Tere, mina olen Tiina Vilu. Täna jätkame ringkäiku Viimsis asuval tädu matkarajal koos Vanessa jääda sõpradega. Õppisime eelmine kord orava moodi käbi sööma. Nägime kuuskimis, kasvavad kivil ja kulli hambaid. Meie retke juhib Evelin Laanest. Lähme vaatame teda järgmistele. Kõnnime sinna hanereas mööda tädu metsaalust ringi. Ja meie siht on leida üles järgmine suur rändrahn mille peal siis olla puugasvanud. Koostanud jeerum, poisid juba nägid, mis te nägite? Mu ei tea, puu on katki läinud, tuli peal ka väga suur kivi, palju kõrgem kui mina tema ümber on kuuse juured, täpselt nii, nagu see puu kallistaks, seda kivi. Igal juhul väga võimas vaatepilt. Kui me käisime lasteaiaga siin, siis keegi ütles mulle, et kivi peale oli ise hunt pikali heita, tähtis puuks maanteede ja siis ta jäigi siia. Siis muutuski lõpuks puuks, selline legend, räägiti teile. Väga põnev, seda ma ei ole varem kuulnud. Mis T4 kellegi kellelegi pesa, aga kuusele kleite puudel, puudel on ka seened. Sihuke suur kuusk on pikali murdunud. Ei teagi, mis tal viga on olnud. Siin on tõesti nagu muinasjutumets, igaüks leiab igal sammul midagi, küll seegini, küll esasid. Lisaks suurtele kividele ja puudele somblane jäävad meie teele ka mõnede elusolendid, tüdrukud on näiteks leidnud päris mitmenda väikse konna. Nüüd jõudsime ühe väga ilusa rohelise samblaga kaetud kraavini. Nii, astuge üks samm tagasi, sisenevad varbad kuivaks, Evelin võttis ühed peod ja sama hääbub sammalt. Turbasammal näeb selline välja. Neid on hästi palju erinevaid, kõik lapsed saavad paitada, näete, turbasammal kõik said nüüd lõpuks katsuda ja ma tahtsin näidata seda, et siin sees on hästi palju vett. Ursse ossa. Turbasamblal on sellised õhukambrid sees, vaata ennast vett täis. Ja siis ta kogub seda, et mine sa tea, äkki tuleb Suurkuivaperiood. Ja sellepärast, kui te näete kusagil sellist kohta, kus on hästi roheline, hästi palju turbasammalt nad võivadki punakad olla või natuke kollast värvi või pruunikad sinna ei tasu astuda, siis seal saad varbad kindlasti märjaks. Ja võib-olla isegi vajutanud natukene sisse ka. Saate veel mudaseks. Nii et siit sellest kraavist tuleb küll hüpates üle minna. Läheme siit ühest kohast. Nii saime õnnelikult kõik üle turbasambla sekraavi hüpatud ja lähenemine, Tammets, haarad, aeg. Meie ümber on kõrged-kõrged, kuused ja käänuline rada. Selline samblarada viib meid metsa vahelt edasi. Juba leiti veel midagi põnevat. Mis siin nüüd on, kes siin on, terve hunnik käbisid maas, kas see on oraval käbisõda pidanud? Ma arvan, et jänesega otseselt äkki jänese käbisõda pidanud ei, hoopis rähn olnud. Ja üksainus rähn toksib need seal talla. Kitsamate teadmisrähn hoopis teeb. Tema hoopis niimoodi jänesekapsast pistaga Su tähtanjaadi rähk tuleb, Käbin okas ja siis ta paneb selle kuhugi puukoore vahele, niimoodi natuke toetab, leiab ühe hea koha siis toksib selle käbi need soomused pooleks, sealt vahelt sööb seened ära ja käbi kukub siiasamma maha hops ja niimoodi nad siia ühte hunnikusse äkki siis ta läheb järgmise käbi ja järgi ja ja siis ta arvabki, et, et see on parim söömispuu ja tuleb täpselt siiasamma tagasi ja toimetab täpselt samamoodi. Siiani hunnikut tekivad rähni sepikoda, öeldakse selle kohta. Aga nüüd leidsid lapsed jälle ühe väikese konna. Kas te teate, kuidas konnad hingavad, kasivad hingad samamoodi nagu meie? Nad käivad vees kasepärast, nad hingavad hästi palju oma nahaga ka ja sellepärast ei tasu neid võib olla väga-väga katsuda, siis, siis tal on natuke halb nahk läheb kuivaks, kui ta katsute, siis tal on halb hingata. Nii soojad ja siis teiega praegu on soojad, sul on täitsa õigus ja kõik konnad Eestis on, on looduskaitse all, nii et neid ei tohi sellepärast ka kaua kiusata. Kõik kõik, kõik konnad, keda te näete, on meil kaitse all. Nii läheme edasi. Te leidsite jänesekapsas, kõik tunnevad jänesekapsas ja kust te teate, et eesti keel ei ole? Kus saad need, vaat täpselt see, mis ma tahtsin rääkida ja vaadake, need lehekesed, siuksed südame kujuga, aga ristikheina on jah, siuksed ümmargused või, või kanamunakujulised isegi. Miks jänesekapsal nii tore nimi on, kas jänesed söövad, seda? Söövad küll. Siin on nüüd selliseid mahalangenud suuri iidseid puutüvesid, mis on sammaldunud nii et poisid kasutavad ränduri. Jep, et nendest üle ronida. Jõudsime veel ühe kraavini, aga, aga siit me saame siuhti kivile astudes üle hüpata. Igal sammul leiavad lapsed midagi põnevat küll puu, seenia, küll muidu seeni, põnevaid roikaid ja urge ja pesasid nagu meie retkega kaks noormeest, kes meil Gazasandil murravad ühe, ühe langenud kuivanud puu küljest ära oksad, et tüdrukutel oleks mugav, vaatame üle selle Puuronide. Langenud puu sai õnnelikult ületatud ja läheme jaga hanereas mööda metsarada jälle edasi. Mis te siit leidsite? Mustikad, pohlad ja mustikad, marjakorjamise peatus. Aga ei karda, käsi püsti. Kas te kardate kütalgaid? Natukene pipraga pesa ja raudsipelgapesa selleks, et sipelgad ei peaks kartma, mõned käitumisjuhised, olge sipelgate juures hästi rahulikud, sipelgate ajad, ainult Nad olid uurima, siis jätkavad oma tegevustega, sest neil on väga palju asju siin elus teha. Te olete kuulnud, et sipelgatele on igasugused erinevad ülesanded kes sipelgapesas bosson, emand, sipelgas sipelgaema või emasipelgas või ka kuninganna, öeldakse tema kohta, tema on kuskil täitsa maal, sipelgapesa on maa alla täpselt sama kõrge, isegi rohkem kõrge kui siia maa peale. Mul on küsimus, kuidas sipelgad oma pesa ehitavad, aga vaatame lähemalt. Triin, meil on vahel luupe ja, ja vaatame lähemalt, kui me enne Jaaliver ikka käisime jalutamas, siis me nägime ka sipelgapesa. Kas läksite lähemale vaatama ka? Nonii Me saame kõik luubid ja üks laps oskas öelda, et need on raudsipelgad. Kas see on tõepoolest nii? Raudsipelgad, öeldakse vist ühtede väiksemate musta värvi sipelgate kohta, need kuklased, kuklased ehitavad siukseid kõrgeid kõrgeid pesasid. Need punased, mõtled punased, on pohlad, sinised ammustik. Nii, nüüd on kõikidel looduse uurijatel luubid peos ja ja vaadatakse huviga kuklasepesa, mis sa näed, singid pääl, kätsin? Ma ei tea, oled sa varem ka luubiga vaadanud, sipelgaid varem ei ole. Oota, kui tihe töö siin käib jälle, kuidas nad veavad igasuguseid väikseid okkaid ja taimejuppe ja neid on siin palju, kes tassivad asju sipelgate seas on sellised ametid, nagu näiteks ehitajad ilmselt nägite, veavad endale ehitusmaterjali siis neil on näiteks kokad, kes hoolitsevad selle eest, et teistele sipelgatele oleks kõht täis, nemad käivad näiteks lehetäisid lüpsmas, te olete kuulnud ilmselt koolis siis on neil turvamehed või valvurid, nemad on nende pesaavade ees ja kui keegi võõras tuleb sisse, aetakse sealt kohe minema. Siis on neil isegi orjad, vahel igasuguseid muid Lukaid, Nad veavad oma pessa ja siis on ka selline asi, et ma ei mäleta, mis mardikas olin, aga sipelgad suudavad teda natukene uimastada. Ja siis veavad Ta enda pessa, panevad seal enda heaks tööle. Käisin Lätis. Me käisime sellises loomaaias, kus sipelgate pesa. Me nägime, kuidas sipelgad tassisid nagu lehtesid ja asja. Ma olen näinud Londonis loodusmuuseumis seda ja kas mitte Tartus seal, Ahhaa keskuses ei ole ka selline sipelgate vaatamise kastikene, selline läbipaistev, aga miks mõnikord on nii, et on sipelgaid pesa peal väga palju ja mõnikord pole neid nagu üldse toimetamas näha? See oleneb näiteks ilmast. Ja mulle tundub, et vist ka kellaajast ma ei ole nii täpselt uurinud, aga jah, õhtuti jahedega, siis nad on uimasemad. Ja siis on veel sipelgate juures niimoodi ka, et ega kõik sipelgad ei tulegi pesast välja, et mõned on, töötavad kogu aeg sees ja siis vähemus käib neist väljas askeldamas ja mõned sellised, kes ei tulegi kunagi välja pesast. Siis ma veel olen kuulnud, et kui on näiteks tulemas suurem torm või vesi tõuseb, et siis ka ruttu-ruttu pike, sipelgad pakivad oma oma pesa kinni ja lähevad täitsa maa alla ära. Kuidagi nad seda tajuvad. Kodu lähedal on sipelgapesa, siis võib ilma vaadata sipelgate järgi, mis nemad parasjagu teevad, et kui nad ikka täitsa ära lähevad, siis võib-olla oleks endal ka tark varjuda. Nii eestpoolt kostavad väga huvitavat huike. Mis teie nüüd leidsite? Siin? On nagu ma ei tea, Jackiks perra lõpu osased, koletis, hambad, see on üks õõnesbänd selle puuõõnsusi sees on nagu sellised ogad. Huvitav, mis ogad need sellised on, nad kasvavad nagu puutüve seest kesksuunda. Nagu oleks pudelivett mingisuguseid tõesti väga ohtlikud asjad, aga ju ma arvan, et need võivad olla puuoksad mis kuidagi sealt puutüve seestpoolt algus ohtlik saad. Evelin, mis me siis nägime, mis oli seal õõnsa puu nagu kännu sees need ogad, kui väiksed lapsed, siis ma ütlen, et see on kollikäpp, mis tuleb sealt välja, kui sa paned käe sinna kännu õõnsustesse, aga te vist enam ei usu seda juttu? Ei usu teile, ma räägin seda, et need on puuoksad, mis on hakanud kasvama ja puusisu on ümbert ära mädanenud, aga need oksad on niimoodi jäänud. Oksad hakkavadki siis niimoodi sealt seestpoolt kasvama või jah. Ja muidu on seal juhtleme puu sisu ja ka praegu oli ainult nagu koor, kust oksad sissepoole. Nii väga põnev oli. Saite kraavist üle, me leidsime hästi väikseid vaarikaid. Ja vahepeal viis meie tee nüüd sellise väikse metsavahe tee peale, mis kõige põnevam asi on olnud, mis teile metsaretkedel ette on jäänud? Odavam asi on hoopis mure koduõuele tulnud, aga metsaretkedel lasteni ega käies on rästik olnud kõige põnevam. Üks kord nägime sellist rästikud, kes tunduski nii mulle kui ka lastele täitsa surnud oled. Pisike rästik, tal kivid olid teda muljunud, oli näha ja siis ma hakkasin neile näitama, et kuidas rästikul seljapealse siksak jookseb. Võtsin selleks väikse suupulga kätte ja nii kui mainin seda rästikud puudutanud ta nagu võluv ärkas ellu ja hakkas vingerdama ja kõik karjusid, mina kaasa arvatud. Loodetavasti lõppes kõik õnnelikult, meie jaoks küll rästiku jaoks mitte, sest ta oli tõesti vigastatud, seda oli siis näha. Haavalehed tüdrukud, kas te käite sageli metsas, ei käi väga häkkeri, kuidas sinuga on, aga väga sageli käis sellest arvate, miks selliseid loodusõpperadu vaja on siis on lastel või täiskasvanud nendel ka rohkem õppida, saavad õpetajad hakkama. Mis kõige näe masinad, mis teie metsas kunagi näinud, Aet, kõige põnevam asi on see, kui kivi peal kassa puu. No see, mida me täna nägimegi, kuidas sinuga ja see on ka põnev, et kuidas ühes kohas saab nii palju poosid alla. Et mõnel pool on hästi tihe, sa mõtled? Mul pole näiteks üldse poosid koolis näiteks loodusõpetuse tunniga ka mõnikord metsaradadel käitab ühe korra oleksime läinud, aga nii halb ilmale nüüd kooliste metsas üldse ei käi. Enamvähem jah mitte, aga kuidas siis loodust tundma õppida? Meil on need õpikud ja siis sealt me õpime igast asju siis õpetaja suht tihti le meile igast asju ette, aga kuidas paremini meelde jääb, kas siis, kui õpikust loetakse või siis kui ise siin praegu jalutanud, siis kui ise jalutab? Homme samal ajal kuule edasi, mida me veel tädu õpperajal nägime. Metsas käisid Vanessa ja sõbrad, retkejuhid olid Evelin Laanest ja triine toovald. Toimetas Tiina Vilu, helirežissöör Risto.
