Seda, et loodus on pidevas muutumises, teadsid juba meie  esivanemad nagu nad teadsid sedagi, et loodusesse tuleb  suhtuda austusega sest muidu Muidu juhtub nagu näiteks vitsjärvega, mis asus kunagi  Pilistvere lähedal. Ühe korra olnud üks ema lapsega järve ääres  ja laps teinud ennast mustas siis ema, võtnud järvest ühe kala,  seal järves, olnud paelukalu ja pühkinud sellega lapse persse. Puhtas. Kalad olid sest vihastanud ja järv oli tõusu kõige  kaladega ülesse ja läinud sinna, kus nüüd on Virts järv. Oli. Lugu just nii või natuke teisiti. Meie läheme nüüd Virtsjärve ehk nüüdis nimega Võrtsjärve  äärde ja uurime, kas kalad on ikka veel vihased,  pahased või lihtsalt natukene solvunud. Hoolimata novembrikuisest tormist teevad teadlased  Võrtsjärvel oma kalastiku seirepüüke ikka edasi. Lähemegi võtame võrgud välja ja uurime, mida ühe pealtnäha  tavalise kalapüügi tulemusena on võimalik teada saada. Võrtsjärve limnoloogiakeskuse teadlased on seirevõrkudega  püüke teinud juba 2005.-st aastast alates. Igal aastal suve teises pooles ja sügisel toimuvad püügid,  mis hõlmavad ühtekokku kahteteist püsiseireala. Kahte neist täna külastamegi. Esimene võrk, mille me välja võtame, on sisse pandud  tondisaare külje alla. Pärast läheme kaugemale õhnajõe suudmesse. Ma püüan lipu kinni. Võta käes. Nii, anna võrk mulle. Sina võta see raskus välja, jah. Palju siin sügavust on? Siin on kuskil kolm meetrit umbes. Ma lapana ilusti kasti sisse. Tindid on. No tint on hea näitaja, see on Peipsi tint,  jah, Peipsi tint, kurgilõhnaline siin. See on ju koha põhiline toit. Ja üldiselt mitu aastat teda oli siin väga vähe. Ja nüüd on teda jälle tulema hakanud. Võrtsjärve on hakanud niisugused kõrge veetasemed  ja ja. Tindil läheb elu natuke paremaks, kuigi ega see järv tindile  väga hästi ei sobi. Siin. Teaduspüük toimub standardsete seirevõrkudega. Erineva silma suurusega komplekteeritud võrgujadal on  väikseim silm viie millimeetri se läbimõõduga  ja suurim 85 millimeetrisega. Nii jäävad võrku nii pisikesed Peipsi tindid kui  ka paarikilosed latikad. Meil on siis kahte tüüpi võrgud, osad on  siis ujuvad ja teised on uppuvad ja kuna siin sügavus on  umbes kolm meetrit, siis, Siis ta püüab nagu terve veesamba läbi No vot, siin tuleb nüüd palju kala, kuigi nad on väikesed,  hästi palju väikest ahvenat on siin siin väike  kus on pisikest ahvenaparr täitsa. Sees et ahvena järelkasv on Võrtsjärves väga hea,  tundub olevat, ütleme nende tänaste püükidega ütleme,  et on alla keskmised saagid me ikka enamasti. Tõesti saame kuskil kaks kilogrammi või kolm kilogrammi kogu  kogu saak võrgu kohta, et täna on küll see kõvasti väiksem. Siin on nüüd valdavalt pisikesed kalad. See ei tähenda, et Võrtsjärves ju kõik ainult väiksed maimud ujuvad. No kahjuks see seire metoodika on selline,  et alati ei, et ühekordsete püükidega mingisuguseid lõplikke  järeldusi me teha ei saa, et me teeme neid siin nii-öelda  mitmes korduses ja me koha peal, nii et meil on 10 kuni 12  polügoni siin järve peal, mida ma siin niisuguse  positiivseks pean, on see, et, et tinti on hakanud tulema me  selle meetodiga iseloomustame nagu järve järve vee  kvaliteeti ja järve nii-öelda seisundit kalade alusel,  siis tint on selline indikaator liik, mis näitab,  et et järv on siiski suhteliselt suhteliselt heas seisus. Võrtsjärve seisundi paranemisele on kaasa aidanud viimased  kõrge veega aastad. Ka kalurite poolne püügikoormus on Arvo tuvikese arvates  järvel optimaalne, mida tõendavad ka pikka aega stabiilsed kalasaagid. Täna oli meie võrkudes lisaks Peipsi tindile vaid väikest ahvenat,  särge kiiska ja viidikat. Võrgupüügid jah, annavad kuskil kuskil ütleme,  13 14 liiki on ikka maksimaalselt, mis siia tuleb,  harilikult on ikka isegi vähem alla 10 liigi. Võrreldes Võrtsjärve registreeritud kalaliikide arvuga on  see väike osa, nii et, et kogu liikide no kuskil 35 37. Praegu siin on peamiselt väikesed kalad,  et mida see näitab, mida siit vaadata saab? Üldiselt kui väikseid kalu on palju, see näitab seda,  et, et kalade järelkasv on Nii teaduspüügi tulemus on meil siin nüüd kastides,  edasi läheb juba kalade analüüsimiseks. Teel laborisse põikame sisse kohaliku Võrtsjärve kaluri  juurde tema täna hommikust saaki kaema. Olgugi, et paarikilosed, kohad, latikad ja haugid löövad  esmapilgul silme eest kirjuks, ei ole see kaluri arvates hea saak. See on tänane ühe võrgusaak. Need on küll suured kalad. Jah, need on, ma viskan pealt ära, siin all on  ka siis. Ilus latikas Võrtsjärve kohta suht haruldane. Haugid suured. Ja tänane kohasaak oli, noh, olen saanud 10 tükki,  sain, et tänane öö oli mul suht. Rahuldav kuigi rahuldav ja. Selline saak on siis kaluri jaoks rahulda. Ei ole rahuldav. Minul on omale üheksa, üheksa võrguluba. See ei saa rahuldavaks pidada, seda koha me saame,  aga no mõtlesin, et see on ka see 10 tükki siin. See ei ole pika liini peal, see ei ole mitte midagi. Selline neljakilone havi oleks iga harrastuskalamehe jaoks  unistuste saak kuid kahjuks siin võrdsus haviga väga head lood,  kalurite arvates ei ole. Mina olen 99.-st aastast kalur. Mul on nüüd kehva seda öelda, aga tegelikult mina ei olegi  näinud hiilgeaegu siin ma olen näinud, kus on tulnud,  kui ma olen siin kõrval, kus, mis meil oli siin kalapunkt? No kus ikka siis? No siis tuli angerjas välja, see oli ikka meeletud kogused. Iseasi, kas tasub taga igatseda neid aegasid,  kus valimatult veekogudest kalatonne välja sikutati. Nähes kõrvuti teaduspüügivõrgust pärinevat ilusat kalade  järelkasvu ning samas kalurivõrkudega tõmmatud koha  ja haugipurikaid, on raske uskuda, et järves kala ei ole. Mida ikkagi arvavad teadlased, selle kohta saame teada kohe,  kui võrgud klaaritud ning esimesed kalad analüüsitud. Särgi. Suur pikkus on on, on 15,6 ja väike l, on 12,5. Ja kaalub 31 grammi. Nii läheb edasi särg. Suur ell on 10,4 8,5 ja kaalub. 10. Aga siin praegu sellest pildist jääb mulje,  et ahvenat on kõvasti, millistel kalaliikidel Võrtsjärves  hästi läheb ja, ja millistel mitte nii hästi. Võrtsjärve on juba looduslikult niisugune eutroofne järv  ja tema on sellised, ütleme, tüübispetsiifilised kalad on  koha ja latikas, nii et, et see ütleme kohal  ja latikal läheb siin hästi. Ega särjel ka siin halvasti ei lähe, aga aga  kellel halvasti läheb sellistele temperatuuri  ja hapniku sisalduse suhtes tundlikel kaladel läheb siin  väga halvasti. Aku on seda. Rääbis ja Peipsi siin. Praktiliselt me siin enam ei näe selles järves,  kuigi eelmise sajandi näiteks 30.-te aastatel püüti siiga  veel kuskil aastas kuni viis tonni. Ja rääbist isegi kuni 18 tonni. Kalastiku põhjal võib öelda, et järve seis on hea  ja seda ma just ütleksin sellepärast et on järves piisavalt röövkalu. Kuskil röövkalade ja lepiskalade suhe on kuskil,  ütleme 60 protsenti lepiskalu 40 protsenti röövkalu alati  kui toiteainete koormus kasvab järves, siis reeglina  röövkalade arvukus läheb alla ja see on küllalt heas  korrelatsioonis näiteks väikejärvede puhul,  fosfor, üldfosforisisaldusega, aga ütleme sellise kalade  liigilise ja Ja siis ütleme, röövkalade lepiskalade vahekorra järgi,  siis ütleme kokkuvõtvalt ütleks, et järve seisund on hea Ega see looduse pidev muutumine meile ülearu ei meeldi,  ikka õhkame taga. Kord oli Võrtsjärve stki rääbist ja siiga,  aga kivi ajal ujusid järvest ka sägad ja lõhed,  keda siis raiuti lihtsalt västraga. Hea västra saab hobuserauast. Seda kalad ei näe kõige parema västra, aga mõistagi surnud hobuserauast. Omal ajal oli see teada tarkus kuid tänapäeval on  västrakunst hääbumas, nagu paljud teisedki uskumised  ja oskamised. Eks Meie seas neidki, kes võtavad kaduvat õppida  ja hoida, kes eelistavad plast ja kübrokmaailmale ehedat elu. Meelike naris on naine, kellel julgetest ideedest puudust ei tule. Poolteist aastat oli ta vabatahtlikuna Aafrikas aidsi vastu võitlemas. Nüüd peab prantsuse filoloogi ja rätsepa tunnistusega  Meelike Kitsi ja õpib kunstiakadeemias renoveerimist. Et ise oma kodu karuse jaamahoonet korda kohendada. Selline ilus pikk sirge tee vana raudtee tamm  ja millal siit viimati rong läks? No äkki oskad pakkuda miskit? Ühes ühes laulus on väike spikker aasta siis oli 65 jah,  et siis see rong käis, et kolm aastat pärast seda  siis 68. aastal läks viimane rong. Sellest on ikka jupp aega möödas ja üle 40 aasta. Aga sina oled selle kohaga seotud siin ligi 10 aastat. Meil on natukene aega, järgmine aasta on juubel,  no Meelike, miks siis just raudteejaam. Puhas juhus. Sest et tegelikult otsisin ikkagi talumaja,  aga sattus juhuslikult tee peale ette, et tee ääres oli suur kuulutus. Müüa kahekorruseline eramu kõrvalhoonetega  ja lihtsalt sai vaatama tuldud ja siis see tundus,  et see ongi minu talumaja, et mulle lihtsalt meeldis mõte,  et et on hoonete kompleks, aga noh kaks aastat ma tõesti  ahastasin ja mõtlesin, et issand jumal, miks ma olen  nii suure maja ostnud, ma olen ikka täiesti hull. Jaamahoone pärineb aastast 1931, kui kitsarööpmelisel  raudteel sai sõita Virtsu Rapla liinil. Ma ei saa jätta küsimata, et kui palju siin rolli mängis,  see, et sa oled ise raudteelase tütar mitte mingi Tegelikult mitte mingit, aga noh, võib-olla noh,  öeldakse, et juhuseid pole olemas, aga võib-olla see  lihtsalt oli minu saatuse raamatusse sisse kirjutatud,  et et see pidi nii minema. Ma olen põline linnainimene, aga ühel päeval lihtsalt Või noh, tegelikult ma olin seda ka varem mõelnud,  et, et ma tahaks kunagi minna maale elama,  aga ma alati kujutasin ette, noh, seda ma teen  pensionipõlves või noh siis kui ma vanaks saan. Et kes siis noor inimene nüüd maale elama läheb. Aga siis lihtsalt ikkagi jõudsin oma eluga sinna punkti,  et tundsin, et nüüd ja kohe Nüüd ja kohe tähendab praeguseks seda, et meelikese  majapidamises juurde kuulub lisaks jaamahoonele veel kaks  hektarit maad, kaks kassi, neli kitse ja seitse kana. Kitset Marju Kalev, pa ja lokike. Olles aru saanud, et nad on tähelepanu keskpunktis,  demonstreerivad mõnda aega oma kanget iseloomu kuid lõpuks  soostub marju siiski ka lüpsile tulema. Kitsepiima teeb meelike maitsvat kohupiima. Sa ütlesid, et sa kõik algas sellest, et sa armastasid kitsejuustu. Mulle ka väga meeldib kitsejuust, aga ma ei ole mõelnud veel  selle peale, et ma peaks kitse võtma. Maitsen jah, ikka võib maitsta, lõhnab nagu piim ikka  ja et tegelikult ma ei tea, osadel kitsepiimadel on nagu  vängev maitse. Aga selle kohta nagu on enamus inimesed,  et on nagu magus, ootamatult magus tõesti on. Samas on ta ka rammusam kui lehmapiim selline leige. Lüpsi. Lüpsisooja piima. Sul on pidanud ikka olema julgust, et kõiki niisuguseid asju  ette võtta, mis on sulle endale täiesti uued,  et sa oled julgenud nagu katsetada, aga elu on seiklus,  noh, et see ongi see, et ega, ega see tükki küljest ära ei võta,  et lihtsalt noh, ma olengi võtnud selle,  et ma proovin, et noh, mis siis ei saa hakkama,  ei saa, noh, et siis järelikult ei saanud hakkama,  aga aga no elu on näidanud, kui proovid,  siis mina ei tea. Mõistagi aitavad kitsed ka ümbritsevat maastikku hooldada. Kanad toetavad meelikese majapidamist usinasti munemisega. Aga edasi tutvustab meelike meile juba oma armastatud  ehituskunsti näidiseid. Suvel oli olid mitmed savikoolitused. Mis siis valdavalt tutvustasidki, seda koptehnikat Kob on  siis vana ingliskeelne sõna kamakas ja siis Tehakse sellised savipätsid, mis siis koosnevad savist  kruusast ja põhust või noh, jämedam liiv. Et siis ja savi sõtkutakse kõik jalgadega  ja kogu see segu sõtkutakse valmis jalgadega,  sest see ei ole üldse vedel, et ta ongi,  noh, ikka selline püsib koos, see krohv on nagu vedel,  et seda võid segumasinaga teha, et siis et see oli päris  päris lahe. Ma olen lihtsalt leidnud, et vaimne ja füüsiline töö peab  olema lihtsalt tasakaalus ja füüsilise töö juures  või noh, sellise töö juures, mis mulle nagu kõige rohkem  ikkagi meeldib, on see, et sa näed päeva lõpus alati tulemust. Koolituse käigus valmis ka leivaahi. Kogu selle ehituskunsti juures hindab meelike seda,  et ehitusprahti, mis ei idane ega mädane tulevastele  põlvedele maha ei jää, kõik ju puha looduslik. Samu põhimõtteid on meelike kasutanud ka jaamahoones. Kui vaadata väljast, et siis tõesti maja on väga suur,  eks ole, aga reisijatele on sellest reserveeritud ainult see osa. Et siis ülejäänud majas oli, oli viis korterit,  kus siis elasid inimesed, kes siis töötasid siin. Et oli siis neli ühetoalist korterit ja üks kahetoaline korter. Ooteruumi seinas paistab kassaluugi asukoht,  kus sai kunagi rongipiletit osta. Vana pottahju asemel on uus kamin ikka savist,  põhust ja liivast. Seintel on näha mitmeid värvikihte erinevatest ajastutest. Mina olen nagu jõudnud järeldusele, et, et vana asi ei pea  välja nägema nagu uus, et minu meelest ongi huvitav seda  ajalugu siit pealt nagu, nagu vaadata, et kuidas ta on nagu olnud. Et erinevad värvid ja aeg on lihtsalt teinud oma töö. Vanasti mahtus hoonesse ka sidejaoskond,  nüüd saab vaadata selles ruumis filme, näiteks ringvaadet  aastast 1968 on ka väike klipp sellest, kuidas viimane rong  Raplast Virtsu sõitis. Meelis e ise elabki talvel kunagises jaama ülema  kahetoalises korteris, mis on mõnusalt soojaks köetud  ja hästi hubane. Sinu elamise kütab soojaks siis see? No ma ei tea, ma ei oska öelda, ime asi. No rakett, ahi on selle eestikeelne nimetus,  sooja salvestab tegelikult see leso. See, see jah, see on nagu leso, et siit käib  siis algselt lased sa nagu otse korstnasse,  korsten läheks soojaks, et sisse ei hakkaks ajama. Aga pärast pead selle siibri kinni, siis see soe käib siit  niimoodi nagu läbi ja see tünn hakkab nagu kohe sooja  kiirega läheb kohe soojaks ja just praegu. Ja kütan sealtpoolt, et puud lähevad nagu püsti  ja siis siit läheb see nagu otse siis siin sees on,  nagu ka põhimõtteliselt keegi pakkus välja väga hea  eestikeelse nimetuse sellele, et korsten kollektsioon. Nagu ehitatud, on tehtudki nagu koolitusena,  et see oli ka tegelikult koolitus, et inimesed,  kes nagu tahtsid tulla seda õppima ja ühtlasi olid  siis nemad ka nagu need ehitajad, et see tegelikult kolme päevaga. Reede laupäev, pühapäev ja see ahi sai praktiliselt valmis,  et igal juhul me saame tule alla teha, minul natukene siin  seda lõpetada, aga ma olen võimeline ise uue sellise ehitama. Põlemine toimub selles ahjus 1000 kraadi juures  ja on väga keskkonnasõbralik, sest korstnast välja jõuab  praktiliselt ainult veeaur. Aga väärikal majal on ka väärikas pööning,  mis esialgu leiab kasutust panipaigana. Sina vist ei unistagi niivõrd sellest, et see kõik on nagu  valmis see maja, vaid, et sa naudid seda protsessi,  et see ongi minu jaoks ongi nagu põhiline see,  et, et oleks nagu mõnus, et, et, et mul on  ka tundunud, et me kipume elama kuidagi ühtse tulevikus. Et noh, umbes et siis kui see ja see on valmis,  et siis hakkan elama. Aga et mis siis nagu vahepeal, et tegelikult peab elama,  et tegelikult peab ju kogu aeg hea olema. Hiljaaegu olid siin tuudi kooliõpetaja, nüüd on seks,  on kool on kinni pandud. Üldiselt me ikka kuuleme kogu kogu aeg seda,  et inimesed lähevad Maalt ära linna, sina oled võtnud vastupidise suuna. Ega lihtne, ei ole. Aga samas noh, kui sa tahad, et sul on nagu  nii palju tohutult palju võimalusi maal ikkagi,  et sa pead ainult olema nagu. Noh, sa pead ise välja mõtlema selle, mis sa nagu teha tahad,  et, et kui mina nagu tulin maale elama, et  siis sellel ajal ma tõlkisin papa parasjagu  ja tegin ka rätsepa tööd natukene, siis mul nagu oli ükskõik,  kas ma teen seda nagu kodus, kass on kuskil? Oi, Ants jah. Ikka pööningule, et kas ma teen seda nagu linnas korteris või,  või siis noh, maal, et ei ole ju vahet, et  kus ma, et see andis mulle nagu selle vabaduse  ja siis ma läksin siia kooli õpetajaks tegelikult  selle mõttega, et natukene ikkagi sotsialiseeruda  ja jälle ka nagu. Sulanduda keskkonda nagu paremini ja nüüd ma tunnen,  et see minu ni olekski selline. Ehitamine, et siin ümbruskonnas on maju küll,  mida restaureerida ja kus on nagu täitsa nõudlus olemas. Kui sa oled nagu maal ja oled ettevõtlik,  siis. Noh, et see võib-olla ei teeni nii palju kui linnas,  aga lihtsalt see keskkond ja kõik see, see noh,  see kaalub selle nii 100 korda üles lihtsalt  ja see, et, Noh. See see depressioon, eks ole, see tänapäeva inimeste haigus,  mina arvan, et see on sellest, et neil ei ole lihtsalt  midagi teha. Või noh, et sa teed nagu samu asju kogu aeg,  et võib-olla noh, käid õue väljas teatris  või kinos, räägid, kellega juttu arutada,  seal maailma asju. Aga noh, füüsiliselt inimesed tegelikult ei,  ei tee mitte midagi, et neil on nagu liiga palju sellist tühja,  vaba aega, kus nad jõuavad nagu mõelda ja,  ja masendada, kui halvasti kõik on. See ühiskond on jõudnud sellesse punkti,  et nagu üha rohkem spetsialiseerutakse, et üks inimene teeb  ainult nagu ühte kindlat asja ta, mitte midagi muud ei oskagi. Siis tegelikult jällegi, et siis see maailmapilt jääb  ka nagu vahe, noh, mina arvan jah, et siis see nagu jääbki  selle ühe. Et tegelikult me ju ei tea, loodusest enam  praktiliselt mitte midagi. Maja teise poolde mahub veel neli tuba sõpradele. Osad seinad ja laed on nõukogude ehituskunstis puhastatud  ja savikrohviga kaetud, sest pinnas on ümbruskonnas väga  savine ja ehitusmaterjali saab võtta otse maja kõrvalt. Elu karusel on Meelikesele tähendanud lõpmata palju  õppetunde ja õppimist ja vähemalt sama palju rõõmu,  vabadust ja ruumi. Teame tänapäeval, mis on plast, pudel, teflon,  pann, mikrouun või vaak termos, aga me ei tea enam sugugi  sama hästi, milline puunõu just on. Kirn vitsik. Lämmatamp või lihtsalt pütt? Vaatame järgi, mis on pütt. Kuuse lepa või kadakalaudadest kaanega nõu. Toidu hoidmiseks seisab Saareste sõnaraamatus aga seda me  muidugi teadsime, selge see. Kuid kes on pütt ja mitte lihtsalt pütt või pütsik,  vaid hall põskpütt. Täna räägime linnust, keda võib nimetada veelinnuks sõna  otseses mõttes sest kuivale maale sellel linnul asja ei ole. Selliseks linnuks on pütlaste sugukonda kuuluv hallpõskpütt. Eesti keeles on saanud ta oma nime hallipõse järgi aga  inglased nimetavad teda hoopis tema punase kaela järgi. Ehk siis on väga huvitav jälgida, kuidas erinevad rahvad on  linnule andnud nime erinevate märkide järgi. Lind kaalub 700-st grammist pooleteise kiloni  ja on 40 kuni 50 sentimeetrit pikk. Asjaolu, et tal jalad asetsevad nii keha tagaotsas,  võimaldab tal väga kiiresti vees liikuda. Sama asjaolu takistab tal aga maa peal liikuda sellepärast  et kui jalad on keha tagaotsas, siis ta ei ole võimeline maa  peal ennast edasi liigutama. Erinevad liigid on teinud läbi evolutsiooni erinevaid valikuid,  et antud keskkonnas kõige paremini hakkama saada  ja ellu jääda. Hallbusspütt on kõik panustanud vees liikumisele. Kui halbusspütt millegist ehmatab, siis ta sukeldub,  mitte ta ei lenda. Mina ei ole mitte kunagi seda lindu lendamas näinud. Lendamist kasutatakse ikka ainult rände ajal  või siis ühest veekogust teise liikumisel. Eestisse saabuvad halbuspütid aprillis, mais  ja lahkuvad septembris. Oktoobris. Mina jälgisin halbusspüti pesakonda just siis,  kui pojakesed olid veel viimaseid päevi koos emaga. Pojad on juba peaaegu sama suured, kui ema käituvad  samamoodi kui ema. Aga neid eristab emast triibuline põss. Ema posk on hall, aga poegade poisson trii. Selline märk on kindel näide sellest, et tegu on verinoorte lindudega. Pütipere magab vee peale ujudes, ehk siis võime näha neid  hommiku udus põõlamas. Huvitav on vaadata, kuidas üks liik ennast vees  nii hästi tunneb, et magaminegi selles keskkonnas pole probleem. Püttide päevakava on lihtne. Kui ei puhata, siis otsitakse toitu. Kui ei otsita toitu, siis puhastatakse ja korrastatakse sulestikku. Veelinnul on väga oluline, et ta sulet oleks perfektses korras. Sellepärast et kui sulestik märgub, siis lind ei saa vee  peal ujuda ja ta hakkab küll hallpoispütid,  söövad kalu ja veeputukaid. Noored pütid on juba sama suured kui ema,  aga siiski lunivad nad emalt toitu ja ei anna talle ennem rahu,  kui ta uuele toitumisretkele läheb. Ema teeb seda vastumeelselt, kuna ilmselt on väsinud sellest Ka poegade kasvatamise trallist. Kui ema ilmub roostikust kalanoka vahel,  on noorsandiku hagijad tal kannul. Teine võimalus on viia noored madalasse vette,  kus lihtsam selgrootuid püüda ja lasta kaksta neil ise endal  kõhudest kinni püüda. Metsikus looduses ei ole teist võimalust. Kui väikesed pütid ei ole ema lahkumise ajaks võimelised  endaga hakkama saama siis nad hukkuvad. Iga peres on pütipereski lapsi, kes on iseseisvamad  ja siis selliseid lapsi, kes ei ole nii iseseisvad  ja ei taha ise toitu otsida vaid peavad paremaks seda emalt nõuda. Kui ma filmin pütte hommikuvalguses ja mul õnnestub näha,  kuidas nende vooluolistel kehadel veepiisa pärlendavad olen  ma väga õnnelik ja rõõmus et mul õnnestus nende vesisesse  maailma süüvida. Linnud ära lõunamaale läinud pikas jorus. Saatejuhi vurrudki on sügiseselt sorus. Siiski pole kogu ilm veel hiberneerunud. Vaid Meie saatel aina juurde tuleb vaatajaid. O kolm. Osoon.
