Tere ja head uut aastat loodusesõbrad. Äsja kõlanud kujundus tähistab uue sarja algust, mis nüüdsest igal pühapäeval sel kellaajal samas on. Ka kordusaeg jääb samaks, mis rändajalgi ikka püha päeviti kell 11 õhtul. Ja nüüd siis tõepoolest ka põgus selgitus, kuula rändajat saate kohta. Nimelt lähete väikesele vaheajale ja selle vahe ja põhjuseks on Hendrik Relve äärmiselt suur töökoormus. Aga sügiseks oleme tagasi, mis tagasi ja rännud mööda laia ilma, jätkuvad täie hooga. Seevastu kääsellessari looduse lemmikud keskendub senikaua eestimaisele loodusele. On ju teada-tuntud tõsiasi, et kodused paigad, puud, kivid, allikad, rannikut ja mis kõik veel on meil siin täpselt sama võrratud kui mujalgi. Niisiis me pühendame alanud ning suveni kestva sarja Eesti looduse pärlitele. Ja muide, iga saate lõpus ootab ees ka väike ning loodetavasti põnev ülesanne kuulajaile. Edasi ongi mul rõõm anda sõna Uudo tiimile loodusemehele ja kaitsjale, kes meid alates tänasest Eestile looduse pärlite juurde hakkabki viima. Mina olen saatejuht, Haldi Normet-Saarna. Tervist meie saatesarja hakkab siis käsitlema Eesti erinevatest paikadest ja peost paikade kaupa seal tähelepanu, väärivaid objekte. Ja me alustame seda rännakut Eestimaal siis Eesti kirdenurgast ehk Ida-Virumaast. Ja kui Ida-Virumaa on olnud paljudele meist kuidagi võõras ja sinna nii väga tihti ei satuta, seega ei tea aga sealsetest huvitavatest vaatamisväärsustest, siis me pühendame lausa kaks saadet idapoolsele Virumaale ja vaatame, mis seal huvitavat on, mida tasub minna vaatama. Looduse lemmikud. Millest me siis alustame, selle tohutu suure Maa-ala puhul, mis on Ida-Virumaa, no kui me läheneme nagu põhjakotkas kunagi Virumaale põhja poolt, siis siis kõigepealt tervitab Neid Virumaa oma huvitava pankrannikuga, mis siis tegelikult on päris pikk hakkab Gotlandi ja Ölandi saare pealt piht ja läheb Peterburi piirkonda välja. Ja selle balti klindi kõige kõrgem osa tegelikult jääbki Ida-Virumaale see pankrannik tema ülemine osa on siis ordoviitsiumi-aegne baas, mis siis kujunes 450 kuni siis 350 miljoni aasta eest siis kui Eestimaa oli alles troopikas. Ja see paeastang siis allpool avanduvad veel kambriumiaegsed kihistud, mis on jällegi väga unikaalne. Ja noh, näiteks kui me veel elasime siin nõukogude aegse raudse eesriide taga, siis oli kolleegidel geoloogidel kogu aeg probleem, kuidas nad raskest olukorrast välja pääsevad, kui väliskülalised tulid ja tahtsid näha kambriumi, avamusalasid need olid valdavalt kõik piiritsoonis ja selline unikaalne nähtus siinpool Atlandi on tõeliselt vaatamisväärt. Oli vaja spetsiaalseid lube ja mida iganes kõike hankida, ega alati ei saanud. Ega neid nii lihtsalt ei saanudki, jah, kuna loodusteadlased olid üldse sellised väga kahtlased elemendid tol ajal, siis veel vähem lubati välismaa uurijaid sellistesse kohtadesse, kus vaenlane võis ju kogu aeg maale tulla. Nii et kindlasti Eesti kirdenurka minnes on mõistlik võtta retk põhjarannikule, olgu ta siis kõige kõrgemas kohas antikas, kus siis peale selle, et on lihtsalt hea vaade merele on noh, kui, kui juba paekallas on järsk ja siis tegelikult selle paekaldaga kohe kaasnevad järgmised huvitavad objektid. Kõik need jõed, ojad, kraavid, mis püüavad minna mere poole, nad peavad kuidagi ju sealt kliendist alla saama. Ja kui on klint kõige kõrgem seal, siis on meie Eesti kõige kõrgemad joad ka seal kõige kõrgemaks joaks. Praegusel hetkel loetakse Valaste juga, mille kõrgus tegelikult kogu aeg kasvab. Kuidas see võimalik on? Võimalik tegelikult kahel viisil. Üks viis on see, et meie maapind jätkuvalt Põhja-Eestis kerkib seepeale jääaega rusuva raskuse alt vabanedes. Ta on ikka pika vinnaga ja ikka tõuseb kogu aeg. Aga see on väike kasv, seal on Kirde-Eesti kandis millimeetrite mäng aastas, aga teine on see, et seal paekalda ees on rusukalded. Mis on siis varisenud Nad alla. Et kui vesi kogu aeg uuristab, ta uuristab sinna rusukalde sisse järjest sügavamat auku ja, ja sealtkaudu tuleb palju rohkem juurde, eriti kiiresti on see joa kõrgus kasvanud nüüd viimast suurt vete ajal, kui sulamisvesi oli palju ja, ja pahinal köik see sinna alla uuristama kippus. Aga joad on veel väga huvitavad just praegusel ajal, kui on külm ja kui on põhjatuuled, siis pritsmed ja aur, mis sealt vee langemisega tekib see surutakse vastu paekallast ja ülespoole ja nii kujunevad siis sellised jääskulptuurid või, või jäätunud puud ja ümbrus, mis on täiesti omaette, üllatas noh, viimastel aastatel on seda juhtunud peaaegu juba iga aasta, et sellised hästi tugevad põhjakaare tuuled siis siis tekitavad selliseid jää kaunistusi paekaldale ja niisugusel külmal ajal, kui on lund ja jääd ka mujalgi, on võimalik neid ohutult imetlema minna, neid tardunud jugasid. Nüüd, kui jah, jugadest rääkida laiemalt, siis küll aga see kõige kõrgem ju ka ja mis on tegelikult avanud ka väga ilusa läbilõike kõikidest erinevatest geoloogilistest kihtidest. Tema ette ehitati küll suur ja võimas trepp ja platvorm, aga, aga hetkel on see suletud, sest seal ei arvestatud loodust. Nimelt peaks olema küll teada, et et iga püstloodis sein, eriti kui on ta mingisugune põdedamast või tugevamast materjalist, siis ta aeg-ajalt looduse käes murenema ja, ja alla varisema. Nii ka juhtus siis selle trepiplatvormi kinnituskohtadega, nimelt ta on praegusel hetkel pae Astangust nagu liiga lõdvalt lahti ja sinna peale minek on hetkel keelatud. Mis sellest edasi saab, eks seda aeg näitab. Aga tegelikult võiks öelda, et kõige ilusam vaade tänu selle platvormile sai tegelikult rikutud, sest sealt alt päris alt üles vaatamisel on ikka väga võimas pilt. Aga jugade juurde veel tulles, et kui seal paeastang on ringi käia, siis võime me avastada täiesti uusi. Jugasid veel nii, oli ju paar aastat tagasi, kui ajakirjandusest käis läbi, et lätlased leidsid meile Eestile vaata et kas esimees kõige kõrgema või teise kõrguselt teise joa, millest meil endal isegi aimu ei olnud ja see oli jällegi seotud sellega, et oli hästi vee rikas aeg ja lätlased ilmselt siis läksid jalutama natukene ebatraditsioonilisse kohta pointical ja, ja sattusidki uue joa peale, mis kahjuks küll suveti täiesti ära kuiva sel Joala nimiga. Minu teada praegusel hetkel veel ei ole ja ja noh, sellepärast, et seal on kui neid, kui neid pisijugasid vaadata, siis siis tegelikult paekihtide vahel immitseb välja palju allikaid või veesooni ja nendel kõigil sugugi nimesid ei ole. Kui me nüüd sealt rannikult hakkame selg ees taganema, sest et ei raatsi ikka veel healt vaatelt silmi ära pöörata, siis jõuame metsa, jõuame Ida-Virumaa tööstusmaastikule pühenduks, siis nüüd sellele. No kui me nüüd jah, saab rannikualalt hakkame ära tulema, siis, siis ega seda metsa nii väga ei olegi. Ja jällegi kahel põhjusel üks on see, et et paepealsel eriti mets ei taha kasvada või ei saa kasvada eriti ja teine on meie ajalugu, et rasked lahingud selles piirkonnas, selle käigus tegelikult suurema metsatukad, mis seal olid, need lihtsalt said, said otsa, purustati ära ja ainult mõningad üksikud väiksed tuugakesed, mis praeguseks hetkeks kaitse alla võetud, nii et ei, see sõda läinud loodusest ka mööda. Aga nüüd siis jah juba veel lõuna poole minna, siis tuleb kuulus tööstusmaastik tegelikult. Ja siin tuleks nüüd öelda, et Ida-Virumaa on üks, üks kontrastide maa ja võib ka öelda, et seal on võimalik šokiturismi korraldada. Nimelt. Meie rikkus põlevkivi, see on nii ühte kui teistpidi käsitletav, kui me vaatame, mis on toimunud loodusega sellel et meil seal on põlevkivi ja, ja seda on kaevandatud siis on üsna kurb pilt. Nii et siin on siis inimese käsi kõvasti mängus olnud, aga samas on vist olukordi, kus inimest süüdistada ei saa. Eks looduses toimuvad ka katastroofid ja mitte inimesest alati sõltuvalt, nii et noh, ka põlevkivi kaevandamise eriti pealmaakaevandamise käigus ümber paisatud maastik, seda võib ju ka vaadata kui suurt loodusõnnetust, lihtsalt noh, selge on see, et mitte kunagi ei hakka seal olema ega kujunema sellised kooslused, nii nagu olid varem enne kaevandamist. Seega missinna kujuneb, see on teisest küljest ka päris põnev, mis kooslused seal olid enne kaevandamist, enne olid sood valdavalt ja. Suured kaevandusalad, seal olid terved külad, metsad, sood, tegelikult suur osa Puhatu soostikku, st meie Eesti kõige suuremast soostikast oleme kaotanud selle läbi, et Sirgala karjäär on pidevalt võtnud maad enda alla. Kui nüüd rääkida põlevkivi kaevandamisest, siis põlevkivi leidmine Virumaal leidis aset siis nüüd juba ülemöödunud Nad sajandi lõpus ja möödunud sajandi alguses hakati teda rohkem uurima ja ka siis juba tööstuslikuks otstarbel kaevandama. See sai alguse kukruselt ja see põlevkivi tuli välja tegelikult ühe maa, parandas kraavipõhjast. Aluspõhjakihid jooksevad meil diagonaalis põhjast lõunasse ja siin Kukrusel siis on põlevkivi üsna maa peal. Aga mida kilomeeter lõuna poole, seda sügavamale ta läheb ja praeguse kaevanduse servaalal siis Puhatu soo või siis Sirgala karjääri lõunaservas, seal ta on juba juba mitukümmend meetrit maa sees ja selleks, et teda kätte saada, selleks pööratakse kogu see ülemine kiht pahupidi. Praegusel hetkel töötavad ju pumbad, mis pumpavad välja kogu selle põhjavee, sealt karjääri põhjast pikalt kuiva nahaga selle põlevkivi kätte saada. Aga ükskord need pumbad pannakse seisma ja vot siis läheb asi huvitavaks. Mis siis peale seda toimuma, kuidas loodus sellest toibub? Muist kindlasti upub, see on selge see, mis allapoole vett jääb. Esimene asi, kui me vaatame reljeefi, mis seal praegu on, see on hullem kui kuumaastik ja, ja seal on seal kõrged vallid ja siis on jälle sügavad orud seal vahel. Nii et noh, ilmselt tekib seal üks suur selline kanalite või järvestik labürint. No praegusel hetkel või sellest aastast tegelikult juba Aidu karjäärist käivad sellised nii-öelda tagasipööramise tööd ja vesi hakkab tõusma. Nii et me ei tea, kui palju arvutusi on muidugi tehtud, kui kõrgele tõuseb veetase ja sellest tulenevalt siis on juba plaanitud mitmete teede kõrgemaks ehitamine, et ta üldse Kohtla-Järvelt saada näiteks maidlas hakkavad tekkima ja kasvama ja arenema seal isesugused taimed juba praegu on nii, et aheraine mägede peal. Kuna seal on pioneer kooslused, siis on seal leidnud hea soodsa pinnase, mitmed käpalised jess konkurentsi puududes on suutnud endale juured alla ajada nii-öelda ja praegu päris rikkalik liigilise koosseisuga on, et käpaliste kohadze mõnda nime oleks huvitav kuulda. Seal on näit. Eks tumepunast neiuvaipa eelkõige, muidugi on need sellised kuiva taluvad liigid, aga noh nii nagu tumepunane neiuvaip on hall käpp. Aga. Isegi selliseid orhideesid, kes tavapäraselt kasvavad hoopis soos näiteks hiilakes, kes siis on leidnud puistangusse ilmselt vettpidava kihi peal pisi Sookese, et ta oma veenõudluse ilusti kätte saab? Looduse lemmikud. Ja nüüd läheme avastama soid. Jah, kui me neid sellest karjäärist kuidagi läbi murrame ja kergest järsakust, siis jälle üles nendest see järsakil ei ole maapealne järsakkega maa sisse oleversak, siis mis me seal ees leiame, kõigepealt? Noh, kui jälle Sirgala poolt minna, siis on ees suur Puhatu soostikku ja Ida-Virumaa ja üheks tunnusjooneks ongi suured ja suhteliselt looduslikus seisundis olevat sood. Kui need muidugi rääkida sellest samast Puhatu soostikku, siis nagu ennegi sai mainitud, see oli Meie kõige suurem soostik ka praegu kõige suurem soostik. Mida see puhatusoostik siis endast kujutab? Kui me oleme tavaliselt harjunud Eestimaal suured sooalad on valdavalt rabad siis Puhatu k on natukene teistmoodi. Puhatu soo ise on põhiliselt siirdesoo. Sood jagunevad tegelikult siis oma arengult kolme erinevasse paasi. On madalsood, need on kõige madalama turbapaksusega, seisan siirde saad, ja siis on. Ainult üks osa soost ei ole nii, et kui räägitakse tavakeelesood ja rabad, sest tegelikult eksitakse terminina loogilises mõttes sest raba on kõrgsoo ja millest siis need sooda erinevad on see, et kuidas, kuidas need taimed seal soos kasvavad, kust nad toitu saavad, kas nad suudavad võtta veel mineraalse pinnasest toitu võinad, kõrgsoo ehk rabatingimustes saavad toidu ainult ülevalt poolt sademetega tulevad toitainetest. Nii et siirdesoo on siis nagu segamini, et osa saadakse mineraalsest aluspõhjast ja, ja osa siis juba ainult sademetega tulevatest toitainetest. Aga nüüd, mis siis selle Puhatu soo või soostikku omapäraseks teeb, on see, et jah, ta on hästi suurel alal. Loomulikult ei ole see ala kõik üks soolaam, vaid vaid seal on ka palju soosaari ja selliseid poolsaari, mis siis liigendab seda maastikku ja see maastik on praegusel hetkel noh, meie, kui me elustikust räägime, siis meie ühe kõige rangemalt kaitstava linnuliigi rababy peamisi elualasid veel alles jäänud meile Eestisse raba püüan ja need, kes on looduse saateid varem kuulanud, siis, siis oli linnuaabitsa no seal rabakana või rabapüü kaagutamine või Fredici linavitsateegi teda muidugi kuulebki ainult siis kevadisel ajal, kui on nende mänguaeg ja kui varem oli rabapüü üsna laialt Eestis levinud ja mitmetes suuremates sooalades, siis kahjuks praegusel hetkel on tema levila jäänud sinna Ida-Viru suuremates oode peale vaid miks te vähemaks jäänud? Miks täpselt muidugi noh, see on väga raske alati öelda, aga aga nii nagu kõik maaspesitsejad on oma lõivu pidanud ka tema maksma Keskmiste kiskjate kõrge arvukuse peale, olgu siis kährik või rebane või, või siis viimasel ajal ka metsnugised. Aga kuna tema on tegelikult meil üks arktiliste alade relikt ehk siis jäänuk siis ta on lihtsalt meil oma levila lõunapiiril ja kui meil neid kliima peaks soojend tema, siis loomulikult kogu aeg tal läheb raskemaks ja eriti raskeks läheb tal siis, kui on ilma lumeta talved sest tema vahetab nii nagu valge jäneski, Enda küll mitte karva, vaid suled talveks valgete vastu ja suvel anda siis pruunikirju. Musta maa peal on ta vaenlastele hästi kättesaadav. Aga rääkida mõningatest teistest loomaliikidest veel, kes seal Puhatu piirkonnas elavad, siis puhatus on meil esindatud üsna mitu kotkaliiki alates kõige suuremast kotkast merikotkast. Aga samas on seal ka kaljukotka ja kalakotka pesitsuskohad. Kõik nad on üldiselt sellised liigid, kes tahavad rohkem rahu ja kõnes. Puhatu piirkond on peaaegu inimtühi, siis nad väga hästi tunnevad ennast selles, selles loodusmaastikus. Kui lihtne neid seal märgatan, lennus ikka on võimalik näha ja siin tuleb muidugi siis meelde tuletada, et tegemist on esimese kategooria kaitsealuste liikidega, kes on oma pesitsusajal küllalt häirimise õrnad ja seetõttu on kaitsealadel, kuskohas on nende pesapaigad tavaliselt kehtestatud pesitsusajaks, liikumiskeelud. Et mitte häirida ohustatud liike pesitsemisel ja lihtsalt narri juhuse. Isegi mitte sugugi pahatahtlikult võime juht ta pesa territooriumile pesa alla ja sellest võib piisata, selleks et kotkas lihtsalt pesa maha jätta. Ja noh, et mitte kaotada niigi väheseid haruldasi isendeid, siis selleks ongi nii-öelda kehtestatud sellised liikumispiirangud. Siin oli kuulda väljendit esimese kategooria kaitsealused liigid, need katked kaitsekategooriad on siis juriidilise ja nende puhul me saame rääkida, et esimese kategooriasse kuuluvad sellised liigid, kes on hävimisohus uus Eestist, kuid alati päris täpselt ei pruugi näiteks kolmanda kategooria ehk nõrgema kaitsekategooria liikide puhul olla tegu nüüd väga ohustatud ohtu sattunud liikidega. Nalja peab lihtsalt tähelepanu pöörama, vahest nii et üldreeglina ütelda, et mida väiksema numbriga kategooria kaitsekategooriat, seda ohustatuna, seda haruldasem või seda suuremat tähelepanu me peame nendele liikidele pöörama nad üldse meil Eestis edasi püsiksid. Antud juhul siis esimese kategooria liigid. Enne kui me sootaimede juurde jõuame, tuleb märkida, et teile endale meeldib väga kasutada sõna raba kõrgsoo asemel, mida ta tegelikult tähendab noh, inimene on ju oma loomult laisk ja, ja miks ta peaks siiski osutama? Ka lohisevad nimek kõrgsoo, kui on lihtsam öelda, lihtsalt raba. Ja, ja noh, ikka me ju ütleme Omadega Raw. Soodega on veel üks tore asi, on jällegi üks väljend, kui turvast kaevandatakse, siis öeldakse sageli, et toodame turvast, sealt tegelikult ei tooda turvast inimene sugugi, kuskohast tekib turvas, turvast tekib turbasammalde ja tarnade ja sealse taimestiku Labestumise teel ja vot see on turba tootmine. Et taimed toodavad turvast, mitte inimene. Nüüd on see ka ära õiendatud nii-öelda. Ja need, need taimed ise siis nagu juba mainitud, oli siis olulisemad taimed soodes, turbasamblad. Nemad on muuseas ka väga olulised selleks, et meie süsiniku tasakaal looduses säiliks, noh, ta on jällegi hästi palju räägitud, et me kogu aeg paiskame kasvuhoonegaase, kui kasutame fossiilseid kütuseid ja sealt kogu aeg, vabastame süsiniku, aga sood elavad sood, need on ainukesed kohad, kus siis nüüd imeb loodus uuesti tagasi endale seda süsiniku ja, ja ladestab siis turba näol. Nii et need elusad sood on selles mõttes väga tähtsad. Aga mis siis kõlbab ka suhu pista. See huvitab inimest ka. Ja kui me räägime neid puhatu või ka siis augusalu või murrake või teisi soid, siis need on olulised marjakohad olgu siis jõhvikad või murakad, mis on ju ime ja marjad. Ainukene asi, et ta on suhteliselt lühikest aega korjata ja sööda, aga seda parema maitseelamuse annab. Aga nagu varem sai öeldud, on Virumaa ja see idanurka niivõrd põnev, et, et me jõuame veel järgmine saade neid põnevaid objekte vaadata. Järgmine saade, siis alustame kohe muraka ja teiste soodega, mis on siis rabade näit. Ja nüüd räägime siis lähemalt meie kohtumise alguses mainitud kuulaja ülesandest mis on mõistagi seotud Ida-Virumaaga. Küsime, milline on teie erksaim looduselamus Ida-Virumaalt ja miks? Ootame maksimaalselt poole lehekülje pikkusi kirjeldusi, aga loomulikult võib ka lühemalt. Ja muide fotosid ootame ka, kes pikemalt kirjutada ei viitsi. Reinold fotol kujutatu äramärkimisega piirduda, aga noh, kahtlemata on tore, kui tulevad mõlemad, nii väike jutuke kui ka pilt. Ja viimast võib-olla ka rohkem, kui üks. Vaadates loeme ette mõne kirjelduse ja fotod hakkavad kaunistama meie kodulehte aadressil vikerraadiopunkt ee kaldkriips lemmikud. Sarja lõpus tuleb täiesti omaette saade teie looduskirjeldustest ning teeme oma valiku kirjelduste ja fotode hulgast. Autoreid tõotab väike preemiaekskursioon. Ja nüüd kogu selle jutu üks tähtsamaid osi ehk aadress, kuhu teie saadetisi ootame. See on lemmikud ät e r-r, punkt ee. Ja veel kord. Lemmikud ät r-r punkt ee. Selline oli uue sarja ava saada Ida-Virumaast stuudios olid Uudo Timm ja hallinormets Vabarna helirežissöör maris Tomba kuulmiseni. Järgmisel pühapäeval.
