Ja ühel täiskuu ööl. Kui surnud olid hauas tõusnud ja nahkhiired lendasid taevas  tundis verine käsi ja käis üks suur pauk  ja kõik imeti musta auku, mis. Et see asi ka seda suurt musta auku juba näeb,  mis musta tuleb ju kohe. Kas see tuleb juba, kui millest te räägite,  mustast august mustast ja suurest paugust  ka plahvatab, kõik suur pauk toimus 13,7 miljardit aastat tagasi. Must auk on galaktika keskel. Ühesõnaga musta suurt ei tule, ei ole küll ette näha,  praegu. Elus ei saa milleski täiesti kindel olla,  aga nii palju, kui meie praegu teame, ei ole ohtu küll  kusagil näha. Jälle Johanna, nalja nalja tüdruk, Johanna,  teil. Aga mina olen Otto, tere, mina olen Martin. Väga rõõmus tuttavaks meile suurt pauku ja musta auku pole,  rahunesid maha ja okei, väga hea. Mets on mõnus ja võsa vahva, soos on elu soodne. Lammas on lahe ja vasikas vahva. Maal on mu ja moodne. Aga tahate ka näha, mis siin toimub? Olgu, ma vaatan päikest, nagu ma ütlesin,  päikese plekid peal, need paistavad küll nagu mustad augud,  aga tegelikult nad ei ole üldse mustad augud. Aga ema ei luba kunagi päikesesse vaadata. Ta ütleb, et jääb pimedaks. See on väga õige märkus. Niisama päikesesse vaadata tõepoolest ei tohi,  sest tõesti võib jääda pimedaks. Selleks ongi kasutuses spetsiaalsed filtrid,  mis päikeseheleduse maha võtavad ja et meil oleks ohutu vaadata. Näiteks sellega näeb ilusasti päikest. Päike on ilus ümmargune nagu täiskuu. Sellega. Ei ole seal ühtegi musta auku. Mina küll ei näe sellist ilusat ilusat palli,  vaata ka mina täitsa ilus. Nii, ja kui nüüd teleskoobiga vaadata, siis me näeme  ka päikest, aga hoopis teistmoodi. Issand, te panite nii kiiresti jooksma, see ju ainult nalja,  selle musta augu ja paugu ei ole mingit musta auku. No ja aga pole midagi. Mõned inimesed tõesti lähevad paanikasse,  kui nad kuulevad suurtest katastroofidest,  millesse nad midagi ise Tai s nii jubedad. Aga meie siin uurime päikest parasjagu. Päike on meile kõige lähem täht ja. Jah, kui keegi küsib Mis, milline on kõige lähem täht meile, siis saab kohe öelda,  et päike muidugi on ta täht ja võin praegu on  ka avastatud niimoodi, et ka teiste tähtede ümber tiirutavad planeedid. Kas nüüd päris täpselt sellised nagu meie maakera seda veel  ei tea? Aga seda uuritakse. Aga meie saame siin siis oma kodutähte uurida  ja vaadata, kuidas ta käitub, kuidas ta elab,  kuidas ta areneb ja, ja meie elu siin maa peal mõjutab. Kas ma võin, vaat? Ja. Siin on ka päikeseplekk, on siin peal ja protuperantsid  ja ühesõnaga algab juba kujunema see ilus vaatepilt. Sellel teleskoobil on selline filter sees,  mis laseb läbi ainult punase valguse ja seetõttu ta paistab punane,  kõik sinised, rohelised ja kõik püüab kinni,  ainult punane tuleb sealt läbi. Aga päikeseplekid paistavad. Need päikeseplekid on umbes sama suur kui maakera. Nad paistavad nagu päris väikesed seal päikese peal,  aga tegelikult nende suurus, maakera suurus,  maakera mahuks sinna augu sisse musta musta auku ära. Aga see ju ei ole päris mastaap. Tegelikult on ta jah, natukene tumedam, et ta päris must ei ole. Aga kui päike on vist nii kaugel ja maad ikkagi soojendab päikesepaiste,  siis see peab ju väga-väga tuline olema. Eks ta ongi, jah, päikese pinnatemperatuur on ikka päris  mitu 1000 kraadi aga tema sees on lausa miljoneid kraade see  temperatuur seal, kus need termotuuma reaktsioonid toimuvad. Oi, aga seal päikese küljes nagu mingid plahvatused. Kas oli suur pauk? Ei ole. Suureks pauguks nimetatakse universumi algust,  aga see toimus nii ammu aega tagasi, et. Et sellest, seda nüüd niimoodi palja silmaga küll ei näe. Nii päike paistab meile päeval. Aga mis meil veel taevas paistab teate öelda. Ei kuu ei ole täht. Kuu peegeldab tähe valgust ehk meie päikesevalgust ta ise ei kiirga,  tähed on need, mis ise kiirgavad oma valgust välja. Sa ütlesid, et päike on täht ja kuu ei ole,  aga mõlemad ju säravad taevas. Nüüd ma üldse ei saa midagi aru. Jah, tule, ma näitan sulle, kuidas see asi käib. Sina ole päike. Näiteks selle koha peal. Päike muidugi pöörleb ka ümber oma telje tasakesi,  nii et sa võid ka ümber enda pöörelda. Sina oled maakera ja sina tiirutad ümber päikese. Ja sina võid ka niimoodi ümber enda ka veel tiirutada,  mis siis näitab nagu, et maakera pöörleb ümber oma telje  veel nii, kui sina oled kuu, sina tiirutad ümber maakera. Ja siis teie koos liigute ümber päikese. Et selline tiirlemine ja pöörlemine seal taevas kogu aeg. Toimub. Aga see, et miks kuu ka särab ja okei, võite seisma jääda. Et miks kuu seal särab, et kui oletame, et sina oled päike  seal jätkuvalt tulge natuke siiapoole. Tule sinna maakerades siiapoole. Siis mõnikord on niimoodi. Et. Päike valgustab maakera, siis on maakera peal on päev see,  mis on sinu selja pool, see siis on nagu öö  siis inimesed magavad seal ja siis maakerale pöörleb,  eks ju. Siis saab selja pool jälle valgust,  siis on siinpool päev ja siinpool öö ja nii see käib 365  korda ühe aasta jooksul. Et see on nüüd päev ja nüüd on siin päev Jah, täpselt nii, aga mida kuu teeb, kuu tiirutab ümber maakera? Tema pöörleb niimoodi, et ta teeb ühe pöörde ühe tiiruga  mis tähendab seda, et ta on nagu näoga kogu aeg maakera poole. Sest kuud, kui me vaatame, me näeme tema ühte poolt,  tema tagasilga ei näe. Aga see ei tähenda, et kuu peal tema tagakülje peal pime oleks. Sest kui me nüüd võrdleme jälle päikesega Siis, kui näiteks kuu asetseb niimoodi, siis on täis kuu meil,  sest päike paistab. Kuu peale ja kui ma maa pealt vaatan siis on kõik see kuu  pool valgustatud. Kui kuu liigub nüüd siiapoole. Siis on ainult üks külg valgustatud ja kui ma maa pealt vaatan,  siis pool on valgustatud ja teine pool on pime,  siis on meil pool kuu. Ja kui sa oled lausa niimoodi, siis ei ole kuud üldse näha. Mõnikord juhtub, et kuu jääb siis päikese  ja maakera vahele täpselt ja läheb päikese ette,  siis on meil päikesevarjutus. Ja kui jälle siinpool on see kuu, siis on jälle see kuu  teine pool valgustatud. Ja teine pool on pime ja niimoodi see käib kuust kuusse. Ah, kas selle järgi? Jah, täpselt nii ongi, et kuu pikkus ja,  ja siis kuu, mis meil taevas on see siis ühesõnaga inimeste  aja arvamise kuu pikkus on enam-vähem sünkroonis sellega  kuidas kuu seal taevas meil tiirutab. Peaaegu täpselt. Aga ma tean nüüd, kuidas päiksevarjutus käib,  aga kuidas kuu varjutus käib? Nii kui kuu tiirutab ümber maakera, siis. Mõnikord on ta siis eespool ja mõnikord on tagapool,  aga mõnikord juhtub niimoodi, et kui päike paistab niimoodi  siis kuu jääb maakera taha. Et siis, kui on nagu täis kuu, eks ju. Aga mõnikord juhtub ka sedasi, et maakera. Varjutab kuu eest selle päike päikese poolt tuleva valguse  ära kuu ei saagi päikest. Muidu mõtleb, et täiskuu, eks ju, aga näe,  maakera tuleb ette ja kuu peale näegi päikesevalguse,  siis ongi kuu varjutus. Aga sa ütlesid, et kuu ise valgust ei kiirga nagu päike,  aga miks ta siis niimoodi helendab? Ja päike on seal ja paistab. Valgustab kõike seda kosmost Enda ümber ja  nii nagu saab maakera päikesevalgusega pihta,  nii saab ka kuu päikesevalgusega pihta. Ja kui on täiskuu, noh, umbes niimoodi nagu praegu on,  siis on maakera peal nii hele. Et loeme leht, eks ju. Aga samas kui mõnikord juhtub niimoodi, et kuu on,  eks ju noh, näiteks siinpool, kus kuu pime külg on pime külg  on nagu maakera poole, siis paistab kuu pealt täis maa. Siis kui keegi elaks kuu peal, siis tema võiks maavalgel  hoopis lehte lugeda. Maa valgel lehte lugeda täitsa äge, olles,  lähme kuu peale lehte lugema. Mul hakkas sellest keerutamisest pea ringi käima,  palun istume korraks. No istume siia? Jah, seda keerutamist ja tiirlemist ja pöörlemist on seal  taevas ikka kohe üsna palju. Üks asi on see, et, et päev ja öö vahelduvad see,  et kuu käib ümber maakera. See, et me koos maakeraga käime ümber päikese  ja see pole veel kõik, kas see päike Kirjutab ümber või tiirutab ümber selle galaktikakeskuse  ja see galaktika ise ka veel liigub siin suures kosmoses,  nii et seda liikumist on tõesti palju. Kas meil pea ei hakka ringi käima? Ei. Võib-olla hakkab, aga ma ei tea, kust nendel see pea on. Aga kas nad kokku ei põrka, siis kui? Keerutasime oli küll suur rabelemine ja ma pidin kogu aeg vaatama,  et ma ninapidi ei jookseks näiteks päikese vastu  või ei põrkaks maaga kokku. No suures kosmoses on need asjad muidugi palju kindlamalt  paigas ja seda ohtu praegusel ajal küll ei ole,  et näiteks maakera päikesega kokku põrkaks. Kui meie maakera pöörleb ja samal ajal käib ümber päikese  ja päike käib ümber galaktika ja galaktika kiva universumis ringi,  et kuidas me siis seda ei tunne, et kuidas ma praegu pikali  ei kuku, sellest suurest kiirusest? Ma ei tea, aga see liikumine noh, nii-öelda inimese  eluprotsessi käigus on ikkagi suhteliselt väike  ja me saame seda küll jälgida, näiteks kui me vaatame öösel,  kuidas tähed liiguvad no tegelikult keerab maakera  siis me saame ikkagi seda liikumist tõesti jälgida  ja mõõta, et kui kiiresti see käib. Ei, niimoodi me ei tunne, jah. Me tunneme seda küll niimoodi, näiteks et kui me läheme ekvaatorile,  siis on inimene natukene kergem, kui tal läheb poolusele,  kaalub ennast, siis ta on natukene raskem lihtsalt et  siis maakera Pöörlemine ümber oma telje. On seal ekvaatori nagu rohkem siis tunda sellise välis  väljapoole lükkava jõuna, aga see on tõesti efekt  nii väike, et ega oma kehakaalu langetamiseks seda küll  kasutada ei tasu. Aga siis sellepärast kaalubki jõuluvana põhjana veel  nii palju. Jah, võib-olla küll. Aga suvel on ju soe ja talvel külm, et kas on kuidagi  päikesega seotud, et päike paistab mõnikord kõvemini  ja mõnikord vähem nii nagu ta tahab. Üldiselt võttes meie aastaajad ei ole seotud mitte niivõrd  selle päikesega, kuivõrd maakera orbiidi asjaoludega. Üks asi on see, et, et maakera telg on kal. Telg on gloobus, on sul oled näinud gloobust gloobusest  läheb läbi selline varras, mis on nagu otsest kinni. Ja siis see varras nagu ongi maakera telg. Meil ei ole ju siin mingit varrast, muidu ma näeks. Põhjanabale või lõunanabale tõesti me selle varast ei näe,  aga see on niisugune mõtteline telg ümber,  mille maakera siis pöörleb. Tänu sellele, et maakera telg on viltu, siis mõnikord on sedasi,  et siis üks maakera poolkera põhja poolkera näiteks on  siis kauem selle päikese poole päevasel ajal  siis on meil suvi ja siis, kui on vähem aega päikese poole,  siis on meil talv. Ja lõunapool poolkera on täpselt vastupidi. Mõnikord on ka maakera natukene lähemal päikesele  ja natukene kaugemal, see tuleneb sellest,  et maakera orbiit ei ole mitte ring vaid natukene lopergune,  selline ellips. Aga sellest nüüd väga palju ei sõltu meie aastaaegade  olukord ja et maakera ei ole ainus planeet,  mis ümber väikese tiirutab, et neid on ju kokku kaheksa tükki. Kas kõik on ühesuurused? Ei ole kõik ühesuurused. On küll ühevanused enam-vähem, sest päikesesüsteem tekkis  korraga ühest suurest pilvest. Tead, kui pikk on aasta näiteks jupiteril. No aasta on ju ikka aastapikkune. No maa peal me peame aastaks ja seda ajavahemiku,  mil maakera teeb ühe tiiru ühe täistiiru ümber päikese 365 päeva. Täpselt, aga jupiteril kulub ühe täistiiru tegemiseks üks  Jupiteri aasta aga üks Jupiteri aasta on hoopiski 12 maakera aastat. See tähendab, et siis ma alles saaksin varsti ühe aastaseks. Kui sa elaksid jupiteril. Jah, seebivaled veel. Aga samas, kui sa Merkuurile läksid siis sa oleksid juba. 20 aastane näiteks. Või 30 aastane ühesõnaga päris palju vanem. Ja planeedid on ju päikesest ka erineval kaugusel,  aga see, kui kaugel nad üksteisest on ja kui kaugel päikese  st on. Vastan teile kohe, kuidas see asi käib. Kui see on meil päike, päike ja päike, oletame,  et see on päike siis maakera oleks umbes selline. Kui suur see sul paistab? Ja, ja see, mis planeet see võiks olla, siis see võiks olla  nagu Jupiter, Jupiter on siis meie päikesesüsteemi kõige  suurem planeet. Maakera on siis meie koduplaneet pahvatu sinine terakene. Vaata kui väike see väike hernes maakera on päikese kõrval. Eks ta on väike jah, aga meie jaoks on ta ikkagi suur see maakera,  et me nagu elame siin peal ja meil on siin mõnus olla  ja või lendame me kuhugi minema siit jah,  aga kus ma selle panen? Aa, et kui nüüd niimoodi vaadata, et kui kaugel ta päikesest on,  siis astume siit 20 pikka sammu. Umbes siin. Ja siia seisma ja siis see jupiter. On veel 80 sammu siit edasi pikka sammu,  pikka sammu, nii et sa võid lausa joosta kuhugi sinnapoole. Aga Jupiter? On ikka üsna suur. Kui nüüd niimoodi vaadata Ja kui veel mõelda, et uraani ja neptuun  ja veel saturn seal vahepeal, et kui kuidas need seal veel paiknevad,  siis on lausa kilomeetrite kaugusel see päikesesüsteemi  päikesesüsteemi ots. Nojah, mõtle, kui suur see kosmos on ja kui väike tundub see  maakera kõik selle suure kosmose kõrval. Need planeetidevahelised kaugused on nii suured,  et neist on väga raske aru saada. Aga kui kujutada ette, et planeedid asuvad Tallinn-Tartu maanteel,  siis on nad üksteisest just nii kaugel. Küll ei taha jupiter olla, see on päikesest  nii kaugel. Noh, pole hullu, eks me kõik oleme parajal kaugusel sellest  päikesest kindlasti seal on väga külm ja pime  ja külm on küll, aga pime võib-olla mitte  nii väga, sest jupiter paistab ka meil siin maa peal kätte,  ega see valgus käib ju ka niimoodi, et päike valgustab  kosmost ja siis Jupiter jääb seal ühe koha peale ette,  siis peegeldab jälle selle päikesevalguse meie meie suunas  tagasi ja siis me näemegi taevas, kuidas jupiter,  paistab, aga jah, et päike ilma päikesetõusugune. Jääkamakas, kus mingit elu ei saakski tekkida. Aga praegu, kui me oleksime nii lähedal,  oleks meil väga palav. Jah, siis Merkuur näiteks on üsna lähedal päikesele,  aga seal on see külg, mis on päikese poole,  seal on väga kuum, aga see, mis on päikesest eemal seal,  kus Merkuuri öö on, seal on jälle väga külm. Aga see on ka sellepärast, et Merkuuril ei ole atmosfääri. Maakeral on atmosfäär, mis hoiab seda temperatuuri  enam-vähem sellises võrdses võrdses vahemikus. Et siis atmosfäär on nagu selline soe tekk,  mis hoiab maakera soojas. Jah. Samas soojas ja samas natukene jahedas mitte liiga palav  ja ei ole ka meie jaoks siin sugugi mitte liiga külm,  aga ta hoiab jah, temperatuuri ühtlasena üle kogu maakera  nii päeva poole peal kui ka öö poole peal. Aga millest see atmosfäär üldse tehtud on? Suurem osa maakera atmosfäärist on lämmastik. No me hingame seda sisse ja sama targalt läheb ta meie  kehast ka välja, kopsudest välja. Aga teine suur hulk on hapnik, hapnik on  siis see, mida me oma elutegevuseks kasutame. Siis on seal veel argooni, süsihappegaasi,  veeauru ja ka muid gaase. Aga sa, kui need on gaasid, siis kuidas need ära ei lenda? No maakera gravitatsioon ehk raskusjõud hoiab seda  atmosfääri maakera ümber paigal. Ja me oleme parasjagu päikesest ka nii kaugel,  et päike ei soojenda maakera atmosfääri ka  nii soojaks, et need gaasitsipi ehk paneksid. Nii et päike on siis meile väga oluline. Jah looduses siis või maakera pealse looduse seisukohalt küll,  jah, kui päikest ei oleks, ei oleks ka seda loodust üldse  hakanudki arenema sellisel kujul kas siis üldse oleks midagi? Midagi kindlasti oleks võibolla jääpall oleks see maakera? Teate, ma näitan teile veel ühte ägedat asja teile näidata. See on ju lihtsalt hall maja, see ei ole lihtsalt hall maja. Vaata, tema kuju on juba selline, et igal pool sellist ei ole. Ja kiivriga maja, mida ma näen ja selle katus sõidab muuseas. Ja lähme sisse, siis näeme. Kalju on seal juba valmis. Need asjad, kas ta elab siin? Ei, ta ei ela. Tere. Mina olen ka. Mina mõne saate, mina olen, anna. Mis masin see on? See on teleskoop. Enne Martin näitas mulle ühte nii väikest,  et kas sa seda veel kaasas kannad. No seda kaasas ei kanta, see on nii suur,  et, et see on siin kogu aeg ühes samas kohas. Aga kuidas sa sellega läbi seina näed, läbi seina ei näegi,  nii et, et seinal käib natukene väike luuk lahti  ja siis läbi luugi, vaatame, aga miks see  nii suur on, miks nii suur? No vaata, mida suurem teleskoop on, seda nõrgemaid  ja kaugemaid tähti taevakäes, et me näeme väga palju  selliseid tähti, mida ma palja silmaga üldse ei näe. Planeete ka planeete saab ka, aga sellega me üldiselt ei  vaata planeete, planeete ainult näitame siis  nii vahest huvilistele, kui, kui teiesugused huvilised  tulevad siia õhtul, ilus, selge ilm on ja,  ja tahate mõnda planeeti vaadata ja kui planeet on  ka nähtavad, et siis saame ka planeeti vaadata,  aga, aga põhiliselt me teeme ikkagi siin tähtede vaatlemist. Teaduslikud vaatlusel on need juba. Aga kuidas see luuk lahti käib? No kohe näitame. Teeme kohe lahti. Aga kust sa siin sisse vaatad, siin on ju kõik luugid suletud. Jah, ega praegusel ajal eriti palja silmaga ei vaadatagi,  nii et aga palja silmaga on võimalik. Jah, näete need kaks väikest abiteleskoopi,  nii et sealt võib ka palja silmaga vaadata,  aga, aga tegelik vaatamine praegusel ajal juba arvuti kaudu. Nii et kui kusagil 400 aastat tagasi esimesed teleskoobid valmistati,  vot siis vaadati kõik palja silmaga. Kas siia sisse tohib vaadata? Jah, nii et vaata, kuule, roni see peale  ja võid siitkaudu vaadata, midagi. No näed midagi pilvine siit vaadata. Aga kui ma tahan vaadata mis midagi, mis on teisel pool,  no vot Praegu jah, see ava on siin lahti, aga kogu see kuppel  liigub ka ringi, nii et me võime ta keerata üks kõik,  kuhu ilma kaarde, nii et ja praegu ka üks mootorikene  vuriseb käia, nii et teleskoop praegu kogu aeg liigub,  nii et kui ta nüüd mingi tähe peal on, siis ta pidevalt  jälgib seda tähte. Sest vaat, kui me öösel taevasse vaatame Ka kuppel liikus praegu nii, et, et siis kõik tähed näevad  taevas liikuvat nii, et hoiab kogu aeg seal tähe peal ennast  nii-öelda paigal. Selleks, et vaadelda, midagi ja vaadata ja vaatlusi teha,  selleks peab olema pime ja selge. Nii et võime öelda ka, et kui palja silmaga ühtegi tähti ei näe,  siis ei aita see meie pooleteisemeetrine teleskoop  ega ka maailma suurimad kümnemeetrise teleskoobid ikka  midagi ei näe, läbipilved ei näe. Me ja maailma suurimad töötavad teleskoobid on praegu  kümnemeetrise peegliga, nii et meil on siin see peapeegel  poolteist meetrit. Miks sul peegel on, kas sealt vaadatakse kedagi? Seda valgust nagu kokku korjab ja ühte punkti suuna. Nii et me võime ka ette. Kui nüüd vihma sajab, paneme mingi kausi maha. Kõrvale paneme väikse alustassikese, nii,  kumba rohkem vett tuleb? Iga kausi, vot kausi pind on suurem, eks ole. Niisama lugu on ka teleskoopidega. Mida suurem on see teleskoopi pind, seda rohkem seda valgus  sinna koguneb. Ja see on Nagu suur kauss Aga kui kaugele selle teleskoobiga näeb,  kas, et vanaema maja näeb? Vaata vanaema maja küll ei saa näha, sest me ei saa  selle teleskoopi niimoodi alla keerata ega,  ega kuskile, see on ikkagi või tähtede vaatamiseks. Aga küsimus jah, kui kaugele näeb, sellele on tegelikult  ka väga keeruline vastata, sest tähed on väga erineva eledusega. Ja üldiselt on nii, et mida nõrgem tähekene on,  seda suuremat telesporti on vaja. Aga mõni täht on väga lähedal, aga ta on väga nõrgukene. Nii et, et seda me ei näe ka suure teleskoobi,  samas mõni täht on väga hele ja väga kaugel. Nii et, et seda me võime näha ka tähed, erinevad tähed on  väga-väga erinevad. Aga tähed on nii tohututel kaugustel, et  ka tähtedel tule valgus vist liigub kiirusega. 300000 kilomeetrit sekundis hakkame loendame üks,  kaks, kolm iga sekundiga, 300000 kilomeetrit 300000. Nagu kuu peale jah, nii et kuu juures tuleb algus meieni  natuke üle ühe sekundi. Aga selle telest me võime vaadata tähti,  kus tuleb algus meieni. Tuhandeid, kümneid tuhandeid, sadu tuhandeid miljoneid aastaid,  nii et selles mõttes see, mida me parajasti näeme,  see info, kõik ja see valgus, mis siia teleskoopi jõuab,  see on hakanud seal tähe juures tulema, siis väga-väga kaua  aega tagasi. Aga kas siis võib nii ka olla, et osasid tähti,  mida teleskoobiga näeb, et tegelikult neid ei olegi enam olemas? Siin oli küll huvitav, see ei olnudki lihtsalt hall maja  ja see oli väga vinge, eriti veel see teleskoop. No väga tore, suur tänu ka Kaljule, et ta meile seda näitas,  kõike nüüd ka teadlaseks hakata. Väga tore, sa saad sellega juba täna peale hakata,  muudkui aga loe ja õpi ja pane hästi tähele,  kõik, mis räägitakse selle kohta. Armsad televaatajad, kas teiegi tunnete kohmetust  taevalaotustesse vaadates, kuid ei saa aru,  kas taevas on parajasti noor või vana. Las ma õpetan teile nüüd, kuidas sellest aru saada. Vasakul käel asetseb mul praegu vanakuu ja paremal noor aga  see on ainult minu enda poolt vaadates. Ning nüüd ma teen teile asja täiesti selgeks  ja näitan teile nii, kuidas päriselt te näete.
