Näe, võta, mine too Vanessale sünnipäevaks lilled. Ma toon koogi nii kaua, mine ruttu-ruttu ruttu. Olgu. Ma läksin tõesti Manessale lilli ostma, aga täiesti kogemata. Sattusin ma eksi teele. Ning kinost väljudes selgus kurb. Tõsiasi, et lilleraha oli seetõttu täiesti otsa saanud. Oma suureks üllatuseks avastasin, et terve linn on erinevaid  vahvaid lilli täis. Aitäh, mis asi ma ütlesin, too lilled, anna lilled,  need ei ole mingid, see on mingi malts, ei ole mingi valts,  väga ilusad lilled on natukene enelikud,  on, ja leeme kihla, et need on lilled. Mets on mõnus ja võsa vahva, soos on elu soodne. Lammas on lahe ja vasikas vaha. Kaal on mue ja moodne. Ma olen täiesti kindel, et siit botaanikaaiast lööb kedagi,  kes oskab nende lillede kohta midagi öelda  ja ma arvan ka, et siin on keegi keegi tark,  kes teab lillede st rohkem kui meie kindlasti nad ütlevad  meile vastuse, kui, kuna meil on ju kooka kaasas. Muidugi. Saan mingi tädi raamatuga. Ma arvan, et tema kindlasti tea ja lähme küsime ta käest,  äkki. Vabandage, me tõime teile kooki, oi kui tore,  terve kook mulle minu sünnipäevakooki. Näevad väikse tükikese saada, kui sa ütled meile,  kas need on lilled või mitte, ootan, kinkis mulle nüüd sünnipäevaks. Tead, minu arust on need täitsa toredad lilled. Minu arust on nad natukene imelikud. No aga ilu on ju alati vaataja silmades. Nii et sulle meeldivad, siis on kõik korras. Näiteks mina arvan, et väga kaunid. No vot ja mõte on see, mis loeb. Aga minu nimi on Kadri, mis teie nimed on,  mina olen ka. Aga ikkagi jäi meie vastus saamata. Kuidas seda maltsa lilledeks saab nimetada. Küll on hea, et me Kadri leidsime, ta oli lahkesti nõus  meile oma lilletarkust jagama. Aga mis asjad need lilled päris täpselt on? No lilledeks üldises mõttes võib pidada kõiki selliseid taimi,  millel on rohtne varras, ehk siis mis ei ole puud  ja millel on õis. Need, kõik ongi lilled, kas nad just on ilusad  või kellele millised meeldivad, see on juba maitse küsimus. Aga puudel on ka õige, et kas see muudab nüüd  ka lilledeks? Ei no puud on ikkagi puud, aga kui neil on õied,  siis on need samamoodi ilusad ja, ja neid võib  ka tuppa vaasi tuua, aga lilled nad päris ei ole. Aga kas need suured kollased ja need valged lilled,  kas need on kõik samamoodi nagu sarnased lilled? No nad on kõik lilled ja nad on natukene sarnased  ka sellepärast kui iga lille iga õit eraldi vaadata,  siis võib näha, et neil on sellised kroonlehed,  mis on tavaliselt värvilised ja tupplehed,  mis on siin all ja need on tavaliselt rohelised,  aga igal õiel võivad olla need kroonlehed eri värvi  ja natukene erikujuga ja tupplehed samamoodi. Et selles suhtes õisi on hästi palju erinevaid. Ja kui me nüüd siin seda õit vaatame, siis. Sellel õiel on, on näha, et need kroonlehed on niimoodi  ilusasti sümmeetrilised ja kui me võtame näiteks pliiatsi,  siis me saame panna seda pliiatsit siia igale poole niimoodi,  et kõik need pooled on sümmeetrilised siis täpselt  ühesugused siis nende õite kohta öeldakse,  et see on kirjaseis. Ehk siis Viietine is see praegu siin on neljatine. Aga nüüd teine variant on niimoodi, et kui need kroonlehed  siit on natukene kokku kasvanud, nüüd Vanessal,  seal on selline Valg Valkja õisi, millel on  siis ka näha, vaata need tuplehed, mis on need rohelised õie  juures ja siis need kokku kasvanud kroonlehed. Sellist õiekuju nimetatakse siis kellukes. Ja siis on veel olemas sellised õie õiekuju näiteks  kus on õis, aga ta on selline, et et Ta on hästi omapärane,  et, et kui ma siin rääkisin, et võib mitu seda pastakat läbi pista,  siis seal saab ainult ühe, sest kui teistpidi pesta pista,  siis ei ole enam samasugune, siis sellist it nimetatakse  sügomorfseks õieks. Väga keeruline nimi, keeruline nimi ja keeruline õis ka. Sügomorfne morfne sügomorfne just. Ja siis tegelikult kõik õied ei näegi välja,  sellised ilusad nagu see kollane siin osad õied on hoopis  naljaka kujuga, näiteks see kollane siin koosneb kahte tüüpi õitest. Ühed on need keelõied, mis on siin väljaspool  ja teised on putkõied mis on siin seespool. Ja kui ma annaks sulle selle väikse ühe keelõie,  siis sa üldse ei arvas, et see oleks õis,  ma arvan ja kui ma annaks sulle putkaõie,  siis sa ka ilmselt ei arvaks, et see oleks õis,  sest sa oled harjunud millegi sellisega. Aga tegelikult on need ka õied. Aga kui palju on üldse erinevaid õietüüpe olemas? Ma täpselt ei oskagi öelda, need, mis me siin praegu oleme  vaadanud ja siis on veel osad õied, millel on sellised  kannused taga, on veel kindlasti palju tüüpe,  aga ma isegi täpsed numbrid praegu ei oska öelda. Kas sulle jäi meelde, milliseid õisi on olemas? Kiirja fais? Keelõis putkis, kusjuures need keelõied ja putkaõied võivad  olla ühe lille peal koos. Nii suured, nii vinged. Poiss. Kadri, kas need siin on ka lilled? No ikka on lilled, aga nad ei kasva ju maa peal,  nad kasvavad vees. No mis siis lilled on nad ikka, kas ma vana male võin mingi  selguse lille viia, et talle kindlasti niisugused vees  kasvajad lilled meeldivad? Ega hästi ikka ei või küll, sellepärast et Eestis on  üldiselt vesiroose üsna vähe ja sellepärast on nad võetud  looduskaitse alla. Mis tähendab, et isegi kui me praegu siin vaatame,  et siin on neid nii palju, et võiks vanemale mõne võtta küll  siis tegelikult kui terve Eesti peale vaadata,  siis on neid ikkagi vähe ja sellepärast ei tohiks neid  vanaemale viia. Aga kui selle nimi on vesiroos, kas see tähendab siis,  et nad on kuidagi roosidega sugulased? Päris lähedal sugulased, nad ei ole, sellepärast et nad on  erinevatest sugukondadest, aga kauged sugulased nad ikkagi on,  sest mõlemal on ju õied ja nad on õisi d. Ja tegelikult nende nimedega on üldse niimoodi,  et et võivadki olla väga erinevad nimed,  siis maatiaga Eestis, et võib-olla Lõuna-Eestis on üks nimi  ja Lääne-Eestis teine nimi ja sellepärast on lillede le  pandud ka ladina keeles nimed, nii et et on sellised raamatud,  kus saad nagu järgi vaadata, mis selle ladinakeelne nimi on  ja siis saab olla kindel, et kõik räägivad ikkagi  vesiroosist või sellest kindlast lillest,  mitte ei ole nii, et üks räägib liiliast  ja teine roosist. Kas tõesti on Eestis mõnel lillel, miks no nime no ikka on näiteks,  mulle tuleb meelde nurmenukk. Aga mõnel pool teatakse nurmenukku ka kikapüksi nime all. Aga kui öelda priimulaveeris, siis kõik saavad aru,  millest jutt on. Kõik botaanikud. Kiirja seis jah, just kirja. Oi, aga nende lillede ei ole seda top leht kroonlehti  ja üldse ei ole ja, ja need näevad välja nagu tolmuharjad. No kaugelt näevad tõesti natukene imelikud välja,  ma olen nõus, aga vaadake lähemalt. Vaadake, kas ikka tõesti ei ole neid kroone tupplehti? Arvan. Tegelikult kui niimoodi hästi lähedalt vaadata,  siis mina küll näen, vaata näiteks siin on,  on võib-olla paremini näha, et siin on lihtsalt üks õis,  on see üks pisikene tust? See, mida sina, mille kohta sina ütlesid,  pudeliHarry on tegelikult õisik. Ja see siin on lihtsalt palju õisi koos. Ja sellepärast ta näeb selline natukene naljakas,  hästi palju väikseid. Si? Aga alati ei pea õisikus koos olema just väiksed õied,  õisiku võivad moodustada ka suuremad õied. Näiteks seal on üks lill, millel on ka õisik,  aga mille üksikud õied siis nii väiksed ei ole. Ja võivad olla isegi veel suuremad ja õisikud võivad olla  ka hoopis naljakad, näiteks see lill, mis me seal ennem vaatasime,  millal olid need keelõied ja putkõied. See on ka tegelikult õisik, sest seal oli vaata palju  keelõisi ja palju putkõisi, et kui on palju õisi koos,  siis ongi õisik. See õisikute õite võrk on ikka nii keeruline,  et selleks peab küll elevandi mälu olema,  et neid kõiki meelde jätta. Kuule, ega see nüüd nii keeruline ka ei ole,  aga tahab, tahab natukene harjutamist saada. Aga me võimegi näiteks kõik koos harjutada,  siis jääb kõigile paremini meelde. Näiteks siin on üks ilus sinine lill. Kui me nüüd seda vaatame, kuidas tema õied on,  et kuidas teile tundub, kas siin õied on üksikult  või on mitmekaupa koos, ehk siis on õisikus. Ma olen natuke tundub, et nad on nagu üksikud,  aga ma päris kindel ei saa olla. Mis teie arvate, vanaisa ja Johanna? Ma arvan, et me üksikud. Äkki on õisikud, sest neid on nagu ühe varre otsas mitte. No tegelikult nendel ongi nüüd õisikud, aga ei ole õisik ei  moodustu mitte nendest pisikestest õitest,  mis me seal ennem nägime vaid sellistest ilusatest suurtest õitest. Ja kui me nüüd vaatame seda ühte õit sealt õisikust,  kuidas siis teile tundub, et mis tüüpi see õis võiks olla? See on see ristis pliiatsi vis. See kas Siiri kiir ja seis väga tublid, no ei ole ju väga keeruline. Siin ka mitte. No kuule, siin on ju täitsa palju õisi, oota vaata. See on ju till, ongi till, aga vaata, tillil on õied ka,  see on ju maitse. Mis siis maitsetaimed ka õitsevad? Si. Ja Need, väiksed väiksed ja terve, see on õisik  ja õisikus on hästi pisikesed õied. Nii et näete, ei peagi olema alati nii, et õied on suured,  vaid võivad olla ka hästi pisikesed, nii et peaaegu et ei  pane tähelegi. Poleks arvanudki, et maitsetaimedel ka õied on. Päris tore, tõepoolest. No kuidas tundub, kas see on nais või isik? Ikka isik? See on jah, see suur on õisik  ja see üks on õis ja siin on täpselt samamoodi,  nagu sellel pudeliharjal oli, et on sellised väiksemad  õisikud ja siis selline suur. Nii et nagu näete, et see suurus võib olla väga varieeruv. Aga olete te mõelnud, et miks see on niimoodi,  et need Õite suurused, nii erinevad on, et kui me seal tilli nägime,  oli hästi pisike ja see nüüd siis on nii suur neljad tahavad lihtsalt,  et ühe oleks suurem ja teisel oleks väiksem. No see on päris hea vastus, lilled tahavad. Et nende juurde tuleks putukad sellepärast et nagu lastel on,  igal lapsel on oma ema ja oma isa, siis on  ka taimedel vaja isastaime ja emastaime. Ja selleks, et siis isastaime tolmukatelt jõuaks õietolm,  emastaime emakale. On vaja, et keegi neid natukene aitaks. Ja sellepärast on erinevad. Putukad näiteks siis liiblikad ja kimalased  ja aga troopikas võivad ka näiteks linnud  ja kasvõi nahkhiired olla abiks, et seda õietolmu  siis edasi viia. Ja kui on hästi pisikene õis, siis saavad õietolmu viia  edasi väiksed putukad ja kui on hästi suur õisi is natukene  suuremad putukad. Et näiteks kui tolmeldavad need nahkhiired näiteks banaanidel,  siis neil on kohe niisugused suured õied ka. Oh kui hästi need lilled lõhnavad. Ja need on nii suured. Kui enidel on tõesti väga suured õied, et kõik ei pea olema  alati nii pisikesed, aga kui karikakrad on alati valged  ja seest kollased, siis miks siin on nii palju eri värve,  pojenge? No siin on natukene nüüd inimese käsi juba mängus,  et on väga palju inimesi, kellele meeldivad sellised suured  poengi õied ja siis nemad on ise valinud seda,  millised need poengi lapsed olema saavad. Ehk siis on valitud kokku niimoodi, et saaksid valgete  õitega uued poengid ja roosade õitega ja siin olid veel  kirju õitega, et need on kõik inimese enda tehtud. Ja tõepoolest, need poengid lõhnavad ka nii hästi,  aga tegelikult kui siin nüüd Suures plaanis vaadata, siis vahest on lillelõhn  ka natukene halb, nimelt lõhn on ka üks selline vahend,  mille, millega nad nii-öelda meelitavad neid tolmendajaid  ligi ja kui neid lilli tolmeldavad kärbsed,  siis vahepeal siis need õied, mida kärbsed tolmeldavad,  võivad lõhnata ka nagu pahaks läinud liha  või mis? Aga need on tõesti väga hea lõhnaga. Aga miks on üldse olemas nii palju erinevat värvi lilli? Sellepärast et lilled tahavad silma paista  ja sellepärast nad on valinud aja jooksul mingi värvi,  kuidas nad saavad oma tolmeldajal hästi silma paista. Aga mis erinevaid värve, üldse lilli? No muidugi, kui te isegi mõtlete, et siis näiteks kevadel  lähete metsa alla, siis saate korjata, mis lilli? Lumikellukesi, lumikellukesi, neil on valged õied,  eks, mis lilled siis järgmised on, mis metsa alla tulevad,  siinililled? Näed siis on valged sinised, mis, mis lilli veel on? Siis on need, millest me juba rääkisime,  millel oli mitu nime Nurmenukud. On kollased, aga ma usun, et looduses on  ka päris selliseid lillakaid toone, et vaata,  me nägime seal seda kurereha, millel oli. Ühel olid ühel liigil olid siis sinakad,  õied, teisel olid lillad aga kas musta värvi õisi on  ka olemas? No minul küll päriselt meelde ei tule,  et ma arvan, et kuna need ikkagi on õievärv on selleks,  et tolmetajat ligi meelitada, siis tolmetajatele vist see  päris must värv ei meeldi. Aga kas on olemas ka helendavaid lilli, et see tõmbab  näiteks öösel ööliblikaid ligi kusjuures need lilled,  mida ööliblikad tolmeldavad, päris ei helenda,  aga need on valged ja näiteks need, mida nahkhiired tolmetavad,  need lilled on ka valged, et, et siis need nagu tõmbavad  küll ligi, aga mitte päris ei helenda. Lille kaaskiri. Kaugele, kas. Lille. Kiikuma pilve kuma. Lille liivli kaaskiri, toa. Lilla lillele kiikuma Pille. Liikuma. Aga mis selline on siis näiteks nendel lilledel,  mis ma Vanessale viisin ja nende lillepoe lilledel,  et miks osadel inimestel just need lillepoe rohkem meeldivad? No tavaliselt need lilled, mis lillepoes on,  on kasvatatud selleks, et neid müüa. Ehk siis nad on nagu need pojengid, et inimesed on valinud  kõige suuremad õied kõige ilusamate värvidega nende arust  ja kõige paremini lõhnavad. Aga need, mis sina korjasid, need on sellised,  mida meil kasvab igal pool ja millel on niisugused väiksed,  et mitte alati väga hästi lõhnavad õied. Et sellepärast lihtsalt inimestele meeldib,  kas need lilled, mis vanemal peenras kasvavad,  on siis nii-öelda lilled ja need, mis seal ümber kasvavad,  ei ole lilled? Jah, täpselt nii ongi. Et kõik see, mille vanaema sinna pannud ei ole,  seda võib nimetada siis umbrohuks. Kuigi tegelikult on sellel umbrohul ka täiesti õisi olemas  ja seda võib ka lilleks pidada. Nagu näiteks kassi ka. Nagu näiteks kassitapp ja nagu näiteks moon,  mis kasvab viljapõllu sees ja ka rukkilill,  mis tegelikult ju paljudele meeldib. Kui ta on rukkipõllu sees, siis ta on ikkagi umbrohi. Aga millist lille peavad inimesed kõige väärtuslikumaks? Kindlasti mingid tulbid on ju ja, ja roosid. Ja need niisugused neoonrohelised vikerkaare värvi. No tulbid ja roosid on väga hea pakkumine  ja need on üsna hinnalised. Aga kui siin nüüd mitte ainult ilust rääkida,  siis tegelikult ma usun, et üks kõige hinnalisemaid lilli on  Safran krookus. Sellepärast et sahvran krookustel on sellised pikad emaka  kaelad mille saab siis ära korjata, ära kuivatada  ja puruks jahvatada ja siis saadakse sellest puru,  mida nimetatakse siis sahvraniks. Ja sahvran on kõige kallim maitseaine, mis üldse olemas on  ja ta on isegi kallim kui kuld. Otto oleks võinud mulle kohe maltsa asemel sahvranit kinkida. Selle eest saaks endale maasturi osta. Kui see oleks kilusaklani. No võib-olla tõesti, aga selleks, et saada kilo kilosahvranit,  on vaja 80 kuni 150000 krookuseõit. Ja siis need käsitsi kõik ära korjata, nii et see on  ka päris palju tööd. Sellepärast ta nii kallis ongi. Kas lilledel on samamoodi nagu loomadel,  et isane on alati uhke? Lilledel päris nii ei ole. Enamus lilledel tegelikult on nii emas kui isas organid sama  õie peal, et näiteks vaata, siin on hästi näha,  kus on need tolmukad, need on siis isa suguorganid  ja siin keskel on emakas, on siis ema suguorgan. Aga selle jaoks, et ikkagi see väike taim oleks väga elujõuline,  on ikkagi vaja, et, et ei toimuks mitte siin ühe õie sees viljastumine,  vaid et see õietolm tuleks kuskilt mujalt,  et see on lihtsalt sellele uuele taimele parem. Aga siis, kui mesilane käib näiteks nartsissi sees  ja siis tuleb siia taime sisse, kas siis läeb nartsissi  ja selle taime segu? No kui need taimed, kus mesilane käib, on hästi lähedal see  sugulased siis võib nii juhtuda, aga enamasti ikkagi on nad  natukene kaugemalt sugulased ja siis see taim,  kuhu see õietolm tuleb, tunneb ise ära, et see ei ole päris  see õige õie tolm ja ta ei võta seda vastu. Nii et sellisel juhul siis uusi taimi ei tule  ja õisi ongi vaja selle jaoks, et õitest arenevad seemned,  mis siis satuvad mulda ja millest siis kasvavad uued taimed. Muidu oleks niimoodi, et mõne aja pärast ei olekski meie  ümber kõik enam roheline, vaid oleks ainult kivid  ja muld. Selle jaoks on õisi vaja mesilasiga ja mesilasiga. Aga miks taime osadel taimedel on selline nimi nagu mõned loomad? No ilmselt sellepärast, et loomad on suuremad  ja neid on vähem ja nemad jäävadki paremini meelde. Ja siis kui loomaga seod ära ka taime nimed,  siis jääb ka taim paremini meelde. Näiteks me rääkisime ennem sellest nurmenukust,  mis on rahva suus tuntud ka kui kikkapüks,  et siis tõesti vaata, kui sa mõtled nurmenuku peale  ja mõtled kuke peale, siis on, mõlemal on üsna sarnane siuke püksid. Ja näiteks üks Tore nimi on ka hiirehernes, see on selline lilla toitega taim,  millel siis vili on kaun, kus on siis hästi pisikesed seemned,  mis tõepoolest siis meenutavad hernest. Aga et see on nii pisikene, siis võibki arvata,  et see on nagu hiirele mõeldud hernes. Et sellepärast härja silm ka seda ma nagu ei teagi päris täpselt,  sellepärast et harjal ei ole ju selline silm nagu suur valge  ja keskelt kollane. Aga ilmselt rahvale see meeldib, sellepärast et praemuna on  ju ka härjasilm. Võib-olla selle järgi ongi võib-olla härjasilm on hoopis  praemunast olnud. Vanadel aegadel olid lilledel lisaks silule veel erinevad  tähendused sest lille kimbuga sai öelda edasi selliseid asju,  mida muidu ei julgetud otse öelda. Näiteks kui mina oleksin vanaaegne daam ja mulle toodaks  selline kimp, siis ma saaksin kohe siit teha järelduse,  mida mulle soovitakse öelda. Aga kuna ma ei ole vanaaegne daam, siis ma seda peast ei tea  ja pean raamatut kasutama. Esimeseks on siin kollane roos ja see võib tähendada  nii innukust kui ka viha. Järgmiseks on iiris mis tähendab usku, lootust  ja tarkust ja inspiratsiooni. Peale selle on veel Kerbera mis on rõõmsameelsuse ilu  ja süütuse tähendus. Ja viimasena päevalill, mis sümboliseerib päikest  ja jäägitut jumaldamist. Nii et mind nii jumaldatakse kui ka vihatakse. Kadri ütles, et kui meil ei jää lillede kohta kõik asjad  meelde siis saab kõike seda kodus meelde tuletada. Aga et värsked lilled teab, mis kaua ei säili,  saab huvitavad taimed korralikult ära kuivatada. Sellist kuivatatud lille nimetatakse herbaariumiks. Lilled tuleb ettevaatlikult paberile kinnitada,  nii et lehed ja õied jääksid ilusasti sirgeks. Siis võib herbaarlehe ümber ajalehe panna,  et lillede olev niiskus sinu uhke taimenäidist mädanema ei ajaks. Seejärel võib panna oma taime näidise paksu raamatu vahele  kuivama ja ärge unustage siis juurde kirjutamast,  kus te selle taime leidsite ja mis ta nimi on? Kui ühesõnaga see taim on nüüd niimoodi ilusasti ära kuivanud,  nagu see meil on, siis saab võtta mingisuguse taimeraamatu,  neid on ka hästi palju, osadel on hästi nagu väiksed pildid,  need on juba nendele, kes on taimedega natukene rohkem  tuttavad ja siis osadel on sellised ilusad suured. Värvilised pildid, et siis siis siit saab hästi vaadata,  nüüd järgi, mis. Mis taim see on, et see, mis otto korjas,  siit on näha, et see oli ristik, eks ju,  ja tal oli valge õis nüüd valgete õitega on  siis kolm ristikut ja sellepärast tulebki lehte  ka vaadata, et saame vaadata, kas leht oli piklik  või oli väike või oli selline nagu keskmine,  kas oli valge kolm peal. Mina mäletan, et see oli selline ristik,  et oli valge kolmnurk peal, saame vaadata,  et selle nimi ongi valge ristik. Me oleme nüüd nii palju lilledest rääkinud,  aga minu sünnipäevatorti me pole ikka söönud. Ma arvan, et see kuluks meile küll nüüd kõike teile ära. Hakkame siis torti sööma?
