane võttis rähni nagu pini pailakese otsa  ja sound see siis puud, niikaua kui läbi sai. Muide, rähn jõude ta poole sekundi jooksul katete kuni 10 lööki. Ja ti rähmäega täristas tu nutas sugutungi süüki ots,  rähm päris tassa. Muide, puie lahkmine pidi avitama tuu vastu,  kui mis enda sugutungi kuskil mujal rahuldada ei saa  ja siis siis suure puu mõtsa maha võtmine. Tuu peaks päris kõva rahulduse pakkuma. Metsa kasvamine on pikk protsess. Mille tulemust saavad sageli nautida alles järgmised põlved. Selleks aga, et mets hästi kasvaks, on teda vaja õige mitu  korda raiuda. Metsa kasvamine või tänapäeval pigem metsa kasvatamine  tundub kõrvaltvaatajale pikk ja igav protsess. Paned aga seemne mulda ja järgmised 60 aastat ei ole peale  ootamise midagi teha. Metsamehe jaoks on pilt aga hoopis teistsugune. Selle seemne või taime mulda panemisest alates hakkab see  tegelikult kõige tähtsam periood metsa kasvatamine. Ja seda metsa me siis selle kasvu me reguleerime  ja aitame kaasa hooldusraietega. Siin meil selja taga on tegu siis valgustusraiega. Ja valgus raie iseenesest. On üks tähtsamaid hooldusraie viise. Et esiteks me teeme siin Selle otsuse, mis puud me lõppraies näha tahame,  teiseks me loome talle soodsad tingimused. Me anname talle piisavalt kasvuruumi. Teiste puude raiumisega Kas ei võiks neid puid siis alguses kohe vähem külvata,  et pärast ei peaks halvendama? Jah, võiks küll, aga neile puudele on veel pretendente,  et me istutame kaks 3000 taime hektarile  ja lõpraeesse jõuab 500 osa neist raiume,  aga osa kindlasti söövad metsloomad. Osa murrab tuul, osad jäävad haigeks. Et selleks, et tagada lõppraies normaalne puistu,  peab istutama kuus korda rohkem. Järgmised paar künd aastat on see ju puhas kulu? Absoluutselt jah, aga metsamehed peavadki pika meelega olema  või ütleme siis järgnevate põlvede. Tulu saamise eesmärgil teevad neid töid. Järgmisi hooldusraieid ehk harvendusraieid tuleb metsas teha  mitu korda. Enamasti ongi nende intervall umbes 10 aastat. Harvendusraie no võib-olla alustada eesmärgist,  et eesmärgiks on tegelikult Nende tulevikupuude ehk lõpraiesse jõudvate puude  valgustingimuste toit, toitainete tingimuste  ja võib-olla veerežiimi parandamine, et see on  selle hooldusraie nagu põhi, noh, mõte ja  selle hooldusraie ja harvendusraie käigus eemaldatakse siis. Vigastatud alla jäänud. Ja võib-olla siis ka ülekasvanud puud ja parandatakse  kindlasti selle harvendusraie käigus ka liigilist koosseisu. Aga siin ikkagi lähtutakse siis puhtalt metsa,  tervisest ja heaolust, mitte sellest, et saaks nüüd praegu  kohe mõne palgi rohkem kätte või saaksin traktorile parema  tee sisse teha? Absoluutselt absoluutselt eesmärk. Hooldusraiete kõigi hooldusraiete eesmärk on metsa  kasvutingimuste parandamine. Ja viimasel kohal, ma arvan, on tulu saamine. Sageli arvatakse, et hooldusraie käigus metsa maha jäävad  oksad on raietööliste lohakus. Tegelikult aitavad needsamad oksad kaitsta puujuuri  metsamasinate eest ning okste kõdunemisel jäävad toitained metsa. Kui viimanegi hooldusraie tehtud ja alles jäänud puud oma  parima väärtuse saavutanud, on aeg viimaseks raieks  ehk uuendusraieks. Sõltuvalt puuliigist võib see olla 40 kuni 100 aastat pärast  puu kasvama hakkamist. Omanikud, kel süda ei luba kogu metsa lagedaks teha,  otsustavad sageli raiuda mitmes osas. Et nooremad puud kasvavad alt kogu aeg peale  ja mets visuaalselt väga palju ei muutu. Sellist raieviisi nimetatakse aegjärgseks. Tegelikult on neid kasvukohti liiga vähe,  kus see loodusliku uuenduste teke on, on noh,  ütleme, hea. Ja, ja mina teda veel kord, mina ei soovita teda majandusmetsas,  et pigem pigem kaitsealadel ja neis metsades,  kus kus erinevatel põhjustel Metsata metsamaa pole lubatud. Oma sõnade kinnituseks viib Andres Olesk meid vanale raielangile,  kus loodus metsaomaniku soove omal kombel tõlgendab. Selle langiga on niisugune huvitav lugu,  et me raiusime see langi täpselt 10 aastat tagasi  ja raiusime aegjärkse raiega suure ala kuskil neli hektarit. Ja tol hetkel tundus, et see uuendus vana metsa turbe all on  siin väga lihtne ja, ja kiire tulema. Aga tulemuseks 10 aastat hiljem see kevad,  me nüüd teostasime siis aegjärgse raie viimase etapi  raiusime siis ülarinde maha, siis tegelik tulemus on see,  et sellest langist pool on uuenenud suurepäraselt  ja pool pole üldse uuenenud. Miks see nii on? Ausalt öeldes me täna ei oska öelda, et lihtsalt  nii on kui sageli üldse loodus sellist vingerpussi mängib,  et ühe sama platsi peal nüüd, eks ole, keset patsi on puud  kasvama hakanud ja ülejäänud on seal 10 aastat lage. Päris sageli päris sageli seda tegelikult erametsades kohtab  hästi palju, kus, kus see ülarinne on hõredaks laiutud lootuses,  et see mets ise uueneb, aga tegelikult uuenenud puu  ja pihlakaga. Et see on. See on keeruline raieviis, seda kindlasti ei ole mõtet  projekteerida kuhugi soometsadesse. Märksa levinum ja enamasti ka majanduslikult mõttekam on  lageraie ehk kogu metsa üheaegne mahalõikamine. Lageraie on ilmselt, et see, mille pärast metsamehi  nii-öelda vihatakse, et, et tulete raiute Eestimaa metsast lagedaks. Mina arvan, et lageraie on igal juhul kõige efektiivsem  uuendusraieviis ja ka kõige efektiivsem Uuendamise viis, et meile meile eelduseks,  et saada metsa istutada, on see, et me eelneva metsa  likvideerime ehk lageraie käigus ja, ja ma arvan  ka majanduslikult on ta kõige efektiivsem. Et mina, mina isiklikult ei ole küll lageraievihkaja,  et pigem uuendusraietest lageraie on see minu arvates kõige  parem viis metsa uuendada. Aga siin ikkagi mõned puud jäävad veel püsti ka,  et mis loogika see on? On kahte sorti puid, mida langile jäetakse,  ühed on siis seemnepuud, teised on säilikpuud. Seemnepuude eesmärgiks on siis looduslikult külvata langile. Järelekasv säilikpuude eesmärgiks on pigem pigem mitmekesisus,  kindlasti nad külvavad ka siia järeltulevad põlve,  aga, aga see ei ole põhieesmärk, kui kaua aega võtab,  et kui see plats siin puhtaks tehakse, et siin jälle. On midagi sellist, mille kohta saaks, et kui me ütleme,  et räägime, et siis mets on alates noorendikust,  siis ma arvan, läheb viis, kuus aastat. Nii lausa just et siin on ka üliviljaka pinnasega tegu  ja uuendus tuleb siia järele. Järgmine kevad, istutame siia nelja aastase kuusetaime  ja viie-kuue aasta pärast kindlasti on siin ilus noorelik. Lammaste pügamine soovib saada olümpiaalaks,  tundub naljakas, aga tegelikult on lammaste pügamine üsna  tõsine tegevus. Väga tõsine spordiala on ka metsa raiumine. Raie maailmameistrivõistlusi on peetud juba 40 aastat. Ammu enne seda oli üks kõvemaid raietöölisi Peeter esimene,  kes raius akna Euroopasse. Tänaseks päevaks on neid aknaid Euroopasse  nii palju saanud, et vägisi meenub vana hea kilplaste nõukoda. Metsapeatus on luua metsanduskooli Raie Langil  kus Eesti parimad raiemehed valmistuvad maailmameistrivõistlustel. Meil õnnestub meistritelt õppida õigeid,  metsa langetamise nippe, kes varem ei teadnud,  siis puu saagimine. On täpsus nõudev kunst. Mis on metsa langetamise puhul need asjad,  millele tuleb tähelepanu pöörata? Korrektsus täpsus. Kiirus kuigi palju need, ma arvan, on kõige olulisemad. Andrese sõnul sõltub just saemehe oskustest see,  kui palju teenitakse metsa eest tulu. Näiteks lohakalt järgatud puunott võib tuua loodetud 70 euro  asemel sisse. Mina olen enda jaoks nagu selles mõttes alati asja asja  lihtsaks teinud, et. Ma langetan reeglina tuule suunas. Et see on vähemalt selles mõttes kõige kindlam,  et, et kui tuleb mingi tuule Puhang külgtuulega või mida iganes siis enam ei kontrolli  seda puud, näiteks sellised reeglid on olemas,  et kuusk tõmbab. Ehk kui sa langeb. Vastu kuuske siis kuusk nagu kerib võra sisse,  selle puu ja mänd lükkab, on sellised reeglid. Ma vaatan selle kalda ära ja. Ja see on, sel aastal on esimest korda männi langetamine,  aga proovime siin ka need kännud on natukene,  mis tõenäoliselt seda tüügast viskavad, aga aga vaatame,  püüame, et see latt kukub. Kuu õieti nüüd alla kukkudes peaks ta riivama ideaalis seda  siis pähe kukkuma ja maa sisse maa sisse lööma. Täpsuslangetamine on raievõistluste avaala,  mis kujundab edasise võistluse jõujooned,  nagu öeldakse, üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Tundub, et seda vana sõna järgides on Andres teinud kõik,  et mäng potsataks maasse torgatud tikule otse pihta. Mul oli puu 60 sentimeetrit kõver, ma võtsin  selle suuna selliselt, et kui ma veel eksin  selle kalde määramisel Et siis kännud aitavad, ma panin tiku sellise koha peale,  et kui puu nüüd peaks kukkuma ühele või teisele poole,  siis kännud aitavad tal nagu õige koha leida. Ja praegu juhtus nii, vaata lisaks sellele täpsusega,  mis võistlusele annab, nagu enamus punkte,  saab siit kännu pealt ka hulga punkte. Üks on see langetusjalgu nurk, mille me siin lõpuks välja saime,  see, mis see, mis selle suuna määrab puule,  eks ju, see peab olema 45 kuni 55 kraadi  siis on langetusselgu sügavus, siis on pideriba ja,  ja kõrguste vahe kõige olulisem tamisel. Nii võistlustel kui metsas ongi see pidariba. Mina nimetan seda elukindlustuseks. Kui see on olemas, siis on 99 protsenti tehtud selleks,  et ellu jääda. Pärast puude langetamist raielangil ootavad saemehi ees  nii-öelda väljakualad. Võistluste teine ülesanne on mootorsae ketivahetus aja peale. 11 47. Sina oled selle aasta Eesti raiemeister. Kas kiire ketivahetus oligi see, mis sulle võidu tõi? Ei, kiire keti vahetus ei toonud võitu, see aitas võidule kaasa. Võidu tõi täpne puulangetus. Mis on sellised asjad mootorsae keti montaažil,  mida tuleks jälgida, mis, mis nii-öelda tavainimesel siit  õppida on, kes oma metsa või kodumetsa teeb? Et kett ei jää alla rippuma, et siia rikub plaati  ja ketti mõlemit. Et kett peab olema selline pingutus niimoodi,  et rahulikult näpuga tõmmata, ta siis jookseb plaadi peale,  aga ei ripuks alla. Sa oled kiire saemees, aga mis su igapäevatöö on saega  metsas töö tegemine? Siin nüüd järgmine ala on kombineeritud jätkamine. Selle ala sisuks on Võimalikult kvaliteetne ärkamine. Alustame lõiget. Alt ja ja selle triibu sees peavad kaks nii alt alustatud  kui ülevalt alustatud lõige kohta. Et asja teile näidata üks nii nagu peab lõikama  ja siis nii nagu ei tohiks lõigata, aga. Palju valesti, lõppkokkuvõttes kui selline asi juhtuks metsas,  siis kaotaks, see on rikutud materjal. Nii peaks lõikama. Võistlustel võistluse olukorras, kus, Kus? Siin on nüüd see lõikekoht näha. Niisugune millimeetrine aste, eks ju, kuni 1,2 millimeetrit  võib aste olla, siis veel karistuspunk punkti ei saa. Ja kui ketas on noh, me võime ka pärast mõõta,  aga ketas on enam-vähem ühepaksune, siis on kraadid  ka kindlasti õiged. Pool kraadi. Et võistlustel oleks mahtunud see igati maksimumpunktid  oleks saanud. Sul on hea vorm. Kui Andres on järkamise põhitõed meile lahti seletanud,  valmistab Sulev ette järgmist võistluskohta. Saepuruga peidetakse ära see alusplaat. Kuhuni võib lõigata, et sul oleks vähe keerulisem lõigata,  muidu kui on plaat kohe näha, siis on lihtne ju lõigata. Aga niimoodi peidetakse ära ja see saepuru paksus on 30 millimeetrit. Sinna siis, siis tuleb hakata seda täpsust taga ajama. Nii nagu palgi kombineeritud ja ärkamisel,  tuleb ka täpsus saagimisel jälgida, et lõikepind jääks  palgiga risti. Kuidas sulle tundub, et läks? See tõuseb riski, business on suur riski business. Mis riskid on siis siin võib-olla juba plaati lõige. Aga ei ole? No näed, siis on ju ideaalne. Langetatud puutüvelt okste laasimine ei ole mitte ainult  võistlusala raiemeestele vaid siin on olulisi näpunäiteid  igale metsaomanikule. Selle võistluse juures on oluline teha kindla peale,  sest iga viga, mis me siin teeme, on viis sekundit väärt  ajalises mõttes, eks ideaalselt nagu eemaldatud oksad on  siis siin. Mis on täiesti tüvega, tasa, sisselõiget,  midagi ei ole, midagi siin mõõta ei ole,  kellelgi ei teki ühtegi võimalust, aga viga on tulnud  siis selle oksaga kus üks külg on üles jäänud,  see on kindlasti rohkem kui viis millimeetrit  ja siit nüüd tuleb siis miinus 20 punkti  ehk ajalises mõistes viis sekundit. Et selline lõige siis on tüve sisselõige,  et kui see vigastus on sügavam kui viis millimeetrit,  siis on samamoodi miinus 20 punkti karistuspunktid. Ja turvalisuse koha pealt on see hästi oluline,  et me ei tohi liikuda saega, kui saeplaat on siin enda pool puud. Nagu te nägite ka siin. Pane või, või liigume ainult siis, kui saag on teisel pool puud. Et see on ka metsas, ma arvan, üks olulisemaid. Turvanõudeid ja ma arvan, kõige sagedasem põhjus,  miks. Jalga ja pükstesse lõigatakse Ongi see, et sa kõnnid  ja töötad enda pool puud ja komistajad selle okste ja,  ja mis iganes põhjusel ja siis sellepärast lõigatakse sisse. Martin, Andres jõudis sinust rutem finišisse,  aga see ei tähenda, et ta võitis. Võitsid hoopis sina, kuidas nii, läks? Täpselt nii, jah. No mul õnnestus üks iga vähem teha ja sellest piisas,  et parem tulemus teha. Kui tihti sa igapäevaselt seisad sellise olukorra ees,  kus sa pead oksi ära lõikama? Kui aus olla, siis tegelikult on hea meel vahepeal saage  kätte saada, ütleme tavametsatöö tahast ütleme,  väiksest peale, tegelikult ma hakkasingi saetööd tegema,  aga nüüd on eluvint juba arvesti peal, et et nüüd hobi  korras on väga hea, väga mõnus teha. Sellises olukorras, kus masinad teevad palju tööd inimese  eest metsas ära, kas üldse on ruumi saemeestele? Kindlasti on jah, kuna tegelikult ütleme näiteks toongi  elava näite, näiteks Valgamaal. Ma tean, näiteks meie firmas on saetööd on väga kõvasti,  eks ole. Aga pigem jääb niisugust oskustest puudu,  just et ei ole niisugune hästi kvalifitseeritud saemai. Et on nähtud igasuguseid, pigem jääb selle taha,  tööd on alati kõvasti. Kui sellised mehed metsas toimetasid, siis ei oleks meil  muret Eesti metsa tuleviku pärast. Tammekene tallekene tammekene, tallekene nagu post,  sa seisab muues nagu le turet maa sees, minu jalg,  tahtatsu, maie põndakule, patsu, maie tammeke,  talleke, äkene, tammekene, tallekene, kui surebin tantsimaje  kirja läheb, kui röövraie. Ja ei olegi enam kaua kannatada, sest järgmine metsa peatus  juba pool tundi vähem kui nädala pärast.
