Tere jõulukuul vaatame kolme osalist filmi aasta aegade  põhjustest ehk siis sellest, miks meil ei ole päris kogu aeg  niisugune külm talve ilm vaid vahepeal on ikka  ka lootust soojemale ilmale ja miks see siis kõik jälle  talveks tagasi pöördub. Esimest osa aitab meil sisse juhatada Tartu Ülikooli  professor Jaak Jaagus. Alustame siis oma ilmareisi juulist ja jõuame talvise pööripäevani. Muidugi on see äärmiselt sisutihe reis, aga kas on  ka neid inimesi, kes mitte, ainult et ei võiks sellele  reisile kaasa tulla, vaid kelle jaoks tänane tunnine matk  võiks olla lausa kohustuslik? Mulle tundub, et see film on vist Eelkõige. Lastele või noortele või õpilastele mõeldud,  ta on püütud teha väga atraktiivselt, seal näidatakse  ilusaid looduspilte, käiakse sellistes kohtades,  kuhu noh, tõenäoliselt tavainimene kunagi ei saa. Ja selle käigus on siis püütud selgitada Neid ilma ilma ilmastiku põhjustavad tegureid. Aga nüüd tähelepanu, need, kes armastavad väga kiiret sõitu. Palun seletage üle ja lahti see fenomen,  mida me filmis kohe vaatama hakkame. Kuidas saab olla maailma kiirem sõitja ka siis,  kui sa liikluseeskirja eira No see episood tekitas, tekitas natukene niisugust  arusaamatust või või kahtlust selles mõttes,  et tegelikult kiirust mõõdetakse ikkagi millegi suhtes  ja maakeral mõõdetakse siis maakera suhtes kiirgust  ja kui, kui sõita autoga nii ekvantori või kuskil mujal,  siis tegelikult kiirus maakera suhtes ikkagi on üks. Aga see, mis seal konkreetselt näidata taheti,  oli seda, et kuna ekvaatori kohal maakera teeb palju suurema Nii-öelda ringi, nii et sellisel juhul, kui me mingisuguguse  teise taevakeha suhtes võib-olla kiirust mõõdaksime,  et võib-olla võib-olla sellisel juhul Siis see kiirus oleks suurem, aga noh, minu meelest siiski  see lõik, mis seal oli näidatud, et ta ei ole ikkagi Ei ole päris korrektne. Nii et kiiruse ihaleja ei peaks nüüd hakkama omale tellima  lennukipileteid ekvaatori lähedale, et seal  siis hakata kiirusrekordeid lööma ja maakera suhtes on see  ikka sama ja filmis meile näidatakse, miks kõrbed on kõrbed ja,  ja miks Inglismaal seal oli üks väga ilus episood,  miks Inglismaal on just selline vihmane ilm nagu seal on. Aga mis on need Eesti ilma põhitegijad? Eestis ja ilmselt Euroopas laiemalt Põhja-Euroopas laiemalt  ilm väga olulisel määral. Just talvine ilm sõltub sellest, kui tugev on õhuvool  Atlandi ookeanilt mandrile. Üks niisugune tüüpiline olukord või tüüpiline talve ilm on selline,  kui see lääne pool atlandilt on tugev ja meil on  siis suhteliselt soe ja niisugune sombune ilm. Vihma sajab ja tugevad tuuled puhuvad. Ja kui see, kui see lääne pool jääb jälle nõrgaks,  siis, Siis hakkavad ju hoopis teised tegurid mõjutama see  kontinentaalne külm õhk valgub meie aladele. Nii et nii nagu Briti saared, nagu seal filmis näidati,  et ta paikneb sellises. Piirkonnas, kus, Võivad väga erinevad õhumassid mõjutada ilma et,  et sisuliselt sarnases olukorras on ka Eesti  ja kogu Põhja- Euroopa, kus võib olla eelkõige just talvisel  ajal väga erinevad õhumassid ja põhjustada väga erinevat ilma,  nii et see muutlikkus on suur, meil ilmal. Aitäh, professor Jaak Jaagus seda filmi sisse juhatamast. Ja kui film vaadatud, siis võiks teha ühe jalutuskäigu,  no vähemalt aknani ja mõtiskleda selle üle,  miks meil on just selline ilm, nagu meil parasjagu on.
