Tere hommikust, taas on käes nädalavahetus  ning on aeg koduümbrus talvisest prügist puhtaks teha. Kui koduümbrus on puhas, võite liituda, teeme ära talgulistega,  enne aga vaadake ära meie saade. Talve viimastel päevadel külastasime kurikuulsat vesiaiast. Kuna on siin on nii eripärane põhjavesi 20 meetri sügavused  allikas ja mul isa tegi siis 1939. aastal  selle vesioi Marjamaa talu on edukas aastaringselt. Noh, mõtlesime nagu niimoodi, et, et et see,  see tööperiood oleks pikem, et mitte spetsialiseeruda mingi maasikas,  väga uhke mari, kõik ostavad hinnad head,  muudkui paned. Aga meie läksime selle peale, et hakkaks  selle varajase maasika pihta enne jaanipäeva  siis praegu ongi külmadeni kaks kraadi külma,  siis veel see polka vaarikas veel justkui kõlbab süüa. Loksa külas asub sepikoda, mille laed ja seinad on päris heledad. Miste. Teoks sel on, praegu on siis grilli, ütleme. Ühe grillipaja nagu jalg Kivilillemäe mägitaimlad käiakse uudistamas lähemalt  ja kaugemalt. Minu mägi taimne algus on aastas 96 kevad,  et, et sealt siis iga aasta on teda nagu platsi või,  või nõlvakaupa või künkakaupa juurde tehtud. Homme on emadepäeva, miks mitte viia kingituseks  vastupidavaid sarvkannikesi. Peenrale ta sobib rõdukasti amplisse kiviktaimlasse  nii et kasutusvõimalused on piiramatud. Tindioru turismitalu õuelt alla vaadates libiseb silm üle  maalilise Rõuge ööbikuoru on varakevad, talv pole päriselt  alla andnud, aga mäeveerul on esimesed sinililled oma ninad  juba välja pistnud. Trepist alla minnes kuuleme tugevat rütmilist loksumist. Siin ta töötabki. Eesti üks tuntumaid turismiatraktsioone Friedrich Johansoni  poolt 1938. aastal ehitatud vesi, nii oinas. Isalt päritud talu peavad siin kaks venda,  Jüri ja Jaak oma poegadega. Põhimõte on sedasama, toru mööda voolab vesi peale 75 minema toru,  tuul keeras nüüd vee siia ja, ja siis. Haarab selle loomulikus asendis all rippuva klapi haarab  veevool kaasa ja tõmbab üles järsult sulgeb terve see veesammas,  pidurdub, tekib hüdrouniline löök. Hüdraulikaöögijõud on kusagil 80 kuni 100 korda rõhk suurem  selle löögimomendil, kui selle veesamba rõhk seistes. Ja siis selle hermeetilise kupli all on teine klapp  mis laseb selle löögi jõul kokku surutud vee  või surve all vee sinna kuplisse sisse, aga välja enam ei  lase ja hakkab järgmine tsükkel kallim. Ikka vesi aasta ringi voolab ja ära ei külmu  ja teiseks on ta aasta ringi tarbe ja joogiveena tarvitatav. Mis mujal Eestimaal nagu hästi ei ole, jõgi,  järv külmub ära, talvel on pump kasutusest väljas  ja peale selle jõevesi ei kõlba nagu kraani  ka juhtida. Nii et selle tõttu, kuna siin on nii eripärane põhjavesi 20  meetri sügavusel allikas ja mul isa tegi  siis 1939. Endal aastal selle vesioina kaheksakümnendatel aastatel,  ma hakkasin uurima seda kirjandust ja teooriat,  ise olen inseneriharidusega mees ja siis otsisin nii-ütelda  jälgi ja sellise konstruktsiooniga vesioinast nagu isa tõttu  tõesti ei ole maailmas olemas. On inglaste ja venelaste ja, ja prantslaste  ja sakslaste tehtud ja ma olen neid võrrelnud  ja konstruktsiooni siis täiendanud ja, ja tõesti  nii originaalse konstruktsiooni elementidega  ja teooriale vastu tehtud vesioinast maailmas ei ole. Aga tänu sellele ta töötab juba pidevalt,  1939.-st aastast tänase päevani ta lööb kusagil kolm pool  kuupmeetrit vett ööpäevas, praegu siit ütleme 20. Viie meetri kõrgusele paaki ja varustab elamist veega,  nii et mitte mingit juurdetoodavad lisaenergiat ei ole. Vesi ise paneb ennast pumpab mäkke üles,  nii et ta on hästi lähedane saavutus paljude inseneride  unistusele perpeetum mobilele. Nii et palju puudu ei ole. Aga mitte ühtegi juppi ei ole nagu vahetatud. Ei, kõik, mis ikkagi liigub, see kulub nii et noh,  kusagil see tsükkel on see liikuv osa, see,  ütleme klapp ise või see puks või kusagil neli-viis aastat  peab ikkagi vastu, siis on vaja teda kas lihvida  või vahetada. Aga põhikonstruktsioonid on ikkagi jah, samad. Isa eeskujul tegi Jüri ka ise vesioina, see kahe klapiga  ja võimsam ning samuti töökorras, sest tindioru turismi talu  tegevus on järjest laienenud ja vee vajadus seal ülal  ka järjest kasvanud. Täitsa algul oli meil kolm jana lindu ja sellest sai  siis nagu kogu ülejäänud asi asi hoogu juurde ja,  ja sai hakatud ehitama siis turismitalu,  kus siis seal sünnipäevi pidada ja pulmi,  kes siis tahab pidada ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis tasapisi hakkas, hakkas siin ümber tekkima järjest,  et järjest juurde ja juurde ja. Ja, ja nii ta siis on läinud, et, et praegu võib öelda,  et pool on valmis. Nii aga teine pool teist poolt me kogu aeg ehitame,  aga jutt oli janalindudest. Tänasel päeval neid juba enam ei ole, miks. Tänasel päeval sai mingisugune hetk meil lihtsalt neist mõõt täis,  kuna nad kuidagi ei, ei tahtnud õppida mitte millestki,  mitte midagi ja ja, ja no kaua sa ühte linnukest õpetada,  ta ikka kuidagi õppust ei võta, et et siis me viisime  võib-olla parema õpetaja juurde ta kusagil ära  ja ja, ja me praegult treenime põhjapõtru  ja nad on tunduvalt intelligentsemad loomad. Et ma usun, et neist saab ka asju. Millise iseloomuga põhjapõdrad on, ma vaatan,  siin me nende aedikus oleme. Ei ole veelgi veel puksima tulnud, et ei tulnud sarvi tagumiku. Ega ta ikka ei taha eriti seda puksimist,  et kui sul samal taskus oleks, vot siis ta tuleks sind küll puksima,  aga üldiselt hästi rahuliku loomuga ja ja,  ja mina nagu ei kujuta ette, kui nad kui nad ohtlikud  kellelegi oleks, et niukesed nad siis välja näeks,  et siin Põhja-Soomes küll vaatad, kui nad seal üks  üksteisega sarvi pidi koos ragistanud, aga meil nagu siiani  seda probleemi ei ole olnud. Aga neil karjas siin mingi hierarhia ka,  et keegi on ikkagi ülemus. Uue karjas on jah niisugune hierarhia, et et  nii kaua, kui isasloomal on suured sarved peas,  on tema võimul, nii kui kevadel sarved ta maha ajab hetkega  ehk siis minutite küsimus on see, kui emasloom võimule tuleb. Ehk siis emas isase puhul käib niipidi see hierarhia  ja ja, ja kui siin mingisugused noored kaku punnid ikka  aegajalt üritavad isasloomaga isasloomaga kokku pista oma sarvi,  et. Et et, et aga kuna need sarved on nii väiksed,  võrreldes nüüd nende sarvedega, mis, mis siin nüüd isasloom  iga aasta maha viskab, siis, Siis tihtipeale need murduvad ära ja siis on niisugused. Niisugused mingisugused pulgad seal peal poole poole suveni,  mis, mis siis ikkagi lõpuks ära kukuvad? Põhjapõdrad söövad, et see Sarved neil nii ruttu kasvavad või, või luustuvad,  et seal peab ikka väga palju mineraale siis olema. Eks me anname spetsiaalselt jõusööta ja ja,  ja põdrasammal on see võlurohi Eestimaal,  mida siis nagu põhjapõder peab saama. Et ma olen siin kuulnud, kuulnud erinevatest turismitaludest,  et üks põder köhib ja teine köhib ja mingeid kopsuhaigused  ja asjad. Et meil nagu küll seda muret ei ole,  et üks aasta, kui, kui nagu kevad liiga hilja tuli  ja sammal ammu otsas oli, siis hakkas nagu kerge köha tulema põtral. Aga niipea, kui nad selle sambla ära said,  oli kõik korras, jälle. Et ega selles see nimi ilmselt ilmaasjata ei ole pandud põdrasammal,  et põder peab seda sammalt saama või või  siis inimene põdrasammalt saama, kui köha tuleb,  et katsetatud erinevaid variante ja. Ja, ja noh, õnneks meie metsades on seda päris palju,  et sellega muret ei ole Et siis teie peres ja suguvõsas on lihtne,  et kui tuleb sügis lisaks marjadele seintele  ka kõik samalt korjama Jah, meil on, meil on kasvuhooned, on talvel,  kui tomatid kasvuhoones ei kasva, siis meil kasvab seal sammal,  et mis on küll kottidega kohale toodud küll sinna,  aga, aga seda enam on sealt hea nagu. Noh, siin on põhiliselt see Et on allika vesi, tuleb siitsamast Mis tuleb aasta ringi ühe temperatuuri ga maa seest välja  ja see ei külmu talvel. Ja suvel ei lähe nii soojaks kah, nagu siin jõgedes olid. Probleemid kalakasvatajatel, kala suri ära,  aga siin. See temperatuur ei tõuse üle 10 kraadi, et siin aasta ringi selline. Ühtlane vesi, sellele saab siis kala. Elab väga hästi siin. Palju seda kala hetkel sees on. No hetkel võib kuskil vast Neli-viissada kilo alla seda kala, et. Aga noh, suvel ikka seda püügihooaeg siis  siis tuuakse juurde seda kala Ära läks, et kõik alati ei jää alati otsa. Palju te seda arvestasite kompleksi luues kogu tindioru,  ütleme, turismitalu tegevusega, et siin on puhata,  siin on loomad. Et kas, kas, kas ta kuulub nagu üht ühtesse kompleksi noh jah,  inimesed tulevad siia siis nad käivad. Käib asi niimoodi, et tulevad, püüavad mul siit kala ära. Hakkame kala valmistama, on pool tundi, on aega. Et selle aja jooksul käivad, vaatavad loomad üle ja. Ja siis tulevad tagasi, on kala aurav, kala laua peal. Paar nädalat tagasi käisime Tartus lõunakeskuse taluturul,  kus Eestimaise toidukauba hulgas jäid meile silma marjamaa  talu külmutatud moosid ja vitamiinirikkad. Mahlad. Tõnu Oks on üks taluturu MTÜ liikmetest Jaan marjakasvataja,  kes oskab talu elu nii organiseerida, et  ka talvel ja kevadel jätkub tegevust. Marjamaa on kogu pere ühine ettevõtmine. Abikaasa ja kolm tütart annavad oma panuse. Roose sai mingi 50 aastat kasvatatud ja siis noh,  tuli tuli nagu ühtepidi nagu mingi tüdimus  ja mingisugune turuliikumised ka, et hakkasid tulema need. Kui Hollandi massiliselt neid, noh, maru kehva kvaliteediga  ja siuksed ilma ilma lehtedeta naljakaid õisi,  noh, praegu on kvaliteet parem ja siis kuidagi et noh,  kütted kallinesid igasugused ja siis kuidagi tuli nagu  niisugune tunne, et, et see on nagu tehtud küll seda asja  ja ja õieti see tõuge oli ka, et et samal ajal tulid nagu  need kultuurmustikas noh, Eestimaal jutud,  et on olemas ja ja noh, lõpuks oli võimalus mingeid taimi  kuskilt saada. Kultuur mustikas ka pampel, eksole, tegelikult,  mida enne nagu ei olnud ja ja jah, eks siin paljud räägivad  seda asteraju ka, et sellel ajal läks see  ka nagu lahti, aga samas Mul on seal, kuid ma võtsin ta küll maha,  et on ka mingi 50 aasta vanune aster paju,  mis on sort muidugi noh, et praegu on paremad  ja suuremad ja maitsvamad, aga, aga noh,  need paju see paju ka tulid need Moskva sordid  ja et kõik, need nagu tahtsid arendamist ja,  ja ja, ja ja nagu noh, tuli selline tunne,  et, et ma saan nagu hakkama ja, ja noh, selle kohta äkki  öeldakse väljakutse või eks neid teadmisi tuleb ikka tööga või,  või noh, tegeleda siis siis siis nagu tuleb,  et liiga palju varju ei kasvatata Eestis? Pigem ikka vähe. Noh, jaguneb jah niimoodi, et. Et miks ma siin ka möllan aasta ringi ja võib-olla  ka päris algul oli see noh, tekkis võimalus  ja mõte oli kogu aeg, et peab ikka külmutama  ja kuna kunagi õnnestus Kanadas käia, siis, Nendel on 95 protsenti külmutatakse ja jaga võetakse  siis aasta peale, noh tooted, igasugused. Ja viis läheb ainult siis kohe torud söömiseks,  aga meie protsendi ma kardan, et on. Väike vastupidi või, või midagi taolist? Et, et praegu on kindlasti vähe ja eks Eestis nüüd siin siin  tulevad jah, paljud, paljud piirajad, eks see meie kliima  ikka ei ole nii väga-väga ei soosi ikka nii väga,  et sa igal aastal saaki saada ja see on ka raske,  et noh, et kasvatajad on tohutu palju olnud  ja siin öösel marjal oli ju 150 lepingulist  ja neid on noh, on palju mujal pool ka tehtud,  Saaremaal oli ka kümnete viisi ja ja hakkab hurraaga pihta,  lähebki justkui väga hästi, aga aga noh,  tulevad tagasilöögid, igal aastal ei saa saaki. Lõpuks on niimoodi, et kui need marjad on ära korjatud  esimesel või teisel saagiaastal, kus on palju  ja hästi et siis samal ajal pead juba selle raha,  mis sa saad, pead maksma jälle selle maha nagu uuendama  ja siis kuidagi ongi, et kui seda ei tehta õigel ajal,  siis ongi äkki nii, et ei ole ka midagi korjata  ja ja ongi nagu keeruline ja, ja, ja taksegi,  et ei, ei ole võimalik kasvatada või, ega ta  ega ta väga lihtsalt ei käi. See asi. Et marjakasvatuses edu saavutada, peab olema teadmisi,  töökust ja kõvasti ka entusiasmi sest ohtusid võib tulla  nii taevast maa pealt kui ka maa alt. Vihma põud, linnud, talvel hiired ja jänesed. Ja kui saak valmib, peab küpsed viljad kiirelt ära korjama. Kuivõrd meie tootmine on keskkonnasõbralik noh,  jälle see keskkonnasõbralik ongi tulnud,  et, et see, minu tootmine mahubki nendesse raamidesse,  mis on nagu keskkonnasõbralik, et et me nende mürkidega väga  ei mölla, et ainult on vaja ju vaarikat,  seda, seda tavavaarikat, mis annab siis suvel juul juulikuu saagi. Et seda ikkagi tuleb pritsida üks kord punga seda õiepunga  ja see on küll imeväiksed kogused, et minul  selle viie hektari peale läheb vist mingi pool pool liitrit mürki,  umbes et see on Aga ilma selleta ei saa, et kes neid vaarika usse ikka väga  tahaks süüa ja, ja siis, aga teisi asju me ei pritsi,  oleme niimoodi, kui näeme, et väga õie lõike kallal on  eelmisel aastal oligi, maasikatele tuli ikka väga kallale,  siis noh, magasime natuke maha ja siis siis oleme pritsinud ka. Aga õunu oleme ilma kasvatanud, aga noh,  jälle elu näitab, et et vist ikka peab midagi tegema,  et tuleb neid natuke ussi palju ja neid noh,  lapiliselt läheb ka, et ilmselt noh, majanduslik mõte oleks  paljudel tänavu marjade alla läheb maid kuskil,  meil on see noh, juba juba päris mitu aastat on kuskil mingi  umbes 22, et nüüd ongi samas, et künname jälle mingid  hektarid ära lihtsalt, et kui need võiks,  võiksid veel anda, aga lihtsalt, et meil on vaja see turvas  uuesti tootma panna ja mullaga segada, et  siis siis praegu ongi siin turbaga segatud needsamad põllud,  mis siin ees on, neid on siin äkki mingi kolm tehti niimoodi  ja siis otsast jälle jälle paneme uuesti peale,  et see arv kuskil ikka üle 25 läheb. Ega ta päris päris 30-ni välja ei lähe, et mingi mingi väike  niisugune noh, vana istanduse, noh, maasikas,  sest tahab sellist vahetust ja midagi ristikat paar aastat  vahel ja see ikka väike video vahetus käib. Aga see ongi nagu selline paras suurus ka,  et noh et kui me alustasime, siis, Siis saigi nagu mõeldud kõigepealt selle peale,  et, et noh, kes siis hakkab seda tööd tegema,  et päris niisama hurraaga me ei läinud. Suvel on talus päris palju hooajatöölisi,  juba mitmendat suve nopivad saaki ka õpilasmalevlased. Noh, mõtlesime nagu niimoodi, et, et et see,  see tööperiood oleks pikem, et mitte spetsialiseeruda mingi maasikas,  väga uhke mari, kõik ostavad hinnad head,  muudkui paned. Aga me läksime selle peale, et hakkaks selle varajase  maasikaga pihta, enne jaanipäeva siis praegu ongi külmadeni  kaks kraadi külma, siis veel see polka vaarikas veel justkui  kõlbab süüa, et hea küll, noh, külmadega ikka väga tööd enam  ei tehta, aga täitsa külmadeni, kogu aeg on midagi. Aga kui see kogu ütleme marjakasvatuse Periood on. Kevadest sügiseni, siis mida te talvel teete? Ja. No talvel ikka möllama marjadega, täitsa naljakas,  et ei ole aega suusatada, kuigi mul seesama sooremägi  ja noh, paistab tegelikult ja võiks väga käia,  aga sel aastal vist äkki kolm-neli korda  ja ja paar eelmist väga ei jõudnudki, noh,  kuigi kuigi jah tahaks ja tahaks ja ikka ikka nagu paremas  vormis olla. Võistlemas ma käin ikkagi nende veteranivõistlustel,  see on igasuguste, sellel hooajal ikkagi 50 tonni,  see on siis koos metsamarjadega. No see metsamarjadega möl käib ka veel, et me ostame  ka kokku. Ja siis pakendame, müüme samamoodi noh,  paralleelselt enda marjadega. Et et sellel noh, ütleme sel talvel Hooajal umbes 50 tonni on see, mis nagu karpidena läheb noh,  see mingit kondiitritele või mingite suuremate kottidega  veel veel peale selle viimase aja noh, tänu  ka selle polli, mis ta siis on see katse katselabor,  tänu sellele siis mõtlema mahlasid ja moosi välja,  et see pollivahet käimist ja siis sinna viimised  ja toomised ja siin need pakendid ja sildid,  värgid, et tegemist on päris päris kõvasti. Tamsalu lähedal Loksa külas on üks vana farmihoone saanud  peale ilusa rohelise katuse ja seest kostub kilinat kolinat. Kuigi silma jaoks on siin harjumatult avar  ja hele, oleme siiski sattunud sepikotta. Anname aga tuul. Juurde ja. Eks ma ise pean olema kõik see lõõts ja lõõtsapoiss,  ega siin. Siin ei ole jah sellest vana vana vana varianti,  et muidu selle lõõtsaga oli küll ja et muidu lõõtsaga  tõmbasid tule üles ja. Ei, no vanasti oli ka palju tumedamad seinad,  et sepikojas nii valget, ma vist pole näinudki,  et seest oleks jah ega ei olegi jah, siin ei olnud ennem sepikoda,  siin oli ju vana laut ja ja, ja sellest ma pidin nagu tegema  põhimõtteliselt selle asja. PRIAs sai toetust ka küsitud ja, ja muidu on päris raske  niimoodi nagu ise siin maal üldse hakkama saada. Aga see toetus läks seadmete masinate ostmiseks,  et jah, on ehitus. Ja on ka, muidugi on veel seadmed, eks ole,  ja ja, ja. Need on veel praegu veel. Muretsemata tulemata. Mis hetkel teoks seal on? Praegu on siis grilli, ütleme. Ühe grillipaja nagu jalg Sellest tuleb nüüd grillipaja jalg. Et on niisugune Suht raske sepal peab olema natukene jõudu ka. Nii nüüd vaatame, mis siit nüüd siis välja hakkab saama,  eks ta tahab saada. Eks ta tahab saada natukene seda. Kuuma juurde. Nii et sepaamet selline ütleme, kiludele ei sobi noh,  tegelikult põhimõtteliselt sobib ta sobib ta ka,  sest tüdrukud ju ka teevad põhimõtteliselt seda tööd. Et. Et sellepärast ta sobib küll. Aga noh, kui on ikka näiteks päris rasket asja vaja Teha, et siis, siis on muidugi probleem. Kas see siis tähendab seda, et sepp peab olema piisavalt  kannatlik ka igal juhul näiteks? Et selle sama nüüd noh, ütleme rauaga, mis tules on,  et et kiirustada ei tohi, mida jämedam raud,  seda aeglasem ja sa pead kuumutama seda asja ja,  ja nii edasi, et et noh, ütleme, et kui no vahest on ikka  niimoodi juhtunud, mis vahest no ikka juhtub,  et noh, on tules, leek on natukene liiga liiga tugev,  läheb midagi muud tegema kiirelt, eks ole,  et on vaja, lõika äkki rauda seal mingisuguse jupi ja,  ja nii edasi ja ühe korra tuleb vaata, sära,  küünal kõik põlenud otsast peale, eks ole. Et selles suhtes on jah, ja, ja kui oled juba päeva lõpuks osinud,  vahest on ikka päris pikalt nagu tööpäevad. Et teed siin 12 tundi jutti ja, ja vahest  ka rohkem, eks ole, et noh, mõni klient nõuab nagu,  et tahaks saada juba, eks ole. Homme kätte seda asja, eks ole, ja ja, ja  siis siis sa pingutada, aga siis tavaliselt,  kui oled päeva lõpuks väsinud, siis kipuki  nii minema, et seesama töö, mis sa päeva jooksul oled teinud,  see lihtsalt põleb õhtuks ära. Natukene paha lugu. Aga mis sul toote nimistus on, mida sa nagu teinud oled,  erinevaid asju. Minu tooted on noh, kõik ütleme praegu, mis ma siiamaani  teinud olen. Piirded siis igasugused kandurid, rõdupiirded,  aiad, siis grillid, muidugi ahjuroobid, kaminatarvikud,  kõik, eks ole, uksehinged, just-just, palju on läinud nagu  neid vanu ukse hing, et just tahetakse nagu sekistata,  hing saada, eks ole, ja erineva mõõtudega ja,  ja ja praegu nagu paljud ehitavad ju, eks ole,  endal neid vanu nagu rekonstrueerivad oma vanu aitasid ja,  ja, ja siukest asja siis just siukest. Niisugust nagu. Jah, palju niisugust haagitinget. Me siin Loksa külas maal oleme aga hoburauad lehmaketid. Kui hakata ketti sepistama, see on ka päris jah,  et ennem saad korraliku keti, saad, eks ole,  poest. No ma ei tea, vist 100 korda odavamalt,  kui, kui, kui mina selle valmis teen, eks ole,  noh see on ju põhimõtteliselt kõik käsitsi kokku keetmine ja,  ja niisugune aeganõudev töö. Et aga Aga noh, siin Loksa külas hobuseid siin on küll üleval on  siin üleval külas, siin on hobused olemas  ja no ma olen elus ühe hobuseraua teinud,  põhimõtteliselt tähendab mis. Mis läks ka näitusele, see oli, kui ma olin kunagi särevere  seal põllutöö koolis enam ei mäleta, mis see,  ma, ma ei tea, mis see nimi nüüd on. Et siis seal sai nagu proovida sepatööd,  et siis oli päris niisugune jah, päris korralik asi,  tuli välja, et seal on ju need hobused on ju väga niisugune  innasi ja siis sai sinna tehtud lihtsalt niimoodi prooviks üks,  eks ole ja aga, aga jah, niisugust, et ma ise nüüd hobusele  rauaga alla löön, ei ole, et niisuguseid nagu. Dekoratiivhobuserauad või siukesed, et neid neid saab teha küll. No ma vaatan, sa ise siin vähe sellest, et sa teistele  meisterdad ise ka tööriistu, millega siis teha  ja kus sa šnitti saad? No põhimõtteliselt ega mis seal ei olegi,  seal on. Noh, nagu nad on, mina ei tea, mina olen nagu vaadanud siin  teiste seppade pealt ja nii edasi, eks ole,  et noh, need on nüüd siis, siis saad ümarrauda,  saad neli kanti nii, pidi hoida ja ja siis nii,  eks ole, et need on nagu niisugused väga,  väga niisugused Kõiki asju saab põhimõtteliselt teha nendega,  et need on niisugused väga mitmeotstarbelised  ja noh, ma eks ma olen ka kirjandust siin uurinud  ja vaadanud, et, Teeme ilusa. Kastan vahepeal vette siit. Et ma seda otsa seal liiga ära ei löö, eks ole,  et siis tuleb vahepeal lihtsalt vette kasta,  et maha jahutada. Aga inimesed kauplevad ka, et noh, sepatöö on kallis käsitöö,  raud võtab palju aega, et no jah, et see hind oli selline,  aga no vaataks ikkagi üle ja et kuidagi nagu kriipsutaks  natukene alla ka kuidagi äkki natuke noh,  mina olen, ma olen ise rohkem niisugune,  kes vaatab, et et noh, hea küll, et lased sipa sulle alla  ka ja et mis seal ikka, eks ole. Aga põhimõtteliselt need, kes on teadjad,  ütleme sepatööst, et sepatöö on niisugune kallis töö,  käsitöö, kõik, eks ole ja, ja, ja, ja kes nagu nagu näevad  selles sepises nagu midagi, eks ole, et ja tõesti tahavad  tõelist sepist. Et siis nemad nagu põhimõtteliselt ei, ei mängi nende  hindadega üldse, et noh, mis su hind on,  selline, selge, võtan ära, kõik on korras. Aga. Vahest ise teed nagu järeleandmisi, et vaatad,  et noh, tegelikult tegelikult tegin selle nagu väga kallilt valmis,  et et aega kulus palju ja nii edasi, onju,  ja, ja, ja mõtlesin, et ah, et et noh, võib-olla ma ise äkki. Ma ei teagi, tead, eks ole, ja võtangi kohe alla,  et seal noh, et natukene allapoole ikka,  et noh, ma annan selle hinnaga sulle ja,  ja ja ei, nad rahul Ermo peab end üsna algajaks sepaks ja on tänulik õpetajatele  Ivar Felmanile ja Gunnar Varesele, kelle juures oskusi  õppimas käis. Praegu suudab ta oma tööga pere ära elatada. Sepa tööl pole lõppu näha. Minul on are arenemisruumi väga palju veel. Aga jah, seda tööd ma teen ja seda ma tahan teha. Täna vaatame ringi ühes Eestimaa kuulsaimas kiviktaimla aias  Kivi-Lillemäe talus et pakkuda teile eeskuju  ja ideid. Tegime salvestuse möödunud aasta juunis,  mille aed oli täies õiteilus. Millised need ülesehitus sellel on, mis,  mis nagu põhi põhikomponendid on, mida peaks vaatama,  kui tahaks ise ka teha, et kivi kindlasti on üks,  mis peaks olema. Põhiline ongi nüüd reljeef, et. Et mägitaime peaks olema siis mingi konkreetne mägi,  et et siin on ka nüüd küngas näha, eks ole,  mis on nüüd paekivist tehtud ja paekivist laotud,  need müürid ja on siis laugemad, osasid või tasasemaid ja,  ja, ja on ikkagi noh, küngas on nagu näha,  et, et et see see on nagu väga oluline, et,  et mitte ei oleks ainult üks, üks lage peran mägitaimla vaid,  vaid oleks ikkagi reljeef olemas, et kõige tähtsam  mägitaimla juures ongi reljeef, et. Ma olen isegi niimoodi öelnud, reljeef on,  on võrdusmärk drenaažile, et kui teil on korralik reljeefiga  hunnik mingisugune või mis iganes asi, panete sinna kivid  peale ja, ja teil ei ole mingit drenaaži sinna vaja alla ehitada. Et sest see vihm, mis sajab, või niiskus,  mis tekib, kõik valgub siia alla ära, eks ole,  nagu mägedeski, et et mitte mingit probleemi ei ole,  ei ole hiljem niiskusega, kas selline? Aiapidamise viis, kas see piirab ka natukene,  ütleme taimede liigikust ja, ja rohkust,  et seal seal mingid piirid ette, et kõik ju ei sobi siia kasvama. Noh, mägitaimla ongi ikkagi mägetaimede mägimäge mägedest  pärit taimede kodu, et nemad on reeglina sellised madalad Madalad ja, ja, ja, ja tahavad ki sellist kivist mägi t  keskkonda tuulist ja, ja võimalikult päikselist,  et, et siin on nüüd näha väike küngas, mis on tehtud  spetsiaalselt Põhja-Ameerikast pärit levisatele. Et siin on erinevaid sorte ja liike, nüüd osa on juba õitsenud,  osa õitsevad alles. Et selline väike künkakene, mis on nüüd siis murupinnast,  ütleme tõstetud niisugune kaks 30 senti on,  on, on nendele väga kapriissetele või suhteliselt  kapriissetele levisitele väga ideaalne, siin on üle viie  aasta juba väga edukalt kasvanud, et et tähtis on lihtsalt  see väike künka olemasolu reljeef ja et see niiskus saaks,  saaks sinna kivide vahelt ära valguda. Siit leviisia künkast edasi on, siis on selline madalam nagu  lamedam osa vähe väheke astangus, aga ta on jälle muu nagu  maapinnast nullpinnast, ütleme nõksa kõrgemal on  siis liivateed erinevad, et siin on. Päris erinevaid sorte ja liike, mis, mis on  siis ise siin külvanud ja, ja kasvavad niimoodi päris päris  metsistunult või metsikult juba, et et mõned kollased Mitu kollast sorti on siia toodud aegade jooksul,  aga aga need kollased on ikkagi kõik ära kadunud. Seal nüüd üks puhmas veel on järgi. Aga, aga need kollased on natukene õrnemad. Et ja, ja seal edasi, siis paistavad mägisibulate kogu. Ja seal veel taga on siis juba natukene vanem aia  või mägitaimla osa, kus siis on juba selliseid põõsaid,  väikseid kääbuseid ja, ja, ja erinevaid kääbusokaspuid,  mis küll on juba üsna suureks kasvanud, aga aga nad on  ikkagi kääbused, et. Et sellised sellised põõsad ja okaspuuvormid kindlasti väga sobivad,  mägitaime motiividesse. No paistab, et need kivid on siia justkui kõik juhuslikud  visatud ja taimed ka siia vahele. Tegelikult päris nii ei ole, et mõni mõned printsiibid  ikkagi mägitaimla ehituse juures on, et. Et, kes nüüd päris nullist peale hakkab,  võiks siis nagu niimoodi laias laastus mõelda,  et kas tal tuleb see mägitaimla paekivist  või või raudkivist või põllukivist. Et et ma soovitaksin need kakskivi nii palju kui võimalik  aias lahus hoida, et nad on niivõrd erinevad oma iseloomult ja,  ja, ja ehitusel, et et paekivist on, on väga,  väga hea laduda näiteks korrapäraseid taimeid,  et, et moodustada terrass, eks ole te selliseid selliseid  süsteeme ja. Ja põllukivi või siis raudkivi on jälle ideaalne materjal  jälle sellise looduslähedasema kujunduse kujunduse tekitamiseks,  et et. Ja ja kui nüüd veel Raudkivist rääkida siis siis rusikareegel on see,  et, et mida suurem kivi, seda, seda parem,  et et loomulikult peab aias olema ka siis väiksemaid kive,  et tekitada mingisuguseid kompositsiooni  ja ja, ja, ja sellist noh, suur suur enda kõrvale nõuab  isegi väikest, eksole, et tasakaalu see tasakaalus nagu olla. Et aga aga vältida just sellist monotoonsust ühe ühe ühe,  ühe suurusega kivide kasutamist, et. Ja muidugi raudkivide juures on siis veel  ka värvused, kui, kui kui, kui võimalik,  siis siis valida võimalikult ühte tooni kive,  et et alati see kindlasti ei ole võimalik,  et siis võib ka sellist sellist. Hilisemat nagu kui on väga erinevas toonis kivet,  siis ikkagi nad ikkagi nagu grupeerida või,  või panna niimoodi, et punasemad nagu ühe koha peale  ja ja, ja sellised hallimad ja, ja mustjad,  kivid, teise gruppi nagu. Ja siis vastavalt saab ka näiteks taimedega mängida,  et, et näiteks musta taustaks heledamad taimed või,  või valgekirjud taimed ja, ja valgete õitega ja,  ja, ja punastele siis midagi muud kontrastis,  eks ole istutada, et, et nagu lasta fantaasia lennata,  et aga üks suur printsiip tegelikult veel,  et et paekivi vahele reeglina ikkagi pannakse kõik  lubjalembesed taimed, sest paekivi ükskõik kui,  kui kaua või kui palju ta on, on juba maa peal olnud,  et, et sealt ikkagi pidevalt eraldub natukene lupja,  et esialgu muidugi rohkem kui, kui ta on veel suht suht maa  seest tulnud või, või, või ka hiljem, et et väga hea on  siis sinna vahele panna. Sellisesse taimlasse. Selliseid lubja, lubjalembeseid, taimi ja,  ja nagu näiteks liivateed või, või siis Noh, näiteks kui on mingi müüritis, siis põhjapõhjapoolsesse  külge põhja, sinna müüritis vuukidesse sobi sobivad väga  hästi ramondad, mis on minu aias ka esindatud,  et. Et ja siis neid lubja lubjalembeseid, taimi on väga palju tegelikult,  et. Et paljud kukeharjad sobivad sinna, siis? Mägisibulaid võib panna. Noh, väga väga-väga lai on tegelikult see valik,  et ja, ja siis pae või tähendab raudkivi vahel on  siis vastu pidi. Väga väga lihtne tekitada või istutada jälle just vastupidi,  siis lubjal, lubja, põlgureid ehk siis hapulembeseid taimi,  et, et kas siis kanarpikke või, või, või mingid  kääbusrodosid või, või midagi sellist või,  või kasvõi mustikat, kes tahab, et. Et miks mitte? No see siin on hästi suur, ilus lillepadi. Mis see on? Siin on nüüd padjand, floksi on mõned sordid kunagi  istutatud toodud ja, ja, ja minu juures ta tunneb ennast  nii koduselt, et ta meeletult külvab. Ja siin on nüüd täielik vikerkaar juba nendest,  et, et et on väga erineva õie kuju ja, ja tooniga Taimed siin ise kasvama hakanud, aeg-ajalt siit ma neid  istutan ringi, mõned huvitavamad päris nagu oma oma platside peale. Ja, ja osa saab ka välja rohida, aga, aga ta niimoodi massis on,  on muidugi väga kaunis ja kena, et et selline väga,  väga väga värvirõõmus laik mai mai alguses,  juunis mai, mai lõpus, juuni, juuni alguses,  et no paistab, kui ta ise see niimoodi külvab  ja on siis on päris mugav on kiviktaimla pidamine,  et et laisale inimesele Jah, aga tegelikult kiviktaim on üsna-üsna töömahukas,  et esiteks esiteks rajamine on, on on suhteliselt selline noh,  mis nõuab ikkagi rammu natukene ja, ja, ja head  planeerimiset ka ja, ja natukene teadmist Ja, ja muidugi, sellega tasub ka ikkagi arvestada,  et, et hilisem hooldus on ka suhteliselt ikkagi selline noh,  et päris nagu hooldamata teda jätta ei saa,  et rohi da rohida ikkagi tuleb üsna korralikult,  et ja muidugi ka kastmine, et, et mingi täiesti levinud  väärmüüt on see, et mägi, taimla on selline  või kiviktaimla on siis selline aed, kus,  kus kunagi ei pea kastma, et kõik kasvab seal nagu jumala  armust iseenesest, et et see on äärmiselt väär,  et tegelikult mägitaimne ikkagi põua ajal tuleb,  tuleb üsna-üsna korralikult kasta. Anu, kuskohast sarvkannikesed pärit on? Sarvkannikesed tulevad Püreneede poolsaarelt ku  kus kunagi või siiamaani kasvab üks selline looduslik  sarvkannike ja, ja tänaseks muidugi on nad ristatud teiste  teiste kannikeseliikide ja, ja võõrasemaga,  nii et et aga jah, püreneedest tuleb meile. Kuidas kannike Eesti kliimasse sobib, kui kui külmakartlik  ta on? Sarkannike on ju tegelikult mitmeaastane  ja ja, ja need konkreetsed nüüd ilusordid on,  on kaheaastased. Nad külvatakse juulis, juunis, juulis, augustis lähevad nad  kasvu kohale ja nii, et kogu talve on nad  siis kasvukohal. Ja hakkavadki õitsema järgmisel aastal kevadel. Ta sobib peenrale, ta sobib rõdukasti amplisse kiviktaimlasse. Nii et kasutusvõimalused on piiramatud. Et lihtsalt vaadata, kus ta, kus ta värvi või,  või kuju poolest sobib. No praegu me oleme siin Kristiina aianduskeskuses,  kui suur valik teil need on ja ja kas inimesed on omaks võtnud,  ostavad, neid, teavad, teavad küsida. Ja no meil on nüüd iga aastaga, me oleme nagu neid erinevaid  värve võtnud aina rohkem ja, ja ütleme nüüd  selle viie aasta jooksul, kui me oleme neid müünud,  inimesed aina rohkem küsivad ja eriti nad armastavad neid  koju koju kodus kasutada, et just eriti rõdukastides amplites. Et neile meeldib, et ta läheb selliseks laiaks,  aga tuleb veidike üle anuma ääre. Ja tal on tema väiksed õied katavad taime peaaegu üleni. Ta on hästi-hästi, selline värviline ja,  ja rõõmus ja ilus. Kas kanniksel on erinevaid mingisuguseid tingimusi  ka vaja et, et, et ta kasvaks hästi? Põhiline on see, et, et ta muld ära ei kuiva,  tema põuda või ütleme, mulla läbikuivamist ei talu. Et peenral ka väga-väga kuiva kohta kindlasti mitte panna ja,  ja anumas samamoodi, et muld ei tohi läbi kuivada,  ta lihtsalt ta õitseb ära närgub ära ja,  ja, ja siis siis kahjuks ei ole enam midagi teha,  et siis ta üldjuhul üldjuhul sureb ära. Kui, kui pirtsakas ta on kas ta sobib iga lillepeenrasse naabriks? Kuna ta madala kasvuga, siis väga selliste suurte lillede  vahele vist ei maksaks panna, et ta sobiks,  kas peenra ette äärele? Ja noh, kuna ta, ma ei ütleks, et ta eriti selles mõttes  kapriisne on, et kannatab teisi enda kõrval küll,  aga just jälgida seda, kui kõrged need naabrid  või kaaslased on Aga kui tahaks endale aeda lõhna, siis kas kannike võiks  ka sinna teiste lillede seas väikest niisugused lõhnanüanss anda? Ja kui on, lähevad ilmad soojaks ja päikseliseks,  et ka see aed, kannika sarvkannikas hübriidid väga hästi lõhnavad. Nii et eriti sellised kollased ja oranžid,  et nendel on selline hästi huvitav, sihuke natukene nagu. Eks see ole niisuke apelsini apelsini lõhn. No siin üks meil selline kollakas orantsikas ongi,  et mis oleks parem kink emadepäevaks. Üks selline lõbus ja lõhnav lilleke. Järgmises saates vibulaskmine on meelelahutus,  mis tekitab hasarti. Väga hea lasti natukene kalluta, siis ta  ka ei libise maha küünarnuki üles, tõmba vastu põske. Väga hea nooleots, vaata keset põtra ja lase sõrmed lahti. Südamest küll natukene natukene pani kõrvale. Kuidas teha puitaeda? Et selleks, et ta nüüd siis tegelikult peab  või peaks, siis tuleb temast teha niisugused,  nagu kaheksad siia vahele. Nii. Aa murdub ja külm on, külm on, praegu on ilm väga külm  ja pole päikest. Ega nüüd tegelikult on see, et kui murdus,  siis tuleb võtta uus its. Inimene saab töö eest lind laulu eest, ütleb vanarahvas õhtuni. Aega veel, küll jõuab päris palju ära teha. Jõudu tööle, kohtume taas nädala pärast. Sõida maale.
