See, mis täna Eestimaal laiutab, pole pelgalt külm talveilm,  vaid ehtne paukuv pakane. Tänavu võime oma kõrvaga kuulda, kuidas pauguvad metsas puud  või linnaservas aiateibad. Kas kuulete? Ootame. Ootame veel veidi. Polegi õieti puid. Olgu, ma aitan natuke kaasa. On ikka pakane. See, et pakane paugub, ei ole paljas kõnekäänd. Tahkevesi ehk jää võib tekitada pingeid nii puudes kui  aiapostides ja neisse pauguga pragusid lüüa. Eriti kõva kõmakaga tekivad aga praod mere  või järve jäässe. Pakase sünonüümiks ongi eesti keeles olnud  ka paugutaja. Aga seejuures tasub silmas pidada, et paugutama ei hakka ilm  püsiva pakase korral, vaid siis, kui läheb järsult soojemaks  või külmemaks. Pakane võib lüüa puulõhki nagu paju vile,  aga ta ei võta puud jala alt maha. Sellisteks metsatöödeks on looduses teisi vahendeid. Üks neist käib metsas neljal jalal ja on nõnda arukas,  et omal ajal arvati, et inimene, kes kannab tema nahast  tehtud mütsi, muutub ise ka targemaks. Minulgi on täna peas, ei. Oinas. Praegu, kui väljas valitsevad tugevad külmakraadid  ja ümberringi on vaikne on ometi meie kõrval loomad. Loomad, kes elavad siin selles kuhjas? Siin kuhilas elab pesakond kopraid ja see kuhil on ehe näide,  kuidas loomad on ennast talveks valmis seadnud. Ehk siis nad on teinud omale maja, kus elada. Ja siinsamas ees. Kobras varub talveks endale lehtpuuoksi,  peamiselt on talvevarud tehtud pajudest ehk  siis paju oksad ja, ja suuremad tüved on kinnitatud põhja,  et nad jääksid jää alla ja jää alt oleks neid hea süüa. Selge märk sellest, et kobras siin aktiivselt tegutseb,  on see, et siin on hulgaliselt kopra väljaheited,  jää sees. Kuna kopral on ka palju vaenlasi Kiskjate ja suurkiskjate näol, siis ei ohusta mitte keegi teda,  kui ta talvel siin jää all oma varusid sööb. Kui ta jää pealt välja tuleb, siis võib mõni hunt  või ilves või mööda hulka koer teda ohustada. Selline kohastumine on ülimalt vajalik kopra ellujäämiseks  meie kliimavöötmise ehk siis sellises kliimavöötmes,  kus tekib jää, paks jääkiht. Praegu pakaselisel talvel on koprad turvaliselt kuhilas. Üks koprapesakond koosneb erivanuselistest loomadest,  seal on vanemad, seal on üheaastased lapsed  ja seal on kaheaastased kopralapsed, kes ei ole isegi  nii väga lapsed, enam on üsna suured juba,  kuid elavad siiski vanemate juures. Praegu talvel elavad koprapesakonna liikmed sõbralikult siin  ühes kuhilas. Kui saabub kevad? Siis hajutakse mööda territooriumi laiali osad lähevad elama  teistesse kuhilatesse, teistesse pesaurgudesse  ja sellesse põhikuhilasse või siis põhipesaurgudesse jääb  ema koos pisikeste poja või siis peatselt saabuvate pojakestega. Kuhilaid kasutatakse aastast aastasse enamasti niikaua,  kui koprapesakond sellel territooriumil eksisteerib. Kobras on talvel kõige vähem liikuvam sest  mida sa ikka liigud, kui ümberringi külm. Ja kõle tuul puhub. Kui on sulailmad, siis võime näha neid tegutsemas,  siis tullakse kuhilast välja. Kas vahest näritakse jäässe mõni auk või kui on mõni lahtise  vooluga koht, siis käiakse ka väljas toitumas. Kabras ootab kevadet, mis saabub temale juba paari kuu pärast. Kopra kevad hakkab õige vara. Veebruari lõpus, märtsi alguses on jooksuaeg. Ehk siis ümberringi valitseb alles külm pakane,  aga kopral on juba padu kevad, kuna on vaja hakata järgmisel  põlvkonnal alust panema. Viimasel ajal olen ma kopra kohta kuulnud öeldavat. Sellist sõna nagu kahjur Ehk siis inimese seisukohast võttes on see ju õige,  et kui loom tungib sinna, kus on meie jaoks olulised varud ressursid,  siis me seda ei taha ja meie jaoks on ta kahjur. Aga ma hakkasin mõtlema, et kuidas huvitav kobras sellesse  asjasse võiks suhtuda. Loomulikult ei ole kopra analüütilist mõtlemist  ja kuidas ta ikka suhtub. Aga ilmselt kopra jaoks on inimene üks väga-väga suur kahju,  kes lõhub ta tammid, lõhub kuhilad ja tapab su perekonna maha. Kui ma hakkasin selle asja peale tõsisemalt mõtlema,  siis on see kõige tavalisem kahe imetaja liigi konkurents. Kuid siiski me peame alati mõtlema, et me ei saa üldiselt  kogu loomasugu sellepärast vihata, et nad elavad oma elu  ja teevad oma tegemise. Puid ja põõsaid. Närib kobras, inimesi, rahulolematus, et peab see ilm  siis just niisugune olema. Näete. 795 millimeetrit mitte pügalatki ei lange,  rõhub ja rõhub, rõhub ja rõhub. Tuleb vist minulgi nõustuda kõigi nende tarkade inimestega,  kes on aastatuhandeid veendunult väitnud,  et. Tänavu on lund nii palju, et näiteks mina oma 30 eluaastaga  mäletan selliseid hangesid tõesti vaid lapsepõlvest. Sestap käisime Tõravere ilmajaamas uurimas,  kas hukas on ilm või meie ise. Jõuluajal on see lumi nii nagu oodatud külaline,  et aga nagu külast puhul ikkagi on, kui ta kipub möllama  või siis jääb liiga kauaks või, või tuleb neid külalisi  liiga palju, siis on alati pahandusmajas. Nii nagu alguses kõik ootasid, millal lund tuleb  ja nüüd küsitakse, millal ometi sed lund vähemaks jääb  ja kas teda veel tuleb seda valget ollust,  kui palju teda siis tänavu tulnud on ja,  ja kui madalad need temperatuurid on olnud,  mis te olete siin mõõtnud? Eestimaal on tänavu aasta tulnud juba 62 sentimeetrit  ja see on juba päris palju. Omapärasel viisil on sellel aastal saartel palju lund,  nii et väga vähe on selliseid aastaid, kus keset saaremaad  on 46 sentimeetrit või Sõrves 20 sentimeetrit  või 30 sentimeetrit, Kihnus, Ruhnust, vot see on haruldane  sellel talvel. Ja see on kõik tingitud sellest, et meri on kaua lahti  küllalt soe ja tulid järsku. Külmad õhumassid Eesti kohale ja siis tekitasid selliseid  värskeid lumepilvi saartele te kohal ja seal  siis tuligi see lumekoorem. Järsku alla kõik Eestis üldiselt mõõdetakse lume paksust  umbes 10. jaamas. Ja seda mõõdetakse siin väljaku peal ka te näete,  meil on kolm lumelatti, need on igaks juhuks on meeter 50  vähemalt kõrged. Kuigi Eesti rekord on ametlikult on 97 sentimeetrit mõõdetud  kaugel 1024. aastal. Ida-Virumaal pagaris. Lisaks lume paksusele on oluline teada ka  selle tihedust. See aitab prognoosida suvist põuaohtu kui  ka seda, millal majakatused lumeraskuse all sisse langema hakkavad. Aga millest lume tihedus sõltub? See väga palju. Sõltub õhutemperatuurist, mille ta langeb kõige koheva lumi olevat. Nii miinus 10 kraadi juures mägedes siis ta see kuupmeeter  lund kaalub, noh, võib-olla isegi alla 10 kilogrammi. Nii naljakas kui see ei ole, aga näiteks kevadine lumi,  selle kuupmeeter kaalub sageli üle poole tonni. Kevadel on selline tunne, et te viskate vett,  aga mitte ei kühvelda neid lumehelbekesi. Need helbekesed muide ei ole mitte alati sellised väiksed  ja armsad, nagu me siinkandis harjunud oleme. Siberis näiteks on lumerätsakate läbimõõduks saadud  ka 30 sentimeetrit. Aga olgu nad kui suured tahes, kuju on neil ikka alati kuusnurkne. Ja see kuusnurksus tuleb sellest veemolekuli struktuurist. Omapära on see, et kaheksakümnendatel aastatel just küsiti  tõraverest Eesti Klav liti ametkonnast kas ei saaks neid  lumerätsakad teha viieharulisteks, see oleks tunduvalt  poliitiliselt korrektsem, sest kuueharulised,  need tuletavad juutide neid kuusnurkasid meelde  ja me teatasime, et kahjuks looduse vastu me ei saa. Meteoroloogide jaoks algab pakane 25 miinuskraadi juures. Mõõteriistad peavad kallise sõnul ka krõbedatele ilmadele  hästi vastu kusjuures mitte kogu varustus ei ole kõrgtehnoloogiline. See on üks kaunis lihtne, kuid. Traditsiooniline mõõteriist, mida kutsutakse ametlikult  jäite pukiks. Asi on selles, et nende traatide peal neil on neli traati  ja siin koguneb siis teatud ilmastikutingimustel. Tekib härmatist, praegu on väga ilus. Aga ta on kaunis ohtlik, kui ta läheb liiga paksuks. Näiteks 1968 Väike-Maarjas. See härmatis tekkis sellise traadi ümber elektriliinidel üle  seitsme sentimeetri paksuse ja need traadid hakkasid katkema  ja välja venima ja. Tänavuse talve kontekstis on küllap iga skeptiline eestlane  vähemalt korra kliima soojenemise väidetes kahelnud. Uurime klimatoloogilt, kuidas selle kliimaga  siis ikkagi on. Öeldes on selline ilmastiku muutumine. Et on üks kuu on külmem kui tavaline, teine on soojem kui tavaline. Siis tuleb pahvakas vihma ja, ja uued tormid  ja kõik see tegelikult on. Üks tavaline ilmastiku kõikumine, mida peenemalt nimetatakse  kliima fruktatsioonideks ja kliimast üldse saab alles  rääkida siis, kui on vähemalt 30 aastat on vaatlusrida  või 50 või, või 100 aastat, nii et alles  siis saame rääkida kliimast ja selle muutumisest kliima muutub,  ta on muutunud juba aasta miljonite jooksul  ja jääbki alati muutuma ja vaidlus käib ainult  selle üle, kui palju on inimesed mõjustanud. Kindlasti on mõjustanud sellepärast, et. Et siin juba tõravere näidetel on, on näha,  et viimastel aastakümnetel ütleme 1000 alates  1989.-st 90.-st aastast on atmosfääri läinud tunduvalt  puhtamaks ja see on tingitud sellest, et on saastavaid. Tööstus on jäänud Eestis vähemaks ja, ja sellega on maailm  läinud nagu valgemaks ja pilvi on isegi pilvi on,  võib olla vähemaks jäänud. On fakt, et viimase 40 aasta keskmine temperatuur on näiteks  Eestimaal tõusnud. Kevaded on soojemaks läinud suisa nelja kraadi võrra. Kas see on aga looduslik pendeldamine või pöördumatu protsess,  saab selgeks, võib-olla alles 100 aasta pärast,  ütleb kallis. Erinevaid kliimamuutusi, arvutavaid mudeleid on üle 20  ja paljud neist annavad erinevaid tulemusi. Ning seda, et Floridas lund sajab, on ka varem juhtunud. Inimesed lihtsalt kipuvad unustama. Erakordne on see ütleme Inglismaale ja Šotimaale,  et seal tuleb nii palju lund ja niivõrd külm on,  aga, aga Lääne-Euroopale see on, seda on ennegi juhtunud ja,  ja Saksamaal ei ole mingisugune ime, et seda lund tuleb  nii palju ja on külma, on olnud palju madalamaid  temperatuure ja ja lund on paksemalt olnud isegi kaunis. Lähedased ringkonnad võivad Erinevalt tõlgendada neid kliima kliimamuutusi,  näiteks Peterburis on. On üks asutus, mille nimi on. Geofüüsika peaobservatooriumijärgi. Tekib seda noh, ütleme Euroopa ametlikku joont,  et, et, Kliima kliima soojeneb ja selle põhjuseks on inimtegevus. Umbes kümmekond kilomeetrit ida poole asub Pulkas  astronoomia peaobservatooriumi. Nemad väidavad, et 20 aasta pärast, 30 aasta pärast On  kliimas hoopis teistsugused tendentsid, kliima hakkab  jahenema ja see jahenemine noh, toimub kuni aastani umbes 2100,  edasi võib ta jälle soojemaks minna. Ja kui me meenutame, et aastal 1970 saatis üks grupp  klimatolooge tollasele president Nixonile kirja,  et maailm läheb järjest külmema kliima poole ja,  ja inimesed peaksid midagi tegema, et selle vastu võidelda. Ja soovitati siis puistata tahma arktilise väljadele,  et see jää sulaks põhjajäämerel. Siis läheks soojemaks ja see midagi päästaks. Ja läks kümmekond aastat või natuke rohkem  ja nüüd on praegu tendents, on vastupidi,  et kui inimesed midagi ette ei võta, siis me läheme  soojussurma poole. Tulevikus. Kuidas teie enda sisetunne või vaist ütleb,  kui te nende kõikide andmete keskel olete siin pikalt olnud,  et kus suunas see kliima siis muutub ja milline inimese roll  selles kõiges on ja kas me peaksime selle pärast muretsema? Täpselt nii nagu üks ajakirjanik paar päeva tagasi küsis,  kas see lumi jääb maha, ma ütlesin, et jumala eest ei jää,  vähemalt aprillis on ta ikka läinud. Ja, ja nii ebamääraselt. Ma tahaksin ka sellele küsimusele vastata. Asja uuritakse. Suur suur. Lumepall veeres mu südamelt ja kuidagi soe hakkas. Vaatasin vahepeal ka Wiedemanni sõnaraamatusse  ja mis ma leidsin. Pakane pole sugugi tähendanud vaid kõva külma. Omadussõnana tähendas pakane kunaginiinearf. Läbi või sissetungiv kõva ja näiteks üteldi väga kuuma  palava ilma kohta, et pakane soe. Ma ei tea, kas meil ongi tarvis seda teada,  kellel ei ole, unustage kohe ära, kui endasse liiga palju  tarkusi toppida ei jää ju ruumi iseenese jaoks. Tarkuse toeks on meile aga teadagi raamatud  ja internet ning ka teised inimesed. Konsulendid ja tugiisikud. Eestis on umbes 50000 erametsaomanikku, mõnel neist on suurem,  teisel jälle väiksem metsatukk. Kindlasti pole kõik nad metsandusalase eriharidusega,  ent kuidagi peaks ju omandi eest hoolitsema. Kui endal teadmisi napib, tulevad metsaomanikule appi  konsulendid ja tugiisikud, kes oskavad oluliste otsuste  juures pädevat nõu anda. Konsultandiamet kujutab endast seda, et me anname  metsaomanikele metsandusalast nõu alates maksustamisest  ja lõpetades ka natukene juba. Juriidiliste probleemidega kõik see, mis jääb sinna vahele  alates siis metsa mahavõtmisest kuni uue metsa tulekuni,  et et kõik, see on konsonandi pädevuses. Kas selleks, et nüüd konsultandilt nõu saada,  peab olema metsaomanik ka kuskil metsaühistus liige? Ei see ei ole üldsegi mitte oluline, kui ta tahab sellist  individuaalnõuannet saada ja, ja, ja ta arvab,  et tal üldist infot nagu tarvis ei ole, et  siis ta saab alati metsakonsulendi poole pöörduda. Metsaomanikul on õigus saada 15 tundi nõuannet aastas tasuta,  milles siis konsulantidele tasub erametsakeskus. Konsulendi võib kutsuda oma metsa üle vaatama,  aga sel juhul tuleb transpordipool endal korda ajada. Lisaks annab konsultant nõu selle kohta,  kui suur on metsa väärtus ja abistab dokumentide täitmise juures. Seega värske metsaomanikuna võikski esimese kõne võtta konsulendile. Ja seda kindlasti, aga, aga mina muidugi soovitaksin selles  suhtes siiski ka metsaühistute liikmeks astuda,  et metsaühistud annavad sellist üldist infot,  mis üldse toimub, missugused on seadusemuudatused,  missuguseid toetusi on võimalik saada, teevad õppepäevi ja,  ja sealt juba on metsaomanikul lihtsam minna konsulendi juurde,  sest siis tal on mingisugune algteadmine olemas,  et ta üldse saab vaadata, mis ta, mis ta oma metsas teha saaks. Leida Madrus esindab põlvkonda, kes sai tagasi vanematele  kuulunud metsad ja maad. Algul arvas ta, et parem on jätta mets lihtsalt kasvama  sest ega see hapuks lähe. Ent metsaühistuga liitumisel hakkas silma palju laiem pilt. Metsajuhist on olnud väga palju kasuks. Ta on mind kõvasti aidanud ja, ja mul on tekkinud niisugune  nagu turvatunne selles mõttes, et ma võin alati võtta  telefoni näiteks ja küsida, kui mul midagi on,  et kas see on niimoodi või kuidas seda oleks parem teha. Teine asi on veel see, et ma olen saanud teada,  et kui paljusid asju näiteks noh, riiklikult toetatakse,  saab toetusi ja igasuguste asjade eest, kuidas neid vormistada,  kuidas neid teha? Eestis on metsaühistutega liitunud umbes 2000 inimest  ja juriidilist isikut see on alla viie protsendi  metsaomanike üldarvust. Tihtilugu lihtsalt ei teata, kuidas metsaühistust võiks kasu  olla ja peljatakse, et tegu on kolhoosikorra taastamisega. Millist abi sai ühistult leida? Tellisin ühistu kaudu omale metsamajanduskava  siis ühistu inimesed käisid, aitasid seda metsa nagu  inventeerida veel, vaatasime üle, mis oleks otstarbekas teha,  mis, mis on nii vanad metsad, need ei kannata enam üldse hoida,  peab midagi tegema, sellepärast et muidu tuleb esimene  tormihoog ja seal ei ole üldse enam mitte midagi võtta. Ja siis edasi läksime juba sinna, et hiljaaegu korraldasime  esimese metsaoksjoni. Siis me leppisime kokku, et ühistu eraldab need langid  looduses välja. Et. Oleks asi konkreetne, et keegi ei läheks kuskilt üle piiri,  et seadustega ei mindaks vastuollu. Märkisime ära seemnepuud. Ja andsime ka soovitusi, kuidas kui lageraie on toimunud,  et kuidas pärast siis metsa uuendamine peaks toimuma. Kui eraomaniku maale metsamasinad peale lasta,  on kasulik tellida ka hilisem järelevalve. See tagab, et raielank jääb selline, et hiljem saab  sealsamas hakata uut metsa kasvatama. Antud Langil jättis alltöövõtja mõned ülesanded unarusse  mistõttu tuleb neil tagasi tulla ja töö korralikult vormistada. Praegu need oksad on laiali ja need ei võimalda  kündmisaparaadi siin sõita ja vagusid teha. Ja noh, oksi niimoodi laiali ei jäeta, oksad pannakse gi  vaalu selle vaalu peal, traktor sõidab. Kui on pehmemad maad, siis see kaitseb pinnast. See oksavaal ongi nagu tee asemel siin, tugevdab nagu maapinda. Seega on ühistust ja konsulendist abi mitmel rindel. Lisaks neile tegutsevad meil ka tugiisikud,  mis näiteks neid konsulentidest eristab. Tugiisik on nüüd see, kes koordineerib terve maakonna peal  metsaomanike muresid, probleeme ja suunab. Metsaomaniku, kes vajab abi kas õige konsulendi juurde  või siis annab lühidad sellised juhised,  õpetused mõttekäigud inimestele otsekohe kätte. Enamasti on värskel metsaomanikul tarvis metsamajanduskava  kui suurt huvi omanikud selle vastu tunnevad. Metsamajanduskava vastu on huvi, võib-olla ütleks niimoodi,  üks 80 protsenti on koheselt sellest huvitatud,  et kui ma saan ju kaardi täpse, kui ma saan oma metsadest ülevaate,  kui palju on vanu metsi, kui palju on noori metsi,  nii, nad on koheselt nõus seda metsamajanduskava tellima,  küsivad alati, et aga kust ma selle saan,  noh, siis saab vähemalt kolm firmat ette loetud,  kes metsamajanduskava asid teevad. Valik jääb inimeste enda otsustada. Vahel tuleb aga hakata tugiisikul tegema tööd metsas,  millega on juhtunud suurem õnnetus. Antud Põhja-kõrvemaa metsalapil põles 2006. aastal ära umbes  300 hektarit metsa. Said nii-öelda metsanduslikus mõttes metsad said just ütleme  enam-vähem korda, kogu ala sai hooldusraietega läbitud sai  õige natukene ka lageraiet tehtud, aga väga vähe  ja need lageraielangid said uuesti metsast tud juba  kultuurid peale ja siis kuumal suvel kõik see põles  ja peale seda põlengut, kui siia tulime,  see oli ikka väga nukker pilt, siia sai abitaotlused  esitatud ja ka abi sai, kui oli juba näha,  nagu kontrollid ja käisid ikkagi taimekesed on juba üleval,  siis ka abirahad tulid, tööd tulevad ennem kõik ära teha,  tähendab muidugi projekt kõigepealt siis tööd ära teha  ja kui on näha, et töö on kandnud vilja,  siis makstakse midagi ikka kinni ka. Antud põlengukohas on juba näha väikesi männikesi pead tõstmas. Edasiste põlengute vältimiseks aga loodi tulekaitseribad. See tähendab, et teede äärde on külvatud  ja istutatud kaski mille viie meetri laiune vöönd peaks tule  kenasti kinni hoidma. Millised need tänapäeval või ütleme, tänasel päeval just  kõige pakilisema mured on, mis inimestel metsa a seotud on? No kui päris tänasel päeval on üks pakilisemaid küsimusi,  kas juba metsa hind on hakanud tõusma ja kui palju võiks  palgi eest paberipuu eest millegi eest raha saada,  kui ma nüüd ikkagi raiuks siin? See on nagu number üks, number kaks on kevadeti,  kust ma saaksin? Metsakultuuri tegemiseks istutusmaterjali number kolm on ulukid,  on mu metsa ära söönud mu istutatud puukesed,  mis me kõik oma perega istutasime. Nüüd on sügis käes, kõik on ära söödud, mis ma nüüd tegema pean,  ütleme, need on nagu noh, ja siis muidugi see,  kui mets on värskelt. Kätte saadud ala, et kuidas ma nüüd tegutsema pean hakkama. Ja sellistel juhtudel saabki siis nii tugiisiku kui  ka konsultandi käest tasuta abi tegelikult. Jah. Täpselt nii. Eesti vanasõna ütleb, et talvel on pikad hambad. Mida see just tähendab, seda ma liiga hästi ei mõista. Teine vanasõna ütleb, et külma käes on igaüks noor  ja sellest saan ma aru küll, sest kohe-kohe lippame me kogu  osooni meeskonnaga nagu noored salud sinna,  kus saab sooja. Ütlen vaid kähku ära, et kolm osoon.
