Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervideret. Jätkame oma seiklust Laagose saartel, kus taimestik ja loomastik on kujunenud hoopis teistsuguste ökoloogiliste tingimuste tulemusena kui Lõuna-Ameerika mandril ja kus iganes mujal. Needsamad taimed ja needsamad loomad ongi meie tänase saate peategelased. Näiteks kui alustada sõnapaarist Darwini vindid, siis peaks ju olema üks ilmekamaid märksõnu Galapagose loomastiku kohta üldse. Kes nad siis tegelikult on, Darwini vindid? Darwini vindid ongi tegelikult päris keeruline teema ja kui väga lühidalt öelda, siis see on üks rühm linde, kes kuuluvad täiesti erinevatesse riikidesse ja väga lühidalt öeldes, üks osa nendest on värvulised kelle najal tõestas Darwin, et nad isoleerituna erinevatel saartel kujunesid omaetteliikideks või alandlik. Sellise kummalise helipildi salvestasin ma ühel õhtupoolikul Galapagose kõige kirdepoolsemad saarel Genoveesa saarel. Ja kui seda natukene kommenteerida, siis imeline vile kuulub mask Poolale ja, ja see imeline, niisugune drillerdus või või niisugune kulistamise taoline hääl, see kuulub jälle fregatt linnule, mõlemad väga efektsed Galapagose linnustiku esindajad. Ja kui nüüd vähemalt näiteks nendest kahest linnust rääkida, siis mask, suula kuulub soolade perekonda sulada niisuguse pika ja saleda kaelaga linnud, umbes hanesuurused. Ja nad on levinud, et üle maailma erinevad liigid. Ja nad püüavad ookeanil niimoodi kalu, umbes nagu pommitaja artikeeriksid. Et hästi kõrgel vee kohal ta paneb tiivad kokku ja kees, kukub nagu kivi vee alla kalaparve keskele ja napsab sealt kala, et Uus-Meremaal rännates me rääkisime ühest teisest soolaliigist, aga, aga siin Calapagosel oli siis see, kes häält tegi, see mask, suula, tema tunnus on sisse Ta heleda sulestiku peal on nagu siin näo osas on niisugune nagu tume mask ette tõmmatud. Ja see on ainult üks kala Lagose soolaliikidest, seal on kaks veel ja, ja need on veel efektsemad linnud. Üks punajalg-soola ja teine on sinijalg-soola ja nimed ütlevad täpselt, et juba eemalt, et vaatad ära, et üks oleks nagu oma suurte jalgade ja lestadega kastetud erepunasesse värvipott. D ja teine oleks nagu kastetud mingisugusesse eresinisesse värvipotid ja oma jalgadega loodus nalja teinud, nad on ikka niivõrd naljakas ja värviline, ta hakkab väga kaugelt silma ja, ja nad on omamoodi igaüks, kes neid korra seal näeb, see enam neide unustada ei saa ja ei usu lihtsalt oma silmi. Aga fregattlinnud on ka muidugi fantastilised, et nendega me kohtusime just sealsamas kena Vesa saarel, kus Eli piltki sai salvestatud ja esimene kohtumine eemalt vaatad seal niuke madalat põõsastikud, niuke tunnet, põõsaokste vahele on kinni jäänud punane õhupall suur õhupall ja lähed lähemale, siis vaatad, õhupalli küljes on ka lind. Ja see lind on, on päris suur niisugune noh, võib-olla haigro suurune tume Musta värvi ja siin ütleme, noka all kaela peal hiigelsuur erepunane õhupall. Täiesti täiesti uskumatu pilt, et ikka võimalikult kaugele näha oleks just, ja tema muidugi tahab ainult äratada tähelepanu seal isalind ja kui ta oma selle õhupalli täis puhunud, siis see tähendab, et et ma tahan väga meeldida ühele ema fregatt linnule. Ja ongi teadlased välja selgitanud, et emad valivadki välja kõige suurema säravama õhupalliga isaseid, regatt, linde, ja seal nad siis põõsast lihtsalt istuvad niimoodi oma õhupallidega ja praegu, kui me seal olime, see oli aprillikuu, siis oli just fregattlindude pulmad aeg, mis tähendas siis seda, et, et ühes orus oli kogu põõsastik täis neid punaseid õhupalle, see oli, see oli niisugune vaatepilt, noh asjatundmatule võib-olla võiks seostada mingi nõukaaegse mai paraadiga. Aga, aga seal looduses ja meie teejuht Victorit, et see on ikka väga haruldane, et nad siin kõik niimoodi koos on. Aga tõesti väga eriline, eriline lind. Ja kui ma nagu lähemalt, et niimoodi hoolikamalt vaatasin, millesse pallikest ikkagi siis koosneb seal imeõhukene nahk, seal ei ole üldse peal sulgi ja, ja ta on nii õrn ja habras. Et ma küsisin selle meie Victor mendi käest. Aga et kas tal ei või see siis vahel nagu viga saada, kuidas teravate okste vahel on ja ta ütles, et vahel väga harva võib see juhtuda. Esiteks ütles ta, et isalinnul kulub selle oma õhupalli täis puhumiseks vähemalt pool tundi tõsist tööd siis on seda uhke ja ilus peibutusolemas ja siis ta ainult on seal põõsaste vahel ja hoiab õhku seal sees ja see on tema jaoks suur pingutus. Aga kui juhtub, et, et vahel juhtub, et mingi teravoks teeb augu siin sisse sellesse väga õrna kilesse siis on nii-öelda selle fregattlinnukarjäär päril alatiseks kriips peal, sest ta ei saa mahu palli oma kõige suuremat kaunistust täis puhuda. Ta ei ärata ühegi emalinnu tähelepanu ja ta ei saa enam iialgi järglasi. Ja nende fregatt lindudega muidugi kui nad üleval taevas lendavad, see on ka ikka päris kummastav vaatepilt, neil on hästi sale keha pikad jalad niimoodi tahapoole pikalt välja sirutatud, hästi saledat tiivad ja ta hõljub õhus nagu mudellennuk. Et ühesõnaga tohutu kaua hõljuda niimoodi, et kordagi ei liiguta tiibu. Ta on üliosav manööverdaja ja ta kasutab tõusvaid õhuvoole ja püsib nendes niimoodi tundide kaupa ookeani. Jumal ja tema kombestikus on üks joon, mis on ka ikka väga heast küljest, ei, teda just ei iseloomusta, aga Tal on natukene niisugusi, vargakombeid, et-et, see lihtsalt kuulub selle liigi juurduda. Virutab näiteks pesaehituse ajal naaberpesast pesamaterjali. Tundub, et seal on parem jah, et ikka naabril on parem. Mõnikord isegi võib rünnata võõraid pesasid ja seal linnupoegadele otsa peale teha. Aga ka toidu hankimisel ta tegelikult on väga osav toidu nokia ta ookeani kohal madalat liueldes haarab nagu lennu pealt veepinna lähedal oleva kala. Aga talle meeldib väga krattida ja oma silmaga nägin, et seesama suula, kes on niisugune tubli töömees, ikka püüab kalu ja Liiduma perele lendas seal ookeani kohal ja nüüdse fregattlind, kes on palju osavam manööverdada. See sättis ennast talle lennu peal siia kõrvale ja müksas teda niimoodi ootamatult. Ja suula muidugi läks ähmi täis ja pillas oma kala noka vahelt ja fregattlind õhust püüdis selle kala kinni ja lendas minema. Tüüpiline trikk, regatt linnale. Et sihukene. Uskumatu, et niisugune üpriski niukene, värvikas tegelane mitmes mõttes. Ja küllaltki vist ainulaadne nähtus looduses või mitte. No vähe on jah, niisugusi sarnaseid variante, need on need niisugused, et nii-öelda Kleptomaanlikke kalduvustega linnuliigid ja ravile ei allu, ravile ei allu ja, ja nad ei ole päris noh, lootusetud selles mõttes, et teadlased on selgitanud, et umbes viis protsenti toidust nad siis virutavad, aga ülejäänud Nad ikka püüavad ise. Nii et niisugune väikene niisugune nõrkus on. Ühesõnaga väike suli siia. Eksid kalduvused väikestele suli tempudele. Aga kõigi nende Galapagose lindude puhul on üks asi, mis täiesti rabab, on see, et loomad näiteks seesama mask soola ja fregattlind. Et meile ka öeldi niimoodi, et te võite minna kuskile viie meetri kaugusele sellest linnust, nad on täiesti lennuvõimelised. Ja nad püsivad paigal, ajavad oma linnuasju ja nad ei tee inimesest üldse välja. Ilmselt paljud neljajalgsed ja sulelised ja karvased seal Calapagosel nad ei karda inimest. Just, ja see on väga veider, sest kogu sinu elukogemus on looduses teistsugune, kaasa arvatud ka Eestis ja maakeral ma olen ainult ühes paigas sarnast kohanud ja see oli Antarktikas. Ja põhjus ikka tõesti see, et, et juba mitu põlve neid liike on kasvanud sellisena, et nad seda imetajat nimega inimene ei pea kartma, sest sealt ei tule mingit ohtu. Hoopiski nagu, nagu hoiatada. Ja see on väga niisugune imelik tunne väga lähedalt jälgida selle kasvõi selle sinijalg-suula, neid suuri ele siniseid lestasid niimoodi või selle linnuimeõhukese kestaga õhupalli seal kurgu all siis see on väga elamuslik ja, ja koguni ühel saarel oli niimoodi, et tuli hoopis üks niukene, pisikene lind võis olla näiteks kärbsenäpp. Et mul mõtlesin fotoaparaadi välja, et hakkan pilti tegema ja ta lendas mu objektiivi peal, maandusin objektiivi peale ja siis tõusis lendu natuke hüppas seal edasi-tagasi lennates niimoodi objektiivi uuesti maandus objektiivi peal. Muidugi ma ei saanud sellest pilti teha, aga elamus oli ikka tohutu. Täiesti. Tähendab normaalse inimese mõtlemisega, sa mõtled, et neil on midagi viga? Tegelikult on täpselt vastupidi, et inimese ja olendite suhted Calapagosel on teistsugused kui mujal maailmas ja nad usaldavad inimest ja, ja see ikka teeb südame soojaks, tegelikult kui sa seda seal koged ise. Ja seal on ka muidugi näiteks niisugune lind, kes isegi siis, kui ta tahaks ära lennata, siis ta ei suuda ära lennata ja ja sõitsime temast paadiga mööda, ta oli kaljunuki peal natukene meie kohal ja koljunuki peal vaatad, et kormoran ja kormoran ta ongi ja see on siis lennuvõimet, too kormoran ja väga haruldane kormoranide hulgas, tal on tore eestikeelne nimigi olemas karbas ja et nad on lennuvõimetud ja inimene neid ei kimbuta, siis nad võivad siin rahulikult edasi elada, nii nagu nad on siin aastatuhandeid elanud. Nimelt on Galapagose veed nii kalarikkad, et see kormorane liik on kohastunud sellega, et mis mõtet on lennata, kui sa saad ujudes kogu toidu kätte ja ta lihtsalt tiivad on taandarenenud, nii et ta muide seal kaljunuki peal, kui me teda vaatasime, siis ta sirutas tiibu laiali, nii nagu meie need kodumaised kormoranid siin nad kuivatavad oma tiibu niimoodi tuule käes, samamoodi ta tegi, aga need tiivad olid nii lühikesed, et noh, vaatame, et tõesti, et kõndistanud tiivad, no nendega ei saa tõesti lennata. Teisisõnu need tiivad oleks võinud olemata olla? Jah, kuigi ma arvan, et vee all ta isegi kasutab neid kuidagi nagu, nagu aerutamiseks, aga, aga igal juhul lennata pole tal tarvis, sest kalaveed on nii rikkalikud. Et küll ei lenda, aga sellest ujub ülihästi ja, ja tihti on tal kõhu täis kindlustatud. Ja, ja need Galapagose linnud on muidugi nii mitmekesised, et ainuüksi juba nende pärast tasub Galapagose reis ette võtta. Aga noh, peale lindude on seal veel palju kummalisi loomi, aga ühest ei saa üle ega ümber seal see elevantkilpkonn maailma suurim maismaa kilpkonna üldse. Ja meie kohtasime selle maailma suurima maismaa kilpkonnaga päris mitmes kohas kahes paigas, kus neid praegu siis nagu hoitakse, kaitstakse taastatakse ja kahes kohas ka vabana looduses nägime neid. Ja taust on ju selline, et kunagi elas Galapagose saarestikus kokku 15 erinevat, et elevantkilpkonna alamliiki ja me oleme oma varasemates saadetes kõnelnud, kuidas inimene neid piiramatult hävitas ja selleks ajaks kui loodise, Galapagose rahvust Mark olid juba neli alamliiki lõplikult hävitatud, et neid ei olnud võimalik taastada. Ja praeguseks hetkeks, nagu me eelmises saates rääkisime, lisandus veel üks lõplikult välja surnud liigse kelle viimane esindaja oli üksildane George Pinto saare alamliik. Ja nüüd on neid 10 liiki järel. Aga ligi poole sajandi pikkuse väga visa tööga on nüüd enam-vähem paljundatud neid väljasuremise äärel olevaid alamliike, nii palju, et praegu võib öelda, et väljasuremise ohus need 10 alles jäänud enam ei ole. Ja just nendes paljunduskeskustes saine näha, et kuidas taastamine, nende alamliikide taastamine ja tegelikult lähedalt vaadates toimub. Üks paik on siis seal Santa Cruzi saarel siis Darwini Uurimiskeskus ja, ja teine on veel siis, kus me käisime, oli hoopiski Isabella saarel ja see oli ka nende elevantkilpkonnade paljunduskeskus ja mida sa seal näed, seal on niisugused suured hõredega piiratud territooriumid ja igal territooriumil on eri välimusega hiigelsuuri kilpkonni. Et ühedel on näiteks pikad kaelad, noh nagu kaamelil peaaegu piltlikult öeldes, teistel on hästi lühikesed ühede, nagu see kilp on, on hästi ümar, teistel on niisugune hästi lame ja igalühel on mingi välimuse erinevus, erinevad alamliigid. Ja nüüd nende vanemad, tegelikult saadakse siis mune. Need munad inkupeeritakse väga ettevaatlikult inkubaatorites välja ja hakatakse neid kasvatama. Meile näidati ka neid väikseid kilpkonnapoegi selle hiidkilpkonnapoeg, kui ta munast koorub, ta mahub peopesa peale ära ja sõrmega tohtis ka katsuda. Kilp on täiesti pehme sellel väga noorel kilpkonnapojal ja siis teda kasvatatakse, toidetakse poputatakse, kuni ta saab nii suureks, et ta suudab iseseisvalt looduses toime tulla. Ja siis viiakse see alamliik, keda nüüd siin on siis paljundatud tagasi sinna, kus tema esivanemad kunagi elast. Et selline selline tegevus käib seal kogu aeg ja meie nägime ka nüüd looduses. See oli tõesti ikkagi haruldane juhtum, kui sa näed praegusel ajal Calapagosel neid vabaduses vabalt liikuvaid elevantkilpkonn ja me nägime kahel saarel neil. Ja neid oli ikka niivõrd südantsoojendav jälgida väga lähedal ei või minna kuskil ütleme, mõne meetri tri kaugusel peavad olema ja oled paigalt, märkasin, kui ta märkab, siis ta tõmbab pea niimoodi välkkiirelt kilbi varju jätta liikumatult sinna nagu üks kivipaigale. Sa ei jõuagi ära oodata enne, kui ta sealt uuesti ettevaatlikud pea välja pistab. Temal on aega küll, ta võib seal niimoodi pikalt olla, loomulikult tema elu koosnebki sellest, et kas tukkuda või süüa ja mõlema jaoks on aega terve elu. Ja kui jällegi sa saad niimoodi teda jälgida, et ta ei ärritu ja ei märka sind, siis on ikka, see on väga põnev. Vaatata sirutab oma, kuidas sööb, sirutab oma kaela niimoodi pikalt välja, nendib kael, läheb hästi peenikeseks, pöörab oma väikse pea niimoodi vilt ja siis teeb suu lahti, suus ei ole muide hambaid ajab selle ammuli ja siis võtame otsustava liigutusega niimoodi viltuasendis, tähendab rohututt ja tõmbab nüüd praksti maa, sest niimoodi kätte endale hammaste vahele. Ja siis hakkab seda vaikset mäluma. Aga sellega tal ei ole ka kiiret, nii et vahel lihtsalt mõlemast suu otsast rohutuustid tolgendamas üldse suud ei liiguta. Minut kaks, kolm ei viitsi kogu aeg. No võib-olla ta mõtleb oma väga sügavaid kilpkonna mõtteid sel ajal. Et igal juhul tema ei ole kiiret kuskil. Pisikesed kilpkonnad võrreldes nende hiiglaslike isenditega, mida meilgi ilmselt aeg-ajalt müüakse lemmikloomapoes, et nende liigutused on ju sarnased. No selles mõttes jah, et kilpkonnaolek ja üldine välimus on sarnane muidugi elevantkilpkonna keegi kindlasti endale kodus pidada ei saa, et see ta ei tohi. Aga neid väiksemaid, neid Jahniteraariumi loomi mingisse amatsioonest on nemad minulgi olnud kodus mingitel aegadel ringi tatsama seal ainult et lihtsalt see tuleb siis nagu kümnetes kordades nii-öelda suurendada ja võimendada. Et elevantkilpkonna kilbi läbimõõt võib-olla ikkagi meeter ja isegi rohkem, ta võib kaaluda ikka sadu kilosid. Et see on ikka nagu väike tanki lähedalt, vaatad siis see on huvitav, et isegi kui ta sirutab oma jalad ja kaelaselt kilbi alt välja nendel kaetud nihukeste päris võimsate soomustega väikene soomusmasin ja niimoodi ta seal aastamiljoneid vastu pidanud ja elanud nagu õiguanidki ja, ja täielikult kohastunud selle elukooslusega. Ja, ja nüüd inimene tuli siis ja, ja keeras selle tasakaalu paigast ära ja see, et inimene neid ära sõi, oli üks asja pool. Aga vähemalt sama hull oli see, et ju inimene tõi siia uusi liike. Sellest me rääkisime ka ühest erilisest kohust, kui siia toodi neid kitsi. Kunagi meremehed tõid, et siis on, las nad siin paljunevad ja pärast aastaid hiljem tore tulla ja värsket liha hankida. Ja papagoi seal polnud ju kitsedel kudu kitsedel mingeid vaenlasi, looduslikke vaenlasi ja vähenõudlikke loomadel oli süüa küllalt. Need kitsad, muidu ei vaja ju isegi magedat vett, Calapagosel polnud magedat, et see neid ei sega, sellepärast et nad saavad taimede mahlast oma vee kätte ja nad paljuneksid tõesti väga piiramatult. Ja kui inimene jõudnud veel mõnes paigas neid elevantkilpkonni nagu väljasuremise äärele viia, siis siis kitsad tegid seda kindlasti, sest nad sõid lihtsalt nii-öelda maa paljaks. Ja neil oli ühine toidunis mõlemal. Ja nüüd, kui siis loodise Galapagose rahvuspark siis oli üks esimene asi oli see, et et looduse taastamiseks tuleb tegelikult nende kitsedega midagi ette võtta ja hakati nendele siis jahti pidama päris tõsiselt, jaan peetud pool sajandit. Aga see ei ole sugugi lihtne. Näiteks kui nad ühe korra ühel saarel Isabella saarel. Me nägime kitsi neid kodukitsi, kes Eestiski tuleb sulle Mäkitudes lähemale ana leiba, eks ole. Nad olid mitmesaja meetri kaugusel paljal kaljunõlval ja nii kui nad meid nägid, panid tuul minema kõige paremad loomad üldse Calapagosel, keda ma seal kohtasin. Arusaadav kütitakse pidevalt, et on kütitud, aga see ei ole lihtne, sest nad on muutunud üliosavateks metsloomadeks, koduloomad peituvad osavalt, põgenevad imekiiresti ja noh, viimastel aastakümnetel on ikka ikka hirmsat vaeva nähtud, sellega on tehtud erinevaid trikke. Ja, ja noh, ütleme see küttimine näiteks on käinud niimoodi, et tervet kütibrigaadid niimoodi ahelikena kammivad tsaari samm-sammult läbi. Ja siis näiteks on erilised kitsekoerad, kes on välja õpetatud, kes lõhna järgi võtavad jälje üles ja juhivad kütid kitsedele jälile ja, ja neid on seal lugematul hulgal, siis nagu surmatud. Aga nad ikka paljunevad ka väga kiiresti alla, hästi edasi. Ja, ja vist alles ütleme üks kümmekond aastat tagasi tuli otsustav pööre ja inimene suutis nagu midagi tehasele kitsanuhtluse piiramiseks. Ja kui me olime Bella saarel, siis meie väga suurepärane teejuht Victor mündi ja näitas ühel mäenõlval, et vaadake, see on täis radasid nagu inimese jalgrajad. Ta ütles, et need on kõik kitsede tallatud aastakümnetega. Siin 10 aastat tagasi oli näha kitsi, praegu pole mitte ühtegi, need rajad rohtuvad ja siis me küsima, et kuidas siis see pööre nagu saavutate ja ta ütles, et noh, lisaks nendele endistele jahiviisidele on üks see, et on hakatud helikopteritest neid jahtima, et see on muidugi kallis, aga tõhus viis, sest Calapagosel ei ole kuskile peitu minna. Ja, ja teine on niisugune asi nagu juuda, kitsad, juuda kitsede teemade jäi ikka väga meelde. See on siis niisugune noh, ütleme bioloogial põhinev võte. Püüti kinni mõned ema kitsed, steriliseeriti nad, et nad ei saaks järglasi ning siis varasemal ajal värviti nad kas hästi eredat värvi, kas siniseks või punaseks. Praegu viimastel aegadel pannakse neile lihtsalt raadiosaatja kaela ja siis lastakse lahti saare peale vabalt minna. Ja loomulikult kõigi Mere kutse reeglite järgi ta otsib üles neid kitsi, kes seal saarel on. Ja siis kütid juba saavad signaali, eks ole, kus ta on ja kütitakse kõik kitsad, aga see Juuda kits jäetakse ellu ja tal on oma missioon ja siis ta läheb jälle järgmise kitsekarja juurde. No ja niimoodi ta reedab siis oma liigikaaslasi, eks ole, ise sellest arusaamatu, see on vastupandamatud refleksid, eks ole, mis teda sinna suunavad. Ja see on olnud tuisk. Väga tõhus viis, sest ta ise ju ka järglasi ei saa. Aga kogu aeg juhatab nende viimaste kitsede juurde. Praegu näiteks seal Isabella saarel on tõesti saadud need kitsad kontrolli alla ja veel mitmel teiselgi saarel. Nii et see on siis väga oluline samm, et neid samu elevantkilpkonni saaks üldse loodusesse lahti lasta. Sest see looduse kaitsmine Calapagosel ei tähenda seda, et sa kaitsed hoolikalt haruldasi liike, paljundab neid, sellest ei piisa. Sa pead sealt välja võtma võõrad liigid, kes ei kuulu sellesse algsesse kooslusesse. Sa pead taastama endised suhted loomade ja taimede ja kogu selle elustiku vahel. Sa pead ühesõnaga taastama selle haruldase elukoosluse seosed. Ja see on palju suurem ülesanne, kaitsta mingit üksikut liiki ja see on töö, mis kestab 24 tundi ööpäevas ja, ja selle peale kulub väga palju raha. Ja, ja seda on ka tehtud seal praegu juba võib öelda üle poole sajandi ja tegelikult seal Calapagosel olles, kui sa kohtad looduses praegusel ajal elevantkilpkonnasilmast silm või mõnda muud haruldust siis tegelikult peaks olema tänulik sisimas sellele väga sihikindlale tööle, mis on tehtud selleks, et taastada algne Galapagose elustik, elukooslus. Ja võib-olla lõpetuseks Charles Darwini lapselapselapselapse ja Ecuadori valitsust nõustava Galapagose fondi juhatuse liikme rändel kiinzis sõnad Galapagose on siiani loodusesõbra jaoks imedemaa, kus saab ujuda koos meri lõvidega istuda rannaliival koos iguanidega, kelle esivanemad on sellel planeedil Ena vähem samasugustena elanud juba paarsada miljonit aastat vaadata mõne meetri kauguselt fregatt linde ning sinijalg-suulasid pulmatantsu löömas, et elu jätkuks ja edasi läheks. Jah, et seesama mees on tõesti Charles Darwini veresugulane ja, ja teistpidi on ta mõnikord ka üsna kriitilisi noote heitnud selle Equadori Galapagose strateegia suhtes aga kahtlema. Ta on kindel, et, et praegusel ajal siiski Galapagose rahvuspargi loodus on vaikselt taastumas nendest haavadest, mida inimene andel aegade jooksul löönud. Ja selle tõestuseks on needsamad fantastilised linnuhääled, mida ma salvestasin Galapagose ühel saarel Genoweso saarel õhtul kell viis ja kus kostab väga selgelt muude häälte hulgas seda mask soola vilistamist ja Aafrikat, linnu kummalist kulistamist. Selline oli siis tänane saade Galapagose kummalisest loodusest, millest tuleb järgmine. Lähme vaatama Galapagose veeelu. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna helirežissöör maris Tombak Kuulmiseni nädala pärast. Kuulo.
