Ära vooli praevarrast, kui lintki veel metsas laskmata karu  nahka ei jagata. Aga luuavarrest või ka. Tulgi. Aga laskmata karu nahka jagati Skyks päris tihti,  tud nimetatakse eelarve vastuvõtmiseks. Eelarve vastuvõtmisel võib muidugi ka duorki lennata. Et loodad, et tuleva aasta mõtsan kahe sama palju kui see  aasta oll. Aga kui kullas imakaru maha, jääs  ka poige ju Veidembas. Samamoodi oma ohustatuga mitme Eesti koduelaja liigi. On tu siis Torihopen või Kihnu maalammas  või Eesti hagias. Aga seal on ka oht, et kui hakkad väga tõupuhtust hoidma Ja see isendi väga kiduras tuleks vällamaalt värsket verd  sisse tuua. Ega eestlane, vintske sell, tänu tuule, et meil  nii palju külalisi on, käin. Kui Eestil oleks oma rahvuskoer, siis võiks see kindlasti  olla meie oma ainus ja siinmail aretatud Eesti hagijas. Kuid miks on nii, et teame tänapäeval sellest hinnatud  jahikoerast nii vähe? Eesti koera sünniaastaks võib tinglikult pidada 1950  neljandat aastat, sest just siis kinnitati Eesti hagija tõustandardi. Koerakasvataja Maris Siilmann kinnitab, et kodumaise  koeratõu esindajaid on võrreldes varasemaga vähemaks jäänud. Varem oli rohkem ja kogu see jahindus oli nagu teistmoodi organiseeritud. Kui tänapäeval ja lisaks on ulukite populatsioon päris palju muutunud,  et kui tollel ajal ikkagi oli jänes ja rebane nii-öelda see  põhiline siis tänapäeval on väga suur osa jahimeestest oma  eelistusi muutnud suurulikute peale. Kas on üldse niimoodi, et, et jahimeestel on vähem koeri,  jahikoeri? Ei, seda ma ei saaks öelda, aga, aga tõud on muutunud,  mida nad kasutavad ja oma. Tõtt-öelda on Eesti hagijas tõeline haruldus,  sest tänase seisuga elab terves maailmas vaid tuhatkond  tõupaberitega isendit. Eesti juurtega koerad resideeruvad valdavalt idanaabrite juures,  aga ka Ukrainas ja Valgevenes. Lisaks on Eesti koera vastu suurenenud soomlaste huvi. Siin on nüüd kolm Eesti aia, kõik puhtaverelised  ja puha. Nad on siis meil kodumaal sündinud ja kasvanud  või on nad mujalt? See musta seljaga on kodumaine ehk omatoodang. Aga need kaks siin, need heledama seljaga,  nemad on pärit Venemaalt. Meil elavate Eesti hagijate geenibaas ei ole väga mitmekesine. Teisisõnu on paljud siinsed koerad omavahel sugulased. Seetõttu valibki maris oma hagijaid ja nende paarilisi kaugemalt,  et tuua juurde värsket verd. Eestis kasutatakse hagijat jänese, rebase  ja ilvese jahil. Eesti seadused ega palju muud enam eriti ei lubagi. Aga siin Venemaal näiteks kasutavad ka metsja jahil  põtradega isegi hunt. Ja tegelikult tõustandard iseenesest ütlebki ära selle,  et ta on jänese, rebase ja ilvese jahiks aretatud,  et kui laikad on peatavad koerad, siis hagijad on ajavad  koerad ning tõenäoliselt kardetakse, et see jaht lihtsalt  läheb nii pikaks ja uluk liigub nii palju,  et et see ei ole otstarbekas. Tiit, sina käid oma hagijatega jahil kui head jahikoerad,  Eesti hagijad on? Ajujahi. Koer ta ajab ja ta on see, et tal on väga visa. Et näiteks ta just mõnele on see häda, et ta võib ajada sul  niimoodi õhtuni välja ühte jänest. Kui mehi on vähe ja õigel kohal ees ei ole,  siis, siis see on probleemiks, et ei saa kindlal ajal koju minna. Varem oli tal häda ka selles, et, et ta tõesti võis seal  mitu päeva metsas olla ja, ja oli ta ka probleem,  aga nüüd on need seadmed ja nende järgi saad. Kui oluline on sinu jaoks, et, et see koer,  kellega sa jahil käid, on Eesti algupärane. Väga tähtis, kui ma sellest alustan, siis 70. aastal mul oli  isal on isa, on 81 ja kogu aeg jahimees olnud  ja oli agis, mina olen siis noor poiss ja  ja sel ajal juba see koer väga-väga meeldis. Ta on väga ilus jah selle poolest, et Eesti agis kilkab  ja see hääle hindamine, kui näiteks käid käid katsetel,  siis on ka see hääle hindamine väga tähtis,  et tal ja, ja kes on rohkem käinud, saab kohe aru,  kas koer ajab jänest, ajab ta rebast. Kui Eesti hagija puhul tuua välja kaks sellist head iseloomuomadus,  siis üks on see, et ta on visa jahimehe hingega  ja teine ta teeb kõlavat häält. Jah, väga ilus hääl on. Kõik Eesti hagija omanikud ei kasvata temast jahikoera,  vaid võtavad ta mõnusaks pere koeraks. Teie roosi on pere koer. Kas ta on hea sõber? Täiesti ehtne pere koer. Ta on väga hea koer, väga hea iseloomuga,  väga mõnus, rahulik koer on hästi kannatlik. Ja ta on lastega tohutut lepita, nagu tüdrukud olid väikesed,  siis kui me roosi saime endale. Et Roosi oli nõus kõigega, mis temaga tehti,  et ta tõesti andis meil nukuriided ja sõitis nukuvankris,  et ta oli nagu hästi hästi leplik ja kannatlik. Lastega. Teil on ka küülikud aias ja merisead ka. Kuidas jahikoer saab läbi oma, ütleme niimoodi,  saak, saakobjekti või jälitatav, aga. Suurepäraselt, et ta ei ole kunagi mitte midagi teinud,  et meie esimene hagi elas koos toaääres ega korteris  ja siis oli väga-väga lahe pilt, kuidas hagi  ja ja siis tones kõrvuti kamina ees magasid üksteise kaisus,  et et see oli nagu seda imestasid kõik. Roosil on praegu siis teine pesakond poegi. Kui lihtne on kutsikatele uued omanikud leida  ja kas otsitakse ekstra eesti hagijaid? On inimesi, kes tahavad Eesti hagid ja kes tunnevad Eesti hagi,  et et selliseid on ja, ja eelmised kutsikad me saime,  leidsid endale uued pered. Kas kahe poole kuuga, et ei olnud probleemi,  eelmine pesakond oli seitse kutsikat, et nüüd on neid üheksa. Ka Maris Siilmann usub, et Eesti hagijas on igati väärt koer  ning iga kutsikas leiab kindlasti hooliva kodu. Siiski on Eesti hagi ja algupära arvestades oluline,  et kindel osa järelkasvust jõuaks jahimeeste peredesse. Nii säilib tõule omane jahipidamiseinstinkt. Võid sa ka öelda nüüd tundes nende koerte hingeelu  ja nende omadusi, et mis on nende sellised positiivsed  küljed ja mis nõrgemad küljed. Eks ta kipub olema, et nii nagu nimigi ütleb,  et siis nagu õige eestlane. Et alguses võib olla veidi selline reserveeritud  ja ja kindlasti hästi isepäine, aga samas,  kui sa ta südame võidad, siis ta nagu on väga ustav kaaslane ja,  ja truu kuni lõpuni, et ma arvan, et see,  mis iseloomustab Eesti inimest, iseloomustab  ka neid koeri. Detsembris täitub Eesti hagi all meie truu kaaslase  ja jahikoerana juba 58 aastat ometi rahvusvaheliselt Eesti hagijat,  koera õuna seni ei eksisteerigi. Maris ja Eesti kennelliit töötavad aga selle nimel,  et vahvale koerale kuuluks teenitult ametlik rahvusvaheline tunnustus. Mida saaks teha, et Eesti hagija oleks oma kodumaal veelgi populaarsem? Populariseerida väikeulukijahti tõenäoliselt,  et neid lihtsalt häid kodusid leidub, loomulikult,  aga, aga selleks, et koera tööomadused säiliksid  või tõutööomadused säiliksid, selleks on kindlasti oluline  ikkagi ka see, et nad saavad jahikasutust. Kui teil pärast selle saatelõigu nägemist tekkis hirmus soov  võtta endale ka koer, siis kindlasti kaaluge meie oma Eesti hagijat. Loodusfotograafiat nimetatakse ka veretuks jahiks. Tõsi, kui fotograaf tahab kiskjat liiga ligidalt pildistada,  võib arvestada enda verevalamisega. Üks väljamaa fotograaf sai kord pildistamise käigus  hammustada musta mamba käest, kelle mürk on alati surmav. Aga imekombel jättis mamba seekord mürgi pritsimata. Ju see hammustus s oli siis ainult armastusest. On ju inimeste maailmaski tihti nii et mürki hakatakse  pritsima alles pärast pulmi. Eesti loodusfotograafide paremik kogunes maikuu lõpus siia  Kagu-Eesti metsade keskele jahti pidama. Vereta jahirelvad on siiski võrdlemisi ohutud  ja pauku ei tehtud. Vereta jahi idee on lihtne. Loodusfotograafid üritavad paari päeva jooksul üht kindlat  lindu või looma pildile püüda. Neile on abiks kohalikke olusid hästi tundvad jahimehed. Tänavu oli jahiobjektiks rong, aga 15 aasta jooksul on  jahitud paljusid loomi. Ega siis jah, meil päris see mõte ei ole,  et kui nüüd on nüüd rong jahi loomaks kuulutatud,  et siis keegi sea söödaplatsile ei lähe või,  või ürita, ma ei tea, saarmast või, või kobrast kätte saada või,  või metsiga või et et selles mõttes ikkagi jah,  üritame saada. Üsna sellise mitmekülgse ülevaate sellest piirkonnast,  kus me seda veret, jahti peame. Vereta jahi idee sündis praegu looduse omnibussi vedava Jaan  Riisi keldris. Juhtumisi seal keldris oli kui ma mäletan õigesti,  Jaak Tambets, Peeter Ernits ja, ja võib-olla veel kedagi ja,  ja meil oli hästi mõnus õhtu, me olime seal mõnusasti aega  veetnud ja, ja mõte liikus hästi vabalt ja,  ja ma olin esimest korda pääsenud Aafrikasse tol ajal  ja käinud Keenias ja, ja, ja, ja, ja näinud seda loomaküllust. Ja, ja siis me tegelikult selle mingil hetkel,  kui meil oli nii lahe olla, et mõte liikus täiesti igas suunas,  siis järsku tuli see mõte, et miks, mille poolest Eesti  loodus on viletsam kui mingi Keenia savann,  et siin on ka olemas tohutu elu tohutut loomad tuleb ainult  õigel ajal minna õigesse kohta. Iga fotograaf valmistub pildijahiks pisut isemoodi. Jahipidamine üks suur avaldamine selles mõttes,  et siin tuleb alati teha vaikselt eeltööd,  eeltöö hakkab pihta juba siis, kui sa hakkad nii-öelda teada,  et jahilind ja värk ja siis hakkad lugema,  vaatad, mis tema aktiivsus on ja siis tuleb nii-öelda vaatad  Google löösisse ära ja kusjuures väga hea oli reet es vaadata,  siin on siinsed metsateid, need olid täitsa olemas. Ja siis tuleb see esimene etapp, et lähed nagu metsa  ja jätad talle või mitte metsa, vaid loodusesse  ja siis jätad selle talle mulje, et sa tegelikult üldse ei  ole tast huvitatud, et sa ei tahagi pildistada,  et aga siis, siis tuleb asi välja. Välja siis loom on nõus, et pilt ja kui lähe niimoodi  kambaga jõuga peale, siis ei saa mitte midagi. Täna õhtul saab ainult jahijutte. Esimese päeva õhtuks põrutavaid kohtumisi väga palju ei kogunenud,  seevastu jahi teine päev pakkus juba teravamaid elamusi. Kui metsist teatakse tavaliselt ikka kui haruldast lindu,  siis siin metsas leidus kukk, kes end üsna lähedalt vaadata lubas. Kuuldused hulljulgest metsisest levisid fotograafide seas kiiresti. Aga kui klõpsimine liiga hoogsaks läks, sai linnul  pildijahimeestest kõrini. Hirm ka vahepeal või? Mul oli, algul oli küll, aga siis ma sain aru ta käitumisest,  et ei hüppa üle. Et noh, pähe hüppaks või see nokk on tal ikka tõeliselt  tõeliselt võimas sellega ikka matsu saada  ja kui. Siis on auk sees. Metsise käest ei ole peksa saanud ja. Kunagi kunagi nugise käest sain hammustada. Taolise jahimehe lugusid on jutustada igal fotograafil  nii piltide kohta, mis tehtud said kui ka nende kohta,  mis mingil põhjusel tabamata jäid. See oli ainus kord, kus vereta jahil oli ajujaht  ja me olime siis nagu püsside asemel olid meil kaamerad  statiivide peal ja ootasime seal. Ja siis tuli aju poolelt ilusti rebane mööda kraavi,  täpselt minu suunas ja siis, kui ta jõudis juba  nii lähedale põõsa põõsa tagant, jäi vaatama,  et kes see siin on ja ma mõtlesin, nüüd tuleb minu sajandi  pilt ja ma ütlesin päästikule, mitte midagi ei juhtunud,  ma ütlesin veel korra ikka midagi ei juhtunud. Ühesõnaga, ma ei saanud aru, mis toimub,  ja rebane ei saanud ka aru, mis toimub. Ja kui ta oli juba mõnda aega vaadanud, et see mees seal  lihtsalt on, siis ta tüdines ära läks minema. Ja siis muidugi ma sain aru, oli külm ilm,  aku oli tühjaks jooksnud, ei päästikei päästnud. Aga see rebase ei imestanud nägu läbi põõsa 20 meetri kauguselt,  see jääb mulle elu lõpuni meelde. Meeldinud jäägritega ikka ringi sõita, et räägivad  ümbruskonnast ja räägivad, et kus mida näha võib. Ja mis on selle. Vastava piirkonna eripärad. Ja sõidad ringi ja ja siis ühel hetkel näedki,  et. Et siis tollel korral oli, alguses oli kaks põtra,  tahtsid minna soolakule. Soolakivi lakkuma, aga ilves hoopis oli nende tee peal ees. Ja oli murdnud ühe kitse. Ja lohistas seda siis söödaplatsilt minema varjulisse kohta,  kuhu, kus saaks siis ära süüa? Kuigi loodusfotograafia on enamasti üsna privaatne ala  ning iga piltnik käib looduses omapäi, on vereta jahi  osalised siiski seda meelt, et suur seltskond võib mõnikord  hoopis tööle lisaväärtust anda. Kindlasti annab juurde, sellepärast et meeste  kontsentratsioon metsas on päris suur ja,  ja metsa kammitakse päris päris tihedalt läbi. Siis ongi võib-olla isegi suurem lootus selliseid kaadreid leida,  et et igas punktis on keegi kuskil midagi nägemas vaatamas,  pildistamas. Fotograafid ükskõik, kas nad on siis. Looduses käijad või või? Pildistavad mõnda muud eluala. Nad eriti palju ju omavahel ei kohtu, et see,  see suhtlemine, see koosolemine, see, see on väga meeldiv. Võib-olla see võistlusmoment annab nagu oma sellise  lisaväärtuse või kuidagi käivitab. Et sa. Pingutad, et võibolla isegi rohkem jah, kui  nii üksi üksi teha. Kui nüüd kõik need 40 meest on kusagil samal ajal  ja tulevad tagasi ja hakkavad arutama, siis on täiesti uskumatu,  keda nad on saanud omale kaamerasse suhteliselt väiksel alal  siis sa taipad tegelikult, kui palju loomi on,  on sellel pisikesel alal. Vana han Winne, multikan juhtu, nii et jänes sai jahimehe  käest püssi kätte ja võt se võimu endale. Või usku, et päriselus säänest asja ei juhtu,  aga siis võid haledale kõrvetada saia. Valgevene Kron on läts jahimis püssiperaga maha lööma,  rebast keal juba pihta saanu ja repen laste talle kuuli jalga. Ja vastu pärast käevad äkki jahimehe peamiselt mitmekesti. Mõtsan. Jahti on metsas peetud aastatuhandeid sajandeid paukunud  püssi läheb metsas vaja ka praegu. Toidukaupluste ajastul ei ole lihanälg sugugi peamine,  mis küti metsa ajab. Ulukite arvukus vajab reguleerimist, metsloomad vajavad lisatoitmist,  liigirikkus hoidmist. Seda kõike tehakse just jahti pidades. Järgmises loos pauguvad püssid ja et jahimehed ei jäänud saagita,  siis palun kõigil, kellele see teema ebameeldiv lugu vahele jätta. Meil on täna nimekirjas 32 meest, kes on  selle hooaja rekord. Äge nii palju meie välja tulnud. Kõigepealt siis sellest, mis see lasta on,  et lasta, meil on põdrast neli vasikat. Hirvest kolm vanapulli kuus lehma, kuus vasikat. Ja siis sead, põrsad, kesikud, alustame sealt Mändjala küla tagant,  kus on sead vähe vist seal külarahvale liiga teinud,  et. Aeda sed tuhnin. Niisugune info siin see nädal tuli. Et hakkame sealt pihta ja siis tuleme siiapoole järjest,  läheme Sõrve poole. Priit, kas sa mäletad oma esimest jahikäiku? Mäletan? See oli väga ammu. Aga ma mäletan isaga koos, ma olin just läinud esimesse klassi. Isa hakkas jahimeheks ja Siis ma olin selline takkes tal kanaküljes kinni. Isaga koos oli esimene sokujaht aga metsas käimise võlu sai  sulle kohe selgeks. Küllap see vist oli jah, selline niisugune looduse looduse huvi,  et, et metsas käimine nagu meeldis. Ja kuna isa veel, siis nii hilja nagu hakkas jahimees,  et mina olin siis juba paras surakas. Kuidagi nagu see esimene käik oli meeldiv ja,  ja sealt see edasi läks. Niisiis, Priit läks metsa isa sabas, aastad on möödunud,  aga tuule pole pöördunud. Priit on ise isaks kolmele noorele mehele,  kellel vaatamata noorusele on oma selge arusaam,  miks ja kuidas jahipidamise käib. Kui palju selliseid lugusid on olnud? Kus te kõik mehed, jahi? Meie pere on selline Pardijaht, kui me siin sügisel teeme, siis on see poiste  poiste etteaste. Meil on omal labradorid kaks tükki, kes nagu hirmsasti  tahavad linnujahti pidada ja mere ääres sulata,  et siis see on see, see olukord, kus me poistega koos käime. Nii poisid olete käinud ja kuidas see, kuidas see jaht välja näeb,  tavaliselt siis? Tavaliselt me lähme mere äärde, siis laseme koerad välja. Siis lähme otsime endale istumiseks mõne hea koha. Passime natuke pardid lendavad, teeme pauku,  koer jookseb, toob linnu ära. Läheb edasi. Aga kelle sõna ta siis keda kelle sõna koer kuulab,  siis kas isa peab ütlema või piisab ka sinu ütlemise? Isa sõna on siuke kõige olulisem. Isa on selline, et alati kuulab meie sõnad niimoodi noh  ja kui tahab, siis kuulab ja. Mis teisi töid te olete metsas käinud tegemas,  mis on loomadega seotud? Me oleme Käinud seal metsa tegemas näiteks metsas vahest,  onju? Oled sööda ka käinud? Kuidas see välja näeb, kuidas seda sööd,  tehakse? Oled sa ise siga näinud ka? Kuidas see, kuidas, kuidas, kus te nägite? Loomade arvukus läheb liiale võib-olla ja  siis jahimehed natuke reguleerivad seda. Kui palju sinu jaoks jahimeheks olemine tähendab mitte  ainult jahil käimist vaid teisi asju sinna juurde. Ega see jahil käimine ongi tegelikult selline mitmekülgne ju,  et, et üks asi on see jaht, mida me täna tegime,  teine asi on kõik see kõik see loomade loomade elu  ja vaatamine seal metsas, et, et see nagu. Tegelikult on see see laskmine selle asja juures üks väike osa,  ainult küll see see söötmine lehitseolakud jutud  ja niisama metsas ringi kulgemine. Palja sportliku hasardiga kaua jahti pidada ei saa. Mets koos oma elanikega vajab tähelepanu  ja hoolt. Kogenud jahimeheks saab ainult see,  kelle peas asuv jahikompass näitab looduse armastamise suunda. Need maad siin on ka suhteliselt sellised,  kus, kuhu sind eksitada võimalik ei ole. Tegelikult jahimees hakkasin üldsegi, see oli metsamajandi aeg,  kui. Kui isa oli metsamajandis tööl ja need metsamajandi maad,  mis tegelikult jäävad siiasamasse taha, kus me nüüd oleme? Et, et siin sai nagu algus tehtud, aga siia sellesse Salme  jahi seltsi, ma tulin tegelikult tänu naisele kes. Naise isa oli siin seltsis jahimees, ta oli pikka aega  saarte jahimeeste seltsi esimees. 91.-st aastast olen ma nüüd ale ema seltsis nagu äiaga koos  kulgenud ja tema mind selle selle metsa nagu tuttavaks  teinud siin kandi peal on ja kuna siit on nagu mõni aasta  juba tagasi, nii et siis nagu metsad on suhteliselt tuttav,  kuna saab nagu koeraga palju käidud ja ja,  ja muidu ka niisama lonkimas, et kandidatuuri  ja palju mehi tegelikult on ju kohalik mehed,  kes tunnevad seda sedasama ala nagu väga hästi,  et eks nemad teavad hästi, et millisest kivihunnikust  ja millisest tukast jutt käib, et eks ta sellele tänu  sellele on, et kohalikud mehed on ise tublid. Kui tähtis see sinu jaoks on, et see mets tõesti on sulle  ka tuttav, et sa tead seda seda paika, seda kanti seda ümbrust. Selles mõttes on ta hästi oluline, kui nagu jahti korraldada,  et, et, et kuhu mehed ette lähevad, kuhu mehed vastu tulevad,  kes kuskilt midagi teeb, et see on tegelikult hästi oluline  selle selle metsa tundmine ja selle jahi korraldamise poole  pealt ja, ja teada, et kus need loomad liiguvad,  kus need ülekäigurajad on? See on tegelikult selle jahikorralduse juures päris oluline. Jahipidamise aladele jäävad nii riigi kui  ka erametsad. Jahiseltsi liikmeteks on nii metsaomanikud kui  ka metsakülalised. Nii esimesi kui teisi toob kokku ühine kirg. Seltsis ei ole ainult segasem. Selts on kokkusaamispaik, omamoodi vennaskond. Kas mets kuidagi ütleb ette ka, et täna võiks olla selline  hea jaht, täna võiks olla saaki õhtu lõpuks. Pigem on see ilm nagu tänagi, tegelikult läks meil ilmaga ju  väga-väga õnnelikult, et päike paistis ja vaikne oli,  et, et eks see, see ilma järgi ta tegelikult on,  et kui on olnud vihmased ilmad enne seda  ja on sellist tuulist ilma olnud, siis suure tõenäosusega  sellise vaikse ilmaga loom tuleb välja noh,  ajujäi puhul küll, see pole nüüd nii oluline,  aga aga vaatamata sellele sa kuuled ikkagi kaugelt ära,  kus see, kus see loom liigub ja, ja kuhu ta tuleb  ja selles mõttes on ilm nagu väga tähtis. Miks üldse tänapäeval on vaja jahti pidada? On omale korra selle rolli võtnud, et seda,  seda, seda uluki asurkonda nagu piirata ja,  ja. Paraku see Saaremaa olu on, et seda hirve on siin palju,  kes teevad nagu põllumehele. Vähe peavalu, nende silopallide lõhkumise  ja sellise teemaga ja, ja metssiga muidugi oma kärsaga,  et, et nagu täna isegi metsas nägite, et on selliseid maja  majade vahelisi külade vahelisi kohtasid,  kus nad tegelikult nagu teevad päris palju pahandust. Eks need jahimehed küll üritavad seda, nii palju,  kui see võimalik on. Ohja hoida. Me olime täna väljas terve päeva hommikul vara alustasime ja,  ja kohe hetke pärast päike loojub. Kui sagedasti selliseid terve päev metsas Siis jahiseltsi juhina. Ja jahtide kordades ette tuleb. Kui suurt osa see sinu ajast ära võtab? Noh? Ütleme nii, et seda naise käest küsida, siis ma arvan,  et ma olen liiga tihti seal metsas. Aga, aga eks ta on. Sellest septembri algusest, et kui hakkab see hirvejaht ja,  ja poolest septembrist, kui hakkab põdrajaht,  siis ikka suht tihti on see et nädalavahetused ikka kulgevad  laupäevased päevad tavaliselt ikka metsa vahel. Päeva kõige kavalama tegelase tiitel läheb aga sellele kährikule. Just hetk tagasi toimus tige madin jahikoera  ja kähriku vahel. Siis, kui jahimees koos kaameramehega kohale jõudis,  viskas kährik kõhuli ja teiskles surnut. Jahikoer luges oma töö lõppenuks ja jooksis siga otsima. Teile, kes te mu juttu tühjaks lobaks peate,  teeb nüüd kährik silma. Väikest parti mai jahi lasta, raibe sulistab põder,  see on üle prahi. Neid mu kaks raudtulistati. Kerre nagu urgu, uluk langeb aasale tema naha,  viin ma turgu sarvet abikaasale. Ja ei ole enam kaua kannatada, sest järgmine metsapeatus  juba pool tundi vähem kui nädala pärast.
