Seim suur imetaja on teadagi kes ikka inimene,  meid on juba üle seitsme miljardi. Kes on aga arvukaim linnuliik polegi vist vaja pikalt mõtelda. Muidugi, see on kodukana. 10 aasta eest oli iga inimese kohta keskeltläbi neli kana  kokku 24 miljardit ja praegu peaks neid olema veelgi rohkem. On vast huvitav teada, et algselt ei kodustatud kanu  nii 7000 aasta eest Indias sugugi mitte munadega liha pärast  vaid selleks, et pidada kuke võitlusi. Vähemasti nii seisab kirjas loomade elu kuuendas köites  ja ka Vikipeedias, aga me teame ju, et kõik,  mis on tõsise näoga räägitud ei pruugi olla kaugeltki tõsi. Tõsi on aga see, et näiteks metskurvitsaid  ehk neppe on sadu kordi vähem kui kanu kusjuures nende  arvukus aina kahaneb ja kahaneb. Asja uuritakse Vormsi saarel ja meie uurime,  kuidas uuritakse. Kord aastas muutub meie väike Vormsi saar üleeuroopalise  tähtsusega metskurvitsate uurimisalaks. Metskurvits, mis meie jaoks on tavaline jahilind,  on Itaalia ornitoloogide jaoks sedavõrd haruldane  ja huvitav loom et isegi soojadelt Vahemere randadelt siia  lumesajusesse Eestisse meelitab. Ootamatult maha sadanud esimest lund nautisid  nii Ellemalle, pansionaadi, kanad, sead kui  ka kaugelt saabunud ornitoloogid. Hommikune nõupidamine selgitas, et ilusatest vaadetest  hoolimata ei tule lumi rändel viibivate metskurvitsate  vaatlusel kasuks. Tumedad pärvilinnud on peitunud puude vahele  ning on keerulised leida. Metsa peame suuna võtma ka meie. Olgugi et kahlajaid seostatakse peamiselt vee lähedaste elupaikadega,  sest metskurvits, nii nagu nimigi ütleb,  elab metsas ja siin Vormsi saarel on parimad metsad  metskurvitsa jaoks. Esimene plaan ongi see, et. Kuna me oleme nüüd ühel viiest uurimisalast  siis monitooringuprogrammi käigus on meil vajalik vajalik Ka selgitada, kui palju on täna sellel uurimisalal linde seoses,  ütleme sellise ekstreemsete ilmastikuoludega tõenäoliselt  kurvitsad lahkuvad Vormsi saarelt täna öösel. Nii et, et meil on viimane võimalus. Loen teda viimaseid lahkujaid. Suvisel ajal Loode-Venemaal elavad linnud suunduvad  rändekäigus talvituma Lääne-Euroopa soojematesse piirkondadesse. Kuna aasta-aastalt on lääneriikidesse jõudvate lindude  arvukus kahanenud, hakkasidki Itaalia ornitoloogid tundma huvi,  mis toimub linnuga põhjapoolsetel aladel. Oma otsingutega avastati kaheksa aastat tagasi Vormsi saar  kui oluline metskurvitsate rändekoridor ja peatuspaik. Vormsi saar on metskurvitsate uurimise seisukohast niivõrd oluline,  et kohale sõidetakse lausa lindude seireks välja õpetatud koertega. Siin on palju neid ja kõige suurem metskurvitsa ekspert  selles seltskonnas lasti ilmselt just praegu autost välja. Koerad on treenitud leidma maas liikuvaid metskurvitsaid. Meie töö on koertel silma peal hoida ja leitud linnud üles märkida. Abiks on koerte kaelas olevad märgukellad. Need on tegelikult GPS seadmed ja on satelliitidega seotud  mõttes seda, et et ta piuksub, ütleme, kuskil 10 sekundi tagant,  andes märku koera asukohast, aga kui koer peatub,  siis ta hakkab piiksuma väga kiiret intervallidega,  mis tähendab seda, et, et koer on peatunud linnu ees. Ja. Peremees peab siis kiiresti tegutsema, et et,  et jõuda koerani ja jõuda siis ka seeläbi linnuni. Koer pani puude vahel ajama ja nüüd on kadunud ka,  et ju ta kuskilt selle linnu üles leiab. David Rubio Alsa on oma üheksa koeraga Vormsile sõitnud  lausa Hispaaniast. Senna on üks tema parimatest koertest. Tõepoolest Inglise setter spetsiaalselt lindude leidmiseks  välja õpetatud. Koer kammib metsatukka edasi-tagasi täpselt samamoodi nagu  Eesti jahikoerad teevad ajujahil. Ainult et siin jahitakse metskurvitsaid. Signaal tuleb iga sekundi tagant, järelikult koer leidis linnu. Vaatab vasakule poole järelikult lind peab olema kuskil seal  põõsaste vahel. Lint koera ei karda, küll aga kardab inimesi. Seega peame meie hästi ettevaatlikult lähenema. Ja. Koer on tardunud oma koha peal ja vaatab ainiti seda lindu,  mida ta just leidis. Järgmise tunni jooksul kordub kõik sarnaselt esimesele koer  leiab linnu, läheneme ettevaatlikult, kuid äärmiselt hea  maskeerumisvärvusega lind tõuseb õhku, ilma et jõuaks  silmagagi näha. Kaamerast rääkimata. Olgugi, et ornitoloogid on väidetavalt juba viite  või kuute lindu näinud, siis minu jaoks oli praegu esimene  sekundiline välgatus. Kui metskurvist lendas korraks üle peale. See on nii väike hetk, et. Tema on väga varjulis eluviisiga, mõtles seda,  et, et päeval on ta pigem pigem varjus varjulises  varjulistes tingimustes. Tegutsedes noh, valdavalt ütleme hämarikus  ja öösel päeval otsib ta sellised sellised varjulised kohad,  ütleme noh, kus on väiksemaid kuusk, on kadakaid väga  sobivad talle, ütleme, paakspuu võsad ja,  ja, ja, ja ka Sarapuu võsadu keskkond Mis sin vormi? Sügistormide aeg on käes ning õhutemperatuur on null kraadi,  kuid metskurvitsa jaoks pole probleem siit otse üle mere ühe  päevaga Saksamaale lennata. Senna pandi tagasi autosse puhkama, tema tööpäev sai  tänaseks läbi ja võeti kaks uut puhanud koera,  kes suudavad teha korraga hoopis rohkem tööd. Üks koer otsib lindusid, ühel pool teed,  teine teisel pool koerad austavad teineteist  ja ei sega teineteise tööd. Koerte kasvataja jaoks on selline kuulekus kõrgeimaks  saavutuseks ja kiituseks. Kas niivõrd pikk siiasõit koertele kurnav ei ole? Uskumatult hea on näha, kuidas koerad, kes on 3000  kilomeetrit Autos reisinud ja viimased 20 tundi selles samas autos  maganud on lõpuks metsa lahti lastud. Et see on täielikult nende keskkond, siis nad naudivad seda teiega. Have seen Severgal Berds toda. Houd iou Make te saate Science. Alberto Pellegrieni teatas Eesti ja meie saared hoopistükis jahimehena. Nimelt on suur osa metskurvitsa uurijatest  ka sama linnuliiki harrastajatena jahtivad kütid. Praeguseks jätab Alberto Vormsile tulles püssi maha  ning on kindel, et sedavõrd unikaalne koht vajab segamatuks  rändeks kaitset. Need linnud, kes päeval varjulises metsas redutasid,  muutuvad öösel oluliselt julgemaks, otsides lagedatel  heinamaadel toitu taimede vahel ussikesi jahtivaid linde on  siis võimalik prožektoriga pimestades pikavarrelise kahva  abil püüda ning teaduse jaoks olulisi andmeid koguda. See annab väga ohtralt informatsiooni lindude  rändekonditsiooni kohta annab informatsiooni lindude  päritolu kohta ja ka seda, mis ajal ja, ja missuguses  tingimustes linnud siis aladel toitumas käivad. Kui nüüd rääkida lindude päritolust, siis me võtame iga  püütud linnult ka sulgi selleks, et analüüsida tema DNA-d  ja see juba annab meile konkreetsed vastused  selle kohta, kuhu see lind potentsiaalselt edasi suundub. Kuigi arvukus Eestis on tegelikult püsinud suhteliselt stabiilne,  seda esitad mängulennuloendused siis Euroopas talvitusaladel  on talvituvate lindude arv langenud miljonite isendite kaupa. Et probleem on tõsine, selgub, et probleem ei ole mitte  ainult Eesti aladel. Probleem on tõenäoliselt hoopis Venemaal seoses elupaikade  hävitamisega ja see on seonduv juba tähendab väga laialdaste metsalangetustöödega. Ütleme, Loode-Venemaal, Uurali mägedes ja  nii edasi. Vormsi saarel toimuv töö metskurvitsate kaitseks on hea  näide riikidevahelisest koostööst kus teadlased  ja looduseinimesed ühiselt õiget asja ajavad. Piisab heast tahtest, tarkadest, inimestest  ning koostööaltist kohalikust kogukonnast. Et järgmisel kevadel metskurvitsad jälle meie maadele jõuaksid. Üle seitsme miljardi ja tuleb aina juurde,  sest inimese ühe põhiõigusena on deklareeritud inimese õigus elada. Puuõigus kasvada, kiviõigus, lamada, munaõigus tibustuda  või veeõigus voolata meile eriti korda ei lähe. Kui ma olin veel noor ajakirjanik, siis ühel hilisõhtul Unustasin ma toimetaja vetsus käies kontrollida loputuskasti plumpstükki. Vesi ujutas ööga üle terve toimetuse ja voolas  ka alumisele korrusele, kus asus poolsalajane eriside  kommutaatori ruum. Järgmisel päeval selgitas juurdus välja süüdlase minu  ja ehkki ma püüdsin kõiki veenda vee põhiõigused ikka  voolata ja voolata, saadeti mind karistuseks  marksismileninismi õhtuülikooli. Seal ei õpetatud mulle, kuidas käsitleda sanitaartehnikat  või kuidas säästa puhast vett. Kuidas siis ja milleks? Ja kas meil pole siin Eestis seda märga värki? Niigi juba ülearu? Oma igapäevaseid veearveid makstes olen tihti mõelnud,  et kuhu kohta see vesi küll kõik kulub ning kas ei annaks  seda kuidagi säästa ja kui palju ma seda iga päev sõna  otseses mõttes vetsupotist alla lasen. Hakkasin asja uurima ning sain kokku Peep Tobrelutsuga,  kes on entusiastliku ökotehnoloogiate propageerija. Kohtusime ühe elu voolava lätte juures. Me oleme sinuga nüüd ühes maagilises paigas,  et mis koht see on? See loodi sinialliku, Viljandi kõige kuulsam  ja su allikas, noh, eks siniallikuid ole ju Eestis teisigi,  aga neid nimesid on antud paljudele suurtele allikatele,  aga siin ta nüüd on ja see selline uhke koht,  kus on lood legendid. Puutumatu loodus ilma veeta ei ole elu ja kui vesi tuleb  nüüd maapõuest välja Allikatest hakkavad pihta juba siis jõed,  algul ojad, siis jõed jõgedes edasi järvedesse merre. Nii et kui me hoiame juba allikat puhtana  siis on ka jõed terved. Ja puhtad? Sellepärast peab ikka allikatele hästi palju tähelepanu  osutama ja sel aastal on ka ju isegi looduskaitsekuu deviis. Allikad, jõed ja elulätted. Suuri alalisi allikaid on Eestis 500 ringis. Suurematest allikatest võib veerikkal perioodil välja  voolata kuni mõnisada liitrit vett sekundis. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas. On selle kvaliteet ülitähtis ja et vesi otsa ei lõpeks,  tuleb seda säästlikult kasutada. Kuid mida siis praktilist ette võtta? Nutikaid lahendusi on tänapäeval palju. Mitte kaugel siniallikatest Kivi turismitalus on põhjavee  kokkuhoid lahendatud hoopis omapäraselt. Vana vesiveski maadel juba enam kui 20 aastat majutust  pakkuv vidrik kivi on vee lähedust targalt ära kasutanud. Suurvee ajal saab veevoolust majapidamise jaoks hädaabi  elektrit ki toodetud järvevesi kuulub ka mujal marjaks ära. Siis on vetsupottidele dušiks ja, ja siis suvel on  siis aiakastmiseks kõik süsteemid. Et ei ole vaja kaevuvett kasutada kõige kõige jaoks? Inimesed koguvad muidu vihmavette igasugust,  aga siin on noh, järve vee on saab siis ära kasutada. Et kasutada põhjavett vetsupoti, et see on ilmne raiskamine,  eks ju. No kindlasti seal on kaks seda efekti, see on  nii loodusliku ressursi raiskamine ja inimesele  majanduslikult samamoodi. Et kui sa ostad nüüd sellest veeettevõttest kandi hind on teine,  mis ma siit siin on see tühine osa, mis sinna  elektrisüsteemie pumpamiseks Joogis kasutatakse siin puhast kvaliteetset põhjavett. Vetsupoti tuleb aga täiesti tavaline. Järvevesi. Ja ka duši all käimiseks saab kasutada järvevett. Pruunikas kollakas küll, kuid ikkagi. Puhas ja säästlikult kasutatud nutikaid ning äärmiselt  lihtsaid meetodeid saab tegelikult pea igaüks koju ehitada. Näiteks selline kahetorusüsteem. Sina, Peep, oled selline kokkuhoidlik inimene  ja me oleme tulnud nüüd sinu koju siia käimlasse ja,  ja sina oled ehitanud sellise väga huvitava süsteemi,  pange tähele, et mis süsteem see selline on. Kui näiteks käia tualetis ära kasutada siis üks hulk vett. Paaki uus vesi tuleb nüüd läbi sellise peenikesed toru läbi  kraani kraanikausi, ma saan oma näpud siin ära pesta. Kui sedaks vajadust peaks olema, ei pea minema kuhugile vannituppa,  selleks ajaks. Ja kui paak täis saab, sulgeb klapp vee vool  ka ni kausis lõpeb. Nii et sõltub siis sellest, kui palju ma eelnevalt olen vett  kulutanud loputuseks, nii palju siis senikaua  siis voolab siit ka. Puhast vett peale. Vee korduv kasutus, miks mitte? Põhiprobleem tegelikult ongi ju see, kui palju me vett  tarvitusele võtame ja pärast reovett. Suuname Eesti suurima reoveepuhastaja Tallinna vee andmetel  on nende optimaalne keskmine ööpäeva e kogus reovett 120  miljonit liitrit ööpäevas. Sinna kuuluvad nii vetsu, pesu pesemise,  duši nõudepesuveed kui ka sademed. Ja kui 400000-st Tallinna elanikust iga inimene ainuüksi  vetsus kolm korda päevas vett tõmbab siis keskmisest 10  liitrisest WC-loputuspaagist liigub reoveesüsteemi ühes  päevas juba umbes 12 miljonit liitrit musta vett. Sellise koguse pooleliitriseid veepudeleid ritta ladudes  võime jõuda Tallinnast kuni Kesk-Euroopasse välja. Mõttekoht. Aga igal pool ju vett kasutada ei saa ja ei peagi näiteks  maakohtades Harjumaal lilleorus on praegu valmimisjärgus  kohalikest looduslikest materjalidest seintega moodne  ja väga ilus ökopeldik. Mismoodi see käimasüsteem siis töötab siin,  et see on? Ma tõstan selle kaane üles, kui siia sisse vaadata,  siis on näha, et on nagu kahesüsteemne. Et on see koht, kuhu läheb meil ilusti selline paks süsteem,  mis meil kehast tuleb ja siia siis me laseme  selle vedele ja selle kuivkäima. Üks selline omapära meestele on see, et kui  ka tahad siia nii-öelda vedelale käia, vedelal käia,  siis tuleb istuda, onju okei, et see meeste muidu see ei toimi,  muidu ta ei toimi. Ja et sinna nagu seda vedelasja ei tohi nagu lasta sinna  suurde tünni, sest muidu ta hakkab seal haisema. Ja kui me tahame, et käimine ei haiseks,  siis tuleb ka meestel käia asjal istudes. Tegelikult mis nagu haisama hakkab, ongi see vedel on ju,  et see paks ei lähe, paksuga ei juhtu midagi  ja siis on niimoodi. Istud siia peale, teed oma häda ära, mis sul vaja oli. Võtad paberit, paberit on vaja, kasutad paberi ära,  siis siin on selline kang, tegelikult see on niisugune  moodne kuivelma juba, et ei pea ise kopsikust võtma peale raputama,  vaid tõmbad siit. Ja turvas, turvas tuleb siit peale, kukub  selle junni peal ja mis seal veel sees on,  katab selle ära. Ja valmis, kui see nüüd öko ei ole, ma ei tea,  mis siis veel öko on, paneme kaane peale  ja kui on ämber täis, siis lähme sellega komposti  ja ja, ja peseme pärast ämbri puhtaks, toome tagasi siia  ja jälle ringile. Ta ei lähe siis ka nii-öelda kusagile  kanalisatsioonisüsteemi ringlema kaheks kolmeks kilomeetriks  ja siis kusagile sellistesse setti paakidesse,  vaid ta läheb kohe otse nagu meil nagu komposti. Et selline hea nagu süsteem ja võib-olla kahe aasta pärast  on ta juba kusagil taime taimedena või õunana,  sööme nagu juba ise vaikselt tagasi, mis me  siis ise tekitasime. Ma ei kujuta küll ette, kuidas oma linnakodus kuivkäimlat kasutasin,  aga tänapäeva kõrgtehnoloogia abil on turule toodud juba  ka mitmeid tubaseid kuivkäimlasüsteeme, mis isegi elektri  abil jäätmeid tuhastavad. Nii et tüüpiline vanaema maja taga asuv lääpa vajunud  ja haisev majake on juba pigem müüdiks saanud. On tähelepanuväärne, kui kiiresti. Ja kui kõvasti me jääme sõltuvusse kõiksugustest,  mugavustest, elektrist, gaasist, veevarustusest,  kanalisatsioonist, telefonist ja veel ja veel. Vetsupaber otsas, mis nüüd küll saab? Internet maas? Õudus, nõudepesumasin läks rikki. Kuidas elada edasi? Mida kaugemale tsivilisatsioon areneb, seda suuremateks siidi,  vendadeks ja siidiõdedeks me muutume. Kuni lõpuks On nii meie käed kui ka meie ajud siledad,  kui siin. Aga selleni läheb veel õnneks kõvasti aega. Seni vaatame siidisabasid. Sügisel muutub meie maa justkui rahvusvaheliseks lennujaamaks,  kus stardivad ja mida läbivad mitmed sulelised. Talveks jäävad meile need, keda ei huvita soojamaareis. Ja üllatuslikult peavad mõned linnud Eestit lõunamaaks. Näiteks talikülalised põhjast siidisabad. Mina kohtasin esimest korda siidisabasid botaanikaaias  ligemale neli aastat tagasi, kus nad üsna aplalt tühjendasid viljapuid. Ka kõik järgnevad korrad olen näinud neid just söömas. See siidisulgne peatutiga ning värvikireva välimusega lind  pesitseb põhja poolkera, metsatundra ja taiga piirkonnas. Tema rände põhjuseks Eestisse võib pidada toidunappust kodualadel. Kuna pesitsemisaladel siidisabadel vaenlased praktiliselt puuduvad,  ei oska nad ka meil karta. Sageli ei pööranud tähelepanu ka puu alt läbi kõndivale inimesele. Üldjuhul tunnevad meil siidisabasid aiapidajad,  kelle aedades tühjendatakse tihtipeale kõik marjapõõsad  ja viljapuud. Nõnda ei ütle siidisabad ära viirpuu, aroomia,  kibe, vitsa, kadaka ja pihlakamarjadest ja samuti lähevad  söögiks ka õunad. Talvel võib siidisaba toituda praktiliselt ainult marjades,  selle kohta võib öelda koguni marjadieet. Nad võivad ühe päevaga ära süüa kaks korda suurema koguse  kui oma kehakaal ehk siis ligikaudu 1000 marja. Kuna ta sööb kiiremini, kui toit seedida jõuab,  on ta üsna hea seemnete levitaja. Suur marjade ja puuviljade tarbimine, eriti veel sügisel,  mil leidub hulganisti käärinud vilju, tähendab seda,  et siidisabad jäävad tihtipeale ka purju mistõttu ei suuda  nad isegi mõnda aega lennata või on see üsna vaevaline  ja võib saatuslikuks saada. Ainuüksi Tallinnast tuli sel aastal teated. 60 hukkunud siidisaba kohta, kes purjakil olles  või mõnel muul moel hukka said. Muidu nii kõrgelt sotsiaalsed ja tolerantsed linnud kipuvad  purjakil olles selle tolerantsuse unustama,  mistõttu tuleb üsna tihti ette jagelemisi. Tülide ajal võivad käiku minna isegi nokad. Soovitan kõigil hoida sügistalvel silmad kõrvad lahti,  sest iialgi ei tea, mil marjapõõsaste või viljapuude otsas  võivad tegutseda need kaunid õgardid. Kas tõeline? Looduse sõber peaks pakkuma siidisabadele hommikuti  mineraalvett või aspiriini. Kas maailm saab otsa juba tänavu või läheb sellega veel mõni  miljard aastat? Mis on elu mõtted? Nendele ja veel sadadele küsimustele ei vasta me oma saates. Kunagi aga vaadake meid ikka. Kolm osoon.
