Ütleme, see kirjukari, see on siis mul veel vana lüpsikarja põhi,  kes aitavad siis seda puistarjamaad nagu  ja rannaniitu hooldada. Ega nad. Suht pelgavad praegu Asume Läänemaal Aeska külas. Aeska rannaniidul minu loomad, aberdi angused hooldavad  mitmendat aastat nüüd juba, et seda puhtaks süüa ja. Ja ükskord hakkaks pilliroog eest ära taganema ja. Näeks vett? Lindudele eriti on vajalik Ja noh, eks ta mõlemapoolne kasu nii minul loomadele toit kui. Kui, kui. Ranna hooldus. Hästi oluline ongi, et need karjamaad või rannaniidud  oleksid karjatatud. Et, et muidu tulebki pilliroog tuleb peale ja,  ja selle niidu looduskaitseline väärtus langeb kohe oluliselt. Et, et õnneks on meil jah, selliseid inimesi nagu Eino,  et kes toovad oma karjat sea peale, ehitavad aiad ümber,  et loomad saavad siin süüa ja hooldada seda niitu. Rannakaremad on üks pärandkarjamaade nagu osa,  et need on kujunenud pika pika aja aja vältel,  et vanasti oli iga noh, kõik kõik rannad olid karjatatud  ja et ja kõik, noh, kõik üldse kogu vaba maa oli nagu karjatatud,  et aga siis niisuguseid suuri karju ei olnud,  et olid väiksed karjad, et igal igal inimesel oli nagu mõned lehmad,  et kellegi kellegi hooldati Ja, ja noh, ranna karjamaad on sellepärast hästi olulised,  et Euroopat, eks siis on neid hästi-hästi nagu vähe,  et et peamiselt nagu maad, kus neid nagu leidub,  ongi siin Läänemere ümber, et Taanis ja Lätis,  Leedus ja Soomes Rootsis on neid veel, et et sellepärast on  oluline Eestis neid neid kaitsta, et päris suur kriitiline  osa nagu Euroopa rannaniitudest on, nagu üldse asub Eestis  üldiselt rannaniidud on lagedad. Et just ongi, sellepärast, et puittaimed ei saa siin kasvada,  kuna see merevesi ujutab üle pidevalt ja,  ja puittaimede isa hakkame siin sellega rannaniitude  säilimise juures, on, on kõige suurem probleem on roostumine. Et, et kui, kui hooldust peal ei ole, siis kõrgekasvulised  taimed tulevad peale ja, ja see liigirikkus hävineb. Et sellepärast on hästi oluline, et need rannitused karjatatakse. Muidugi on oluline, et, et oleks ka ikkagi see mitmekesisus,  et oleks ka neid rannaniite, mida, mida niidetakse,  et erinevatele linnuliikidele ja taimeliikidele on need  hooldamismeetodid on nagu erinevad, mis sobivad. No minul on siin rannakarjamaad 60 hektari ringis,  peale selle on veel nagu puiskarjamaa. Ja noh, loomi on 160 ringis. Esialgu sai aberdiin angust. Nagu pulli näol sisse toodud, sai ristatud ja,  aga nüüd on juba. Noh, puhas aberdiin, anguse kari, mõned. Lüpsikarja põhja lehmad on veel hulgas, mida ei ole tahtnud  veel ära hävitada, et. Hooldajaid on vaja. Muidu jääb karjast väheks. Puhtast tõukarjast nagu. Pool looduslike kooslustel on keelatud loomade lisasööda andmine. Et, et, et see tähendabki, et nüüd, kui nad on karjamaal,  siis nad toituvad ainult sellest karjamaa rohust. Et loomulikult on lubatud anda neile neid mineraalaineid  ja lakukive, aga, aga, aga nagu jõusööta  ja lisa heina neile anda ei tohi. See ongi peamiselt sellepärast, et et säilitada seda  rannaniidu või üldse poollooduslike koos unikaalset taimestikku,  et et kui me toome kultuurheinamaa pealt siia niidetud heina,  siis nad hakkavad loomade väljaheidetes ja,  ja nagu karvkatte küljes hakkavad need seemned levima ja,  ja see, see nii-öelda unikaalne liigiline koosseis hakkab muutuma. Kuus kuud nad toidavad ennast ise. Teist teist kuus, pean siis mina toitma,  neid sööda varuma ja. Ja noh, kevadel juba nad on maikuus Siin rannakarjamaadel ja ja puiskarjamaadel. Ja hiljem, sügisel, siis tulevad. Põldude peale mul nagu hädalt ära sööma nii niidetud  teraviljamaa pealt, kui kui. Põllu heinamaa pealt. Nad söövad ära selle suurema taimestiku,  et, et lindude jaoks on hästi oluline, et kui nad kevadel tulevad,  et see niit oleks madal murune, et nad saaksid siit toitu  otsida erinevaid putukaid ja, ja nagu värsket rohtu,  mis hakkab kohe kevadel kasvama, et kui see on ala on nagu roostunud,  siis lindudel ei ole siit midagi süüa, et nad ei nagu  pika-pika kuivanud roo sisse ei lähe ja nad vajavad seda lagedat,  madal muru, sest osa just ust valiku seisukohast,  et nüüd see ka rannaniit on niiduridi võtme alas ja,  ja on ka väike Laukane võtmealas. Et, et niidurid ja väike Laukani on väga halvas seisus. Ja, ja need on ühed vähesed, vähesed niidud veel kus,  kus, kus neid leidub. Taimestiku poolest on noh, kõik rannaniitudel on hästi hästi  palju erinevaid. Taimekooslusi, et, et siin niidul kasvavadki taimed,  mis saavadki ainult nagu pinnasel kasvada,  mis on sageli üle ujutatavad, et, et siin niidu peal on  näiteks randõisluhta ja randristikut ja ja tuderluga  ja ja sellised liigid Aeska küla on ikka, ütleme. Väga hästi hooldatud need rannaniidud. Noh, mujal on võib-olla veel probleeme, ei jagu neid loomi ja. Ja loomakasvatajaid võib-olla on vähe. Rannaniitude olukord on nagu Matsalu ümber siin on üsna hea,  et, et meil on juba Enamik neid lahe ümbruse rannaniite hakkab  mis on nagu hoolduse all hakkavad ju päris easse,  nagu seisukorda saame, et, et küll on, küll on  ka neid kehvemad rannaniite, mis, mis vajavad veel tugevat tööd,  et et nagu siingi tegelikult. Et siin see üleval merest nagu kaugem osa on nagu väga ilus,  aga aga, aga mere ääres on veel veel roogu,  mis, mis natuke nagu takistab lindudel siia pesitsema tulemist.
