Tere, meie kolm nädalat kestnud ilmareis saab tänasega otsa  ilma ilma ta oleks maailm üks kurb paik,  aga täna näeme eriti vägevaid ilmatrikke  ja neid aitab meil seletada Ain, kallis. Aga enne kui me läheme tornaadode teema juurde,  peaksime vist igaks juhuks üle rääkima selle filmi ühe põhieesmärgi,  ehk siis tuletama meelde, miks on inimkonna jaoks  nii oluline mõiste 23 kraadi. Täpsemalt 23,4 kraadi sellepärast et seal loeb iga iga pool  kraadi või 23 on isegi juba selline number  ja kui sinna veel panna natukene vähemaks võtta  või lisada, siis see muudab meie noh, aasta aegu täiesti tundmatuseni,  nii et praegu Et jutt on siis maakera telje Kaldast, ja, ja see on praegu 23,4 ja see natukene muutub  kogu aeg ja kui, kui ta oleks hoopis teistsugune,  siis meie maailm näeks välja täiesti teistsugune,  siis ta oleks. Meil ei oleks selliseid ilusaid aasta aegu nagu meil praegu on. Filmis oli mindud ka ajalukku, oli natukene näidatud,  et kunagi on see kalle olnud teistsugune  ja on olnud maakera kliima ka natukene teistsugune. Jah, see see osa oli minule kõige põnevam,  näiteks see filmi lõpu lõpuosa, kus näidati,  millised olid vanad kliima ilmingud Sahara kõrbes,  see osa oli minu meelest, oli üks, üks vähemalt minu jaoks  oli selline uudsem osa, teised osad olid väga põnevad  ja väga ilusad. Kaadrid tormidest, eriti tornaadodest ja habuubidest,  aga ütleme ja teine osa ja üks osa oli veel põnev,  see oli just see osa, mis näitas, kuidas on saavutatud see  maakera selline kalle et maakera tabas selline suur teine  planeet või mingisugune teine taevakeha,  mis lükkas ta täpselt sellise kalde alla,  nagu ta praegu on. Täpselt ja see oli, minu meelest oli üks huvitavamaid osasid. No selles filmis tegelikult küllalt palju ikkagi pühendati  aega ka niisugusele ilmanähtusele nagu tornaadod  ja seal oli väga ilusaid plaane kaadreid võetud sellest ilmanähtusest,  aga ma jäin mõtlema, et see kõik Tartu Ülikoolis ei saa  kunagi olema inimest, kes uuris Eesti tornaadosid,  et see jääb kuidagi ameeriklaste pärusmaa. Ks Tornadod armastavad ameeriklasi. Põhja-Ameerika manner on, on selles mõttes väga-väga ilus  ilus koht nende moodustamiseks, sest seal on läänes on kordileerid,  ida pool on suur lage ala, kus poolt vabalt saavad kokku  siis noh, põhjast tulevad külmad või kuivad,  ütleme õhumassid ja lõuna poolt siis niisked ja,  ja. Soojad kuumad õhumassid Mehhiko lahed, nii et seal nad  saavad kokku ja seal on võimalus tekitada väga võimsaid. Rünksaju pilli, mille alla siis moodustavad moodustuvad  Tornadod ja tegelikult peab ütlema, et ega see meil ei ole  sugugi mingisugune harukordne nähtus. Meil esineb selliseid võimsaid keeriseid peaaegu igal aastal  mõnikord kaks, kolm ja, ja 1998. aastal. Umbes 24, nii et seda, seda meil juhtub ja juhtub päris sageli,  et ega meil ei ole väga palju me maha ei jää,  Ameerikas selles mõttes. Ja peale selle see ei ole just päris õige väide,  et meil Tornadosid ei uuritaks. Näiteks üks maailma kuulsamaid Tornari uurijaid on. Pärit just Tartu ülikoolist Johannes Peter Letsman,  tema uuris neid tornado tekke põhjuseid ja,  ja andis sellega oma jälje Tornadee uurimisel. Nii et selles mõttes on meil juba päris pikk ajalugu  Tornadod uurimisel. Filmi sissejuhatavast Ain, kallis ja kõigile rahulikku  ja tormivaba jõude.
