Me oleme siin, 25. novembri pärastlõunal siia Emajõe äärde sattunud,  et miks me siia tulime. Suured augid. Mis muud ikka novembrikuu on tegelikult tema  ja üks huvitavamaid aegasid. Suur augu hakkab võtma koha on, see on nagu see aeg,  kus võetakse trofee, kalad tavaliselt, et  mis on nagu asja juures pluss on see, et enamus kalamehi  sellel ajana ei tule enam. Ilmastikuolud on halvad, külm on, vahest sajab lund,  aga vastupidiselt, mis nagu nagu nagu kala seisukohast on  see tegelikult aeg, kus see suur kala toitu päev on küll lühike,  aga kui kiiresti teha, siis jõuab küll. Veetemperatuur on ainult kolm kraadi praegusel hetkel,  et on see hea märk või on see halb märk? Ei oskagi öelda, aga mis on, nagu oluline on see Et kala kala nagu sööb ja noh, enne neid külmusid on just  need hetked, kus niisugune soe ilm on, on see see koht,  kus tuleb tulla? Ütleme nii, et natuke see eristub tavapüügist,  mina näiteks püüan suuremate lantidega, kuna vesi on külmem. Kala on. Uimasem. Ja see suurem nant nagu tunneb, tundub, et annab nagu parema tulemuse. On seal mingit vahet ka, et, et mis värv see tänapäeval nüüd  olema peaks? Värvi poolest on ikkagi see, et et ei ole nagu kindlat värvi,  mis alati töötab, tuleb ikkagi vahetada-katsetada. Ma vaatasin, et sul kotis on päris palju erinevaid värve,  nagu et kas sa kasutad ka kõiki neid värve. Üldjuhul jah, et tegelikult ongi, et sa tuled siia,  noh, mõistlik on võtta võimalikult vähe asju,  aga niisugune lemmikvärvid tuleb ikka kaasa võtta. Palju erinevaid värve seal umbes kotis on  ja mingi kümme-viisteist tükki on. Mis siin selle sügisese ema juures on, hea on see,  et see tavaline, see kaldakupp ja kõik see mädaneb ära. Ja väga mõnus on siis kalda pealt püüda. Täiesti piisav on kahlamispüksid. Ma ütleks, et see on niisugune tõsine sportlik tüüp Tuleb kõnnib mööda jõe äärt, vaatad seda loodust,  et see, see hirm, et sul nagu külma hakkab siin pigem see on vastupidine,  tavaliselt hakkab palav, kuna ikkagi rahmendad siin ringi kõnnid,  roni võsast läbi, kukub kopraauku. Koprad on ilusa pesa teinud, et siin Emajõe ääres võib päris  tihti niisuguseid asju juhtuda, et siis,  kui te kõnnite kuskil roo vahel, siis koprad on kaldaalused  ära õõnestanud ja et tuleb selles suhtes ettevaatlik olla,  et vaadata võimalikult palju, kuhu te astute,  on isegi juhuseid olnud, et on oma jalaluu ära murtud,  sellega. Seda ma võin küll kindlasti öelda, et, et minu suuremad  augid on püütud sügisel just oktoober, november,  detsember tema eest ja ma arvan neid siuke 10 kanti augu on  mingi neli-viis tükki. Mis on tegelikult täpselt sellel ajal tulnud ja. Ja ega see usk on olemas, kui sa oled juba korra saanud  suure kala sügisel kätte, siis sa tuled siia sügisel seda  seda otsima ja noh, kui nüüd vaadata ka pildigalerii kalal  ees igal pool, siis tegelikult on see sügisaeg,  kus võetakse suuri kalu mitte ainult siis Emajõest,  vaid ka igalt poolt mujalt. St õige püügiaeg hakkabki siis, kui enamus rahvas ära kaob  jõe äärest. Kui sa suvel tuled siin kõik kohad inimesi täis Pole ruumi  antigi vette visata, külmad ära tulevad,  siis pärast seda ta läheb nagu keskele poole praegu,  senikaua kui külma ei ole olnud, on ta pigem kalda ääres. Aga ega ei ole nii, et alati on ühtemoodi,  et see ongi, see, tuleb katsetada, sa loovid kaldaääre läbi  soovid keskeltläbi, kus, kus sa nad üles leiad,  siis selle poole peale hakkad siis rohkem seda lanti hoidma. Jõgi kannatab püüda niikaua, kui ta jäässe läheb. Ma olen seal jõe ääres käinud niimoodi isegi,  et siin on jäätükid ja jääsupp ujub, leiad  selle täpselt õige koha, kus seda jäätükki parasjagu ei ole. Viskad ja päris tulemuslik on vahel, kui nüüd päris külm ilm  on ja jõgi lahti on, sa lihtsalt ei saa püüda,  sellepärast et tamiil kipub jäätuma või nöör ja,  ja kuna tamiil tassib vette rõngastesse,  siis rõngad kipuvad ka ära jäätuma ka selle jäätumise vastu  on üks niisugune salarelv olemas, et on olemas lendan  ja silikon rõngad ja nöör selle silikoniga kokku. Ja noh, miinus viie kraadiga saab püüda päris ilusasti. Külmal ajal võib-olla, kui päris miinuskraadid on tugevamad,  siis võib-olla eelistada tamiili. Et Damil ei võta seda vett sisse ja ta ei tassi seda vett  siis nii palju rõngaste peale, et tamiiliga võib-olla on  külma kraadi juures lihtsam natukese püüda. Aga samas kui niisugust põhjapüüki teha niimoodi,  et sa tassid seda igi koos selle kummiga mööda põhja  siis on hästi tundlikkust vaja ja, ja tundlikkusega saab  ikka või tundlikkuse saab ikkagi nööriga. Ja siis ei ole midagi muud teha, et tuleb panna,  tuleb panna siis silikoni nööri peale. Martin, et sul on praegu kaasas ainult silikon landi,  kas praegusel ajal plekklandi või pobleriga ei oleks mõtet  siit kaldult proovida. Kindlasti on aga see silicon Lindega niisugune mõnus püük. Mulle meeldib Nende silicon lantidega on see,  et tegelikult ega sa ei tea kunagi, kus sa kala istub,  aga saad kõik kiid läbi müüa. Paned kergema nina, püüad pinnast, paned raskem nina,  käid mööda põhja. Et see ongi see, et ta annab nagu valiku,  et sa saad, näed siin põhja, selle landi kukkuda. Ja kukub kohe hammaste vahele. Võttis. Esimene kilekott täna See on uskumatu, ma ei tea. Ma ei kujuta ette, kes, kes, kes see inimene on,  aga mina sellistesse küll väga hästi ei suhtu. Et see jah, et mis me siin täna näinud oleme,  on päris õudne ja ja ütleme niimoodi, et  siis kui siin veel paarkümmend aastat niimoodi prügi kuhjub,  et siis siia jõe äärde tulemine saab olema ikka väga  ebameeldiv kogemus. Ma ei tea, mida nad mõtlevad, absoluutselt,  et see on nagu. Ära pane seda sisse, jumala läks mõte käest ära,  juba urgas tahtis öelda, et see oinas, kes  selle prügi siia jättis, kui sa ette jääd,  siis prügi topitakse sinna kohta, kuhu see kuradi tavaliselt  ei käi. Varba vahele. Kaldaid ei tee siiski puhtaks kurjustamine,  vaid koristamine. Kalailm kutsub jätkuvalt kalamehi üles võtma kalalt kaasa  mitte üksnes omaenese prügi, vaid väheke enamgi. Ja tuleb au. Ei ole küll suur, aga. Mulle tundub, et, Sügise poole võib-olla ta natuke uimasemaks jäänud  ja talle meeldib. Suurem lant, see on see. Kilo poolteist augu. Aga noh, ilus ja mis on nagu huvitav on see,  et ta ei ole mitte keskel, vaid see kala on pigem kalda  ääres et sile piki kallast loopimine ja niisugused väiksed  stopid on head. Üldjuhul kui sa selle stopi teed, siis aitab vajuma,  polegi last väga põhja põhja seda vajuda,  vaid pigem ongi see, et sa tunned see küsimus,  et seal kuskil keskes tuleb, see tuleb põhjast,  võtab ära. Aga laseme tagasi? Nagu püüame edasi Üldjuhul on see, et trossi ei pane siis. Sa saad ainult võttu tunda, aga auk on ablas  ja kui ta ikka võtab, siis tuleb kurku ja kui seda trossi  vahel ei ole, siis, Ei ole seda võimalik kätte saada. Vahest on ka nii, et sa paned küll selle 15 sendise trossi aga. Suur kala võtab nii sügavale, et amb trossi tagant läbi. Haugipunn. Väike. Aga lihtsalt nii kaugelt see nii ilus võtt oli. Ilus võtt ja ilus kala sedapuhku. Paraku võib haug olla ka nii kole, et võtab nõrgema närviga  kalamehelt ära igasuguse püügiisu. Mõnel haugil võib olla kehapeal äärmiselt ebameeldiv. Tegelikult see on kasvaja laik, suur puhm,  see on lümfosarkoom. Ja see loomulikult inimesele ohtlik ei ole. Kui meil on üks haug Kas oranže siin seal siin silma ümber, kuid mitte silma peal? Silmal on oma üsna omapärane, väga tugev immuunsus  ja lümfosarkoomi tekitaja viirus. Havi silmale ei mõju. Aga neid puhni võib tal olla siin kõikjal. See ei tähenda, et kala ei ole söödav. Vaadake. See ei tähenda ka seda, et kala on veetnud suur osa oma  elust reostatud vees. Otse vastupidi. Lufosarkoomi viirus pääseb võimule, pääseb löögile kala nahas. Uimedel võib seda olla no näiteks niipidi  või isegi lausa sedasi. Hakkab tegutsema see viirus just nimelt puhtas väes vees. See on eriti võimalik, kui kala juba vanem kala satub  esimest korda merre. Ja. 10 aastane haug, mis võib olla ikkagi tõepoolest kuskil viis,  kuus kilo selline kala, kui ta tuleb tagasi jõkke. Nakatub tuleb tagasi merre, vot seal hakkab arenema tal see hosarkoom. See on täiesti võimalik ka puhtas järves. Seal on natukene teine vee kemism, loomulikult seal on teine kemism. Ja kui see on natukenegi hapukas, see vesi,  Lüfosarkoomi viirus võib jälle pääseda löögile. Erge. Müüdi sünni tunnistajaks. Matsalu Kasari noh, Kaari jõe Matsalu lahe süsteemi maadel  nii-öelda Kalurid peamiselt poisid, aga ka mõned vanemad kalurid. Rääkisid mulle väga asjalikult sellest, et kui haugi haarab  oma lõugade vahele näiteks hunt või rebane  või kui see haug on noor, mõni suurem haug,  kes ka parajasti ei hammustaks haugi või isegi siis,  kui inimene lööb haugi, no näiteks ahinguga  või muidu noaga või konks rebib ta tüki välja,  siis tekib havil korra korralik, võib-olla mitte väga  korrapäratult asuva uue soomusega, aga korralik arm armistub kenasti. Soomused, võib-olla tõesti kasvavad nii. See on täiesti võimalik jah. Kuid kui haug satub mootorpaadi vindi löögi alla  ja see lööb teda teo niiviisi seesama asi. Lööb teda niiviisi ja lõikab, siis tekib see punane jube  muhk või padjand mis on tõepoolest saatanlikult punane. Sest mootor ei ole aus asi Vaadake, kui huvitav müüt on ju tegelikult. Mütoloogilise teadvuse jaoks tõeline lugu,  mille järgi inimesed elavad. Ja müüti sa ei kõiguta naljalt, kui ma kutsuksin kokku kõik  need kalurid, kes pühalikult usun just nimelt mootorpaadi,  mootori vindi löögi, tekib selline kas ja näitaksin,  kuidas ma saan külvata, eks ole, või, või pookida sedasama  Lümfosarkoomi viiruse, noh, emulsiooni süsti tehes,  eks ole, palun, siin tulevad need kalad,  kes on nakatatud viirusega, mis produtseerib täpselt sedasama. Ebameeldiva välimusega kasvu kala keha peal. Sai ühekese kopra urgu. Seestpoolt vaadatud. Päris lahe. Kahlamispükste ohtlikus kukkumise korral pakub kalameestele  jätkuvalt jutuainet. Kuidas ennast raudselt kindlustada, igasuguse püksi jama vastu? On kindlasti üks asi, et mis tuleb kasutada,  on see, et tuleb vöö korralikult ümber kinnitada ümber keha  ja teine asi on see, et, et nende pükstega eluohtlik ei oleks. Jope peab olema kindlasti pükste peale tõmmatud,  et vesi ei pääseks pükstesse sisse. Et kindlasti jope peal peal ja hea on tegelikult,  kui on inimesel nuga taskus. No ma olen kuulnud, et räägitakse, et pane see päästevest selga. Jaa, aga päästevest on kindlasti üks lahendus,  et siis kui päästevest seljas ja see on veel pauguvest,  siis ta ei sega kalastamist absoluutselt,  et see on ümber kaela ja väike elukindlustus,  väike elukutse on olemas? Jah? Otsas. Oi, näiteks näitas kolme neljale silma järgi. Allveelaev. Sest see on juba niisugune kala, mille võiks tagasi lasta  järglasi silma järgi, sihuke. Neli, võib-olla isegi natuke rohkem. Kas ma saan ta ilusti lõpuse kaart vigastama lahti,  nii saime noh. Niisugune kala on juba veekogus tõsine tegija. Et kevadel, kui ta kudema hakkab, siis on päris palju järglasi. Väsinud. See on ikka keskmisest suurem silikonlant  ja noh, mis ongi see, et me paneme siia niisuguse kolmiku sabasse. See on see, et et üldjuhul, kui me seda ei tee,  siis on saba läinud. Et siin ei ole nagu muud varianti, sest vesi seisab praegu ja,  ja püük peab ikkagi käima niimoodi, et mõne kala kätte saad. Ja see lisakolmik annab nagu selle võimaluse. Soovitan soojalt. Ämaraks hakkab minema ja vihma tibutada. Vist on aeg liikuma hakata, et me oleme päris kaugele auto  juurest ära kõndinud ja. Täna ju on kala saadud küll, et kokkuvõtteks ju kolm augi  ja üks. Kuidas nüüd öelda, siis gaaspüügi käigus saadud latikas? Neli neli auguni veel parem ikka loed, vaata niimoodi enda  ka rohkem ja teiste ja nii, et ma arvan,  et hakkame astuma võib-olla ühe koha pisi veel prooviks üks sahver,  aga. No vaatame, lähme sinna, see on minu sahver. Ma pistan ka oma näpu sahvrisse korra sisse. Marek ja Martin lähevad nüüd edasi oma salasahverise,  aga meie läheme ajas tagasi. 16.. Sedasse novembris ning emajõe äärest Vaidava veerde  täpsemalt vastse roosasse, kus just sellel päeval avati  kaladele vastne läbipääs. Vaidava ehk ka Vaidva ehk Kuura jõgi on must jõe vasakpoolne  lisa jõgi, millel on pikkust 71 kilomeetrit. Enamus jõest voolab Lätimaal. Eestisse mahub teda 14 kilomeetri pikkuselt. 1982. aastal omame siin noored ihtüoloogid praktikumis  selles majas seal ja siis saime teada, et siin Lõuna-Eesti  päris lõunapiiri ääres on nii hea koht kalale. Ja meil oli täiesti uskumatu, et siia tuleb lõhe  ja jõe silm ja meripall, kes tulevad ju kõik merest läbi lahe. Riia lahest 288 kilomeetrit on siiamaad ja see Eestis on,  no siin lähedal pärliõel on võib-olla veel natuke kaugem koht,  kuhu need kalad välja jõuavad. Aga ikkagi see on võrreldamatult kaugem kui  kus tahes Eesti punktis. Kui siin me räägime, et kas. Noh, kuskilt nõmme veskist või Sindist või et kas see kala  ikka tahabki väga kaugele minna? Ja. Et kas äkki äkki ta ei lähegi, aga no siia ta tuleb. Küll ta läheb, selle koha väärtus on nii suur,  kus on koelmu, et see tasub ära. Aga siis selle kalapääsuga nüüd lugu, et  ega Eestis see kogemus on, noor, neid tehakse siin  ja seal. Ja üks tuleb paremini välja, teine kehvemini. Ja alati on see oht, et ta ei hakka väga hästi tööle,  et kui saaks enda silmuks mõelda ja ujuda,  küllap saaks aru, mis on valesti, mis on hästi. Aga no inimene ei taipa. Ja nüüd me täna tulime siis vaatama, et ja  ka väikse hingevärinaga, et kas see kala ikkagi üles tuleb. Kuna silm on kehva ujujab. Ja kui silm on siin üleval, tähendab kõik need lõhilased,  kes siin elavad, kõik udemes käivad lõhe merifarell,  jõeforell. Ja kindlasti pääsevad üles samamoodi harjus,  ilm on nagu indikaator, ilm on väga hea indikaator,  kuna ta on kehva ujuja ja ka see näitab,  et kalapääs toimib ja siin insenerid teavad rääkida,  et see on Eesti esimene kärestik tüüpi looduslikku tüüpi kalapääs. Ja see esimene kohe läks nagu õnneks nende kalapääsudega häda. No see on küll väljamaa tarkus, et kala ei pruugi teda üles leida. Nii nagu piltlikult kalamees paneb väikse mõrajõkke,  aga miks peaks kala sinna väiksesse mõrda minema,  miks ta kõrvale ei lähe? Et on oht alati, et ta ujub sinna paisu alla,  kust enamus vett tuleb, jääb sinna. Aga kuna siin vanasti oli siin veski, oh erivatsiooni kanal  või vesi voolas siit kõrvalt mööda liigne vesi  ja siia kogunes juba paarikümne aasta tagune kogemus,  oli, et kogu aeg kogunes siia väga palju kala sügisel. Siis meil oli ka suur lootus, et, et siin kõik õnneks läheb  ja kas nüüd süda viskab ja süda viskab. Kui pikk see kala pääs kokku on, see on umbes 145 meetrit. Aga see ongi, ta peab olema nii pikk just,  et, et kala. Et ei tekiks liiga suur kalle, et kui vesi voolab liiga kiiresti,  siis kala jälle üles ei pääse. Ja need kivid on kõik pandud, et kivide taha jääks selline  voolu varjekoht, et igaüks saab puhata. Ja üks kala tahab ühesugust, teine teistsugust kõigi jaoks. Selline loodusliku tüüp sobib paljude liikide jaoks. Mis on kindel, et siia alla ka sel aastal on jõudnud lõhe. Meil siin katsepüükidega oli näha neid lõhe meriforell jõeforell,  Harjus. Teid 15 liiki ikka saab siit. Ja Läti on siin küllaltki lähedal, aga seda Eesti lõiku on  ka ikka. Ja hea kolm kilomeetrit või ja kui see, kellel see lühike tundub,  siis võib võrdluseks tuua, et et Eesti kõige pikem lõhe  koelmu praegune asub Kunda hüdroelektrijaama paisu all  ja selle pikkus on alla kilomeetri. Lätlastele on lõhe väga tähtis, Vaido õgin  ka väga tähtis, nemad ei uskunud, et siin lõhet on. Aga nemad uskusid, et see kalapääs tööle hakkab  ja panid juba siia ülesvoolu asustasid 20000 forelli sel  aastal kuulu järgi, et järelikult nad loodavad,  et see rell neile kunagi tagasi jõuab. Siit saab ju toitu ka mustjõgi. Ja siin ongi, et Vaidva jõgi, Peetri jõgi,  pärli jõgi ja ka peeli jõgi, mis su paidvasse omakorda,  et need on kõik väga ilus, kärestikulise jõed. Must, jagi ise on suhteliselt rahulik, välja arvatud üks  kärestik päris suud meie juures, enne kui ta Koivasse suuru. Aga et selle, see kala tuleb jah, läbi must jõe rahulikult  ja jõuab siia koolmatale. Aga need koelmud on nii head, et tal tasub sealt merest ikka  siia välja ujuda, mitte jääda kuskile koivasse kudema  või et ega see kalal pole kerge see tulek,  aga see on seda väärt. Raha on antud ja, ja tulemus on käes ja tulemus on tõesti selline,  mis noh, annab lootust, nii et tahaks õnnitleda kõigepealt neid,  kes selle töö siin ära tegid, kes seda ette võtsid,  aga ma arvan, et kõige suuremat rõõmu sellest kalapääsust  ikkagi tunnevad kalad, nii et palju õnne  siis kaladele, kes siin ujuma. Ma ütlen kui kala, mees, et nüüd ametliku osa lõpetuseks sa pikendades,  et mul on. Kohutavalt hea meel, mida võib tunda ainult üks kalamees,  kui ta seisab jõe ääres, kus kala üles tuleb. Ma soovin õnnistust, rõõmsat päeva ja kõike head teile tänu  tegijatele ja iseäranis tänu metsavenna pererahvale. Et siin, teie hoiate selle oma külalipu kõrgel. Kui kõned peetud ja kalapääs õnnistatud lõigati täie  pidulikkusega lint läbi ja tõsteti kilbid üles  ning vesi voolas pahinal just sinna, kuhu vaja. Milles see tarvidus või tahtmine üldse sellist kalapääsu rajada,  miks see sinu mure peaks olema? Või pidi olema? Ma olen sündinud siin küll appe linnas sünnitus,  ma kolm päeva hiljem tulin siia. Siin paistab üks koolimaja. Mul ema oli siin õpetaja viiekümnendat aastast. Isa oli metsavend, kolm esimest aastat või,  või kolm viimast aastat varjas selle koolimaja põrandal ennast. See siin on mul elutuba. Ja kas sa tahad, et sul oleks elutuba korras? Et, et, et ma tahan, et mu elutuba oleks korras,  et mul oleks siin endal hea elada ja loomulikult On mul  ka siis hea meel, kui siin on kaladel hea elada  ja siin on noh, ilus rahu, vaikus, loodus on hoitud. Ühtpidi oli nagu kohustus, eks ole see kalapääs rajada,  et peab olema ja kõik paisuomanikul. Ja teistpidi sisemine nägemine tõepoolest vaja,  kas need langesid kokku, kuid tegelikult oli niimoodi,  et see, et seda kala pääsu on vaja ja me seda vett tahame  üleval hoida oli isegi enne, et üldse kalapääsutele raha  hakatakse jagama. Ma ei teadnud veel sellest midagi, aga meil oli juba  alustatud siin juba eelprojektidega ja, ja,  ja selliste asjadega, nii et, et et ja pärast pärast tuli  alles see määrus ja hakati siis rahasid ja meil oli  loomulikult hea meel, sellepärast et meil oli juba palju  tööd tehtud. Nüüd on see asi valmis. Kas on tühi tunne, ei oska enam midagi teha,  või, või on rõõmus tunne või? Loomulikult on rõõmus tunne, et selles mõttes,  et noh, neli pool aastat olema lende. Mul jääb sulle soovida, et ka su teised tegemised  õnnestuksid ja et need oleksid looduse suhtes sama säästvad,  sama mõistlikud, sama tarvilikud. Aitäh, aitäh, aitäh. Ja loodan, et kunagi tulete siia kalale. Kui jõgi on kalutest. Laulu Vaidava jõest teavad kõik lätlased vähemalt sama hästi  kui meie kungla rahvast või Viljandi paadimeest.
