Teeme pildi puhtamaks, et päikesega paremini näha. Eelmisel aastal käivitatud projekti raames talukartuli  kõigile liikuma etele soetati ilmajaamad. Need ilmajaamad registreerivad põllul vajalikke andmeid. See on siis sademed, niiskus, tuul, temperatuur  ja selle põhjal arvutatakse, kuivõrd soodne on ilm  kartulilehemädaniku arenguks ja millal oleks õige aeg pritsida. Kas sa mulla andurite oled vaadanud, mul mulla niiskus,  andurit. Mulla niiskust vaatasin, aga vaatasin. Seda lehepinna niiskuse andurit, et see on olnud viimastel  päevadel täiesti tühi. Et ka öösel ei ole kastet olnud üle Eesti,  on 13 ilmajaama. Et nad saadavad GPS moodemika. Keskserverisse andmed ja igast arvutist,  kus on vaja healikud, et. Pasfordid olemas saab sinna andmetele ligi ja,  ja vaadata kuna nüüd õige aeg pritsida ja samuti,  et milline on õige. Preparaat selleks aga vaatame Tänaste uute andmetega, et kuidas ta arvutab,  pühapäev oleks soodne britsimise aeg. Aga seda preparaadi valikut järsku me peame vaatama. Siin laupäeval uuesti. Kogub andmeid iga tunni aja tagant ja edastab serverisse  neid kolm korda ööpäevas. Et kui ma tahaks, nüüd tahan põllu põlluolukorda näha,  et kas mulla niiskust, temperatuuri, õhu,  niiskust, sademeid, siis ma võin seda kogu aja  vegetatsiooniperioodi ajalugu vaadata tunni aja täpsusega. Kasu põllumehele on see, et on väga täpne ilmaprognoos  konkreetselt selle põllu kohta. Mis aitab nagu? Optimeerida. Kõiki töid, mitte ainult pritsimist, aga põllumees  teatavasti on väga sõltuv ilmast. Ühelt poolt on ta ökonoomika, et ta kasutab just  nii palju taimekaitsevahendeid kui vaja,  mitte rohkem. Et see on kokkuhoid, aga teiselt poolt on  ka selle põllumehele ta kindlus, et kui ta teeb pritsimiset  selle prognoosi järgi, siis ta saab kindel olla,  et see haigus on kontrolli all ja tal ei teki teistpidi kahjusid. Ja kolmandat poolt me peame mainima ka see on kindlus tarbijale,  et kui kasvataja on selle Mudelite järgi pritsinud, et ta on pritsinud täpselt  nii palju kui vaja ta ei ole teinud ülearuseid pritsimisi. Kartuli lehemädanik on selline haigus, mis võib kogu  kartulipealsed soodsa ilmastiku olemasolul väga kiiresti  hävitada ja kui pealseid ei ole, siis, siis jääb kartulisaak väikeseks. Need seeneosed uhutakse vihmaga mugulateni  ja sealt arenevad siis säilitusperioodil mädanikud,  et noh ja. Ütleme tarbija mädakartulit ilmselt ei, ei taha kuskil  kaupluses näha. Ja see mädanik võib ka olla peidetud kujul,  et sel momendil, kui teda sorteeritakse,  pakitakse, ei paista välja, aga peale. Kolme päeva kaupluses seismist on mädakartul kotis,  et et sellist ootamatusi vältida, siis. On see tõrje õige ajastamine väga oluline. Aga vaatame selle mulla Sensori kõigepealt üle, et. Kuidas ta on paigaldatud, kas ta korralikult näitab,  et välja tulnud? Sellepärast ta kuivab. Metsloomad jooksid? Uuesti, ja teine asi, et kui siin on nii kõva lehestik peal,  et vihma on, aga see vihm ei jõuagi siia alla. Et siin on ka sul alumised lehed, on kuivad. Paneme nüüd uue koha peal vaatama, kuidas see muld  tegelikult seal ümber anduri on. Natuke võiks olla sügavamal. Lisaks sellele nendele andmetele, mis on vajalikud kartuli  eemädaniku monitooringuks, et me mõõdame  ka natuke rohkem andmeid siin. Mulla temperatuuri, et näha, millised tingimused on  temperatuuri osas kartuli kasvuks ja ka mulla niiskust,  et üks. Kõrvalharu sellel projektil on, et selgitada välja,  et kui palju Eestis vajaks kartul niisutamist. Tavalisi ilmajaamu ei saa selleks otstarbeks kasutada,  sest nad paiknevad. Väga hõredalt, et ka kui me võtame siin aplamaal,  et lähemad on Türil mis jääb 50 kilomeetrit kaugele,  et neid andmeid siin siia ei saa kasutada,  sest. Noh, vihmad, mis on kõige olulisemad, et need võivad väga  palju erineda ja teine on, et need andmed ei ole sellises formaadis,  et mida need lehemädaniku prognoosiprogrammid suudaks kasutada. Meie oleme selle projekti algatanud ja meie pakume seda,  teadustuge kartuli, lehemädaniku prognoosi mudelid,  et nad ei ole. Kõige lihtsamad, et ta ei anna sellist väga lihtsat,  ei vaata, et täna pritsida, selle preparaadiga,  pritsida, et. Seal me aitame põllumehi nõutada, aga me tahame  ka selle projekti lõpuks saada, et põllumees saaks ise nende  projektidega hakkama ja teine pool on, et me tsentraalselt vaatame,  et need ilmajaamad korralikult töötaks, et kui on mingeid probleeme,  et siis neid lahendada. Tähendab kartuliaasta on ideaalne, võiks öelda,  et rekordi lähedane et sademe küll piisavalt ja,  ja vähe sellest, sademed olid ka õigel ajal. Et väga kvaliteetne ja rikkalik saak on valminud kui  statistikaameti Andmetel Eesti keskmine hektarisaak kõigub siin 14  ja 18 tonni vahel hektarilt siis tänavu aasta siin  proovivõtmistega on saaginumbrid 40 kuni 75 tonni hektarilt.
