Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist pere. Täna on see päev, kui me rändame Mandri-Ecuadorist 1000 kilomeetri kaugusele paikadesse on kutsutud looduslikuks, utoopiaks, nõiduseks ja isegi viirastuseks. Ometi on see kõik täiesti olemas ja kannab koondnimetust Galapagose saared. On väidetud, et hetkes Calapagosel tekib tunne, nagu oleks tagasi lennutatud iidsesse aega enne tsivilisatsiooni. Sellega võib vist nõustuda. Hendrik ja Galapagose on muidugi eriline ja jääb sulle elu lõpuni meelde. Elu on seal tegelikult suhteliselt vähe, elutingimused on karmid, aga selle võrra on see elustik seal väga-väga meeldejääv ja kordumatu kogu maailma ulatuses. Ja nüüd kõlaseks katke terri Õuld Filgi fantaasiarikkast palast, kus ta kasutab just andide, indiaani flööti ja teri Õuld filt on Mike would Fildi vend, siis tema vend on hästi kuulus, terri nii kuulus ei ole. Ta on Maikist vanem, aga tegelikult andnudki temagi väga-väga loominguline muusik. Ja, ja see meloodia käik on muidugi täiesti teistsugune kui indiaani traditsioonilises muusikas, aga pill on sama, mida kasutatakse andides. Ja see seos on ju selline siis, et need Galapagose saared kaugel ookeanis kuuluvad ka ikkagi Ecuadori külge. Iseküsimus, et kui palju nad indiaani kultuuriga on seotud. Huvitav on, et üks variant on ajaloolastel olemas, et, et isegi on seosed. Nimelt on leitud Galapagose saartelt väga üksik, kuid savipotikilde, mis on palju vanemad kui mistahes eurooplaste omad. Ja on ka niuksed, vanad indiaani pärimused. Et justkui olevat mindud suure parvega ookeanile ja leitud sealt silmapiirid tagant. Tule saared. Aga, aga need on nii vähesed märgid, et nende põhjal mitte keegi ei julge mingeid järeldusi teha. Pigem noh, pakkuda niisuguse põneva alternatiivina, sest hispaanlased juba siinkandis liikuma hakkasid, siis muidugi kui esimene hispaanlane paguse saartele sattus sinna kaugele ja muide kogemata siis seal pandi kohe kirja ja selle kohta on väga täpsed andmed olemas. Aga, aga kindel on küll see, et see Galapagose saarestik on ikka väga-väga üksildane seal keset seda ookeaniavarust ja meil on siin jälle täna õnneks ilus gloobus siin laua peal ja, ja kui nüüd vaadata, et kus ta ikkagi asub, siis sisuliselt on ta ikkagi täiesti ookeaniavaruste keskel kole kaugel lähimast mandrist ja ekvaator läheb siit kohe täpselt keskelt üle. Vaieldud 1000 kilomeetrit jah, väga täpne olla, siis kuskil 970, aga, aga ütleme 1000 sellepärast, et tegelikult on see ju saarestik. Nii, tsaari on seal suuri Saarian kuskil natukene üle 100 ja osa on siis nagu kaugemal ja osa on lähemal. Aga kui me ise sinna Läksime sinna Calapagosel, siis siis üks asi oli kohe selge, et olgu selle inimasustusega, kuidas on, aga aga taimede ja loomade asustus on siin saartel küll iidne. Ja, ja see on nüüd nagu loodusteadlastele, kes esimest korda hakkasid sealkandis nagu asjade üle järele mõtlema, oli see ikka tohuta mõista, et kustkohast need taimed ja loomad siia sadasid, eks ole, et võib küll mõelda jah, et jumal lõi, aga, aga ikkagi, et kuidas, missugune niukene loot, loodusteaduslik seletus sellele oleks, esialgu ei osatud midagi arvata, sest manner on kole kaugel. Täiesti võimatu, et mingid liigid omal jõul mandrilt mingil kombel sinna satuvad. Ja siis, kui need, et loodusteadlased aktilisel põhjalikumalt Galapagose uurima, siis muidugi avanes täielik niukene mõistatuste labürint, siis siis tekkis neid küsimusi aina juurde, näiteks et seal on, et kuulsat maismaa kilpkonnad saartel ja nad on suured küll, aga igal saarel on eriliik, et kuidas modi eriliik ja kust need esimesed siis tulid. Ja siis näiteks see, et linnud nendel Galapagose saartel nad võivad olla näiteks samast liigist, aga nad on täiesti erineva välimusega või vastupidi, on teisel saarel samasuguse välimusega lind, aga teisest liigist, mis laborid, mis, mis mustatuste kerasesin õieti, need on liigid ja ühe liigi alaliigid ja kõik sellised asjad. Jah, et niisugune kummaline virvarr nendest liikidest ja vormidest näiteks mereelu, Galapagose saart lähedal on see, mida meie kogesime, tohutu vohav, seal on, seal on kõiki, seal on pingviine ja merilõvisid ja kalu ja igasuguseid taimi meres. Et miks neid nii palju siin meres on ja lähed teisele saarel seal ple, ühtegi seal meres täiesti tühi elu, tühi on see meri, et kuidas niimoodi, et mis reeglite järgi see loodus siin on toiminud. Ja muidugi praegusel ajal seal osatakse seda ikkagi üsna hästi seletada, need põhilised põhjused on ikkagi loomulikud väga erilistes loodusoludes, mitte ainult see, et need saared on nii väga eraldatud vaid noh, alates näiteks sellest, mis jällegi Galapokusele tulles meil kohe sa ei saa seda märkamata jätta, et igal pool igal saarel on niisuguseid tugevamaid vulkaanilise tegevuse jälgi. Kui see ei ole otsa vulkaan, siis on seal vähemalt mingisuguseid laavavälju või, või tuhavälju. Saared ise ju tekkisid ka vulkaanipurske tagajärjel. Just et nad ongi sündinud, ütleme, vulkaan idest võib niimoodi öelda. Ja neid vulkaane on seal tõesti igal saarel, osa on vanemad, osa on nagu nooremad ja neid saari võiks tõesti nimetada ka tulesaart, eks. Ja see põhjus, miks nad siis vulkaanilise tal see on see, et siin siis saavad kokku laamad. Ehk siis me oleme näiteks Uus-Meremaal rännates ka sellest kõnelenud, et maakoore osad nagu ujuvad nagu mingid saared keset siin maakeral ookeani põhjas ringi ja, ja seal, kus need kaks hiigelsuurt laama omavahel siis nagu kokku puutuvad, seal algab vulkaaniline tegevus. Ja siin Galapagose juures on veel koguni nii, et siin selle ümber saavad kokku kolme Erineva laama servad ja seal tekivad meeletud geoloogilised jõud. Ja need on siis tekitanud selle saarestiku kõige vanemad saared on viis miljonit aastat vanad. Meie jaoks meelde vanus, geoloogid ütlevad, oh, need on noored saared. Kuidas võtta muidugi, aga, aga tõesti, et kuskil viis miljonit aastat tekkisid esimesed saared ja neid tekib kogu aeg juurde. Nii et meie käisime niisugustel noorematel saartel näiteks kus oli ikkagi noh, vulkaani kraatri servadest ikka tuli seda väävlilõhna ja, ja see laava oli justkui eile ära hangunud, väga värske, need olid just need läänepoolsed saared ja mida ida poole, seda vanemad on need saared. Ja kummaline on see, et sel ajal, kui Charles Darwin siin ligi 180 aastat tagasi käis siis oli saarte kuju teistsugune kui praegu, et nad muutuvad kogu aeg. Ja kummaline on ka see, et siis lääne poolt tekib nagu maad juurtega poeg ja ida poolt kaob ookeani alla. See on muidugi inimesega võrreldes meeletult aeglased protsessid, aga geoloogid on oma pika ajaskaalaga niisuguse tendentsi nagu seal välja selgitanud. Ja millega seda lühidalt selgitada, et kuskil tekib juurde ja kuskilt vajub ookeanipõhja see laamade liikumine, et need üks nendest loomadest nagu läheb teise alla ja selle tõttu ta siis vajub nagu sügavamale. Ja teiselt poolt jälle kerkib teise laama serva, kerkib nagu kõrgemale. Ja sealt siis tuleb nagu uusi värskeid magmapurskeid ookeani põhjast, kui noored või kui vanad võiksid olla noori Nad saared mida me nüüd saareks nimetame, kui kui me võtame, et saar on lihtsalt üks üks kivinukk seal kusagil, mis ookeanist pea välja pistnud siis need on ikka väga noored, need Nov siis geoloogilises mõttes noored, noh, mõnesaja aasta vanused. Aga need läänepoolsed, nooremad saared, no nad on, nad on ikka k ike, ütleme tuhandeid aastaid vanad kindlasti. Aga mida sa, nimed, mille järgi sa saad aru, et mis on nooremad, mis on vanemad, et vanemad saared on kattunud rohelusega ja noorte saartel praktiliselt rohelist ei ole, ainult laava, ainult laava või tuhaväljad. Ja see rohelusega kattumine, see on jälle asi. Noh, mida loodusteadlased väga hoolega on uurinud ja nad ütlevad niimoodi, et see mõnes mõttes on võrreldav nagu pisikese maakera ajaloomudeliga selles mõttes, et kui tekkis maismaa ja kuidas siis maismaa vallutati taimeliikide ja, ja loomaliikide poolt. Küll teist reeglite järgi kui kogu maakera elustiku areng, aga ometi saab siin täiesti uurida seda, kuidas täiesti tühjale laavaväljale ilmuvat mingite aastate pärast esimesed rohelised libled ja, ja, ja siis neid tuleb rohkem ja millal tuleb esimene loom, kes suudab ära elada nendest liibledest ja kuidas elustik täieneb seal kogu aeg et niisugust arengut uurida, et see on niisugune täiuslik mudel nagu, nagu selle puurimiseks kuidas elu vallutab maismaad. Ja teine suur lohutustegur, mis on Galapagose eriliseks muutnud. Lisaks sellele vulkaanilise tegevusel on merehoovused ja merehoovused tavaliselt liiguvad, on üks soojus ja see mõjutab kuidagi ühtemoodi siis ümber Galapagose liigub neli erinevat merehoovust, igaüks tuleb erikandist, nukuna, jälgisite gloobuse teat, nüüd vaatame siis siit lääne poolt tuleb piki ookeani kuskilt vaikse ookeani keskelt tuleb lõunahoovus ja see on hästi külm. Siis siit Lõuna-Ameerika rannikut piki Lõuna-Ameerika rannikut, põhjast lõunasse tuleb panama hoovus sealt põhja poolt lõuna poole, noh, panama poolt tuleb see hoovus ja see keerab samuti siia Galapagose poole ja see on soe hoovus siis siit Lõuna-Ameerika lõunarannikut mööda tuleb sealt sealt lõuna poolt Antarktika poolteks, eriti jäine hoovus. Peruu hoovus jälle keerab siia, aga see juurde. Ja lisaks on üks nende salahoovus, mis voolab hoopiski ookeani põhjast ja see avastati nüüd kõige hiljem kuskil viiekümnendatel aastatel ja selle nimi on siis krombeli, hoovus ja kate tuleb mööda ookeanisügavusi, aga siin tulevatel saared lastes ta tuleb sealt mere põhjast nagu merepinnale. Ja kõik need hobused saavad siin kokku, seda võib nimetada peaaegu Thoostasin fooniaks kuskil nähtamatu dirigent, kes seda kõike dirigeerib, jah, see on tõesti niisugune eriline kokteil, mis seal tekib, või kokteiliga siis ja ja loomulikult, kui ühelt poolt tulevad ikka jääkülmad hoovused ja siis poolt tulevad tohutult kuumad hoovused, et siis siis, siis tekivad igasuguvariandid ja et asja veel keerulisemaks, kas teha on loodus sättinud niimoodi, et need hobused ka erinevatel aastaaegadel voolavad veel erinevat. Et need näiteks soe panama hoovus, tema tuleb jaanuarist maini valitsevat siin Calapagosel ja toob kaasa siis niisugust sooja vett ja teistsugust ilma ja, ja pärast seda saab nagu valitsevaks see Peruu külm hoovus ja see toob kaasa siis hoopiski niisugust udu ja pilvi. Ja ka muide kohutavalt kuuma päikest millegipärast nii et et iga hoovus mõjutab ka väga tugevalt ilmast, kui siin ja, ja need hobused, aastaajad muutuvad ja selle tõttu Galapagose aastaajad on, on väga erilised ja kõige kavalam, nagu me siis oma meelest kavalad olimegi, on minna sinna näiteks aprillis enne seda, kui need külmad hoovused nagu võitu saavad siin Galapagose ümber, siis sa võid ikka ja ujumas käia, on tõesti soe ja ilmad on ka niisugused parajad, mõnusat, natuke pilves, natukene päikest, kest, niuke vahelduv ja ilmastik. Ja kui noh, meile üldiselt muidugi ei meeldi, kui vesi on külm, siis loodusele üldiselt on täpselt vastupidi, et külmad merehoovused on üldiselt õnnistuseks, need toovad kaasa toitaineid, siukseid, pisikesi loomakesi, need omakorda siis toiduks, kaladele, kalad on jälle toiduks, merilõvidele ja nii edasi. Ühesõnaga sealt, kust tuleb külm hoovus, seal algab Eluküllus nendel Galapagose rannikutel ja need siis veel vahelduvate aegade kaupa, et see on sihukene sihukene ikka äärmiselt keeruline, ütleme külma ja soojakraanide süsteem, mida see loodus seal siis niimoodi keerutab igal aastal ja, ja selle tõttu on seal väga vaheldusrikkad olud. Ja kui on vaheldusrikkad olud, siis on ka väga erinevat elustik eluküllust ja ikkagi nüüd see küsimuste küsimus, et mis trikiga taimed seal isegi puid ja need loomad seal on näiteks suured maismaa kilpkonnad, kes kuidagi ujuda pikalt ei oska ja et kuskohast nemad siia sattusid. Ja ma arvan, et tegelikult terve mõistusega mõtleb selle välja. Eks see merehoovus, see on nagu, nagu üks hiigelsuur jõgi. Ta on sadu kordi võimsam kui mistahes mageveejõgi ja, ja lihtsalt see jõgi peab olema siis maismaa lähistelt Lõuna-Ameerikast mingi trikiga kaasa toonud elu. Et aga kuidas see nüüd täpselt ikkagi käib, et, et noh, see, see on esialgu nagu ütleb fantaasia üles, sellepärast et soos liigub aeglaselt mingi loom satubki sinna hoovusesse. No kuidas ta siis ellu jääb selle pikaretkega, kui ta on maismaa loom, just loomad, kuidas nemad sattusid taimedest, saab veel aru ja ütleme sulelistega niimoodi, et nemad lendavad ja ega nad tegelikult maismaast nii kaugele kunagi lennata ei taha, aga mõnikord lihtsalt tormituuled võtavad nad vangi ja kannavad, eks ole, kaugele merele ei taha, aga viiakse jah, ja nad viiakse õhu kaudu Calapagosel ja kui nad sinna juba satuvad, seal on maismaa, seal saab elada, sinnad jäävad, eks ole. Ja ütleme, taimedega on ka tegelikult selles mõttes ikkagi natukene keeruline, et kuidas Timesist tuli, et noh, et hea küll, mõned taimed tulevad nii et seemned ujuvad ookeanis kuude kaupa selles soolases vees ja ei rikne jõuavadki Galapagose randa. Ja muide ongi niimoodi, et et enamik nendest taimedest, kes siin on, on, on selliste viljadega mis taluvad pikka ajaliselt soolases vees olemist, teised taimed ei pääse kala pakkusele sellisel viisil. Ja osa taimi on tulnud linnu kõhus, sest linnud on neelanud mingeid seemneid ja kuidagi niimoodi ja, ja tegelikult on huvitav, et näiteks need samblikud ütleme, Sõnajalad, seened, kuidas need olid, nendel eosed neil ei ole, seemnetel on eosed, need on imekergelt imepisikesed ja need on kandunud küll tuulega kohe 1000 kilomeetri kaugusele maismaast tuul teha tegelikult imet, tuul võib jah kanda näiteks ütleme, samblikke sõnajalgade seente puhul täiesti selle esimese esindaja kohale ja kui ta juba seal niimoodi hakanud arenema noh, siis saate seal paljuneda ja levida, aga, aga need on tuulekaudu ja ja taimed siis kas linnu kõhus või mereHoosega triivides. Aga, aga nüüd need loomad, no praktiliselt kindel, et muud varianti lihtsalt pole. Et kujutleme, et kuskil siin Lõuna-Ameerika rannikul on meeletu torm, meeletud paduvihmad, tekivad üleujutused, tekivad tulvaveed ja need kannavad metsa alt kõik, mis seal on, pahin merre. Ja nüüd see satub sinna hoovusesse ja, ja see on nii-öelda niisugune risu, mis seal ujub ja vahelise risu, noh, võiks öelda, moodustab lausa risuhunnikuid või on seal mingisugune suur puu koos okstega ujub, selles hoovuses tekib selline iseeneslik parv just nimelt ja merehädalise parv. Ja nüüd see vaene sisalik või madu või kilpkonn, kes ujuda ei oska, aga ta klammerdub sinna külge. Ja nüüd vahel klammerduvad sinna ka võib-olla mingisugused ahvid või kes iganes. Aga nüüd algas pikk merereis ja ainsad, kes ellu jäid, olid need kõige vintske ad seal ainult sellised liigid, kes suudavad siis kuude kaupa olla ilma söömata Ta ilma mageda veeta. Ja sisuliselt ikkagi roomajad enamasti on sellised tüübid, kes paneb silma kinni vajuma, sihukesele targiasse ja ootamis saatustele, toob, ärkab siis ka kindel maanjälle jalge all ja Galapagose paistab ja ja kui ta juba maa peal olen jõudnud, siis, siis saab ta seal hakata ennast sisse seadma. Aga kindel on küll see, et tõesti need loomad maismaa loomad on seal ikka ikka reeglina, kas kilpkonnad, sisalikud siis selgroogsed, ma mõtlen, või siis maod, aga mitte näiteks imetajaid imetajatest seal, looduslikult mingil imelisel moel paar nahkhiireliiki mõtlesin ja üks väike väike hiirelaadne loomakene, mitte rohkem, ja niimoodi on siis nagu loodus selekteerinud Need, taime- ja loomaliigid, kes siia satuvad, sellepärast on nad teistsugused hoopis kui mandril. Ja kui nad siin juba on, siis hakkab ju nende võitlus oma elu eest. Ja kui satub üks niisugune merehädaline kuskile saarele, kui ta sealt minema ei pääse, nüüd on tal kaks võimalust, kas ta sureb või kohaneb ja paratamatult need, kes ellujääjad olid, need kohanesid ja õppisid sööma teistmoodi toitu ja ja leidma teistmoodi endale varjualuseid ja ellujäämisvõimalusi. Ja kui niimoodi juba põlvkondade kaupa seal elasid need uued liigid, et siis nad kohastusid. Ja see on nüüd see sõnademäng, mis mitte bioloogile, tundub, et mis seal vahet on, et keegi kohaneb ja kohastub, aga bioloogidel on see hästi selge vahe, et kohane on see, kes, kes on seesama persoon või isend, seesama, kes elu jooksul selgeks, kuidas ellu jääda, see on kohanemine, aga kui juba mitu põlve neid kohanejaid on ellu jäänud, siis neile tekivad juba pärilikud omadused ja need on kohastujad ja need on kohastumusid ja nad on kohastunud siis juba selle Galapagose, sellepärast Galapagose on siis vist paik, kus on imelisi kohastumusi märgata. Loomadel ja noh, võib siis nii-öelda, et tegelikult, ega need taime- ja loomaliike ei ole siin palju, kui võrrelda Lõuna-Ameerika maismaaga, aga nad on viimseni väga, väga erilised. Ja nad on siis ka selles mõttes kasvanud ja elanud ja arenenud siin väga teistmoodi, et ju igaüks elab oma saarel ja ütleme, maismaaloomade jaoks oli see kahe saare vaheline mõnekilomeetrine vahe täiesti ületamatu ja ta võis tahta küll naabrile külla minna, aga ta ei saanud. Ja ainus võimalus oli siis mingisugune et jälle mingisuguse mingisuguse looduskatastroofiga on mingisuguse tormiga kogemata merre ja kuidagi kandus naabersaarele ja jäi ellu ka veel niimoodi kuidagi see on käinud ja selle tõttu on siis need olendid põlvkondade kaupa jäänud nii-öelda oma saare vangi ja muutunud ikka väga, väga omanäoliseks, nii et Galapagose kohta võib öelda niimoodi, et loodus on siin loonud keerulise ja peaaegu täiusliku loodusliku labori et siis katsetada, kuidas liigid arenevad ja kuidas areneb elu ja katsetab seda siiamaani välja. Ja loodusteadlastele on ta ikkagi siiamaani tohutuid mõistatusi pakkuv ja väga mõttelendu ergutav, nii nagu see terri olnud Fildi indiaani löödil mängitalt fantastiline meloodia. Selline oli siis tänane, sisse juhatas saade Galapagose saart. Tale, millest tuleb juttu, järgmises kõneleme Galapagose st ja tarbimist. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.
