Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist. Kui india kurus Riitšin moi käest küsiti, miks mediteerime siis ta vastas, et ainult meditatsiooni kaudu võime saada jumalikku rahu. Kuskil Galapagose rannikul veepiiril seistes ei pea vist ise mediteerimisega palju vaeva nägema, sest jumalik rahu tabab meid nii või teisiti. Oi hetkeks, et siis pärast seda kohe rahutuks uudishimu, kas üle minna, kuna ümberringi on nii äraarvamatu palju põnevat. Meie tänase saate teema on Galapagose veeelu. Ja, ja tegelikult on selle ranna piiril, kus saab kokku siis maismaa ja, ja ookean tõesti elu kõige rohkem, nii nagu piirialadel tihti maailma elukooslustes. Ja sellist niutsuvat kiunuvad häält olen ma salvestanud ookeani linnal nagu oleks koerakutsikad või midagi, aga tegelikult on need merikarud ja need ei ole sugugi merikarude lapsed, vaid ka täiskasvanud. Ja üsna sarnase häälega häälitsevad ka merilõvid, kui nad ookeanirannas on. Ja Galapagose saarte randadel saab kohata mõlemaid, nii merikarusid kui lõvisid. Ja et mis nendel meri karudel ja lõvidel siis vahet on, et mõlemad on õieti kõrvuk, hülged, kõruk, hülged on siis sellised hülged, kellel on peas kikkis kõrvad mitte nagu meie Läänemere hülgetel, kel kõrvu pole üldse nähagi. Ja merikarud natukene väiksemad, natuke niuksed, pontsakamad. Nad on umbes pooleteise meetri pikkused ja natukene tömbi koonuga. Aga merilõvid, eriti isasloomad on ikka oma kahe meetri pikkused ja võivad kaaluda sadu kilosid. Nii et kui nüüd mõelda, et kes on Galapagose saart, et kõige suurem imetaja siis mäletame ju, et seal päris maismaa imetajate hulgas olid kõige suuremad niuksed hiiresuurused. Nii et ongi merilõvi Galapagose kõige suurem imetaja, keda vahel võib ka rannas kohat ja Nad mõlemad siis Galapagose merilõvi, aga Lapuks merikaru on ikka täiesti omaetteliigid ja nende ülejäänud sugulased elavad kõik külmematel aladel merikarud enamasti näiteks täitsa Antarktika lähedal ja seal Antarktika lähedal, neil on ka palju paksem karvakasukas ja tegelikult siin setel merikarudele on siis natukene kehva olemine, sellepärast et, et nende jaoks on siin ekvaatori päikese all liiga palav. Nende kasukas on küll muutunud palju õhemaks kui nende külmama sugulastel. Aga siin nad on ja kui me neid vaatasime, siis nad olid päevasel ajal ainult vees, sest vesi on jahe ja kalju varjus, nii et mitte mingil juhul päike ei paista peale ja seal nad siis kuidagi katsuvad selle päeva üle elada ja kui õhtu saabub, siis nad muutuvad elavaks ja hakkavad siis ka toitu. Aga päeval, kui nad ainult saaksid, siis nad heidaksid selle kasuka seljast. Ja kui nad saaksid või kui nad saaksid kusagile külma ookeani hoovusesse see oleks ka nende jaoks natukenegi leevendus. Merilõvid Need taluvad natuke paremini seda kuuma õhku ja neid võib üsna sageli näha, seal rannas nägime mõnikord ema väikese lapsega seal või siis ka väike merilõvide rühm seal midagi rannas liikumatult lebamas, enamasti küll. Ja, ja merilõvid on need selles mõttes vahvad elukad, et et neil on väga seltsiv loomus, et ega see pole ilmaaegu, et näiteks tsirkuses on merilõvid, kes teevad igasugu trikke. Et merilõvid on kuidagi ka teised merilõvide liigid on niisugused. Tegi niuksed, mängulised. Jah, reisimälestustest on olnud lugeda, kuidas üks turist ehmatas ennast poolsurnuks, kui tema suunas sööstis, nagu öeldud, torpeedokujuline merilõvi ja peaaegu pani oma nina vastu siis selle ehmunud turisti nina. See oli kõigest kutse mängule. Kas see oli kuival maal või vees vees, jaja ees on nad muidugi eriti elavad, aga rannas on nad ka ikka, ega nad ei pelga küll ja näiteks ka rannas võib juhtuda niimoodi üks tav sealsamas, kes käis kala pagosel, Nad läksid ujuma, jätsid riided randa, tulid tagasi ja merilõvid olid nende riiete peale vaid viisakalt riiete vahele juba pikale visanud sinna, et nad on tõesti niisugused noh, kuidas öelda, sõbralikud loomad. Ja vees muidugi seal nad on ikka täiesti Teie ümber sündinud, sest kaldal on merilõvi ikkagi kohmakas, aga vees kui sa nüüd ise ujud seal, siis sa näed, kui paindlik ta on, kui vilgastan ja väga tihti minulgi juhtus seda, et ujud seal. Ja, ja ta ise tuleb juurde ja hakkab su ümber niimoodi nagu mängima. Ja tuleb väga lähedale, noh, peaaegu kiusatused Dodge ja armas, et, et sirutaks käe välja ja puudutaks teda vabalt ulataks puudutama, aga meie teejuht oli meile õpetanud, et et mitte mingil juhul ei tohi teda puudutada, sest see on tema jaoks ootamatu liigutus ja ta on ikkagi metsik loom ja on olnud juhuseid, kui inimesed niimoodi siin Galapagose vetes on teinud. Ja on olnud juhuseid, et merilõvi siis pigem ehmatusest lööb ikka hambad kätte. Nii et ta kutsub küll mängima, aga see mäng olgu ikka kasvõi pisukese distantsi pealt ja mäng olgu tema reeglid järgi. Aga kui sa väga hästi tema reegleid ei tea, siis, siis ole parem niimoodi rahulikult nagu, nagu inimene vees on, et inimene ei ole väga osav ja paindlik akrobaat, tõeline akrobaat, merelõvi tegelikult vees ja ja siis näiteks, kui ta vahepeal veel tahab nagu kiiresti kuskile minna, siis ta annab sabaga natukene niisuguse kiirenduse, nende Loibadega tagumiste Loibadega ja siis ta saab niisukese hoo sisse, et läheb nagu noor kaob sul silmist. No ikka ideaalne eesliikuja ja peabki olema, sest tema põhitoit on kalad ja ta peab kalu kätte saama, muidu ta ei saaks elus olla. Nii et see on, see on omaette elamus, aga see, et, et sa Nende veeloomadega lähedalt niimoodi kontakti saad, see tuleb sellest, et Calapagosel says Norkeldatud rohkem kui kunagi varem elus ikkagi noh, iga päev. Ja noh, siis on seal see mask ja, ja veetoru ja sa oled tundide kaupa iga päev vees. Ja vesi on nisugune talutavalt jahe, ütleme niimoodi, päike on pea kohal, täiesti kvatoriaalne. Minul oli alati särk seljas, sest muidu selised kõrvetada batuuria lähema tunni jooksul lihtsalt ära. Aga vesi on Annika parajalt jahe, aga eestlase jaoks täiesti parajalt jahe. Kui mitu kraadi umbes. No ta võib-olla võib-olla ikkagi mingi, ma arvan, kus, 22 näiteks või noh, midagi niisugust. Ja, ja siis see niisugune ookeanivees Norkeldamine, saju põhiliselt maskiga näed ikka seda, mis on seal vee all. Vaade on alla poole ja selline, noh tõesti niukene hõljumise tunne, sest sa ju tegelikult nagu heljud seal veealuste kaljusügavik Käia laavamaastike kohal nagu, nagu liugled seal ja seal on väga niuksed dramaatilised vaated, järsud tumedad kaljuseinad, mõnikord koop, Bad ja igal pool seal käib mingisugune elu, ilmatu põnev. Mis värvise laava läbi vee vaadates on? Ta on ikka selline nagu seal kaldal sihukene tumehall põhiliselt, aga tema kuju on mõnikord väga fantastiline, valguse murdumine vees tekitab seal natukene moondeid. Aga noh, ta on juba siis ju võtnud väga ulmelise kuju, kui ta kunagi tulikuumana sinna ookeani on sattunud ja siis nagu ära tardunud, et selle kujuga ta enamasti ongi, tardus huvitavateks skulptuurid, eks, ja sellest ajast, kui seal katastroofiline vedelkivim sinna punasena üks kord ookeaniga kokku puutus ja sealt siis näiteks ei ole küll sellist värviküllust, ma olen ju olnud ka Austraalia maailma kuulsaks del korallriffide suurel rahul. Et seal see värvide küllus oli, oli pöörane, et siin Galapagose rannavetes ei ole nii palju koralle. Aga, aga loomi on siin küll arvuta, et ja loomade ei ole mitte üksi need kalad ja merilõvid, vaid ka näiteks meritähed, meritähed väga erineva kujuga seal Galapagose ookeani põhjas ranna lähedal ja nende hulgas on mõned, keda siis ka zooloogid hindavad väga haruldasteks. Ühe nimi ongi näiteks šokolaadikoogi meritäht ja ta ongi täpselt nagu šokolaadikook kaunistustega, šokolaadikook, sihukene, Priske Ilus seal põhjas, liikumatult olemas, aga ta on tegelikult ju ka ikkagi, et loom ta kui vaja, siis ta suudab ennast ka liigutada, kuigi aeglaselt. Ja siis on seal näiteks selline haruldus nagu 20 neljaharuline meritäht, keda zooloogid hindavad tõeliseks seoloogiliseks šokolaadikompvekke, eks. Et et tõesti, tal on viis haru nagu enamikul meritähtedel vaid 24? Jaa, siis on muidugi kalu värviliste kalade parved, nad tulevad lähemalt ja kaugemalt, nad ongi kõikvõimalikes värvides. Enamasti sellised peopesa suurused, aga mõnikord ka käevarre pikkused. See on ikka fantastiline. Ja nüüd ütleme suurematest loomadest, kes sulle nagu suhteliselt lähedale satuvad, teinekord on peale merilõvide üsna tihti ka rohekilpkonnad. Need rohekilpkonnad on ju päris suured tema kilbi läbimõõt võib-olla mee ter võib-olla isegi poolteist meetrit. Ja kui me nüüd mõtleme, et sealsamas Galapagose saare peal maismaal kõnnib ringi see elevant, kilpkonn maailma suurim maismaa kilpkonn siis mõõtudelt on rohekilpkonn enam-vähem sama suur. Aga tema elupaik on vees ja tal on loivata, liigub seal. Ja ma ei ole kunagi saanud niimoodi rohekilpkonnaga koos ujuda, et et enamasti ujub ta niimoodi v algus ja niimoodi Norkeldades teda seal näed siis tegelikult kui oskad, siis natuke võid ka ise sukelduda ja temaga koos seal ujuda ja ta liigub väga graatsiliselt, umbes nagu, ütleme sugune lendav taldrik väga rahulikult hõljub niimoodi elegantselt, et väga soliidset. Ja kui ta natukene kiiremini tahab liikuda, siis ta nende esimeste Loibadega liigutab umbes nagu baleriin väga graatsiliselt. Ja, ja kui ta nüüd natuke kiiremini liigutav, siis ta liigub ikka päris kiiresti, et, et inimene talle järgi ei jõua, kuida kiiremini läheb eest välja ta siis üldse ei tule. Veest tuleb välja. Ühel juhul ja seda ma olen näinud hoopis teisel mandril Aasias Indoneesias, Jaava saarel sai ükskord vaadatud seda müstilist pilti, kui merikilpkonn nende hulka kuulub, siis ka rohekilpkonn tuli kaldale siis mune liiva sisse matma ainult selleks puhuks, tuletas tunda ja roomab sinna kuskile liivasele alale kaevab augu, kogu muneb sinna ja siis matab ise oma Loibadega selle augu kinni. Seal seal väga-väga müstiline elamus. Ja nad teevad seda ka siin Galapagose randades, aga seda siin ma ei näinud. Miks ta siis randa ja rannaliiva inistab, merepõhjale? See on sellepärast, et rannaliiv on ideaalne looduslik inkubaator sest see ekvaatori päike hoiab teda nii mõnusalt soojana, et just selles siis hauduvad välja need väiksed kilpkonnapojad, kes, kes väiksemad kui peopesa ja ühel öösel nad tulevad sealt välja ja siis niimoodi lausa karjadena sööstavad kiiresti oma päriskoju merre. Ja rannaliivas need on kindlas kohas, et nad ei liigu sealt eriti merepõhja kohta, seda vist päris öelda ei saa. Jah, seal on nad, nad nagu, nagu peidus ka, kuigi leidub elukaid, kes, kes neid sealt ka vahel välja otsivad ja eriti palju saab neid otsa siis, kui nad just tulevad munast välja, lähevad mere poole. Aga, aga selline see merikilpkonnade elutsükkel on, et üks väike osa maismaal ja tegelik elu ikkagi meres ja rohekilpkonnad on nii nagu paljud teisedki merikilpkonnad, siis niisugused kosmopoliidid, et seesama rohekilpkonnaliik, kes siin Galapagose randadel näiteks ka munemas käib sellesama liigi teised esindajad võivad olla hoopis kuskil Aasia või Lõuna-Ameerika Kariibi mere saarte randadel munemas. Nii et meri, nagu ühendab seda rohekilpkonnade riik. Aga noh, kõige imelikum elukas, keda vee all sainet seirata oli kindlasti see sisalik Galapagose vapiloom meri, nagu ajal et see oli küll, noh, me olime ju näinud palju kordi neid suurte karjadena seal tumedatele, rannakaljudel rühmadena, lesimas, täiesti liikumatult nagu kivistunud. Aga vees on ta täitsa käbedaks muutunud. Nii et seal ujub, aga tegelikult ujub imelikult väga veidralt ujub, et koheselt saad aru, et see ei ole veeloomaks sündinud. Ta ujub niimoodi, et pigem nagu mingisugune kogemata vette sattunud maismaa loom. Sisalikud on neli jalga. Kui ta nüüd vees on, siis Nehita praktiliselt ei liiguta, need riknevad tal kude tegi abitus niimoodi külgede peal, aga tal on ju hiiglapikk, saba, saba on enam-vähem sama pikk kui see meri, kohan ise. Ja seda ta siis niimoodi nagu liigutab, umbes vingerdab tal seal tagauks nagu suur maduuss ja, ja kuna see on nii suur, siis selle abil niimoodi, siis ta ikka liigub edasi kõikudes niimoodi küljelt küljele. Vaatamata. Ta kohmakale liikumisele on tegemist ikkagi neri iguaniga, mais, maiguanid, nüüd on hoopis omaette tegelased, aga kuidas siis iguaanid kunagi alguste alguses niimoodi kaheksa jagunesid, et muist neist kolis vette? See oli, see oli tikk ja ilus lugu ja seda nagu loodusteadlased ka hoolega uurinud ja aina saavad uusi teadmisi juurde. Aga jämedas joones on niimoodi olnud, et nii nagu paljudki teised Galapagose elukad on, on meri, kui on esivanemad tulnud siis kogemata hoovustega siia randadele ellu jäänud, roninud kuivale ja katsunud kuidagi ellu jääda. Selle miljoneid aastaid tagasi ja, ja alguses nad Katsasidki ikkagi kuidagi elu sees hoida, neid rohuliblesid, otsides seal taga Galapagose. Pinnas on ju väga vilets ja rohuliblesid on, on vähe ja Süüa on jube vähe, kogu aeg oled nagu näljasurma piiril. Ja praegu on loodusteadlased täitsa kindlalt nagu määranud, et meri ei kohan. Tegelikult Ta arenes laava sisalikuste laava, sisalik on jälle üks teine sisalikuliik seal Calapagosel, tema siiamaani on puhas maismaa loom, kuidagimoodi saab seal maismaal hakkama. Ja praegu just hiljuti loodusteadlased määrasid geneetiliste uuringutega, et, et 10 miljonit aastat tagasi juhtus midagi, et üks osa nendest laava sisalikest kas kuidagi ennast ümber nii-öelda häälestama ja võib-olla see käis niimoodi, et nad alguses otsisid toitu Lõuna ajal kaljude pealt, kui vesi langeb, siis osa vetikaid, mis on vee all olnud, jäävad vee peale ja sealt nad kuidagi siis natukene nokivad neid, enne kui jälle vesi üles tõuseb. Ja võib-olla siis mõned julgemad nendest siis korraga Vulpsasid vette ja said nagu veel rohkem neid vetikaid ja niimoodi noh, aega oli, piiramatult, arenes meriiguaanid, kes on siis ainus maailma sisaliku liikidest üldse, kes leiab praegusel ajal kogu oma toiduookeani põhjast. Põnev lugu ja see on tõesti täiuslik näide sellest Tarmillikust liikide tekkimise õpetusest. Et kuidas üks maismaa loom on õppinud hoopiski leidma toidu, teisest keskkonnast ja selle tõttu on temast saanud täiesti teine liik märi. Ja nüüd seda teades, et kui sa vaatad, kuidas ta seal siis nüüd ujub seal vee all ja, ja ta tõesti sukeldub põhja. Et siin tõesti kummastav pilt, ta, ta ajab siis oma neli jalga laiali tarnetest hästi pikad küünised Tammerdab sinna kivide külge seal põhjas ja hukkab siis seda vetikat vetikas kasvab seal nagu niisugune ühtlane muru, roheline, sihukene, madal, aga ikka täiesti ühtlane. Seda on palju, et puudust sellest ei ole, aga, aga ta madal, nii et väga kiiresti oma kõhtu täis ei saa. Aga nii ta seal seisab. No tõesti nagu mingisugune eelajalooline minisaurus harjased siin kuskil turja peal püsti ja, ja see on täiesti uskumatu pilt, kuidas ta seal vee alusel rohumaal niimoodi sööb. Meenutab siis ka muinasjuttudest teada-tuntud väikseid draakoneid. No on küll, ta on täiesti, ta mõjub täiesti niimoodi, et seal nagu midagi ebamaist või mitte reaalselt, mida sa näed. Ja tegelikult on ju niimoodi, et seal vee sees, no veel üks niisugune tähendusrikas loom, keda sa seal näed vee all ujumas see pingviin. Et vot Tingviinidega on niimoodi, et ma olen neid näinud küll ja küll, aga palju külmematel aladel ja enamasti ikkagi seal kuskil rannakolooniates, seal kas käratsemas või või muidu konutamas ja siin ja vahel ka näiteks laeva laelt olen näinud, kuidas nad ujuvad, umbes nagu mingid suured pardid seal vee peal, aga ma ei olnud kunagi näinud neid oma silmaga vee all ujumas. Ja nüüd ma nägin, see oli, see oli esmakordne elamus ja ja noh, kui nüüd püüda seda kirjeldada, siis no seda sai väga lühikest aega näha, sest tüüpiline oli see, et pingviin läks hirmsa kiirusega ta võistluselt väga lähedalt mööda minna, aga tal oli mingi oma kindel suund sirgjooneliselt läks. Ja noh, võiks öelda niimoodi, et sinust sööstis mööda pisike paks torpeedo tohutu kiirusega noh, niisugune poole meetrini sihuke pontsakas. Ja sellele torpeedo peab siis kujutleme muidugi külge ka tiibu. Ja siis need tiivad on niisugused niuksed, untsakad, untsakad, aga ta liigutab neid väga täpselt samamoodi nagu teised linnud õhus lennates. Ühesõnaga, tema minek erines tunduvalt artistliku merelõvi omas. Ja see oli väga sihikindel ja sinuga ei olnud tal mitte mingil juhul mitte mingit asja, ta loomulikult tema asi oli leida kalu, tema põhiliseks toiduks on sardiinid ja teised, niisugused väiksemad kalad ja nende pärast seal vee all on. Ja Ta on niisugune, noh, kui võrrelda nüüd uude maailma pingviinidega, stan noh, nende hulgas üks pisemaid sihukene, umbes niuke poolemeetrine muidu niuke klassikaline must, saterkuubia, valge rinnaesine ja ja, ja tõesti paaril korral nägin teda kuskil rannakaljul, siis oli alati kas varahommik või hiline õhtu, sest pingviinidele on nüüd ekvaatori päike tegelikult täiesti eluohtlik. Kõik tema sugulased on kusagil seal külmadel maadel ja ta ei taluks tegelikult rannas olles keskpäevast Galapagose päikest, kui ta peaks päev otsa seal päikese käes olema, ta lihtsalt sureks ära. Talumatu ja siis, kui tal muid toimetusi pole. Ja niisugune tavaline päev, siis tavaline Galapagose pingviinipäev, see loomulikult jälle omaette liik, Galapagose pingviin, väga suur haruldus. Tema läheb vette juba enne koitu, sest vesi on jahe ja seal on hea olla, seal saab ka mõne kala kätte ja, ja seal ta siis veedab terve päeva ja siis kui juba päikele madalale, siis ta tuleb alle seest välja esimest korda. Nende elu ei ole üleliia mugav, sa pead arvestama, et see keskpäeval oma nina välja ei pista veest, et nad päris ära sealt ei rända. Ja ta on kunagi ikka jälle sellesama hoovusega sattunud sinna ja siin põhjuseks ainult see, et need külmad hoovused on väga elurikkad. Mida see tähendab, see tähendab seda, et seal on väga palju igast pisiolendeid, pisiolendid on toiduks kaladele, siis on järelikult ka suur kalarikkus ja kui on suur kalarikkus, siis on ju täiuslikud toidumaad pingviinidele, kelle toiduks on kalad ja seegaalukaid, muud ebamugavused üles saab otsustavaks, et ülejäänud kannatab välja ja kõige raskem muidugi Galapagose pingviini elus on see üks periood, mis igal aastal kordub, see on see, kui tuleb oma järglasi haudub. Siis ta otsib niisuguse kaljunuki taga niisuguse koha, kuhu päeva jooksul kordagi päike peale ei paista ja siis uuristab sinna uru ja siis ta muneb sinna muned munad ja siis ta hakkab hauduma, aga ta üksi ei suudaks seda teha, tal hakkaks liiga palav siis ema ja isa on selles mõttes mõlemad väga kohusetundlikud, et kordamööda hauduvad, teine käib siis ennast vahepeal ookeanis jahutamas ja ka kõhtu täitmas ja niimoodi seal pesa peal on, on seal haudu ikkagi jube paha olla, siis loodusvaatlejad on jälginud, et kuidas ta siis ennast kuidagimoodi niimoodi jahutab, ta ajab sõna otseses mõttes lestad laiali ja niimoodi sirutab need laiali, et siis natukenegi jahutust saade siis tiivaga lehvitab, nii nagu suure lehvikuga siis endale tuult ja noh, kuidagi läbi häda saab ta, need pojad ikkagi välja autud, et mõelda ju, et, et kõik tema sugulased kui üldse mõelda kõikide maailma pingviinide peale, siis nad elavad kui lõunapoolkeral ja enamik nendest, noh, mul on neid ju palju liike saanud vaadelda just seal Antarktika vetes, ikka täiesti jäistes vetes. See on mõnus paik pingviini jaoks. Ja noh, see üks liik kuidagi sattus siis juhuslikult selle hiigelsuure hoovusega siiakanti, aga kuna sinna leidus palju toitu, siis siin kujunes sellest siia sattunud esivanemast omaette liik Galapagose pingviin. Ja nii ongi, see on siis kõige põhjapoolsem pingviiniliik ainus pingviiniliik maakeral, kes elab ekvaatori all ja kelle levila osalt jääb isegi põhjapoolkeral. Et see on omamoodi väga tähendusrikas minu meelest. Sest see on ju niimoodi siis kui järele mõelda, et Galapagose loomastiku eripära on ju selles, et, et siin on nii-öelda läbisegamini sellised jäistest vetest pärit liigid ja täiesti soojamaaliigid, noh näiteks elevantkilpkonn või Me nägime flamingosid näiteks sammas kala kujutleda, flamingod ja pingviinid elavad kõrvuti ühe saare peal. See, see on. Kui see ei ole ime, siis mis siis veel on? Flamingod lisavad nii-öelda Galapagose lõuendile ilusaid erksaid, värve. Ja neid me nägime paaris kohas, nende käsi on natuke kehvasti käinud, nad on tundlikud linnud ja mingil põhjusel on nende hulk jäänud Calapagosel viimase poole sajandiga väiksemaks. Aga neid ikkagi on ja meie teejuht, kes oli olnud siin teejuhina Galapagose saartele üle 10 aasta oli väga rõõmus, kui me väiksel laguunil nägime nelja flamingod, roosad flamingod, Nad on ju täiesti fantastilised peentel karkjalgadel ja, ja kui ta seal sööb, siis ta pead ei ole, nähakse pea vee all ja siis ta nagu kulbiga sealt niimoodi sõelub endale sealt veepõhjast seda toitu välja pisikesi loomakesi. Neid on võrreldud Paleriinidega. Ja nad ongi nagu baleriinid ja õiekümneni, isegi need jalad on nii peened, ei putk peened, et nii kõrged, et vahel nagu tundub, et neid jalgu pole ollagi. Ja, ja samas on need jalad hästi-hästi kõrged esisest kui see Kahar, seelik ja, ja hästi pikk kael, tohutu pikk, niukene, kaarduv kael ja see muidugi värvsugune roosakas oranžikas, mida pole ühelgi teisel linnul, see sõltubki väga palju sellest, mida parajasti söövad. Et kui nad söövad niisugust karantiinirikast põhjaloomastikku, siis nad on hästi kärtspunased ja kui see on teise koostisega, siis loomingu võib olla peaaegu et valge. Aga, aga need on tõesti erilised linnud, neid mul on ikka näinud ja ikka ma olen näinud neid teistel mandritel ekvaatori all Aafrikas või Lõuna-Ameerikas või mujal. Aga syndinud on ekvaatori all, aga, aga sealsamas nende lähedal on siis pingviinid ja, ja merikarud täiesti teise kliimavööndi loomad ja püüde nakko kuidagi üldistada seda Galapagose väga erilist joont sisse ju ongi, selles et siin on koos siis selle tõttu, et sina nii kontrastsed loodusolud siis ka väga kontrastne loomastik, et et siin ju selle saarestiku juures saavad kokku omavahel tulikuum, ekvaatori päike ja täiesti jäised Antarktikast alguse saavad ookeani veed. Ja, ja sellepärast on siis ka see loomastik siin niisugune väga äärmuslik ja täiesti kordumatu. Ja tegelikult paljastaksin siin ka ühe triki, mis sai siin saate algul tehtud ja kui nüüd siin saate lõpus lasen uuesti kõlada Nendel merikarude häältel, mida ma kunagi salvestasin, siis ma ei salvestanud meid üldse mitte Calapagosel vaid hoopis Antarktise mandri lähedal. Sest need merikarude liigid, kes elavad seal ja see Galapagose merikaru nad on nagu väga lähedased liigid ja ühed on õieti see teisest arenenud ja nende hääled on tegelikult äravahetamiseni sarnased. Selline oli saade Galapagose veelust, millega paneme ühtlasi oma Galapagose sarjale ka punkti. Nagu rändaja saadetele päeval aastal üldse. Ja kui aus olla, siis meie seekordne paus tuleb tavapärasest pikem ja kestab lausa septembri alguseni. Miks see nii on, seda põhjendab Hendrik kohe ise. See on väga lühidalt siis niimoodi, et see tegevuste hulk on juba kasvanud lihtsalt üle pea ja lisaks nendele rändudele ja muudele tegevustele olen ma päris mitme kirjastuse ees praegu võlgu raamatu käsikirja oma lubanud kirjutada mitu loodusõpetuse, raamatu osa ja ka ühe maailma metsade raamatu osa ja, ja need võlad tuleb mul lihtsalt täita. No päris kindlasti vahepealsel ajal ma ikkagi rändan kuskil maailma nurkades, aga sügisest jätkame ka selle sarjaga. Ja kuna loodus tühja kohta ei salli, siis alates kuuendast jaanuarist on rändaja aegadel kaasuus sari looduse lemmikud. Ja seal keskendume erinevalt senistest maailma rändudest, meie oma eestimaise loodus, et kõige säravamatele pärlitele. Aga täna olid stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna rahulikke jõule, head vana aasta lõppu ja taaskohtumiseni septembri esimesel pühapäeval.
