Vaata kogu aeg ei saa metsas ka olla, Te,  ainult ragistajate võsas üldse linnas ei käi. Ja aga suvel on ju nii igav linnas olla ja mererannas on piin. Hingel ei, ei vaata, kui sa käid linnas ka vahepeal,  siis sa tead, mis on pop ja noortepärane  ja mis on parasjagu moes ja kui sa kogu aeg maal istud,  siis sa ei tea mitte midagi. Issand, jumal, vaata, vaata. Anna sai. Äkki see oli mingi paksuks varblane? Laiali nii korralikult, seda nüüd on krae  ka koos. Saame. Mets on mõnus ja võsa vahva, soos on elu soodne. Lammas on lahe ja vasikas vahva. Maal on ja moodne. No kes siis peale lasi, Johanna Karbruse jaoks on liiga suur lärakas. Äkki on siin mingi kaja, kajakad on nii rõvedad,  linnud ainult pasandavad inimeste peale,  karjuvad ja loobivad prügi laiali. Aga kajakad on nii armsad ja see, kui kajakas sulle peale tasub,  sisse saad rikkaks saaks ka, et mul kajakas peale laseks. Aga lähme otsime mõne koha, kus on hästi palju kajakaid,  siis rikkaks, kui nad peale lasevad ja. Me panime Vanessaga kohe ranna poole jooksu,  sest seal on alati palju kajakaid. Kajakad on merelinnud, siis nad peaksid mere ääres kuskil elama. Ühtegi kajakat ei ole. Ei lase peale üldse keegi. Tere, tere. Ei, ma päris rikkaks saamise eesmärgil siin ei seisa,  aga ma uurin neid kajakaid, see on mu töö. Ja on küll kajakad elavad mere saartel ja laidudel  ja ujuvad seal rannavetes ringi ja lendavad väga hästi ja,  ja püüavad kalu. Aga miks nad siis linna ronivad? Linna nad ronivad, sellepärast et linnas on palju lihtsam  toitu püüda ja pealegi linnamajade katused on väga  turvalised pesakohad, et kajakad näevadki linna kui  võib-olla sellist kalju kaljusaart, kus on palju ilusaid  kivinukke ehk katuseid. Kas siis looduses tahavad kajakad kaljusaari? Ja seal, kus kaljusaared on kajakad pesitsevad  ka kaljusaartel, aga siin Eesti oludes nad pesitsevad  maapinnal ranna, ranna libu peal ja, ja,  ja väikestes rohututtides. Ja nendel pesa pesa on selline pisikene paarist kõrrest  punutud alus ja peamine on see, et torm ei viiks nende mune ära. Ja sellepärast ka On neid ühele saarele mahub väga palju, nii et,  et nad on, need on võibolla sadu ja lausa tuhandeid linde  ühe väikese saare peal. Palju mulle tundub üldse, et linnas on ju kajakatel palju  rohkem vaenlasi kui kuskil mõnusas looduses. Et miks need siis üldse linna tulevad? Tegelikult on vastupidi, linnas on neil palju turvalisem,  kuna maja katustele ei pääse sellised looduslikud vaenlased  nagu rebased. Röövlinnud eriti merikotkas, kes käib neid kimbutamas saare peal. Ja katused on kõrged ja ainus vaenlane tegelik. Likult on inimene meil linnas. Nagu näiteks Johanna No aga kui nad pesitsevad linnas ja maja katustel,  siis kus need süüa saavad värsket kala ja seda,  mida nad söövad. Kui nad 30 40 aastat tagasi linna elama tulid,  siis nad käisidki merel kala püüdmas ja pesitsesid katustel. Aga siis üha enam nad avastasid, et tegelikult  prügikastidest saab süüa. Igasugu poodide taga vedeleb eriti prügilates vedeleb väga  palju toidujäätmeid ja üha enam nad toituvad kõigest sellest,  mida inimene tegelikult vedelema jätab, nendele,  nii et tegelikult inimene ongi kajakad ise linna meelitanud. Kõigepealt ehitasime neile ilusad katustega majad  ja siis pakkusime neile ka süüa, nii et nad kajakad on meie  kingitused vastu võtnud ja sellepärast nad meil linnades elavadki. Kas siis on põhimõtteliselt niimoodi, et me oleme kajaka ise  külla kutsunud linna? Jah, täpselt nii ongi, kuigi võib-olla me ei mõtle sellele,  et, et me ise oleme neile selle küllakutse teinud,  aga nemad on selle väga lahkelt vastu võtnud. Ja siis on sellised porjesead nagu näiteks Johanna,  kes ei taha kaekatega koos elada. Jah, aga ma arvan, sellega võiks lihtsalt leppida  ja ära harjuda, sellepärast et tegelikult on need ilusad  linnud ja ega need ei maksa nii palju. Aga no vaata seal üks väike kajaka pujuke lennupüüka. Kuidas ta lennata? Et kas need suured on nõmme ja väiksed, on need väikesed pojakesed? Ei, tegelikult see ei olegi nii lihtne, et,  et väiksemad kajakad on pojad ja suuremad on vanemad. Ja kuigi noh, me vaatame küll, et on kajakad  ja need on päris ühesugused, näevad välja ju,  et kõik on enam-vähem valget värvi. Kõigil on lestad, ujuvad väga hästi nendega märjaks nad ju  ei lähe, Nad on kogu aeg vee sees, aga nad ei märgu  sellepärast nagu peaaegu kõikidel veelindudel. Neil on selline määr, millega nad ennast kokku määrivad. Et, et nad ei, nad ei lähe märjaks ja nad ei upu ära. Nad lendavad väga hästi kõik ja vaata, kuidas nad vee kohal  lendavad või, või kõrgemal, et nad ei rabele kogu aeg tiibadega,  vaid nad oskavad väga hästi ära kasutada õhuvoole  ja tuult. Ehk siis tegelikult nad säästavad oma energiat ja,  ja liuglevad hästi õrnalt. Noh, inimene ei ole veel leiutanud sellist aparaati,  mis nii hästi lendaks, kui kajastas. Aga tegelikult, kui hoolega vaadata, siis nad on päris eriilmelised,  et neid on tegelikult Eestis kuus liiki. Ja ja noored ja, ja vanad näevad veel väga erinevat nägu välja. Pealegi kajakalapsed ei saa suureks ühe aastaga,  vaid mõnel kajaka liigil läheb neli aastat. Just ja nad näevad igal aastal veel erinevat värvi välja. Tegelikult neid kajakaid on väga palju erinevaid. Vanematel. Selle järgi vahet ei tehta, kuigi ma pole  nii lähedalt vaadanud, võib-olla need pisikesed kortsud  tekivad küll aga on see, et, et vanavanemad linnud on  heledad ehk siis noh, selles mõttes nad halliks ei lähe. Aga küll jah, noored on tumepruunid ja igasugu laigulised  ja siis, kui ta on täiskasvanud, siis ta on hele. Mina arvasin, et need kaekad, kes on pruunid,  on lihtsalt ennast ära määrinud. Tegelikult need kõige pruunimad kajakad ongi  siis kõige nooremad. Kõige nooremad jah, kes on siis koorunud näiteks tänavu  kevadel ja suvel nemad on päris sellised tumepruunid  ja see on lausa sellised, mustad tähnid võivad sees olla sulestikus. Ja siis nad muutuvad niimoodi iga aastaga natukene,  tuleb valget juurde ja muutub kirjumaks. Ja siis lõpuks, kolmandal või lausa neljandal aastal on see  pruun täielikult kadunud. Viimane piirkond, kuhu see pruun värv jääb,  on ikkagi veel pea ja kael ja selle järgi saab näiteks  kolmanda aasta hõbekajaka ära naerata, et et tal on veel. Ei, ta ei ole hõbedane, ta on lihtsalt selline nimi. Aga, aga selle pruuni värviga on nii, et mõnel väiksemal  kajaka liigil toimub see kiiremini. See suureks kasvamine ja täiskasvanu sulestiku saamine. Aga sa ütlesid enne, et on kuus kajaka liiki,  millised need on? No kui nüüd alustada Eestis pesitsevatest kajakatest,  nii et maailmas on palju rohkem, aga Eestis on nüüd kuus  ja kui alustada kõige väiksemast, siis on olemas kajakas  nimega väike kajakas. Ta on kõige väiksem ja ta pesitseb Eestis,  mõnikord pesitseb, mõnikord mitte, teda on üldiselt väga harva,  nii et, et teda, teda me linna vahel mere ääres peaaegu ei näegi. Aga keda, keda on päris tihti näha, on naerukajakas. Ta on jah oma nime saanud oma häälitsuse järgi. Ta teeb sellist naeru, naerulaadset häält  ja ta on üldse väga lärmakas ja tema tunneb ära väga  lihtsalt sellepärast et pesitsuse ajal on,  on tal musta või pruuni värvi pea. Ja talvel see pea läheb küll valgeks, aga natukene jääb noh,  kuskil silma tagant nagu kuklast jääb natukene seda,  seda sellist triipu tumedat triipu jääb alles. Ja nemad ongi need väikesed kajakad, keda  siis võib-olla mõnikord peetakse kajakapoegadeks. Siis kui nüüd suuruse järgi edasi minna,  siis on olemas kalakajakas, kes siis ei ole mitte kala kalanägu,  vaid kui kala moodi, vaid ta, eks ta peamiselt oma toidust  ikkagi on saanud nime. Ja tema on selline. Vaat et võib öelda, et kõige looduslikum kajakas sellepärast,  et ta küll pesitseb katustel, mõnikord, aga ta toitub ikkagi  muru peal või, või meres ja kalakajakas ei lähe niimoodi  kuhugi prügikasti sobrama, et see on selline kindel reegel. Nemad on jäänud nagu truuks veel oma oma looduslikule  toidule ja käitumisele. Siis on olemas suur, peaaegu hanesuurune ja,  ja musta mantliga. Ta mantlit pole seljas, aga need tiivad on tal musta värvi  ja kui ta lendab, siis jääb selline patmani mulje. Tema nimi on merikajakas ja ja tema on suur  ja tugev ja hirmus ja näeb väga uhke välja. Seda Eestis väga palju pole, aga samas ta on selline põline  ja ta on aastaringselt kohal, mõned aat liigid rändavad,  aga tema on alati kohal. Ja, ja tema on selline, noh nagu nimigi ütleb alati mere  ääres kuskil kivi peal peab, peab valvet oma territooriumi  üle ja tema ka linna väga ei kipu. Aga mõnikord siiski siiski lendab üle ja  siis on kohe näha, et, et on selline suur  ja kohe nagu mingi kotka moodi. Mõnikord jätab mulje. Merikajakal on selline väiksem poolvend nimega tõmmukajakas. Just tõmmu ta on samasugune musta mantliga nagu meri,  kajakas, ainult et ta on pisut väiksem, natukene saledam  ja jalad. On tal natukene teist värvi. Et, et tegelikult on jalgade värv, on ka kajakatel üks  selline määramistunnus, mille järgi võib neil vahet teha. Aga jalgu alati lennus kajakal ei näe, tal ei ripu,  need on nagu lennukil sisse tõmmatud, lendab. Just aga nüüd see kajakas, kellega linnainimesed vast kõige  rohkem kokku puutuvad, tema nimi ongi hõbe,  kajakas. Kuigi teda nimetatakse ka prügikajakaks  ja prügikolliks ja, ja kilekotikajakaks ja tal on palju  selliseid uusi rahvapäraseid nimesid, aga tegelikult on ilus  nimi hõbekajakas, ta on küllalt suur ja ta on see mantel on  tal halli värvi. Pisut ikka väiksem, aga samas kui lähedalt vaadata,  kui ta istub kuskil rõdu serva peal vaatab hommikul kell  viis selle vastu selt rõdu serva pealt, siis ta näeb ikka  väga suur ja, ja, ja tige välja ja võib-olla tema selline  tugev nokk ja selline karm silmavaade on  ka üheks põhjuseks, miks, miks nagu inimesed peavad neid  linnakajakaid tigedateks ja kurjadeks ja  ja tegelikult, eks ta välimus ongi selline,  noh pisut agressiivne, aga tegelikult oma loomult on ta  sõbralik ja hea. Eestis elavad siis väike kajakas. Naerukajakas. Kalakajakas. Merikajakas. Tõmmukajaka. Ja hõbekajakas. Kaegadel on ju lestad ja lestad on ujumiseks  ja maa peal käimiseks. Aga sa ütlesid, et nad on ka rõdu peal, istuvad. Et kas nad saavad siis igal pool puu otsas käia  ja traadi peal ka istuda. No päris igal pool, nad ei saa istuda, aga,  aga arvestades nende lestede suurust ja seda algset eesmärki,  miks need lestad on ikkagi, et sõuda edasi vees,  siis nad on tegelikult väga osavad küll. Et väiksemad kajakad näiteks nagu kalakajakas On võimeline  istuma tõesti puuoksa peal. Ja, ja noh, hõbekajakes istub selle rõdu serva peal,  sest rõdu serv ei ole väga peenike, seal saab  selle lesta ära mahutada, aga tal ei ole selliseid suuri küüniseid,  mille, millega ta saab ümber kinni haarata et ta tegelikult  peab tasakaalu hoidma väga hästi, selles on nad  ka kõik väga osavad. Aga kalakajakas tegelikult mõnikord võib pesitseda isegi puu otsas. Ta ise sinna pesa ei ehita, aga ta võtab sellise puu,  kus on eelmisel aastal vares elanud varesepesa sisse,  tassib paar-kolm oksakest ja, ja dekoreerib  selle ilusti ära enda maitse järgi. Ja siis istub seal näiteks männiladvas puu otsas  ja see vaatepilt on päris kummaline, et et tegelikult Kunagi väga ammu, kui kajakaid Eestis oli üldiselt väga vähe  siis mõned kajakad elasid ka praegu, mõned veel elavad  rabades ja rabas ei olegi ka eriti head kuiva kohta,  kui, kui mõnikord ka madala rabamänni ladvast. Ja ja kajakaid nüüd linna vahel puu otsas istumas näeb  siis kui, kui otsida. Ja, ja mõnikord teevad lausa puuharude vahele,  sinna, kus on varem varem pesa teinud, siis istuvad,  istuvad ka seal, aga aga see ei paista väga silma. Aga kraadi peal nad ei saa istuda, sest lestad on meil liiga  suured selleks. Ja ega neil pole ka väga vaja seal kraadi peal istuda,  nad ei mahu sinna ära. Aga sa ütlesid enne, et kajakad dekoreerivad oma pesa  niimoodi nagu vastavalt oma maitsele, nagu inimesed oma  korterit kaunistavad, et mis need siis sinna juurde viivad? No kajakal on, see, need maitsed on, on küllalt erinevad ilmselt,  aga, aga need nad lähtuvad peamiselt ikkagi sellest,  et, et pesa oleks turvaline, et munad sealt ära ei veereks. Ja sellel on ka oma põhjus, miks nad seda pesa  nii väga nagu nagu mõned teised linnud ei vooderda pehmete  sulgedega ja ehita väga kaua. Sellepärast kajakad on loomult maas, pesitsevad  ja maas pesitsevatel, lindudel on nii, kui pojad kooruvad,  siis nad ei jää sinna pessa, väga kauaks. Nad üsna kiirelt õpivad jooksma ja nad kaitsevadki ennast niimoodi,  et nad jooksevad pesast ära ja varjavad ennast kuskil  rohututtide vahel. Nii et puu otsas pesitsevatel lindudel ei ole muud teha,  kui nad peavad ootama, millal neil tiivad kasvavad  ja millal nad lendavad. Ja sellepärast nad peavad pesas veetma nädala kaks-kolm  suurtel lindudel isegi üle üle kuu, poolteist kuud peavad  istuma pesas, aga kajakad õpivad kohe jooksma. Sellepärast see pesa sisu ei ole olnud nii väga tähtis,  peaasi, et ta oleks munade ajal turvaline. Me saime Aarni jutust aru, et looduses elavate kajakate elu  on palju raskem kui linnakajakatel. Nad peavad endale ise toitu otsima ja oma mune  ning poegi luuravate vaenlaste eest kaitsma. Linnas on aga inimesed igale poole toitu ripakile jätnud  ja kajakatel ei olegi muud kui lasta hea maitsta. Muidugi nii ilus nende söögilaud päris ei ole,  kui meie autoga ette kujutasime. Ja see on nii ja naa, mõned kajakaliigid jäävad meile siia  ka talveks, näiteks nagu merikajakas. Ja samas on kajakaid, kes lendavad vaikselt lõuna poole,  aga samas nad asenduvad põhja poolt tulijatega. Ja sellepärast me ei saagi nagu aru, et,  et on tulnud uued kaekad, sest nad näevad täpselt samamoodi välja. Aga samas, kui nüüd meri jäässe läheb ja nad ei saa enam  kala kätte, siis nad ikka koonduvad loomulikult sinna,  kus on, kus on lahtine vesi ja kus nad saavad süüa. Aga kuidas sa saad aru, et need on teised kajakad. Vot ega näo järgi ei saagi, aga seda on uuritud juba juba  kaua ja just rõngastamise ja erinevate satelliit  ja GPS saatjatega on, on viimasel ajal sellele jälile saadud,  et nad tegelikult vahetuvad välja meil siin talvel. Kas rõngastamine on see, et sa paned linnule rõnga jala  külge et seda ära tunneks, nagu just. Aga mis kasu sellest rõngastamisest üldse on? Niikuinii sa paned ju sellele rõnga kajakale külge  ja siis ta lendab minema. Ja aga samas kui see kaekas ükskord kätte saadakse,  jälle, siis on hea vaadata, et kust ta pärit on,  kus see rõngas tali külge pandi ja sellepärast  rõngastataksegi ainult poegi, et neid on kõigepealt lihtne  kätte saada ja see annabki infot, et kus nad sündinud on  ja kuhu nad siis hiljem lähevad. Ja kajakel on mõlemas jalas on erivärvirõngad  ja need värvid näitavad siis värvide kombinatsioon,  mis järjekorras nad on, see näitab siis ära,  et kust riigist nad pärit on, mis aastal need rõngastati ja,  ja mis ta siis, kust ta täpselt pärit on,  et mis ta nimi on ja kes ta vanemad on ja  siis saab vaadata ka näiteks kivil istuvat kajakad. Kui vaadata pink iga või, või teha pilti,  siis saab juba ka nii-öelda elusal kajakal vaadata,  kust, kuhu ta liikunud on oma elu jooksul  ja niimoodi saadaksegi teada, kuidas kajakas rändab ja,  ja mida ta teeb tegelikult. Aga kui sa vaatad binokliga ühte kajakat,  siis tal on, kui tal on jalg üleval, siis ta on natuke  salapärane sellepärast, et ta ei näita kõiki värve. Ja siis ta näitab, ei teagi, kas ta näitab seda,  kust riigist pärit on või, või midagi muud,  aga kõik kogu infot ei näe, aga siis peab lihtsalt olema  hästi palju kannatust ja peab ootama, millal ta see jalg ära väsib. Ja siis ta vahetab selle teise jala vastu,  siis peab ära tabama selle hetke, kui tal mõlemad jalad on  korraga kivi peal. Aga õnneks selle ootamise vältimiseks on  ka välja mõeldud veel veel uus lahendus,  ehk siis mõnedele kajakatele pannakse GPS saateid  ja need annavad kogu aeg signaali. Kas kõige suurematele uhkemate? Ja suurematel sellepärast, et eks see saatja ise  ka natuke kaalub ja see pannakse kas keha külge näiteks  ja siis tal on vaja veel energiat, et, et töötada  ja sellepärast on väike päikesepaneel ka veel  selle saate küljes ja see on tal siis niimoodi selja peal  ja kui ta lendab, siis päike loeb seda paneeli  ja annab energiat sellele saatele. Ja siis teadlased saavad niimoodi arvuti tagant tõusmata vaadata,  kuidas täpikesed kaardi peal liiguvad. Aga kui päike ei paista, kas siis teadlane ei saagi teada,  kus tema sõber kajakas on? Ja nii ongi jah, et natukene, need ilmselt salvestavad  ka energiat, et võib-olla ühe signaali veel saadab,  aga kui on pikalt pilves ilm, siis mõni päev jääb registreerimata,  aga seda huvitavam on hiljem vaadata, kus ta välja ilmub  kaardi peal, et kui mitu päeva on olnud salapärane vaikus. Aga ma saan küll täiesti aru, miks inimestele kajakad ei  meeldi väga, sest mulle ka tänava niisuguse alale see pole  üldse tore. Jah, seda küll, et eks nad kakavad igale poole,  ega nad ei vaata kuhu, kuhu nad kakavad,  et et inimeste peale autode peale, mis on päris suur probleem,  inimesed on päris kurjad ikkagi, kui õhtul pargid musta  värvi autohoovi ja hommikul on valge või,  või on nagu lehm selline kirju. Aga mis nad veel teevad? Kindlasti üks asi, mis häirib, on see, et nad prügikastist  süüa otsides tõmbavad kogu prügikasti sisu ju välja  ja mööda mööda parki näiteks tõmbavad laiali  ja ega nad tagasi ei pane mitte midagi, mis nad sealt  leiavad selle, nad söövad ära ja ülejäänud jääb laokile. Ja siis ongi tegelikult täitsa põhjusega ju majahoidjad  ja kõik on kurjad, et, et nagu oleks pätid laiali loopinud. Nii et üks mure on see, et kajakad kakavad igale poole. Teine mure on see, et nad tõmbavad prügi laiali  ja tagasi ei pane. Aga nad suudavad tegelikult palju-palju hullemaid asju korda saata. Kas maavärinad ja orkaane ja katastroof siis asju? Ei, nii hull asju mitte, aga nad teevad sellist näiliselt  süütut asja nagu poetavad sulgi. Mis nendes paha siis on? Ilus ilusad sulgedes on paha see, et kui need sulge,  koguneb palju kokku näiteks tänaval nad jooksevad koos veega  kuhugi vee äravoolu renni ja sealt lähevad alla. Aga kui näiteks katustel istuvad kaekad ja tegelikult  kajakad tegutsevad ka katustel väga palju  siis kui nad seal igal õhtul istuvad, ööbivad  ja iga kajakas poetab paar sulekest. Ja kui vesi viib nad kõik kokku sinna, kust see vesi peab  katuselt ära minema, siis see läheb umbe. Ja Eestis on selline asi juhtunud, et, et läks täiesti umbe,  vesi ära ei voolanud ja siis oli hästi vihmane suvi. Kogu see vesi jäi katusele pidama ja lõpuks vesi kaalus  nii palju, et katus kukkus kokku. Selle tõttu, et kajakad käisid seal istumas. Nii paha on sellest mõelda, kui sul maja koguks kokku  ja siis läksid veel kajakad ka tuppa. Aga mida meie teha saame, et meil katus sisse ei kukuks? No me saame käia katusel ja vaadata, et kas need vee  äravoolurennid on nüüd puhtad ja ega see liiga võib-olla  sulge pole kogunenud. Aga miks mitte, lähme vaatame kohe. Oh siit läheb tervet linna. Vanaema ei luba mul üksi kunagi katusel käia,  aga alati siin on väga-väga hinge, see on natukene kõrge  ja jube ka. Meelest. Üksi ärge kunagi minge katusele, alati tuleb võtta kaasa  keegi lapsevanem. On keegi, kes, kes on kindel, et ütlesid Kallesid. Näete, seal katusel ongi väga hästi näha,  kuhu, kuhu hõbekaekas pesa teeb. Et seal on ilusti korstna jalg ja selle korstnajala taga on  ainus selline koht, kust munad ei veereks alla  ja kui on tugev tuul või vihm, et siis samamoodi  nii munad kui, kui pojad on seal hästi turvaliselt. Et sellepärast nad eelistavadki katustele teha,  noh ainult sellistesse kohtadesse, kus miskit liikuma ei hakka. Nii et kui on täiesti sile katus, siis sinna kajakas  pesitsema ei lähe. Ja praegu paistabki, et seal on kolm poega,  on päris suured, nad on tumepruuni väära sellised väiksemad  kui teised. No nad on, tunduvad jah, et nad pole veel päris nagu  lennuvõimeliseks saanud, aga nad on juba  nii suured, et neil on juba tiivad ja, ja aga nad ise süüa püüda. Muidugi nad ei oska, nii et nad praegu nuruvad vanemat,  et süüa ja teevad seda nii kaua, kui nad midagi saavad. Aga siis, kui kajakas tuleb ja teeb minu katusele pesa,  et mis ma siis peaksin tegema, et mul katus alla ei kuku. No esiteks võiks katus olla selline, et kajakas ei saa sinna  pesa teha kui sa ei taha teda sinna, aga kui ta juba sinna  tulnud on, siis muidugi teda ei tohi seal häirida,  et kui ta juba on võtnud nõuks, et ta seal hakkab elama  siis tuleb tal seal rahus last elada. Ja kui sa kardad seda, et, et ummistab selle katuse vee  äravoolu ära, siis ise ära kindlasti mine sinna turnima,  vaid las keegi, las keegi täiskasvanu käib ja,  ja vaatab aeg-ajalt, et see on kõik, on puhas  ja korras. Aga kindlasti ei tohiks neid hakata sealt  peletama või, või ära ajama, sest noh ka nendel on ju õigus  elada ja kui nemad arvasid, et sinu katus on kõige parem koht,  siis ma arvan, et sa võiks selle üle uhke  ja õnnelik olla.
