Tere täna jätkame oma põnevat retke maakera erinevates  kliima ja ilmaoludes ja seekord aitab meil filmis nähtud  paremini mõista. Tartu Ülikooli füüsika instituudi dotsent Piia Post. Seda filmi vaadates meenus mulle kohe üks lugu Eesti elust astronoom,  kes teeb Tartu tähetornis kooliõpilastele ekskursioone. Tihtipeale Eesti koolide õpetajad tulevad  ja üritavad ka selgitada lastele maailma toimimist  ja ütlevad, talvel on ilm sellepärast külm,  et päike on meist nii kaugel. Vot siin filmis oli ka üks tore koht, kuidas jaanuari  alguses peategelane matkab mäkke, et olla just päikesele  kõige lähemal. Noh, tegelikult on ju niimoodi, et jaanuaris ongi maa  päikesele kõige lähemal. Mis, mis ajal paraku meil on hoopis talv  ja mis tähendab seda, et järelikult selline seletus ei päde. Rõõmuga, ma pean nentima, et loodusteaduste üliõpilased  üldiselt sellist viga ei tee, et ma olen seda samamoodi  küsinud ja. Nad ikka teavad, et talv ja üldse aastaajad on seotud ikkagi sellega,  et maakera pöörlemistelg on kaldu tema orbiiditasandi suhtes. Kui me juba külma ilmaga ja talvega alustasime,  siis jätkame ka sama teemaga. Miks mõnes kohas sajab rohkem lund kui teises kohas,  siin filmis oli ka üks väga efektne ilus lumetorm mingi  spetsiaalselt selleks kohale kuupäevaks,  millal seda oli umbes alanud. Ontario järvel ma arvan ja seesama järve efekt,  mida seal ontario, järvi puhul on näiteks näidatud oli  ka põhjus, miks näiteks 2010, kui oli see Padaru Eksess või seal Põhja-Eestis, millest oli tingitud see  Padaru või üldse Põhja-Eesti suur lumehulk  või ka saartel Läänesaartel näiteks suured lumehulgad,  et, et lihtsalt see. Külm õhk tuleb väga vara. Noh, arktiline õhk tuleb meie laiustele väga vara,  kui meri on veel väga soe, pole. Piisavalt maha jahtunud ja sel puhul muidugi on niiskust piisavalt,  et tekkida noh, väga suurel hulgal sademetel  ja kui, kui temperatuur on piisavalt madal,  siis, siis need sademed on lumi. No tänases filmis pööratakse väga palju tähelepanu just maa  orbiidi ja kliima omavahelistele seostele  ja ongi siis nii, et maa orbiit on süüdi selles,  et meil on jääajad Need on tegelikult seotud ju orbiidimuutustega  või see, kas meil on jääaeg või ei ole jääaeg sõltub sellest,  kui suur on sisse tuleva energia ja lahkuva energia tasakaal. Et missuguses kohas see tasakaal toimub,  kui see tasakaal toimub väga väikeste voogude puhul,  siis me saame tõepoolest jääaja ja kui need vood on  oluliselt suuremad, eks ju, siis siis me saame. Soojema kliima. Nüüd see, kui palju need jääajad on seotud orbiidi parameetritega. Noh, siin on ka kirjeldatud, ma arvan, et siin oli vist  filmis oli umbes kolm seost seal Kuhu suunas me praegu liigume, jääaja poole või,  või soojenemise poole? See sõltub ka sellest, mida võetakse olulisemaks,  eks, et kas võetakse olulisemaks neid astronoomilisi  faktoreid või siis räägitakse sellest inimtekkelisest kliima soojenemisest. Et need ilmselgelt võivad töötada, vastas suunas. Et kas On siis see inimtekkeline niinimetatud inimtekkeline  kliimasoojenemine on ülekaalus, sel puhul me ilmselgelt  jääaega ei sõida. Aga kui tunda nagu paremini pikemaaegselt maakliimat,  siis muidugi noh, praegune aeg ei ole nagu väga soe aeg  maakliima suhtes. Aitäh Piia Post seda filmi sisse juhatamast. Teadlased prognoosivad, et järgmise ajani võib meil olla  aega umbes 16000 aastat. Seniks siis lihtsalt kena ja toredat talve. Ja muide kõige külmem päev ootavad meid ees 19. jaanuaril,  ka selles on teadlased omavahel kokku leppinud.
