Kui me tavaliselt kõneleme neljast aastaajast,  siis tegelikult on Eestis neid vähemalt kaheksa. Ja kaks neist hilissügis ja eel talv. Võtavad maad just praegu. Tavaline pühapäeva kalastaja sellel ajal enam kalal ei käi,  väljas on vilu ja rõske valget aega väga napilt,  aga andunum. Kalamees läheb kalale ka pilkasel sügisõhtul  sest just praegu on paras aeg püüda Lutsu. Fantastiliselt põnev kala, väga põnevate kommetega  ja ainus kala kogu meie ihto faunas, kes koeb alates jaanuaris,  mida see kala eluviisi puhul tähendab, see tähendab,  et sügisel hiljemalt augusti lõpul peab see kõige suurem  õgard kalade seas, kes meil üldse elab, peab hakkama õgima,  õgima, õgima ja tema sööb augustis, septembris,  oktoobris, novembris sööb nii, et, Paneb imestama? Poised paiknevad tal väga põnevalt ninasõrmede ees  ja kohal on baaris poised. Need siin lõua all aga tursaline, kus ta pääseb,  tal on üksik paaritu. Vot selline väike habeme moodi asi ja loomulikult tal on  päris korralikud, kuigi väikesed hambad. Ehtne ja tõsine kiskja, ta on selline. Tagakeha varustus. Just nimelt uimede uimede paiknevus võimaldab tal ronida  kalda peale, kui on väga vaja. Luts. On võimas. Väga võimas suguproduktide tootja, neid võib-olla tal  poolteist miljonit või isegi rohkem. Lutsu vaenlastest räägime siis peale inimese. Ma eriti palju kedagi suurt mainida ei saagi,  Koit lutsul on parasiite üüratult suur on tema parasitofauna  ja näiteks Peipsis suurtel lutsudel on laiussiplerotserkoidi  no praktiliselt igal suuremal viie, kuue aastasel  ja vanemal kalal olemas, kui see on difilobotriumlatum,  kes levib peamiselt inimesega. Selle ussikese suurus on parimal juhul nii  nii suur, ta on vabalt kuskil kõhuõõnes siin  või seal või kolmandas kohas. Ta venitab ennast umbes nii pikaks, see on üks ühele,  mis ma praegu näitan, umbes nii pikaks ja hakkab  kiiresti-kiiresti vingerdama. Vasakule, paremale, vasakule, paremale, vasakule,  paremale, kohapeal, vaat nii. Nii, nii, nii loomulikult, et see kõik siin on must,  see on sellepärast, et Mul ei ole musta tausta,  mille peale valgega joonistada. Lubage ma annan teile parasitoloogi nõu. Puhastage kalasisustast, rookige kala. Nii kiiresti kui vähegi võimalik, sest väga paljud  parasiidid tunni või kahe pärast peale kala surma hakkavad otsima,  kus on siin Lee peremees, inimene näiteks,  eks ole, või ka eakas vanad lutsud reeglina on tumedamad  ja nende muster ei ole nii selge. Noored lutsud on imekaunid. Absoluutselt arusaadav on soov panna selline kala kodus  akvaariumis elama. Võtke arvesse. Ta ei saa elada püsivalt kõrge temperatuuri juures magevees,  kui see on pluss 20 kraadi. Üle aasta. See teie lutsuke ei ela, ta läheb mustaks kõhnaks  ja sureb ära. Eestis elab lutsu enam kui 100. jões ja järves,  samuti on teda mere lahtedes. Peamisteks püügipaikadeks on Peipsi järv,  Ema jõgi ja kasari kasarile. Me täna suundumegi. Kasari sild jagab Kasari jõe kaheks selles mõttes et  allavoolu jääb looduskaitseala, kus on kalapüügiks tarvilik  eri luba. Ülesvoolu on kalastamine kõigile vaba. Sellise uduga me ei saa küll nautida eriti. Jõevaateid, aga see udu ja see pimedus, mis üsna varsti tuleb,  sobib väga hästi lutsupüügis. Kõigepealt suundume suurest sillast ülesvoolu. Kas me ka allapoole jõuame minna, näitab õhtu. Enne kui hakata kala püüdma. Ta asub jõe ääres alati juua tass kohvi ja seda me siin  Harriga praegu teemegi. Meil on kavas. Ja meil on lootus täna saada kätte mõni luts. Me oleme jõeärevae ääres, me oleme Vigala jõe ääres,  see on üsna tuntud lutsupüügi kant ka, sest luts tuleb  kruusa peale kudema. Nüüd Ta juba ju tuleb meil jõkke kuderänne. Juba toimub, ta valmistub kudemiseks vaikselt,  otsib paremaid, paiskasid enese ja kala on juba marjaga kalamarjad,  kala marja. Ei ole eriti saladus, kui ma ütlen välja,  et Harry oli siin juba ka eile õhtul ja said käe lutsuseks. Käsi on nätsune, kas meil täna ka nii läheb? See selgub tasapisi. Millest me peaksime alustama, kui me oleme jõe äärde jõudnud,  et kui meil kohvi joodud on siis me peaks vist võimalikult  valges sättima valmis kõik asjad. Kuuääres saab valmistada rakendus, aga ei ole eriti mugav,  millest sa alustad? No ma alustan tegelikult pärli pealepanekust,  mina teen niimoodi, et ma panen alati kaks korda läbi. Kui me paneme üks kord läbi, siis me saame seda pärlit  tamiili peal nihutada, aga nii on ta täiesti jäi. Nii et ühesõnaga sellisel kujul pandud Pärl töötab meil stopperil. Ja see Julja on siis lipsuõlg. Mitte õlg, vabandust, õlg niisiis kahele poole tuleb kaks. Pärli ja üks on neist töötab töötamas stopperina  ja veel lausa kaks keerdu ja kaks keerdu,  et oleks seekord fikseeritud kuskil või libise. Aga milleks üldse seda õlga meil vaja on? See on sellepärast, et põhiliinist jääks lips eemale  ja miskile takerduks põhiliini taha, kui me ei kasuta,  õlgesid, et. Keerutab ümber pealiini lipsu, siis keerutab ümber pealiini  ja väljakerimise tihtipeale, kas see keerutamine oleneb  ka lipsu pikkusest? Mida lühem, seda vähem keerutab. Ja üks muidugi selline hea nipp oleks nad. Need on nii pisikesed asjad. Televiisorisse ei mahugi, need on nii pisikesed. Mõnes mõttes on väiksed, et siin on selline hästi lihtne nipp. Sa paned sinna otsa. Ja lips ootaks siia otsa. Kui pikad, peaksid meil olema lipsud, see on selline,  ütleme noh, nagu sina armastad öelda rusikareegel,  et kui võtame kaks õlga, nende otsa paneme,  lipsud nad omavahel kokku ei ulatu. See on kõige tähtsam. Või on siiski erinevates veekogudes oluline ka,  et kui sul on nii pikk lips, et siis võtab paremini  ja et kui on nii pikk, siis ei võta. No see on võib-olla latika püügi puhul, siis  mida pikem, mida, mida viletsam on võtta,  seda pikem on li pinad, ma vaatan, on sul siin kõik valitud  selle jaoks sellised lapid? See sellepärast, et kuna tegu on vooluveega,  et ta hoiaks korralikult ennast põhjas ja  ja tina raskus valitakse alati vastavalt voolukiirusele. Jaa, muidugi, et see tüübi puhul on meil üliolulised asjad,  võtuindikaatorid ja neid on väga erisuguseid. Ei no põhimõtteliselt jah. Elu. Kõige levinumad ja kõige populaarsemad, need,  mida miili peale kinnitada, kui kui ridva peale seda tüüpi  kellukesed valguspunkt juba sees. Et ühte otsa läheb valgus, pulgakene, kas see kinnitab  tamiilile ka ja läbi lasta, sest. On kaks võimalust ja indikaatorite kinnitamiseks üks neist,  see on ridva tippu ja teine on tamiilile,  kumb on tundlikum? Väga. Ja see vahetult ahaa, ja siin on, tal on väike soon. Siin ja see siis pannakse tamiinid läbi,  ta on tamiili küljes. Aga ei, nüüd muud. Me siin vaikselt valmistame edasi ja ja. Sinu kogemused, milline ilm on Lutsu? Püügiks parim, mida halvem, mida viletsam  ja seda parem on lutsule ja angerjale. Vihmase tuleb, lörtsi tormab, tormab ideaalne lutsupüügi,  ilm nagu, nagu angerjapüügi, ainult selle vahega,  et ühte püütakse soojalt, teist külma külma  ja luts on meeletu õgard. Eriti veel kuderände ajal ja ema puhul on ülioluline lõhnameel. Et luts, võib-olla ka pime ja ikkagi toidu üles ja,  aga veevooluga veevooluga ja täpselt samuti sa lõhub,  kandub temani ja seda ta haistab kaugelt. Ja mida me söödaks kasutame? Söödaks Lutsu puhul on fantastiliselt palju variante. Me võime alustada kõige lihtsamast variandist,  isegi nagu lesta puhul krevett, me võime kasutada maksa  muidugi üks meelispala. Lutsu jaoks on muidugi ahven, siis kiisa filee,  filee parima ja Peipsi peal, ideaalne variant,  eks kokre võib kasutada kogrefilee, võib kasutada  ka ütleme, karp kalafileed ja vihmauss. Üss sobib, ei sobi ideaalselt. Aga seda hirmu ei ole näiteks siin jõe peal püüdes teised  kalad nii-öelda ussile ära teevad, teevad,  sügiseti, tuleb vigalasse, kasarasse tuleb väga palju,  tuleb sisse meresärge, väga suurt särge,  kolm-nelisada 500 grammi ja vimb kohalik väga tugev,  väga tugev vutt ja väga tubli tegija. See on riku nuhtlus, nuhtlus. Nuhtlus. No tabaku meid ka see nuhtlus ja kui hästi läheb  ja aga asume nüüd asja kallale. Lutsu püügi puhul on muidugi päris tähtis see  ka teinekord teada saada, et kuskohast on tema liikumistee,  sest lutsupüügi puhul võib olla nagu imal liikumistee. Üldiselt suurte külmadega ta tuleb päris kalda äärde välja. Kaks-kolm meetrit kaldast, aga vise ei pea üldse pikk olema. Laseme nüüd rahulikult põhja. Kasutame sellist asja nagu back lead, paneme ta siia külge. Mis lased selle nüüd alla joosta ja täpselt näed,  nüüd ta jookseb vabalt mööda liini valgus pulgakellukeste külge,  sellepärast et meil toimib ki selline asi,  et meil ei lähe, ütleme, rakendus ei lähe mitte otse,  vaid rakendus läheb alla taga tina hoiab teda all  ja siis põhjas põhiliin on juba niimoodi. Natukene pingutame ja ongi kõik. Ja püügivahend on püügiks valmis. Ja nüüd juba üle oodata. Kui suure Lutsu oled saanud? Eestist kõige suurem 2,6 kilo. Peipsist see on Peipsi täpselt ja see on saadud kalmaküla  alt ja Taliku madalalt. Hea tuttav Martin Meier soovitas kirvega püüda Pärnu kirvega  Pärnu kirve peale. Tuli täpselt. Korraga käis mats ära ja, ja oligi otsas. Ega sa ei mäleta, oli, oli silma peast. Peipsi lutsud on väga tihti. Neil on see parasiit, kes neil nagu silmad ära sööb  ja nad tihti on pimedad. Minu mooli nägija oli nägija. Sul oli õnne. Kuule, minu arust käis kõll kuskil Peaks vist minema vaatama lahedal vist, kes küll. Kuule jälle mingi nuhtlus. Sarja duubel jälle ja ja, ja, ja. See tagasi. Tegelikult ei, tegelikult oleks ausalt öelda,  ta on ju suurepärane ja lutsusööt ja, ja aga  siis väikese väike särjefilee ja otsa ja  ja praegu nagu kõige õigem aeg praegu alles hakkab see  ja et kell on tegelikult alles viis. Meil on aega küll veel õhtu. Lutsupüük on peamiselt vaid ootamine olemine,  sügisõhtus, aga kõrv peab seejuures aina kikkis olema. Kuule nüüd küll minu arust ka vist on, keegi toimetab otsas. Vaatame tubli. On on, on, on jah, see on. See pole lutsu moodigi kes ei ole. See ju see ju vihmakene ise. Täitsa mõõdus linn Luts ja vil ka veel Lutson ka,  Luts on küll meil selline 132 grammi või no 134 ütleme hea küll,  136. Selline ta on, näe, mis värv tal ilus värv on,  selline see marmor, muster ja eelduste kohaselt on kohalik  kala peaks ja, ja, ja, ja pisikene ta on,  aga kui selliseid on mitu, siis saab juba väikse süldikesi  küll ja see on nüüd ütleme siis kaasnähtus lutsupüügi puhul,  see on see segav tegur. Jah. Kui me püüame, ütleme seal mingisuguse kiisafileega  kogrega või millegi muuga, siis on, kõik on normaalne. Aga kui bussiga siis on, tihtipeale on, kiusavad meid suured  meresärjed ja vimmad, paneme nad sumpa siis. Kuidas teil on? Ei meil midagi ikka on päris ilma ja ole mõni pisikene,  aga pisikesed ja teel. No äkki peaks tulema vaatama? Kas see on ka tõsi? Ja ja ära räägi, ära räägi, ära räägi. Hea küll, hea küll, ära enam räägi. Me tahame ka rahus olla. Ei saanud mu hing ikka rohkem sest alamjooksul oli nähtud  ja ka tabatud suuremaid, et autosõit meile igavaks ei läheks. Usutleme vahepeal loodusmuuseumis Eesti tuntuimat kalapiltnäkku. Eesti tuntumaid ja võib olla lausa kõige tuntum kala  pildistaja on Tiit. Tiit. Millest? Sündis kalade pildistamine. Meil oli vaja Läänemere ekspositsiooni Eesti loodusmuuseumis  teha ja Ja ja selleks oli vaja hakata kalamulaaži tegema. Kalad on ka vaja üle värvida ja, ja selleks  siis oli vaja kalu hakata pildistama, kuna ma ise  ka kalamees olen, et siis ja, ja piltnik samal moel ja,  ja ka bioloog, et siis see kooslus tundus nagu väga sobilik olema,  et, et, et saaks muuseumile õigete värvidega värvitud kalamulaažid. Ja sealt läks see asi lahti, siis. Läks asi lahti täpselt. Sa ütlesid, et oled ise ka kalamees mis on  siis põnevam, kas kala püüdmine või kalapildi tagaajamine  ja kättesaamine? Et need on nagu üks täiendaks nagu teist. Kui kala saad kätte, on hea meel ja, ja sul on akvaarium kaasas,  sul on vesi ja sa torkad selle enda püütud kala sinna sisse  ja hakkad teda pildistama kohe. Sa ei roni ise vette nende juurde, et meid loomulikus olekus saada,  vaid mis sa teed? Vahest ronin aga, aga, aga suhteliselt harva. Ikkagi toon nad omale sobiliku keskkonda  ja pane nad akvaariumisse. Aga kuidas sa saad maha akvaariumi läikimise  ja kõik muud asjad nende pildistamise juures  või need on lihtsalt sellised tehnilised peensused. See on üks väga suur ikaldus. Et tuleb siis vaadata mingisuguseid Varje tekitada. Ühesõnaga, see on üks hädaorg, et need varjud sealt Ära saaks. Valgustused kõik, eks ole? Jaa, aga, aga seal ei ole palju aega selleks et kui ma  näiteks paadiga olen merel, ma võtan sealt ühe kala välja,  mida ma hakkan pildistama võib-olla ka isegi filmima. Siis see protsess peab väga kähku käima,  et, et kala hakkab värvi muutma igasugused muud hädad. Küll kulub. Selle pildistamise protsessis, kui näiteks võib vihma  tibutada või lörtsi sadada või või merelained pritsivad sul  akvaariumi paadis märjaks, siis rullide kaupa kulub  WC-paberit selleks. Kaua sa oled kalu juba pildistanud? Ma arvan, et esimene või kõige vanem kala,  mis mul on nagu siiamaani kuidagi viisi käibel on,  on suur tobi ja see minu meelest see oli aastal 1993,  praeguse seisuga on mul uus kümmend üheksa Eesti kalaliiki pildistatud,  aga seal on siis mõned, mis ei ole. Meie Eesti kalade süstemaatilises nimekirjas Neid on  ka mõned. Siis peaaegu kõik, et palju puudu ei ole. Noh, niisugused haruldasemad on Jaa, sa oled välja andnud ka. Raamatu Eesti kalad, milles on Sinu fotod kaladest nii-öelda vees ja loomulikus keskkonnas  ja ka juttu nende suurustest, nende eluviisist. Mis selle raamatu mõte siis on? Et kalamehed saaksid fotode järgi määrata kala Selge, et väga tihti me oleme ju selle olukorra ees,  et kala on, aga kes ta just täpselt on, väike säinas  või või suur särg, võta sa kinni. Selles mõttes fotod võib-olla räägivad natukene paremini  kalast ja tema iseloomust kui joonistatud. Kalamäärajas. Ehkki jälle joonistajad ütlevad, et me saame kõik parem  tunnused paremini esile tuua just nimelt joonistades,  et üksikul indiviidil ei pruugi nii ilmekalt liigi omased  tunnused olla esindatud. Ja selles mõttes ma olen ka üritanud materjali arvestades fotomaterjali,  et, et neid erineva rakursi alt ka näidata. Ma arvan, et kalad on ka üsna individuaalselt mitte nüüd  päris nii suurte vahedega nagu inimeste näod,  aga, aga aga jah, selleks peaks vist kõik kalad kinni püüdma  ja siis piltidena raamatusse panema. Aga mida sa soovitad nendele, kes võib-olla ise sooviks? Õnge asemel fotoaparaadi võtta. Väga pikka meelt on selleks vaja, selleks on vaja võib-olla  ise kalamees olla. Ja kui ise kalamees ei ole, siis peab olema väga palju. Vaid kalamehi. Aitäh Tiit ja see raamat võib meile olla suureks abiks  ja ka lihtsalt mõnusaks äratundmiseks ahhaa. Seda kala ma tean, tunnen, aga see on mul uudis. Jõuame Kasari alamjooksule sinna, kus jõgi kaheks hargneb,  rõude jõest natuke kõrgemale, see on looduskaitseala  ja siin kalastamiseks on vaja eraldi kalastuskaarti. Püüdja on vana tuttav ja kaaslane Jüri Kanger. Tema võtab siit kahekaupa. Lutsusid täna välja, et tasus vaatama tulla. Nii saab kadeduseussi kena mõnusasti närida,  aga tähendab ma vaatan sinu rakendust, et  mis siin on teistmoodi. Et me näeme lipsu õlgasid, ta ei kasuta,  on. Alumine lips on pikem tinast ja kahe lipsuga  ja mõlemal selline kolme -neljasaja grammiline lutsukene otsas. Sellised nad ongi ja nii neid püütakse ja  ja Jüri on, näitame Jüri näo ka ära. Et niimoodi, et ja Jüri, Jüri Kanger on see mees siis,  et. Palju täna on esimesed duubel teine duubel. Kaks korda kahekaupa. Tuleb kala küll. Me näeme, et see alumine on parajalt punnis marjakest täis. Et sätib vaikselt kudema ja lutsudega on ikka  nii nagu paljude kaladegagi emased isendid kipuvad suuremad  olema kui isased. Tänaseks sa oled nüüd saanud siin neli kala,  Jüri, aga sa käisid eile ka, eks ole. Eile sain kolm kala, aga need olid suuremad,  niisugused noh, ütleme 580 grammi ja 540 grammi,  niisugused. Kui poolteist kilo, kui kuskil ja, ja, ja,  ja sellest juba annab silti teha ja annab mina marineerin. Väga hea. Petab anger peale ära ja aga ega sa ei käi  siis ainult selle kala pärast, ei. Miks sa käid? Vaata, mille on ilm, milline loodus, ka. Pime on ju, mida sa näed selles looduses möödunud nädal ma  käisin korra ja jube kihvt pilt oli. Luige poeg, luik ujus meie juures tükk aega üks veerand tundi. Tundis huvi, me lasime valgust peale. Ja siis pärast ikka lendas ära, aga nii. Elamus. Et ka pimedast Eestimaa pimedast sügisõhtust võib saada  elamust väga-väga suurt luiged üle lendavad,  laulavad ja kõik. Väga vahva. Kasari jõe äärest leidsin veel ühe vana tava,  hea kalastuskaaslase Anti kordametsa hüüdnimega Saarmas. Siin ta on, eks ole, ja aga sa oled ikka midagi saanud  ka siin maas on vist, eks ole. Ja ongi lutsukesed. Ja ja kala muudkui tuleb, siin eemalt hüütakse Tõnul tuleb  ka ja Tõnul on ka, et kolmas sõber Tõnu Karu oli muidu seni nullis,  aga nüüd pääseb ka tema sellest välja. Kas sellel aastal esimesed lootused esimesed  ja kas sulle ei meeldi väga niimoodi pimedas Moris käia  ukerdamas väga meeldib, aga ajapuudusel ajapuudusel,  eksole, aga mine tea, ehk homme. See asi nakkab ja nakkab meid kõiki. Meie rahvapärimuses ei ole Luts teab kui kõrgelt hinnatud. Näiteks on olemas ütlemine, kes siis kiisa kirja paneb  või lutsu loosse arvab. Lutsu libedust iseloomustab aga ütlemine,  et naist sõnast lutsu sabast. Vene kirjandusklassikašakov räägib seda,  kuidas omal ajal suurendati lutsu maitsvat maksa. Jääle visatud lutsud tuli läbi vitsutada  ja siis tabas neid raevuhoog ning sellest raevust nende maks laienes. Vanad eestlased soovitasid aga hoopiski täita Ta Lutsu  angerjaga ja siis küpsetada. Saate lõpetuseks võtame meie aga pildi pealt noori eestlasi. Need on Kullo kalastusringi poisid ja plikad  ja ei oskagi ütelda, kes on selle pildi peal kenamad,  armsamad kas nende poolt tabatud lutsukalad  või meie noored kalahullud.
