Osa kalamehi, need, kes pole talipüüki veel nakatunud,  paneb jõulukuul ridvad kappi ning jääb pikisilmi ootama uut kevadet. Edasi. Õigupoolest küll tagasi kevadesse. Läheme täna meiegi. Sellised merelahed ja sopid, nagu meil selja taga on,  võivad kevadel üsna atraktiivsed olla. Harry käis siin paar päeva tagasi nurgu püüdmas  ja kutsus täna ka mind kaasa. Võtsime rulliõnged endal püügivahendiks ja lähme vaatame,  kas seda nurgu siis tuleb ka. Ja ka täna on selles suhtes natuke jahedam  ja tuulisem. Aga teda peaks tulema küll. Tegelikult vist ei tohiks väga vahet olla isegi. Kui ikka siia lahtedesse nendesse sadamatesse sisse ronib,  siis teda tuleb ikka täitsa massiliselt. Österbi sadam asub Haapsalu lahe põhjarannikul Noarootsis. Kui maad mööda on siit Haapsallu poolsada kilomeetrit,  siis meritsi vaid seitse. Ja omal ajal käis siit kandi rahvas Haapsallu ikka just merd mööda. Kohe pärast jääminekut. Aprillikuus tuleb sadama basseini väga palju kala,  ahvenat, teibi, roosärge, aga kõige suuremal määral nurgu. Et sadamasse ei voola ühtki jõge ega ojakest,  on üsna arusaamatu, mida kalad siit õieti otsivad. Jüripäeva paiku leidis noa Rootsis Os sadamas,  mis möödunud aastal sai süvendatud kalamehi rõõmustanud,  aga ka vapustanud. Sündmus leidis aset nimelt massiliselt tulid suured nurud,  suured rõksud, sellised kalad tulid sinna sadamasse,  ühtegi jõge seal ei ole. Järvekesi seal ka ei ole kudema minna kuskile. No nagu ei ole, meri on, aga nad tulid sinna  ja ei lähe ära. Ja minu käest küsiti, miks nad sedasi teevad,  miks nad tulid ja miks nad ära ei lähe. Loomulikult ma võin pakkuda ainult ja eranditult oletusi. Tegemist on merega, see on tohutu suur, aga see on ühtne  ökosüsteem ja meres tormi hoovused, miks mitte maavärinad  ja tsunamid. Kuid mere kihiline struktuur on väga inertne. Sellel on tohutu suur säilimise oma struktuuri säilimise  võime tõesti tõesti suur võime. Torm rebib neid kihte, kus soolsuse erinevused on. Üks kiht näiteks on selline. Teine võib-olla selline kolmandas kohas ta võib-olla  mingisugune lausa selline. Ja loomulikult need. Paksused muutuvad, kuid kihid jäävad kihtideks  ja siin on soolano näiteks 4,75 promilli. Jah. Aga siin on soola 4,70 või 72 promilli. Kalad tunnevad seda erinevust ja kevadine aeg. On kevadkude jaoks kõige kõige suuremate väljakutsetega. Aeg on vaja tegutseda kiiresti, see tähendab,  nende meeled on viimase peal teravad ja nad otsivad õiged  soolsuse ja temperatuuri bilansi. Et selle peale orienteerudes minna õiges suunas,  jõuda kohale esimestena või kui mitte esimesena,  siis igal juhul mitte viimastena kohale. Ja siis jah, jätkata sugu. Kevadeks on ju temperatuuri võnkumised väga suured. Sulab jää ja lumi külma vett tuleb päikene. Märtsikuu päike on juba ülivõimas. Päike soojendab jõgedest, tuleb külma vett. Nii et temperatuuride võnkumised meres tõesti võimsalt  ilmekad ja kalad muudkui otsivad seda õiged õiget suunda. Sama lugu on soolsusega. Jää kasvõi mere peal on ikka mage. Nii et soosus muutub samuti, mis seal juhtus? Loomulikult ma ei oska öelda, selge see. See on uurimiseks äärmiselt huvitav nähtus. Teine, aga ka viimane oletus. Rohkem ma ei luuleta teile. Täiesti võimalik, et süvendamisega tõsteti sisemistest  merekihtidest mingisuguseid aineid ülespoole,  mis töötavad kui atraktandid. Meelitatud märgid ja kalad on lõksus. Nendel on hoopis teise kohta vaja minna. Kuid vot siin on see lõhn, mis on hurmav. Mis köidab? Te teate, kes on kõige suurem vähk maailmas,  mitte krabi. Vähk, omarus, Americanus kui isased, eriti kevadisel ajal,  satuvad petrooleumi poolt rikastatud mereveeala peale. Nad ei saa sealt ära minna, see on atraktant. See on nagu oleks meil tegemist narkomaanide  ja paandunud narkomaanidega, nad lihtsalt ei saa sealt ära minna. Saab õudselt näljaseks, hakkavad teineteist sööma,  see on üliohtlik omaaride jaoks, teiste mere loomadega võib  ka midagi niisugust juhtuda. Räägi, mis on rullõnge lihtkäsi õnge, see kõige suurem  erinevus rull. Me saame visata seda tunduvalt kaugemale,  kolm-neli rida pikkust. Ma saan aru, et põhiline vahe siis on selles,  et tal on nii-öelda rulli paigaldamisvõimalus rõngad. Aga millest siin rida valiku juures veel lähtuma peaks? Kuna meil on tegu natukene suurema kalaga,  kui ütleme seal mingi väike särg või viidikas eks ju,  et siis me valime, selleks valime natukene jäigema rida,  et kuna meil siin kala võib sattuda ka selline on koht siin selline,  et kus tõesti ütleme suur nurg. Et suure nuruaal ütleme, kolm-nelisada grammi satub siia säinast,  tagumine number näitab, talle näitab ridva pikkust,  et kas ta on siis 400 ütleme, kuni 900 ja esimene number  enne seda enne sidekriipsu, siis näitame ära ridva selles  suhtes jäikust testi, jah, ütleme siis kaks nagu kolm,  see on pehme, see viidikapüügiks väikse särjepüügiks  väiksema kala püügiks, aga suurem siis nagu viis,  et see on juba siis latikas nurg suur säinas. Selliste puhul, kas kasutame natukene jäigema pitsiga ritva? Et miks see oluline on, et see tamiil ei ole  siis ääreni pandud? Tamiil oli hääl, hääl oli pandud sellepärast,  et viskel ütleme, looga vabastamisel võib juhtuda selline asi,  et jäme, tama tamiiliga jäme tam tamiili tamiil on siiski  tegelikult natukene mingil määral talle jäikust,  et ta hakkab nagu vedru, ta hakkab maha viskama ennast. Ja nagu ma aru saan, tegelikult ei ole niisuguse lihtsa  õngitsemise puhul, nagu meie siin kevadel teeme,  väga oluline see, et nüüd rullil peab olema meeletu arv  laagreid nii edasi, et tegelikult see võib olla üsna lihtne rull,  mis siia peale läheb. Ja tegelikult ongi see laagrite arv, on,  ta on, tegelikult on nõudlik nõudlikul ütleme see spinnikupüügil,  kus on vise, kerimine, vise, kerimine, et siin visatakse  sisse 10 15 20 minutit enne võttu oodates  ja siin see laagrite arv ei ole tähtis, sellepärast et  tegelikult selle kahe-kolme laagriga nelja-viie laagriga  rull kestab aastaid. Töökoormus on väiksem, sidurit ka kasutatakse õngitsemise puhul. No õngitsemise puhul muidugi sidur. Peaks olema reguleeritud niimoodi, et tamil ei katke. Aga annab veel järgi. Ja kui me läheme nüüd suurema kala peale välja alati ütleme,  kui tegu on suurema kalapüügiga, siis see võiks olla sidur  alati natukene maha keeratud. Sellepärast et juurde suure kala otsa sattus,  jõuan ma alati keerata, just. Aga kui nüüd sidur on keeratud täitsa põhja  ja me järsku kala haagise Mis siis juhtub, tamiil katkeb meil lihtsalt,  et järgi enam ei anna. Siin on praegu reguleeritud nii ideaalselt,  et mitte midagi, kes kasutab vesisidurit,  kes kasutab tagasiduriga et tagasidur, võib-olla see  kaaluvahe on mingi 20 grammi. Aga ses suhtes jälle näiteks ütleme, ma toon selline. Poolivahetus. Näiteks on tagasidurikarullidele on määratult kiirem korras  ja valmis look peale korras. Ujuka on nüüd Ühe punkti fikseeringu kahe punkti fikseeringuga  või me siin kasutame näiteks hetkel kasutame libisevat  ujukit ja kuidas ütleme, siin toimib üldse see libiseva  ujuki rakendus. Libise ujuk muidugi selles suhtes on väga hea,  tal kõik koondub siia alla raskuse juurde  ja tänu sellele, et kõik on nagu koondunud,  me saame seda visata kaugemale, et vaata rulli,  õngel ongi see võimalus. Fikseerime ülemise punkti ülemise sügavuse fikseerime kas  ütleme sõlmstopperiga nüüd või siis noh,  niidistopper iga või siis fikseerime ta tavalise silikon stopperiga,  et antud hetkel on see spro silikon stopperid väga mugavad,  soovitan kasutada. Ja viskel ühesõnaga vette langedes ujuk libiseb  ja fikseerub stopperi taga. Et selle stopperi liigutamisega saame panna paika  siis ühesõnaga püügisügavuse. Ujukite valikul antud kohal ei ole sellist nagu. Pretensioonikat. Sportujukit vaja, et võib sellist hästi lihtsalt kasutada. Ujukit ja ujuki raskustamine peaks olema  ka toimuma niimoodi. Ujukist tegelikult veepinnale jääks ainult antenn et selles suhtes,  et raskuste me ujuke niimoodi et ujuk oleks maksimaalselt tundlik. Et meil on iga iga väiksemgi võtt, on näha,  et teinekord aitab natukene selline väike liigutamine ka,  et lihtsalt ujuki kergitamine korraks, et mängitamine ütleme  et see on teinekord küllaltki sellise efektiivseid tulemusi,  annab. Nurgusid on sadama basseinis nõnda paksult,  et nad haakuvad sageli sageli konksu külge  ka pool kogemata külge pidi või sabast. Kas nii haagitud kala võib ikka välja võtta,  on see kalapüügiseaduse rikkumine või mitte? Ühtki inspektorit, kellega vaielda saaks,  pole ka parasjagu käepärast. Mõnigi kalamees on foorumides või niisama jutuajamistes ütelnud,  et ta pole ilmaski näinud kalakaitse inspektorit. Kalailm otsustas asja parandada ja täna ongi meie saates  inspektor ja mitte niisama inspektor, vaid  keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna. Rektor Aare Pai, kes nõustus vastama kalailma küsimustele  ja kõigepealt ma küsin, et keskkonnaalaste rikkumiste hulgas  on lõviosa lahkumisi, mis puudutavad kalastusvaldkonda  kalandust ja nende seas omakorda lõviosa just see,  mis puudutab huvi kalastamist. Kas me Peaksime siit järeldama, et huvikalastaja on kuidagi hoolimatum,  vähem seadus, kuulekas või lausa pahatahtlik? Ma arvan, et me ei saa sellest rikkumiste arvust järeldada seda,  et nüüd huvi huvikalastaja on pahatahtlikum või,  või tema seaduskuulekus kuulekuse ei ole nii,  nii hea, et kui me vaatame, palju üldse on huvikalastajaid  ja võrdleme seda arvu näiteks kutseliste kalastajate arvudega,  siis kui ma neid arve nagu võrrelda, siis ma arvan,  et see suhtarv tuleb suhteliselt sama. Kui palju on Eestis neid looduskaitse inspektoreid,  kelle põhitööalaks on kalakaitse? Hetkel on see inspektorite arv 38 Eesti peale kokku aga  kalakaitseinspektorid piirkondades, kus kalakaitsel ei ole  nii suur osatähtsus, siis seal nad tegelevad  ka teiste valdkondade järelevalvega. Kas inspektor tunneb seaduserikkujat jahtides samasugust  põnevust nagu kalamees, kalapüüdles? Ma arvan, et see sõltub inimesest, et kui palju tema pulss  siis tõuseb, kui ta näeb mõnda mõnda rikkumist. Inspektor ei saa olla kõigi suhtes hea inimene. Ma arvan, et inspektorid on väga head inimesed,  aga nad teevad lihtsalt oma tööd, mis siis Mis näeb välja selliselt, et mõningad inimesed tunnevad ennast,  et neid kuidagi piiratakse või nende nendele pööratakse  rohkem tähelepanu. Kui vaba on üks inspektor oma otsustamistest,  kas ta võib piirduda ka lihtsalt noomimise  või näpuga viibutamisega või peate rikkumist nähes kindlasti  asja menetlema, koostama protokolli ja nii edasi? See sõltub rikkumisest, et kui on ikkagi tõsine tõsine rikkumine,  siis, siis me lihtsalt hoiatamisest ei saa rääkida. Inspektor oma menetlus oimingute juures. Kui on tuvastanud rikkumisi, siis ta lähtub väärteomenetluse  seadusest ja, ja tõepoolest väärteomenetluse seadus sellise  võimaluse annab, et, et võib ka piirduda isiku suulise hoiatamisega. Kus jookseb kalapüügi puhul piir väärteo  ja kuriteo vahel? See piir jookseb selliselt, et kui kalastaja või,  või isik, kes on siis toime pannud rikkumise  ja selle rikkumisega kaasneb siis kalavarudele tekitatud  kahju siis see piir on 2900 eurot ehk siis 10 alampalga määra. Mis on nagu tulemuslikum kalavarude kaitse mõttes,  kas igapäevane sage püsiv reididel käimine  või nii-öelda kõik puhuvad laadis aktsioonid nagu viis  keskkonnainspektsioon läbi eelmisel talvel Pärnu lahel,  kus korraga kümneid kümneid kümneid Kalamehi tabati, kes olid alamõõdulist kala sealt kotti ajanud. Mõlemad on tähtsad selles mõttes, et, Pidev tavapärane järelevalve veekogudel ja nende kallastel ja,  ja aeg-ajalt on vajadus teha ka tegelikult suuremaid  aktsioone ja koostööd teiste ametiasutusega ma ametiasutustega,  ma pean siin silmas siis politsei ja piirivalveametit,  veterinaar ja toiduametit, käitlemisettevõtete  kontrollimisel ja nii edasi. Ikka ja jälle on siin või seal olnud jutuks,  et tarvis oleks luua ühiskondlike kalakaitseinspektorite institutsioon. On seda vaja? Ma arvan, et ma ei ole päris õige inimene sellele vastama  ja see nõuaks nagu suuremat analüüsi, aga tänane  seadusandlus sellist sellist vormi nagu ühiskondlik  kalakaitseinspektor sellist vormi nagu ei võimalda küll aga  inspektsiooni poolt vaadata, me näeme, et et tegelikult on  võimalik siis läbi ühenduste ja läbi teiste asutuste näiteks  ka abipolitseinike tegelikult. Siis aidata väga palju kaasa tegelikult kalakaitse  kalakaitse paremaks elluviimiseks. Aga et ütleme mingile klubile enesele kontrolli  ja inspekteerimise õigust, nagu meie seadus ei võimalda anda Jah, et keskkonnakaitse inspektori õigused tulenevad  keskkonnajärelevalve seadusest ja, ja, ja. Kontrollimisel ja kontrollitava õigused ja kohustused,  et täna jah, tavakodanikule neid laiendatud õigusi nagu anda  ei saa. Kalastajate folklooris on mitmeid pajatusi  ja anekdoote sellest, kuidas kalamees saab kokku  inspektoriga ja mis siis edasi toimub. Kas kalainspektoritel on ka omad lood oma folkloor,  nendest kohtumistest? Ma ei tea, kas need nüüd päris naljalood  või või või anekdoodimõõtu välja annavad,  aga mõningaid mõningaid naljakaid seikasid ikka aeg-ajalt  juhtub näiteks see, kui mõni mõni kutseline kalur viib naise näiteks,  eks just iga hommiku vara paadiga sõitma. Või siis või siis näiteks näiteks latikakudu ajal on just  seal Peipsiveeres ja Lämmijärve kandis, et lähevad moodi  väga pikad kummisäärikud või kummipüksid,  et et inimesed jalutavad nendega mererannas,  muidu nad jalutavad tavaliselt järve ääres ringi,  aga, aga siis just on kummipüksid jalas,  on ju, on ju natukene selline, kuidas öelda  siis naljakas, et kui, kui mees kõnnib hommikul vara mererannas,  siis ütleb, ma, tulin nüüd randa koristama  ja tegelikult kõrval eemal on näiteks tal nakkevõrk,  mida ta tegelikult on alles veest välja võtnud. Aitäh Aare ja edu kõigile inspektoritele meie kalavarude kaitsmisele,  et üks ehtne huvi kalastaja on sellest kaitsmisest väga  ja väga huvitatud, aitäh. Aitäh ka teile. Harri, et sa ennem rääkisid ka ja ma üldse vaatan,  et sa siin kevadise kalapüügil ei kasuta. Ka tavalist konksu, vaid hoopis kirktirku,  et millest, millest see otsus või miks niisugune loogika? Põhimõtteliselt, et me oleme siin paljudel jõgedel  ja siis ütleme, antud hetkel oleme noa rootsi,  et ta on nagu kevadine see kude, kala, ütleme,  kes see koguneb parvedesse, et ta kuidagi atraktiivsem  selline et vooluvees need plastkirbud ja  siis kui kõvem vool on, siis ütleme sellest metallkirbud,  et me kutsume neid peegliteks nagu et need nagu töötavad  paremini selles suhtes, et ta nagu meelitab kala ligi ka,  kuna me tavaliselt püüame kärbsetõuguga valgega,  eks et siis sinna midagi sellist punast juurde ütleme,  kui näiteks Särja siin noru puul, see punane toimib väga hästi,  siis vihmapuul täpselt samuti punane ja siis tumepunane,  et. Nii et see värv tegelikult nagu töötavad traktorina  ja meelitab kala ligitees Ja et ma siin ütleme võrdluseks näiteks ütleme proovisin  püüda kollasega, et siin see kollane niimoodi  nii hästi ei töötanud. Mis see konksu suurus siin umbes on, konksu suurus siin on  praegu kuskil, ma arvan, et 10 12 väiksem konks ta  tegelikult haagise ennast tunduvalt paremini lipsupaksust on sul,  kui palju lipsupaksust on siin hetkel on 0,14 erandite olnud,  ma kasutan alati floora karboonia, nõndanimetatud nähtamatud tamiiliga. Et pealiin, pealiin on mul kuskil, ütleme alati vastavalt noh,  ridvale antud ridva puhul ütleme siin siis,  et küllaltki vastseotsaga, et kuuemeetrine ritt. Et sellise rida puhul võib rahulikult kasutada  südametunnistuse piinad number 15, null 15,  null 16, null 17 tamiili, mis tegelikult ütleme  tavakalastaja jaoks on natukene võib-olla isegi liiga peenike. Aga ridva pitsi ja vastus mängib kõik siin  selle juures väga palju rolli. Et see tegelikult see pinge nagu langebki sinna. Peale ja. Lipsupikkus tegelikult siin ausalt öelda,  vaata kevadise siirde või seal suvisel siirtõngitsemisel,  siis mängib nagu sealt tugevamat rolli see lipsu pikkus,  aga siin ütleme. Lipsupikkus erilist rolli mängi, et siin 30 40 sentimeetrit  on täitsa normaalne. Praegu on tegelikult lühem praegu isegi oluliselt lühem. Ja söödastad sa selle nüüd kärbse tõuguga,  millega me püüame ja otsa paned neid. Kui üldjuhtudel ma panna ikkagi natukene rohkem sellepärast  et ma olen siin täheldanud seda, et, et kui siin ma panen üks,  üks või kaks tükki siis kipub alati kuidagi väiksem kala tulema. Ja mis ma vaatasin, ütleme siin täpselt nagu kevadsel  ilmapüügil ütleme, see samane nukkunud tõuk töötab väga hästi. Ei ole mõtet need ära loopida. Täpselt samuti toimib, toimib suurepäraselt. Ja oluline nüanss kindlasti veel, et kärbsetõuguga ei pea  katma ära konksu otsa, see võib täiesti julgelt välja jääda  ja kärbsetõugu võib panna risti. Konksu konksuteravik võib täiesti täiesti välja jääda,  et see on ka selline eksiarvamus, et tugevamate söötade  puhul näiteks nagu maisitera, et teinekord,  et peidetakse see niivõrd ära sinna sisse  ja maisitera, ütleme see koor võib-olla väga tugev. Et lihtsalt, et haakimismomendil tõmmatakse see kala suust  välja ja haakimis nagu normaalselt ei toimu. Nurg ehk rõks ehk praks ehk sirul ehk pärul  ehk litakas ehk litslätikas kuulub karpkalaliste seltsi  ja ei ole kalameeste seas eriti kõrgel hinnatud püügikala. Põhjuseks on see, et väiksemad nurud on väga luised aga  enamasti kipuvadki meie järvedes jõgedes konksu otsa tulema  just pisikesed peopesa mõõtu või veel tilemadki muru,  kes suuremal nurul on luid küll sama palju kui pisikesel,  aga need häirivad siis märksa vähem, sest luude vahele  ja kõrvale on kasvanud ka liha. Toiteväärtusest on muruliha peaaegu sama kõrge kui lati ikka  oma ja mõni kalasõber väidab, et suur nurg on etemi kui  väike latikas. Vahet saab neil teha eeskätt rinnauimetee järgi. Latikal on need alati hallid, nurul enamasti kergelt. Punakad nii, Harry, tõmbame otsad kokku,  et nagu sa ütlesid, siis kanalist kala on kõvasti. Nurgutuli väga ilusad, mõned isegi peale üle 400 grammised,  et. Praegu me oleme siis küll allatunni natukene püüdnud. Ja ma arvan, et siin on mingi kuus, seitse kilo kindlasti. Võib-olla on 10 ka. Et kala on kala, tuleb tulge kala. Selle rõõmsa üleskutsega võikski nurupüügile joone alla tõmmata,  aga paraku me seda teha veel ei saa, sest üle kogu sadama  üle kõigi järvede, jõgede, merede kaigub Harri ingekarje. Vaadates seda olukorda, mis siin toimub Siis. Kas näärivana on käinud või jõuluvana või päkapikk? Ma ei tea, aga kallid kalastajad. Ärge jätke endast seda maha, see on jumal,  see on, no see on väga rumal, ma saan aru,  maaomanikest. Pärast me sulgeme kõik Eesti sadamad niimoodi kalastajatele  ja mis edasi saab? Hoidke palun kaldud puhtalt ja koristage enda ära. Võtke kaasa enda oma ja võtke ka natukene rohkem. Kõige tulemuslikumalt hoiame me kaldad puhastena  ja kalavarud kahandamata siis kui me jätame üheskoos kalale  hoopis minemata. Aga seda me ju ei suuda. Iseasi, kui kaladel on täiesti kinni õmmeldud. Õues möllab kole torm või on jää veel nii õhuke  ja ohtlik, et naised, lapsed anuvad meid põlvili. Pa issi, palun ära mine. Mida siis teha? Mis toimub, kala ei oska. Kuule, siin näkkab paremini. Näkka viie punkti. Lõhe kas astud mängu, astu paati. Aga mulle, kui kaardis? Asko. Sa oled luuletaja, sa oled kunstnik,  sa oled disainer ja mis kõik veel. Kas sa meremees kaamees ka oled? Salaja olen jah, kui juhtub selline häda,  et satud Hiiumaalt naise võtma, siis paratamatult tekib  sulle purjepaat, varsti on ka kalad paadis,  et noh, midagi ei ole teha. Sa oled igasuguseid vigureid elus teinud  ja sa oled ka mitmeid mängusid, lauamängusid kokku pannud,  viimane mäng, mille sa siis valmis komponeerisid  ja mõtlesid. Puudutab siis, mis elukaid. Ja nende töödest. Selline lauamäng nagu kalale. Ja nagu ma karbi peale siin julge ka kirjutasin,  et kirglik kalamäng igale kala hullule, kus päringud on,  tänu polegi täringuid. Lapsest peale olen mina kõige rohkem vihanud sellist mängu  nagu tsirkuse mäng. See on see, kus viskab täringut ja muudkui astuda. Ja, ja mitte midagi ise otsustada ei saa. Et siin on siis ikkagi tegemist strateegilise mänguga,  tal on nagu väikene, ütleme nagu õpetlik iva  ka sees, mina näiteks olen seda mängu koostades saanud targemaks. Võib loota, et kui see mäng on paar rada läbi mängitud,  siis põhilised Eesti kalade, kust neid püüda saab,  peaksid selged olema. Millist kala neist ei tohi püüda. Üks turg. Kaks Harjus kolm jõe farelli. Liiga. Ärni ei tohi neist püüda, neist kolmest ei tohi püüda ärni. Nii pikas kohas läks. See mänguplats, mis on nüüd selline imaginaarne koht,  ütleme Eestis täpselt sellist kohta pole olemas,  aga ärgitust on saanud Emajõe suudme aladelt. Mis on, kus ma suure osa lapsepõlvest olen veetnud ja,  ja, ja uuemast ajast siis see paadisadam  ja see osa siin, see on eelkõige nagu Hiiumaa. Ma loodan, et ta on siiski piisavalt universaalne. Et sobib ka inimestele, kes ei ole veel päris kalu püüdmas käinud. Ma loodan, et et kui sa talvel proovid selle ära  ja sa tunned seda hasarti ja kirge, mis tekib kala püüdmisel,  siis noh, miks mitte järgmine kord kummikud  ja keep kaasa võib ju proovida nagu päris kalavesi. Ja ettevaatust. Meil on hüljes ka. Kas kalapüügimäng on tõesti veelgi põnevam kui kalapüük ise  või ei suuda seda siin ilmas üle lüüa miski sellele ei vasta  me ka järgmises kalailmas. Nädala pärast.
