See on nii kurb lugu, et ma ei teagi, kuidas seda teile rääkida. Veel hommikul meie Hamster Julius enam puuris ei liigutanud. Proovisime teda äratada, kuid asjata. Siis saime aru, et Julius ei ole enam meiega. See oli meie elu üks kurvemaid päevi üldse. Rauno ja Oliver olid tõelised sõbrad ja aitasid meil  Juliusele ilusad pidulikud matused korraldada. Mets on mõnus ja võsa. Vaha soos on elu soodne. Lammas on lahe ja vasikas vahva. Maal on mu ja moodne. Ega ükski hamster ei saa ju lõputult elada. Et oli, oli ju väga tore temaga siin mängida  ja koos olla, aga looduses kõik asjad ringlevad. Et ükski hamster ei saa lõputult elada ja. Kõik ringleb näiteks seesama vesi, mis siin meie ees on. See vesi ringleb ka siin järves. Et kuigi see järv on tegelikult siin olemas praegu  ja kuu pärast ilmselt ka mitme aasta pärast,  siis tegelikult see vesi, mis selle järve sees on,  see on tegelikult erinev, sest on selline asi,  näiteks nagu veeringe. Et vesi ka ringleb. See on näiteks niimoodi, et siia tuleb vihma,  tuleb vett siia järve sisse aga siis suvel  ja talvel ka see vesi aurab siit, kui ta parasjagu jääs ei ole. Ja siis see vesi läheb ülesse. Ja siis see vaata siin on praegu veel natuke pilvi  siis sellest veest saavad üleval pilved ja  siis seesama vesi, mis siin järves millalgi oli seesama vesi  sajab kusagil hoopis kaugel maha. Võib mingi teise järve või jõe sisse sattuda  või hoopis kusagile ookeanisse ja niimoodi käib kõik ringi. Et samamoodi kõik need Väiksed molekulid ja ained, millest Julius kokku oli pandud,  ka need ringlevad niimoodi. Kas ainult järvevesi ringleb või see vesi ka,  mis kaevus on? Eks see kogu vesi ikka ringleb. Sest et see vesi, mis kaevu saab, ju see on põhjavesi. Ja see tekib niimoodi, et sajab sealt ülevalt pilvest vesi alla,  kuskilt imbub läbi maapinna jõuab siis sinna vettpidava kihini,  muutub põhjaveeks. Ja põhjavesi jõuab ka ükskord maa peale kuskile,  kas siis imbub kuskilt järvedesse või jõgedesse. Või siis läbi mulla jälle imbub välja või läbi puu juurde. Ja siis ta jälle aurub sealt järvest jõest tekitab uued  pilved ja saab jälle kuskile alla. Et eks see kogu vesi on ikka ringluses ka see võib  erinevates kohtades lihtsalt kesta erineva aja. Kui vesi siiasamasse järve sajab, siis ta võib siit päris  varsti üles auruda. Aga põhjavesi? See võib aasta võtta sadu aastaid. Võib kesta tuhandeid aastaid või isegi veel kauem. Kas merevesi on ka selle veeringiga? No muidugi igasugune vesi on Aga mere peal võib toimuda asi vahel niimoodi,  et et vesi näiteks maapinnale ei jõuagi,  et nimetatakse väikeseks veeringeks. Kui vesi aurubki mere kohal, sajab jälle kuskil mere kohal alla. Maailmas on kogu aeg ühepalju vett. Nojah, võib niimoodi öelda küll, et ega seda vett siia  kusagilt juurde ei tule ja ega siit seda vett eriti  kosmosesse ka ei lähe. Et kõik vesi, mis meil on, see siin ringleb  ja kui see ära reostada, siis siis puhast vett kusagilt  juurde tuua ei saa, et peame seda ise puhastama. Nii et kui sa kallad näiteks bensiini kuskile järve,  siis see sajab sulle endale pähe. No kui see bensiin ära aurab ja ja üles kõrgele tõuseb  ja pilvedesse satub, siis ta võib koos vihmaga,  võib, võib sattuda või sadada alla tagasi. Kindlasti oled ju happevihmadest kuulnud? Aga kui see jutt natukene keeruline tundub,  siis me võime teil näidata Teeme väikse katse. Võtame. Siit järvest natuke potiga vett ja siis. On selle mati kaasa Teeme selle katse siis. Proovime vett aurustada ja vaadata, mis juhtub. Mul on üks selline väike priimus kaasas,  mahub tasku ilusti. Sprimus on nagu väike pliit ja see ongi selline matkapliit  siis ei pea suurt lõket püsti tegema, meil siin ei ole mõtet,  täna. Nii. Küll ta ajab selle vee keema enne mul. Aga sellega peab vaatama, et ta panna kuskile sellisesse Ilusasse kohta, kus kohas muidugi põlema läh,  et ei oleks seda kulu või niisugust kuivanud kõrsi. Kena oleks muidugi mingi puutokk, kui kiviplaat alla panna  aga siin on hea küll. Siin ei ole midagi sellist, mis põlema võiks minna. See põleb, piiritusega töötab, siis sai tahma  ja tee sera poti pärast mustaks. See tuleb vaikselt siia sisse kallata. Siis see tuleb alati panna muidugi lõkkest eemale,  et ta seal kõrval ei oleks ja ise põlema ei võiks minna. Ja pane see pingi taha ära. Nii, ma peaks kuskil tikud olema mingis taskus. Seda tuleb kindlasti alati vaadata, et et ise ei oleks seal  pool kuu leeg tuleb tuulega, muidu võib ennast põlema panna. Ja kindlasti peaks kellegi kutsume appi. Lapsed, kui nad tahavad lõket teha üks ei tohi kindlasti teha. Nii eksi? Ja looduses ei tohi kindlasti seda isegi ära põle tikku maha visata. Esiteks ta lihtsalt kole ja prügi, aga teiseks võib ikkagi  natukene veel hõõguda ja midagi põlema panna. Et see tasub ära kustutada ja siis endaga kaasa võtta. Või kui lõke on lõkkes ära põletada. Topsi siis ta ei määri sind. Paneme selle koduski paneme vee keema ja nüüd me peame siin ootama,  kuni see vesi kuumemaks läheb ja aurama hakkab. Sellega läheb natukene aega. Aga looduses ei ole ju niisugust suurt pliiti,  et kas seal vesi aurustub niisama nagu, et  siis kui on hästi palav. No meil on ju päike, mis kütab ja eks soojema ilmaga on see  aurumine on tugevam ja külmema ilmaga on väiksem. Ja tegelikult isegi jää või jääaurub talvel aga hästi aeglaselt. Sellepärast, et külm on? Jah, just vesi on teises olekus ja sajab alla tahkena mitte vedelalt. Kas sul jäi meelde, millised on vee kolm olekut? Vedel. Gaasiline. Ja tahke. Aga hea, et jääd ei saa ja et ja et see ikkagi lumi on. Vahel tuleb jäidet ka ju ja rahet, mis on selline jäämoodi. Aga eks see lumesadu on samamoodi veeringe. Loomulikult, aga mis see lumi muud on, kui sa ära sulata,  siis saad vee sellest. Ja siis, kui näiteks sooja käe peale talvel paned,  siis on märg. Just, aga see on täpselt sama asi. Tundub, et vesi on keema hakanud. Vaatame, mis, mis siin toimub. Vesi aurab nüüd siin, kui vesi keeb, on seda auramist hästi näha. Me võime seda potti vaadata näiteks sellise väikse järvena. Et järvest tegelikult samamoodi kogu aeg vett aurab mitte  küll nii kõvasti ja seda ei ole niimoodi silmaga näha,  aga pidevalt aurab. Ja siis see veeaur, mis sealt tuleb, see tõuseb pidevalt  järjest kõrgemale õhku, kõrgemale, kõrgemale,  ja siis, kui ta jõuab päris kõrgele, siis seal on juba külm. Ja külmas toimub selline asi, et see veeaur muutub uuesti  veeks või selliseks vedelaks veeks. Ja siis tekivad sellised väiksed veetilgad  ja need need siis teevad pilved taevasse. Et need valged. Tutsakad, mis seal üleval üle lendavad, neil on tegelikult  ka vesi ja vedel vesi. Ehk siis veeaur, mis on jälle läinud selliseks vedelaks? Lendavad järved. Jah, ja kui need pilved muutuvad juba liiga raskeks,  siis nad sajavad sademetena alla, et kas vihmana või,  või lume, oleneb, mis aastaaeg meil parasjagu on. Me võime siin kaane peal ka seda noh, midagi sarnast vaadata,  et seda nimetama makse kondenseerumiseks. Et kui veor läheb sellise Külmema asja vastu. Paneme sea peale siis ta muutub jälle veeks nagu siin noh,  nagu siin kaane peal põhimõtteliselt, et kaan läheb  selliseks uduseks. Ja see siis tähendab seda, et see veeaur muutub seal jälle  veeks tagasi. Ma olen niisugust asja näinud, vahel akna peal. Jah, akna peal võib ka juhtuda. Sest toas on õhk on niiske ja siis akna peale läheb,  siis läheb jälle veeks tagasi. Vaadake, siin on. See veeaur, mis siit tuli, muutus jälle siin peal veeks tagasi. Pilve sees jah, ja kui siin niimoodi natuke tuulutada,  siis ta voolab siit maha. Aga kas meie kohal on ka mingi potigaas? Koos ja nagu niisugune, et püüab need kinni. Ei ole, see on lihtsalt, õhk on kõrgel, on külmem  ja siis kui on külmem, siis muutub veeur jälle tagasi veeks. Aga akna pealt ei 100 ju vihma, kuid see udune on. Aga kui aken läheb väga udu uduseks, siis ju sealt ikka  hakkab tilkast vaikselt alla voolama. Lõpuks ta ikka voolab sealt maha või, või aurab uuesti ära,  kui kui hakkab päike jälle aknast sisse paistma. Aga kas udu on ka veeringest? Udu on samamoodi veeauru. Et see tekib siis, kui hästi palju seda vett aurustab  kuskilt kas kastepõldude pealt või, või mõne veekogu pealt  tuleb palju auru, samamoodi näeb silmaga  ja siis ta koguneb kuskile, siis ta võib samamoodi kas kohe  sinna põllule maha langeda või tõusta kõrgele  ja pilvedeks muutuda. Kas seepärast on udu hommikuti, sest hommikuti on kõimem  ja siis siis tekib rohkem seda veeauru. Ja hommikuti on kaste kogunenud kuskile maha  ja siis hakkab päike paistma, siis hakkab seda hästi  intensiivselt aurustama ja siis kõik tõuseb ülesse. Kas siis, kui ma olen hästi vaikselt ja seisan paigal,  võin ma näha järves tõusvat pilve? Tooted ja vaated ja siis need, kuidas ta vupsab järsku  järvest välja, siis kerkib taevas ja lendab minema. Ei, seda ikka ei näe niimoodi naljalt. See võtab aega. Pilved ei teki niimoodi ühe hetkega, vaid vaid kogunevad  niimoodi ajapikku ja vaikselt. Aga vahel, kui mõne suure järve või mere ääres olla,  siis niimoodi võib küll olla, et järve kohal on kõik pilvi täis,  aga selja taga maa pool on kõik selge. Ühesõnaga, kui meil on järg jõgi või meri,  siis sealt aurab iga päev veidikene vett ära. Veeaur koguneb taevas pilvedeks ning ühel hetkel sajab se  pilvedes olev vesi vihma, rahe või lumena jälle maa peale  ning jõuab lõpuks järve. Tuumikult ei ringle mitte ainult vesi vaid kõik igasugused  muud asjad, ka näiteks kivimi ring. Isegi kivimid, ring. Ma tean seda, et. Taevast kukuvad alla, vahel meteoriidid,  aga ma ei tea, kuidas nad tagasi üles saavad. Et kas need auravad üles, siis saavad hiljem kruusana alla. Ei, ei, see käib hoopis teistmoodi meteoriidid sinna,  sinna alla üldse ei kuulu. Et see on hoopis seotud sellega, et, et maakera sügaval  sisemuses on selline vedel mass Mis on, kas mahl või vesi või? Noh, igasugused sellised keemilised ained  ja ja need näiteks moodustavad magma, see on selline  poolvedel mass, mis vahel näiteks vulkaanist võib maa peale pursata. Ja kui see purskab maa peale, siis ta muutub tahkeks  selliseks kivimiks. Aga see, kui on üks Üks suur kivimass või üks suur kivi kusagile maa peale  sattunud siis ei jää ta üldse igaveseks sinna. Sest et olete kindlasti näinud, kuidas suurtesse kividesse  on sellised lõhed ja praod tekkinud. Aa ja ühes ühes selles suures rändrahnus oli  ka siuke hästi suur pragu. Suured kivid muutuvad aja jooksul igasuguse vihma  ja temperatuuri muutuste ja igasuguste jõudude surve  muutuvad jälle väiksemateks. Ja järjest muutujad muutuvad väiksemateks,  kuni lõpuks siis võib saada kividest hoopis liiv. Jah, ikka sellest samast kivist, kus me peale istume,  võivad tegelikult saada lõpuks väga väiksed tükid nagu liiva sees. On siukesed, väiksed kivimitükid ja see liiv,  see jälle ringleb edasi. Et liiv võib näiteks sattuda kusagile suure veekogu põhja,  näiteks mere põhja, kus ta siis maha setibi. Jah, või järve põhja või suisa ookeanipõhja? Ja seal merepõhjas, siis võib see liiv muutuda teist teist  sorti kivimiks, et võib muutuda näiteks setekivimiks,  kuidas sinna põhja läheb ja hästi raske vesi surub teda  hästi tihedaks kokku, siis tast saab seal mingi settekivi. Ja lõpuks siis. Võib see kivi seal või see settekivi järjest sügavamale  sügavamale sattuda seal merepõhjas ja lõpuks  nii sügavale, et sulab jälle ära. Ja on jälle saanud siis selleks poolvedelaks selliseks lavaks. Et aga see on kõik võtab väga, väga kaua aega rohkem kui  ringluse ja see on väga aeglane, see on miljonite aastatega toimub. Nii et ühesõnaga veeringlus ja kiviringlus on kaks täitsa erinevat. Jah, kõik mõlemad ringlevad aga väga erinevalt. Ükski. Maa, et noh, see vesi käis ju ka vahepeal maalt,  mäletate. Aga mitte nii sügavalt. Mul on ikka väga hea meel, et see kiviringlus on  veeringlusest erinev. Muidu ei oleks mitte päikseline ilm ega vihmane ilm,  vaid oleks hoopis kivine ilm. Kui ikka mingisugust kive 100-ks, ega siis peaks olema  kuskil väga tugevas kohas varjus. Või siis kogu aeg kiivreid kandma? Ei tea, kas see aitaks. Seda ma varem ei teadnudki, et suured kivid,  väikesed kivid ja liiv on omavahel nagu sugulased  ja pika aja jooksul võib saada liivast kivi  või kivist liiv. Kahju muidugi, et Eestis orkaani pole. Ma tahaksin kangesti oma silmaga kivide sündi pealt teha,  see veel puudub. Vaata, me oleme igasugu ringetest rääkinud juba. Siin metsas ka ringled pidevalt. Aurustu nojah, ikka see kauem aega, et need puulehed näiteks  ja okkad. Need langevad alla ju sügisel. Ja ega nad ei kuhju siia, sest et maas on ju päris vähe neid  lehte alles. Mädanevad siin ära just kõik need ained,  millest puu teeb, neid lehti võetakse ju mullast. Ja pärast, kui need lehed maha langevad siis saab neist  jälle ju muld tagasi. Kui kogu aeg mullast ainult ära võtta ja mitte midagi tagasi  anda siis ju ei oleks millestki enam neil taimedel siin jalada. Et kõik need taimeosad ja puuosad, mida neil ainult suvel  tarvis on, need kukuvad maha. Ja siis teised organismid, nagu bakterid  ja seened, lagundavad nad jälle algosadeks. Et siis saaks jälle kasutada neid Kas siis kõik taimed annavad midagi tagasi  või ainult puud? No kõik taimed ikka jah, et kui sa vaatad siin,  mis siin jänese kapsas kasvab näiteks maas  ja et talvel ei ole, nad kasvavad ju iga aasta uuesti. Need lagunevad samamoodi ära. Ja paljud taimed näiteks mustikad, mis siin kasvavad,  nendel jäävad ainult varred alles ja lehed kukuvad alla. Aga ka sellised taimed, kes ei anna seda mulda üldse tagasi. Kas need on röövtaimed, et röövivad muld ära  ja tagasi ei anna? Niisugust väljendit ei ole küll nüüd kuulnud. Ega me sellist taime ka ei tea, kes nüüd igavesti püsis  ja mitte midagi kohe tagasi ei annaks. Et isegi ju taimed ja juured lagunevad ja varisevad iga  aasta natukene otsast ära. Aga puude ringlus ongi siis hästi lihtne,  et puu lihtsalt kasvab, tulevad lehed külge,  siis sügisel need kukuvad alla, muutuvad mullaks  ja siis sellest kasvavad uued taimed. Nojah, eks ta lihtsustatult nii ole jah,  et kõik ained ringlevad ja need osad, mida taimedel enam  tarvis ei lähe need kukuvad maha. Ja lähevad jälle kasutusse uute taimede poolt. Aga lisaks sellele on ju taimed paljudele teistele loomadele  ja organismidele kasulikud. Kõik ringleb. Taimeringlus käib siis sedamoodi, et alguses kasvab taim  tema lehed või varred jäävad vanaks ja pudenevad maha. Maas kõdunevad taime mahalangenud osad ära  ning nendest saab muld, mis on toiduks uurtele,  taimedele. No näete nüüd taimed osalevad igatpidi igasuguste ringetes. Aga lisaks sellele, et nad lihtsalt siin sügisel ära  kudunevad ja mulda teevad, uutele taimedele jälle  siis nad osalevad ka toiduahelas. Ma olen selle kohta lugenud, et kas see on see,  kuidas loomad söövad 11 ära. Nojah, aga ega ainult loomadest ei piisa ju. Seal ahela alguses on alati taim või, ja  siis mõni loom, kes taime sööb. Taimed on ju ainsad organismi, kes suudavad päiksevalgusest  süsihappegaasist toota. Sellist. Ainet, mida suudavad loomad süüa? Et kui mõelda nüüd mingit ringet, siis kes võiks seda taime  süüa siin? Linnud või jänesed võivad seda vabalt süüa. Samas võivad süüa ka mõned putukad. Aga mis sellest putukast näiteks saada võib,  kes siit seda lehte söönud on? Ja variante on palju, aga ütleme praegu näiteks,  et sõi lind selle putuka ära. See taimetaime kogunenud erinevad ained järelikult liiguvad edasi. Lindu putuka kaudu ja mis linnust saada võiks? Mingi ilves või ütleme, et näiteks see pilves ära  selle ilu Siis kandva edasi ja kui see on suur lind,  siis võib ilves süüa küll. Ja, ja edasi, kus see, kus see siis minna võiks? Punti. No võib juhtuda, aga tavaliselt ilves on niisugune tippkiske,  keda enam edasi keegi murra. Aga kunagi saavad ju ka selle ilvese elupäevad otsa,  nagu juulisel said. Siis liigub see kogu see aine jällegi tagasi. Et ilves ju söövad ka erinevad loomad või putukad  ja seened ja bakterid, lagundavad ta ära. Ja lõpuks läheb tagasi mulda jälle. Et ei ole toidu ahel selline, milles on algus  ja lõpp, vaid see on niisugune lõpmatu ring,  tegelikult. Me saime teada, et maailmas on kõik taimed,  putukad, linnud ja loomad omavahel tihedalt seotud. Kui putukad söövad taime, siis lindude söögiks on jällegi  putukad ja linnukesi sööb näiteks rebane üldse mitte paha pärast,  vaid seetõttu, et rebane on kiskja. Ja kui rebase elupäevad otsa saavad, saab rebasest muld,  millest tärkavad uued taimed. Ja ka vesi on sealjuures väga oluline, sest ükski taim,  putukas, lind või loom ei saa ilma veeta hakkama. Taimed ongi maa peal, elualus. Kui taimi ei oleks, siis ei oleks ka teisi putukaid  ja kiskjaid ja muid selliseid toredaid organisme. Aga kas selles ringluses osalevad siis kõik taimed  ja putukad, et mina küll väga puudust ei tunneks,  kui parme või säästa ei oleks? No loomulikult osalevad kuidas sa sealt ringist ikka  niimoodi välja välja hüppab või välja poed. Et kõik on omavahel seotud Poleks näiteks ütleme  mingisuguseid kärbseid, keda mingi linnuliigid söövad  näiteks kärbsenäpsed, kärbseid hea meelega  siis ei oleks neil süüa. Vaid kõik on omavahel seotud, võib mõelda küll,  et kärbsed on sellised tüütud ja pinisevad  ja häirivad. Ei lase magada hommikul, aga millegi jaoks on neid ikka tarvissest. Et järgmised lülid on nendega tihedalt seotud  ja kui üks lüli ahelast vahelt välja kukub  siis võib ka see järgmine osa sellest tsüklist katkeda. Minagi olen ükskord mõelnud selle üle, et  mis siis oleks, kui ühtegi sääsk ei oleks,  aga ilma sääskedeta ei oleks näiteks linde ilma lindude ta  ei oleks näiteks ilveseid ja ilvesed on ühed minu lemmikloomad. Noh, jah, kas nüüd nii täpselt niisugust teost saab leida,  nagu sa ütlesid, aga kaudselt võib küll niimoodi öelda,  et kõik on omavahel seotud ja kõik on millekski hea. Aga kui ei oleks hunte ja selliseid loomi,  kes jäneseid murravad, jänesed on sama armsad kui minu Julius,  mis siis saaks? Arvata on, et eks neid jänesid oleks meil palju rohkem. Aga ega kõigile lõpmatult paljudele jänestele  ka meil süüa jagu ju. Siis üks hetk hakkaks lihtsalt see toidupuudus nende nende  arvu piirama ja nad peaksid omavahel rohkem võitlema,  et süüa saada. Ja loodus peab ka ikka olema tasakaalus,  peab olema jänesed piisavalt, peab olema hunte piisavalt,  peab olema putukaid piisavalt et kõik toimiks ilusti  ja tõrgeteta. Aga siis, kui jäneseid on liiga palju ja  siis nad hakkavad omavahel võitlema, kas  siis on oht ka, et jänesed muutuvad kiskjateks nagu hundid? No ei tea, aga mine sa tea, sest et evolutsioon on täis  igasugu vigureid. Ja kui anda aega miljoneid aastaid, siis võiks üht-teist juhtuda. Sest ega see praegunegi mitmekesisus on ju tekkinud kuskilt. Ja ei tea, mis see põhjus on. Kõik konkureerivad omavahel ja otsivad uusi võimalusi,  kuidas ellu jääda. Nii et. Väga võimalik, et toimuks taas midagi sellist. Nüüd, kus te olete mulle seletanud, et kõik asjad on ringluses,  siis mul hakkas Julius pärast isegi natukene kergem. Sest nüüd ma tean, et temast saavad kindlasti väga ilusad lilled. Temast tulevad kindlasti kõige ilusamad lilled.
