Vikerraadio jätkab nüüd keskkonnaspektriga kuni kella viieni jõuame arutada kalapüügipiiranguid, selgitada operatiivseire ja pikemate keskkonnamuutuste jälgimise erinevusi. Uurida sedagi, kuivõrd Rakvere kesklinnas bussijaama paarisajameetrine nihutamine õhku parandab. Püsirubriikide saiast ja lemmiklooma kasvatamisest on mõndagi kõrva taha panna mille peale ilma asjatundja selgitusteta ise vaevalt tuleks. Nii et jäägem kuulama. Meie saate ajal juba läheb väljas pimedaks ja ilm on üldse niisugune, et õngemees enam jõe äärde minna ei taha ja ammugi veel järvele sõuda. Professionaalsed kalurid aga suurel veel Balti meres rannavetes käivad väljas ja, ja kilu ja räime praegu püütakse. Kuigi staažikam kalur võib öelda ja traalipära ei tule nii kiiresti, kala täiskala on vähemaks jäänud. See on ka ajalehtedest ja infoteenistustest läbi jooksnud, et meile on nüüd kalapüügilimiiti vähendatud nagu teistelegi Läänemere maadele. Olukorras on alati lahendeid ja hea, kui palju päid kokku saavad. Venemaal siis koos olidki ametnikud ja kalurid ja inspektorid ja teadjamad mehed. Mida siis teha? Enno Kuubakene on kalavarude talituse juhataja ja teie käest nüüd küsiksingi. Muidu olid need nõupidamisel nagu enne kevadet, aga nüüd tegite sügisel ära, kuidas siis antud olukorras käituda, millised ettepanekud, nagu tõotavad need kaalukausile jääda, sest mõtteid oli mitmesuguseid. Meil on olnud niimoodi, et meil on need kohtumised tavaliselt olnud kusagil veebruaris ja me oleme saanud täiesti õigustatud kriitika osaliseks kalurite poolt, kuna selge on see, et talv tahaks siiski teada aasta alguses midagi, mis teda ees ootab. Selge on see, et me kalavarud ei ole praegu kõige paremas olukorras ja seetõttu on siiski vaja mõelda et tulevikul oleks natuke parem kui olevik. Alustasime seda juba neid kohtumisi suvel, kui meil oli Saaremaa kalurite kohtumine, kus me lubasime, püüame koos teadvusega jõuda nii kaugele, et me saaksime siiski novembris need piirangud, mis peaksime siiski kehtestama kalavarude kaitseks selgeks saama novembrikuu jooksul. Ja, ja praegu on küll kõik eeldused selleks, et kreeme, mis puudub nüüd siis Haapsalu nõupidamisvõi ümarlauda, kuidas me seda nimetame seal olid siis meil terve selle regiooni nii kalanduskorraldajad, kalainspektorid, kalakaitseteadus kui ka siis osakonna töötajat. Ja seal me püüdsime siis nagu neid kalureid ja kalandus kala, kalapüügikorraldajaid ühe mütsi alla saada. Kuigi noh, nagu selgus, siiski arvamusi oli erinevaid ja seetõttu me palusime täiendavalt maakondadest ettepanekud nende nägemuse piirangute suhtes ja täna oli meil kohtumine mereinstituudis teadlastega, kus me neid arutasime ja ja siis jätsime veel teadlaste otsustada, missugused piirangud näiteks kõige õigemat ja otstarbekad matul oleksite. Siin peab kohe ütlema, et kalurite seisukoht on muidugi selline, vähemalt mina sain aru niimoodi, et piiranguid, nagu oleks vaja kehtestada, siiski kalavarud on sellises olukorras. Aga selles mõttes muidugi erinevusi, et üks oli see, et see totaalse piirangu kehtestamise asemel selleks kuuajane sky piirang, kus siis no magusamal kudeajal oleks põhiliselt püük keelatud, välja arvatud räimepüük. Pakuti välja, et sellist asja, et oleks liigiline piirang, piilaksime siis neid liiga liikisid mille varud on kõige raskemas, madalamas seisukorras ja mida oleks vaja tõesti kaitsta, aga siin on nüüd ainuke asi, et see on täiesti vastuvõetav, aga väga raske on meil siiski kalal tahan öelda, et ütleme näiteks ahvenavaru tahame kaitsta ahven ära nüüd põrku, tule ega mõrda. Kala läheb nagunii sinna püünisesse ja sealt teda muidugi välja lasta. Eriti kui ta tuleb rohkem matsilisemalt, on väga raske. Seetõttu siiski teadus praegust kaalub, et võib-olla on siiski õigem see kuue totaalne piirang. Muidugi, kõne alla tulevad ka teatud noh, lahtede kinnipanek pikemaks ajaks, kus siis kala koeb ja, ja noh, vaatama selle mõningad kalurit on siin väitnud end piirangutest pole kasu, peab ütlema siiski juba praegust on teadlaste katse pükid, näitan seda siiski, ahvenat on juba ilmuma hakanud püükidesse ja ka teiste kalade osas. Siiski oleme ausad, eriti see kevad peaksite ütleme järgmine või ülejärgmine aasta näitama, pühkides ennast, kuna see oli täiesti looduse poolt väga hästi paika pandud. Ja meie, see piirang läks enam-vähem sellega noh ka kokku. Et see kudeaeg siiski jäi selle piirangu sisse. Ja konkreetsemalt juba, mis paika pannakse, saame ilmselt siis teada detsembri alguses, siis on otsustused tehtud ja üksmeel raskustega ikkagi mõistlikuse pinnal leitud, saavutatud ja paberile kirjutatud, nii et siis kohtume võib-olla uuesti. Jah, kindlasti aitäh ja ma loodan ise ka, et me kindlasti novembrikuu jooksul, härra minister jõuab selle määruse alla kirjutatud ja ta saab detsembris nagu juba riigi teatajas avaldatud aga enne me kindlasti teavitame ka maakondasid määruse sisust, nii et katsume siin siiski ühist meelt leida ja, ja selliseid. Vastuolusid Lähevad vastusest ära hoida, kuigi ma siin tehakse kalurite südametunnistusele panna seda, et Haapsalus on väga ilusti näha. Me kutsume kalurit sellest koosolekust osa võtma muidu tavaliselt kalurite esindajad olnud siis kalurite ühingute või liitude esimehed aga nüüd oli ka laiem kalur kond ja juba saalis oli näha, et siiski nii palju kooliga valvureid praktiliselt oli ka nägemusi. Et kalurite siiski oleks mõttekas ühineda ja eelnevalt oma noh, seisukohad rääkida ja tulla siiski ühtse seisukohaga välja ja põhjendatud, aga tõesti väga raske on niimoodi midagi otsustada, kui üks räägib ühte ja teine räägib teist. Siin on muidugi ka isiklikult noh ütleme huvid, kes püüab võrguga, sellele on nüüd väga valus kuulata, kui võrgupüüki piiratakse, kes püüab mõrraga seal mõrraga iganes piirangud, nii et et aga siin peab siiski kalurid isekeskis istuma ja, ja siiski mõtleme kalavarudele oma tulevikule. Ma loodan, et enamus kalurid on siiski tulevikule mõtlevad kalurit, mitte ühe päeva peremehed. Ja me oleme oma viimastes saadetes hoidnud tähelepanu selle peale, et kust sa kaks raadiokuulaja kodanik teada näiteks, kui tal tekib tunne, et võib-olla siinkandis midagi õhus rohkem kui vaja või, või üldse kuidas meie seire tulemused, mida nad näitavad, räägitud, et keskkonnaametil Tallinna linnas on oma kodulehekülg internetis ja sealt saab klikkida välja ja ei pea isegi kõiki kontsentratsioone teadma, seal on kõik dubleeritud niisuguste lihtsate mõistetega nagu halb, rahuldav, hea. Ja me anname ka lühiteateid viimase nädala kohta, mida spetsiaalselt meile valmistatakse ette keskkonnauuringute keskusest. Kuid ühe jutu sees oli vihje ka, et andmebaase haldab ja kogub ja valdab jaa jaa, ka siis, kui aasta läbi on ilmutatakse vastavaid kokkuvõtteid ja kogumikke keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus ja kellega me siit ikka siis jutu jätkame, kui juhataja Leo saarega? No tähendab, ma tahan öelda, et on operatiivandmed, mida aetakse segamini, mis on, on rahvale kahtlemata vajalikud kättesaadavalt olemas. Momentaalselt noh, päeva jooksul või kahe päeva jooksul ja teised andmed, mida ei saa tihedamini anda kui kvartalis või ka siis kord aastas. Need on siis nüüd mõõdetavad andmed ja mis, mida üldnimetusega nimetatakse keskkonnaseisundi andmed, teist liiki andmebaase, mis meie majas on, on keskkond Ma statistilised ja saasteandmed. Mis on, on siis nagu õhuemissioonid v tööstusjäätmete ka seotud andmebaasid, looduskaitseregister, nende andmete kogumine käib üks kord aastas aruannete või küsimustiku kaudu mida täidavad siis kas maakonnad või ettevõtted. Ja nende andmed ei ole nüüd operatiivse kasutamisest, kuna need vajavad töötlust ja analüüsi, enne kui need edastada meediale. Ja selleks on meil siis selline moodus, et need andmed koondatakse kokku ja edastatakse siis trükiste näol kord aastas keskkonna, ülevaatena või spetsiaalväljaannetena. Siin on lauanurgal Peipsi kohta ja Eesti väikejärvede ja muutuste kohta üks paksem ja teine natuke õhem, kuid mõlemad mahukad. Me oleme oma keskkonnaspektri mikrofoniga hoidnud kogu aega lähedusse, uusi raamatuid esitletakse ja Andrus meineriga alles me siin rääkisime. Aga nüüd, mida veel lisada, siis teie asutust õigesti mõistetaks ja, ja paremini taibatakse, millal siia tulla ja mida küsida, sest ma kujutan koheseid kõrvalteed, et näiteks üliõpilased, kui nad tahavad saada aastate kohta võrdlusi, siis on ju see õige koht, kuhu tulla küsima ja, ja kui on juba küpsete teadlastega tegemist, siis need juba teavad, mida nad soovivad ja nii edasi, aga mida siin toonitada, sest huvilisi kuulajaid on igas vanuses, igasuguse haridusega. Nagu direktor Lea Saare juba ütles, on meie peamiseks ülesandeks riiklike keskkonnaregistrite pidamine just laste ja keskkonnaseire vallas. Ja registritest saadav info ongi eelkõige selline info, mida, mille alusel on võimalik rekonstrueerida või konstrueerida, tuleks öelda pikaajalisi vaatus ridasid millest saaks nii-öelda, kas meil üldine tendents keskkonnas on paranemisele halvenemisele või püsib ta paigal. Ja sellist informatsiooni on omakorda juba võimalik võrrelda kaitse abinõudega, et näha, kas neil ühel või teisel aastal rakendatud kaitseabinõud on viinud muutustele keskkonnaseisundis või mitte. Eesti registrite pidamise loogikast tulenevalt, nagu juba öeldud, meil seda jooksvat informatsiooni vähem jäme, rohkem kontsentreerume aastast aastasse kokkuvõtete tegemisele. Teine tähtis valdkond on erinevate keskkonnaandmete liitmine ühtseks tervikuks. Sellega on siin läbi aastate tegeldud kasutades ka geoinformaatikavahendeid ja igasuguseid muid ühtseid koodistike. Aga võib-olla edu ei ole olnud siin nii suur, nagu oleks soovitud. Ja selle tõttu on viimase kahe aasta jooksul meie maast tegeldud ka ühtse keskkonnaregistri loomise töödega. Asi on kavandatud üles seada seaduseelnõu kujul. See seaduseelnõu ongi just sellel nädalal valminud ja keskkonnaministeeriumisse arutleda antud. Loodame, et sellest saab siis see struktuur, mis aitab meil kõiki erinevaid keskkonnaandmeid ühendada ja 500 sellisele kujule, nagu ta paremini inimestel on arusaadav ja võimaldab juhtimisalaseid otsuseid teha. Ma ei küsinud otse ja ja võib-olla paljud inimesed ei küsigi nii, aga üks tormakas ajakirjanik siin vahepeal tahtis midagi ja suve kohta teada saada, ütles, et mis süsteemil on, kui ei saa, aga direktor algusest toonitas, et on kahesugused, andmed on päevaandmed, mida saab kohe vaadata. Ja on siis juba analüüsitud olukorrad ja ja ritta pandud arvud, mida tõesti saab pikema vaheajale tagant, nii nagu vahel ilmateate kohta öeldakse, et 100 aastat tagasi oli vot sel kuul ja sel päeval nii palju sooja. Ja kui aga vaja on, siis leitaks andmebaasist ka mõni teine aeg ja kaev üles, aga see ei ole põhitöö. Operatiivne seire, info ja siis kokkuvõtted, mõlemad on vajalikud. Nii palju lisaks veel, et kõigi nende andmetele üks eesmärk oleks muidugi andmete töötluses ja analüüsist välja tulla ka roosi peale. Praegu nendest andmetest noh, vähe tegelikult prognoosiga on küll ilmaprognoosid, aga see on jällegi operatiivne jälgimine ütleme, nendes saaste andmebaasidest on prognoosidega väga vähe tegeletud ja sellepärast see integreeritud või see suur süsteem, mida me nüüd tahame juurutama hakata, võimaldab ka prognoose teha. Pikemaajalisi, mis on majandustegevuses aga väga oluline ja ja ütleme, keskkonna investeeri tehingute seisukohalt tähtis. Ja minu teada tõi mitte ainult ei lõpeta siis aastat trükisega paberkandjal kõik see info ja infokõverad ja loomulikult pildid ja muud jutud, mis vajalikud sealjuures ja kommentaarid vaid teie teetega siis moodsamaid duplikaat, kuidas teised? Nojah, tänapäeval on veebileht kujunenud väga tähtsaks informatsiooni allikaks. Omapäraks on see, et seal tuleb andmeid pidevalt uuendada, sest kui ühele raamatule on aastanumber peale löödud ja seda viie aasta pärast vaatad, siis siis mõtled jah, et viis aastat tagasi oligi niiviisi. Aga veebileht pretendeerib lisaks sellele, et ta on kogu aeg värske ja sellest tulenevalt tuleb andmed seal kogu aeg uuendada. Me oleme Endale käima lükanud erinevatele kasutajatele mõeldud erineva profiiliga kakskolm interneti, sellist toodet. Ja praegust ongi just meil tõsise uuenduskuuri all meie enda info tehnokeskuse veebileht. Aga lisaks sellele me oleme välja arendanud ka keskkonnaseisundi veebilehe. Jaga üldisema keskkonnaportaali, tõsi küll, ingliskeelse, sest ta on mõeldud eelkõige Läänemere rahvusvahelises kontekstis tarbimisele. Teadupärast Tallinnas mõõdetakse linnaõhu koostist ja hälbeid normist mitme jaama poolt ning pidevalt, mida saab keskkonnaametivõrguleheküljelt ka iga hetk välja klikkida. Sama süsteemi vajaksid ka teised linnad. Näiteks Rakvere aasta tagustest mõõtmistest jääb väheks. Rein Kübarsepp jätkab koha pealt. Maakonnalinna Rakveret tunti eelmisel kümnendil auklikke tänavate ja turuplatsilt osavate busside järgi. Viimasel ajal on Rakvere tänavad sõidetavamaks muutunud, aga kesklinnas on ikka probleemiks töötavate mootoritega seisvad bussid. Mõned aastad tagasi otsustas toonane linnavalitsus busside lõpp-peatuse üle viia Rakvere raudteejaama. Tollane otsus sai kohalike valimiste kampaania põhiteesiks, olles nii pooldajate kui vastaste üks põhidu. Tänaseks päevaks on asjad arenenud nii, et 16. novembril pannakse uuele bussijaamale Rakvere linnas nurgakivi kuid see bussijaam asub vaid 100 meetrit vanast bussijaamast eemal. Kas linnavalitsus on loobunud Kesklinnasaastekoormuse vähendamisest? Rakvere aselinnapea Peep Vassiljev? Aga põhiseisukohad muutunud ei ole, sest see nõue, et need seisvad bussid, mis praegu Rakvere südalinnas siin on olemas ja kõige suuremat busside arvu, mida ma olen ise jõudnud loendada, on siin 25 kuni 30 bussi ja paraku need bussid tihti seisavad töötava mootoriga, kuna bussijuhil ei ole kusagil võimalik väljasõitu oodata puhata, siis nad istuvad bussis ja et tal väga jahe ei oleks, siis pannakse ka bussi mootor tööle ja see tähendab seda, et kõik need heitgaasid valguvad siis kõrval olevale keskväeosale ka turule. Ja väga palju pahameelt on tekitanud ostukeskust tsentromi poolt, kelle poole täpselt, et need heitgaasid ka siis tungivad. Aga meie seisukoht on selline, et need bussid tuleb siit kesklinnast ikkagi ära viia. Ja kui uude bussijaama nüüd buss saabub, siis on ette nähtud koht rõivatele bussidele, et reisija tuleb peale ja, ja saab buss kohe edasi sõita. Need bussid, mis peavad ootama, siis on mitu varianti. Üks on selline et kui ta on Rakvere autobussipargi transport, ta võib-olla oma pargid, toorium veel oodata väljasõitu ja tulla siis uude bussijaama ja alternatiivvariandina teistele bussiühistutele firmadele, oleme pakkunud ikkagi seda raudteejaamas juures olevat territooriumi ja kuna raudteejaam on üle antud munitsipaalomandisse, see tähendab akver linna omandusse, siis seal on olemas piisavalt ruumi, et neid ruume anda bussijuhtide käsutusse, kus võiksid, kes võiksid siis seal ka rahulikult puhata ja oodata oma väljasõitu. Millised saavad olema reguleerimismehhanismid, et, et see asi toimima hakkaks? Noh, ega muid erilisi reguleerimismehhanism ei ole, kui on olemas liikluseeskirjade vastavad liiklusmärgid, millega me kindlasti hakkame neid asju siin reguleerima ja noh, seesama praegu olemasolev bussijaama territoorium, see varem või hiljem läheb müüki ja ma usun, tuleb uus turg sinna, nagu planeering ette näeb. Jääks siis uus omanik juba ise hakkab oma territooriumi kaitsma ja nii need süsteemid hakkavad ise lähemal paika minema, et ega me ei kavatse linna blokeerima hakata autotranspordile, kuid oleks vaja autotranspordi kontsentreeritud hajutada. Ja seetõttu me olemegi püüdnud siin ka kesklinnas rajada uusi väiksemaid parklaid. Et ei oleks sellist tohutud autode hulka, mis on hetkel praegu turuplatsil või keskväljakul kui siin ka kaks aastat tagasi või poolteist, et me tegime siin autode loenduse, siis väga väikesel territooriumil. Ühel maikuu laupäevasel hommikul näiteks oli 434 autod siin reas ja need autod tihtilugu ka ju seisavad töötava mootoriga ja vot sealt tekivad siis sellised tohutud kontsentratsioonid. Niisiis on Rakvere turu ja ostukeskuse tsentrum müüjatel ja ostjatel ees arvatavasti viimane talv kui tuleb sisse hingata heitgaasirikast õhku. Ja loodetavasti ei alusta bussifirmad kevadel piikide murdmist busside parkimiskoha üle, sest raudteejaamas Mine pikendab marsruuti mõne kilomeetri võrra ja iga kilomeeter teadupärast maksab. Nüüd kolleeg Liina Kusma veab jutuaiateemadele, kohe kuulete, et ei ole seal tööd ühtegi otsas. Oleme ajas juba peaaegu poolest novembris. Aga eks aias olev veel üht-teist niisugust, mida vastu talve peaks ära tegema. Kalusin täna jälle saatesse ajenduslitud rektori. Härra Walter Milleri võib arvata, et selleks ajaks on aed ikka nii-öelda saagist koristatud, vabastatud ja kuivõrd täna on põhiliselt too puuvilja-marjakultuuridest, siis eriti nendes aedades, kus oli korralik saak, võib juhtuda, et kõik õunad ei olegi maha varisenud. Tänavu võis küll märgata, eriti sellistel veekogude äärsetel kasvukohtadel. Linnud tegid mitte ainult nii-öelda tavaliselt kodumaised linnud, vaid ka teised võisid teha õunasaagile küllalt kahju, lihtsalt ilusad nii-öelda ladva ubinad. Need toksiti tihtipeale ära, kuid siiski võra sees, osa õunu jäi alles ja need võisidki puusse jääda ja tihtipeale enne ei märka, kui lehed on maas, siis nähakse, et puus on mõned sellised mustaks läinud. Õunad, Momifitseerunud õunad. Need tuleks juba sügisel maha võtta, need on seen eoste talvitumise nii-öelda kohaks üle talve. Ja üldiselt tuleks alati ära korjata ka mädanenud vigastatud õunad puude all. Kui seda enne ei tehtud, kui lehti koristati puude alt, siis tuleks vastu sügist need ära koristada sealt, sest seeneosed elavad vabalt üle talve, nende mädanenud vigastatud õunte küljes. Ja järgmine aasta on oht, et need seeneeosed ja seenhaigusi on jälle eriti puuviljamädaniku. Luuviljamädaniku on tunduvalt rohkem. Nüüd omakorda õunte juurde juba jutt läks, ma usun ja õieti kardan, et tänavu talija õunad säilivad pahasti. Probleem on selles, et nagu te mäletate, see suvi oli erakordselt pikk ütleks tuline lausa. Ja selle tõttu paljud talisordid, kui neid õigel ajal ei võetud, puust maha ei pandud, säilituskohta võivad väga ruttu tõttu nii-öelda järelvalmida. Teatavasti talisortide järelvalmimine kestab kolm-neli kuud ja tavaliselt meie oludes. Me loeme korralikeks talisortideks neid, mille vilju saaks toiduks tarbida alles peale uut aastat. Aga juba oma kogemustest tean, et paljud sordid sidrunkollane, taliõun, Paide talijoon ka talvenauding olid peaaegu juba puust võttes söömiskõlbulikud. Kui nad veel paar nädalat seisid, siis vaatad, hakkab juba homseks minema. Nii et nende sortide osas säilitussortide osas tuleks aeg-ajalt minu arust lausa iga nädal ikkagi vaadata, kuidas nad on säilinud ja kui on ikkagi näha, et hakkab juba jahuseks minema ja paljud hakkavad riknema, siis tuleb nendest kiiresti lahti saada. Viimane võimalus, kui need ära ei õnnestu müüa, siis viimane võimalus on teha nendest kas siis veel moosi või keedist või mahla. Et mitte saaki lasta päris ära hävida. Nüüd, tänavu on veel teine häda. Tundub, et isegi need viljad, mis võeti puust maha ja olid õunakoi poolt kahjustatud suurus oli enam-vähem sama, kuid väikesed juba pealtnäha olid väikesed sellised koorevigastused ku lõhki lõigates. Tihtipeale oli õun nagu läbi aetud koikäikudest õun küll säilib, kuid ta muutub puiseks maitsetuks. No selle õunaga ei ole ka õieti midagi teha. Kui te nii-öelda oma pere tarbeks saatada veel kuidagi mahlaks teha, siis oleks ta ka midagi teha, aga müügikõlbulikud need enam ei ole ja noh, nende säilitamine mõttekas lihtsalt. Nii et seda tuleks silmas pidada. Eelkorra tuletaks meelde, et tuleb kontrollida, kas viljapuude tüvede ümber seotud jõupaber ja kuuseoksad ilusti paigal. No pahatihti on, kui ise ei ela juures, no ma mõtlen aiandusühistute aedu või ka taluaedades, kui aed on natuke majast kaugemal ja ei ole korralikku võrktara, mis jänes takistab liikumast vabalt aias, siis tuleb vaadata, et noorte puude tüved oleks ikkagi nii kaetud, et jänes oma ninaga päris tüveni ei pääse. Muidugi oht jääb, et kui on kitsale kahjustus ja lumekiht tuleb sügav, et siis jänesed ja kitsed näksivad ära noorde puude võrsete latvu. No peab ütlema, et see ei ole kõige suurem õnnetus, kahju muidugi, aga need taastuvad, aga kui nad koorivad paljaks tüved ja jämedate okste hargnemiskohad seda tihtipeale enam taastada ei õnnestu, on puu, läheb lihtsalt aiast välja, tuleb asendada uuega. Näitena on talveperiood tulemas, no kes on valmis ostnud omale viljapuuistikud. Olgu nad siis kirsid, ploomid, õunapuud. Tavaliselt ma arvan, et rahvas on juba nii palju targaks saanud, et neid istutada sellisele kasvukohale sügisel maha, kus võib vesi kauaks peale jääda. Ja kui nad on talvemulda pandud, siis tuleks jälgida, et juurde jaga tüvede ümber oleks pandud kuuseoksad, kuna ta küliti, muld kraavis kuskil, et hiired ja muidu ka jänesed sinna postiljoni läheks. Nii et aeg-ajalt tuleks sinnagi silm peale visata ja vaat sinna oleks vaja küll mürkhõrgutised välja panna. Väga palju on sellisena söötmürk, rotimürke, mida on võimalik kaubandusvõrgus saada. Vaat sinna peaks panema, tõesti, nõuda istikute kaitseks söötmürgi välja. Oleme jõudnud lemmikloomarubriigi juurde tänade üllatute ilmselt päris kõvasti, kuulates koolitustreeneri Sirje vetse juttu, millised mängud koertele sobivad ja millised üldsegi mitte? Ei tohiks juba väiksest peale teha niisugusi väga maadlusmänge ja lasta kutsikal enda käsile rida ja, ja iga korraga, kui kutsikas tuleb teid kätt närima ja te veel lükkate ta eemale, see teeb talle lihtsalt huvitavaks, selle asjad seal nüüd ründemäng Ma lähen raban veel uuesti, tuleks rahulikult keelata, ei tohi ja kutsikal viia see tähelepanu mõne tema mänguasjaga teisele suunale, sest kutsikas unustab nagu suhteliselt kiiresti. Ja see annab väga suure efekti. Kui te kogu aeg järjekindlalt seda teete, siis on kutsikatel ja üldse koertel tahavad mängida pallimänge kaika, tagaajamiste, loobite tallega. Igast sellega on nüüd niisugune asi, et, et teadlased on selgeks teinud, et see tekitab hoopis agressiivsust koerale, kui ta pidevalt Saaki taga ajab. Ja see saak on tema jaoks see pall, ta peab selle saagi kätte saama, tema organismis hakkavad neerupealised tootma lisahormoone, et ta selle saagi kätte saaks ja kuna temal ei toimu nii nagu hundikarjas, kui hundid ajavad saaki taga, siis peale selle toimub nendel taandumine sellega hormoonide tasakaalustamine organismi ka. Et naad teevad väga palju ninaga haistmis Astingutega tööd, et uuesti saaki leida. Nad teevad osakaalu töid, ütleme seal metsas on, üleb puude ja hüppamised ja üle kivide ja, ja kõik, kõik see on väga tugev töö, mida nad teevad selleks, et uuesti saaki kätte saada, rääkimata sellest, et teinekord on vaja neil aju tööle panna, mis kõige lihtsam näide ütleme, et ta tunnetab, et väga hea. Okk on üle jõe, kindlasti hunt ei lähe sealt otse üle, ta uputaks ennast ära, ta otsib selle koha, Ta töötab, töötab ajudega, et leida see koht, kust on õigem üle jõe minna ja, ja ta leiab selle, aga meie koertele loobitakse palliga päev antakse mängida iga päev teise koeraga, mis on samasugune saagi tagaajamine. Ja siis minnakse koju, antakse ruttu toidukaussi ette, ilma et nõutakse, et koer või midagi tööd teeks. Ja, ja teate, see tekitab agressiivsust ja sellepärast meil kahjuks ongi väga palju probleemkoeri, kes ründavad inimesi, ründavad vööri teisi. Inimene isegi ei oska niisugust asja ette aimata, et nagu ta tõmbab omal rihma pingule, äkiliselt pingule, siis ta annab tegelikult edasi koerale signaali, et oleks vaja rünnata, selle asemel, et hoida teda rahulikult ja rahustada ja võtta jälle kontakt endaga ja ja kui läheb niisugune, ütleme, teine koer liigikaaslane mööda, keda ta tahtis rünnata ja kõik hoopis lülitus teie poole, hakkas vaatama, et mida te tahate, siis tuleks teda jälle kiita ja, ja koer on hästi, võtab õppust selles suhtes ja, ja ta läheb nagu gaasi nendes asjades ta ei hakka agressiivseks enam, muidugi peab tegema veel väga palju igasuguseid huvitavaid mänge ninale, ajule. See aitab ka väga palju taga taandada tema lisahormoone organismis, näiteks koertepsühholoogi raamatust, mis meilgi on ilmunud. Nad tõid niisukese huvitava näite, et et oli väikene pits koeratõug, kes oma omanike suhtes oli väga kodus agressiivne, nad ei käinudki taga jalutamas palju ega midagi. Ja nad olid juba nii hädas selle väikese koeraga vanemad inimesed koer mutikuga haukus ja näris neid ja, ja mida ta tegi, ta tahtis, et nad pidevalt temaga palli mängiksid ja nad olid mänginud seda palli kodus siis kogu aeg selleks, et, et koer saaks nüüd oma liikumist vastuse kätte ja tekkis niisugune olukord, et, et see koer pidevalt hakkas veel agressiivsemaks, ta tahtis veel rohkem seda liikuda, aga tal oli juba agressiivsus peal ja, ja kui nad pöördusid koertepsühholoogi poole ja psühholoog andis seal nõu esiteks täielikult jätta ära see pallimäng ja hakata tegema talle huvitavaid, näiteks niisugusi, peitusemängijaid, panete mõne liha tükikese või kuskile peidate ära, et ta otsib või mõni koer võib otsida ka oma mänguasjad ja algul tuleks peita need kergemate kohtade peale pärast juba raskemate kohtade peale. See on päris raske töö tema ninale. Ja see maandab tema formoonset nüüd tasakaalu normaalsemaks jälle. Ja see perekond ütles, et nemad ei ole võimelised ja andsid koertepsühholoogi juurde selle koera ja koerte psühholoog mängis, käis ta ka hästi palju jalutamas hoopis väljas Ladidal väljas oma nina jälle tööd teha, oma ajalehte lugeda, nagu nimetavad koera maailmasid. Ta tutvus teiste koerte lõhnadega, mis sinna oli jäetud ja kõik ja, ja samal ajal tegi ta siis ka väljas igasuguseid harjutusi taga ja kõik ja see koer muutus normaalseks. Kahe nädala pärast viis ta inimeste juurde tagasi koera ja, ja inimestel oli tohutult veel, et nad neil oli, noh, niisugune meeldiv elu edaspidi selle koeraga koos. Keskkonnaspekter on lõppemas meelde, et kalandusringkonnad otsivad uue aasta püügipiiranguteks kokkulepet ja närbunud õuna jussi. Puu ladvas tuleb ilmtingimata ära koristada kujust seenhaigus ei taha üle talve avitada ning koerakasvatuses peab mõnedki sisse harjunud võtted paremate vastu välja vahetama. Uued teemad jälle nädala pärast kuulmiseni.
