Eestis on palju põnevaid kohanimesid näiteks Kohila  või litsmetsa, kuid Võrtsjärve ääres juhatavad viidavad meid  nii põnevasse paika nagu limnoloogia. Mis paik limnloogia limnoloogiakeskus? On Eesti maaülikooli üks osakond, mis tegeleb Eesti sisevete uurimisega. Milleks seda vaja on? Üks asi on see, et isegi järvedest ja jõgedest ei tea me  veel kõike. Me ei tea siiani päris täpselt millised on seosed vee ökosüsteemi,  erinevate elustikurühmade keemiliste ainete vahel. Seda kõike on veel vaja uurida. Teiseks on vaja silma peal pidada meie veekogude seisundil,  et ega see äkki halvaks ei lähe või äkki läheb paremaks. Kas aitab limnoloogiakeskuse tegevus kaasa  ka näiteks kalastiku või või lihtsalt veeseisundi paranemisele,  on tal ka praktilist väärtust? Ta on üks asi on see, et meil on ka päris rakendusuuringuid  on projekte, kus palutaksegi uurima järvede seisundit  ja me teeme siis ettepanekuid, mida nende järvede puhul  võiks ette võtta et seda seisundit parandada,  mis parandab ka kalastiku olukorda. Teine väljund on see, et me seirame Eesti väikejärvi Peipsi  järve ja Võrtsjärve. See annab sellist taustainfot, mis järves parasjagu toimub  ja miks ta toimub. Aga järvede seisundi muutmine on siis järgmiste otsuste teha juba. Mis ajast selline järve uurimine limnoloogiline tegevus  siis ka toimub Eestis? See uurimine on alguse saanud. 50.-te lõpust, siin limnoloogiakeskuse juures,  siis nimetati seda asutust veel limnoloogiajaamaks. See hoone siin valmis 60.-te keskel, et sellest ajast on  siin juba päris Agar järve uurimistegevus olnud. Ja kui kaua veel kestab järvede uurimine? Me tahaksime küll loota, et kuna meil on väga head järve  jõgede uurimise traditsioonid ja on spetsialistid,  kes seda teha oskavad. Et, et oleks võimalik seda teha veel väga kaua  sest arvatavasti vajadus selleks ei kustu niipea. Järvede uurimisest on tõenäoliselt kasu kõigile kalameestele,  aga vast saab mõnest noorest kalamehest ka tõepoolest  veeteadlane kalateadlane mudateadlane. Teadlane, kellest meile kõigile rõõmu Minu selja taga on Lahepera järv. See on üsna Peipsi serval Alatskivist, mitte kaugel Kolkja  ja nina küla vahel. Sellel järvel on suurust oma 100 hektarit. Tema keskmine sügavus on nii kaks ja pool meetrit,  kõige sügavamad paigad kuni neli ja pool meetrit,  aga veetase võib siin kõikumine kaks meetrit suur veega on  ta märksa suurem. See järv. Kuidas siin kalaga lood on? Nii ja naamoodi. See on kaladele väga hea koepaik. See Lahepera järv on lahe oja kaudu seotud Peipsiga. Palju Peipsi kalad tulevad siia kudele talvisel ajal süda,  talvel juhtub aga seda, et järv jääb ummuksile  ja on peaaegu ilma kalata. Talve hakul. Kala trügib siis keskel läheb minema, kevadel tuleb jälle. Nii et kalastik on väga muutlik. Kalamehed on järve peal. Arvata võib, et siis on siin praegu ka kala. Kalapüük noore jääga võib olla väga-väga magus,  kuid paraku ei teki esimene jää kaugeltki igal aastal selge  ja lumetuna. Nii ka tänavu. Lumi 100. kohe jääle ning noore jääefekt jäi tegelikult ära. Lume ga kaetud sügisjää nõuab kalamehel ka erilist ettevaatlikkust,  kuna lumevaip pärsib jääkaane jõudsamat kasvamist. Me läheme järvele teiste kalameeste jälgedes  ning puurime alatasa kontrollauke, et olla jää kandvuses  täiesti kindlad. Kannab küll. Laseme jää alla kõige ahvatlevamad, kõige maitsvamad landid  ja mängitame neid nii hästi kui vaid. Vähegi oskame. Mõnda aega oleme siin püüdnud, kõik mehed on lantinud kõvasti,  siin on ka põhimõttelise rauamehi järvel,  kes kirbu õieti kätte ei võta. Aga kätekäimist pole kellelgi näha, et siin on praegu mingi  kümme-viisteist meest ja ja vist on kõik nullis. Mina mõtlesin, et mina proovin selle peale kirbuõngega,  et ehk saab nullist välja. Keegi mudilane mind siin vaikselt narritab. Kes otsa ei taha jääda, ju need on nii pisikesed,  et, Ussikegi ei mahu talle suhu ette. Aga huvi pärast oleks ju tore vaadata, kes see on seal? Noh, natuke tegi jälle nooguta jälle keegi,  keegi sikutas vaikselt haakimiseks sellest ei piisanud. Jah, narritavad narritavad, narritavad täiskasvanud üldse  mitte noort meest. Palju nooremad kalakesed. Proovime kotis, paneme kärbse auku. Mis ta siis ütleb? Pakun kaladele küll sääraseid hõrgutisi nagu kärbsetõugud  ja sääsevastsed, aga ikka ei võta. Võib-olla olen ma millestki valesti aru saanud  ja tegelikult kalad talvel üldse ei söögi. On levinud selline üldine arvamus, et kalad talvel ei toitu,  vaadake kaladel selle arvamusega ei ole mitte midagi pistmist. Nemad sellest midagi ei tea. Ja loomulikult nad mingil määral toituvad,  ikka mitte igas veekogus, mitte igas liigist. Lepiskalad. Need, kes söövad ussikesi, mõni sööb lausa vetikat,  valge amuur, paks laub. Meie kalad. Lepiskalad söövad peamiselt siiski neid selgrootuid  loomakesi vees ja loomulikult talvel leidub selliseid loomakesi. Kalad ei õdi lausa jää all. Ja söövad nad loomulikult palju vähem kui soojal ajal kuid  vahetevahel võtavad ikka. Siin tuleb loomulikult arvestada veekogu suurusega  ja soojusrežiimiga. Meri on meri meres, talve ei ole. Seal on ainult suvi, kevad, suvi ja sügis,  nii et kui ma hiljuti ja lahkasin, vot sellised võimsad  ilusad tulipunaste uimedega ja kergelt kergelt kollakate  silmadega merest püütud tõstamaal. Särjed loomulikult igalühel oli toit sees,  muidugi oli. Kes seal siis oli, seal olid ussikesed. Peamiselt sellised suhteliselt väikesed,  mitte suuremad kui sellised siin, aga ikkagi ussikesed vad  selliste lõuakestega, kui nüüd natukene suuremalt nüüd vaadata. Hulgarjasussid meres peamiselt noored järgud suuri vanu,  et ta, et te ilmselt ei saanud ja vot siin on niisugused nagu. Harja. Kui ta on särje soole sees, siis ta nii ilus ei ole,  välja arvatud tema lõuad, mis on kidini t  ja tõepoolest väga kenad. Aga muidugi, lepiskalad söövad ka kõiksugu teisi asju,  vaadake, et kui on meil Ja mardikad, ka mardikate vastsed ka väga paljude teiste veeloomade,  peamiselt putukate vastsed käivad närimas jääd  ja õhku hingamas. No väga hea kalal. No lihtsalt ja. Lihtsalt mõnus, võta puna silm, meie, meie serjekene tuleb  ja võtab. Meid lausa üleval, sest põhjas seal on soojem,  seal eriti liikumist ei ole. Kala nagu ka kalamees loomulikult on võimaluste kasutaja. No ütleme nii. Ütleme kohe ausalt välja, kala on oportunist on võimalus süüa,  ta sööb. Ei ole. Talvel ei ole tal häda midagi, ta võib lihtsalt rahulikult oodata,  millal võimalused tema ette tekivad. Ta ei otsi eriti toitu, kuid kui pakutakse,  ta võtab. No nii Käsi on valge, tasus ära siia kolm tundi Tallinnast sõita  praegu ja, ja, ja saame, aga me saame nüüd näiteks unna üles  panna või või, või laseme ta tagasi. Nüüd peab sügavalt mõtlema, aga ma ei ole enam mind. No nii See on juba natukene suurem eelmisest, et kui ta selline ses  progressioonis edasi läheks, siis poleks häda midagi,  aga ma kardan, et sellist progressiooni ei ole. Vaatame, kas õnnestub. Kui enesel eriti kalasaagid kiita pole siis on hea minna  teiste meeste juurde ja lohutada ennast sellega,  et nendel ka nagu liiga midagi ei ole. Tarvo, mis su tulemus on tänaseni? Kaks ahvenat, 15 sendist võib-olla heal juhul ei toida,  see järv eriti ei toida just selle pärast lumi on peale  tulnud ja pole seda esimest noort jääd, nagu öeldakse. All pole valge ja kala ei näe, ta ei näe ju,  võib-olla näeb meetrikese, aga muidu oleks ju,  oleks tume, jää esimene jää, mis tuleb, seal on ju aug,  näeb juba näiteks seal mingi viie meetri peale kindlasti ära  selle väikese asja. Aug on põhiline kala siin jagu. Aga ja palju teda tuleb siis? No. Minul on olnud üks-kaks-kolm, neli tükki on ikka olnud neli. Ja landiga landiga. Põiklandiga oled sa siin maad kuulanud, kuidas teistel? Noh, siin ümbrus kaudu, ümbrus kaudu on näha olnud,  et mõni mees on ikka mõne suurema ahvenaga kätte saanud,  aga aga, aga mingeid suuri saake ei ole kellelgi. Suuri saake ei ole see. Üle viie kala ei ole kindlasti täna kellegi. Aga selle eest on siin valgus ja suhteliselt tuulevaikne. Täna on hea ilm selles suhtes jah, aga võiks olla  ka veel selgem natuke. Kuigi on veel, lumi on ka veel peal, eks ju. See on pime, pilves, veel pimedam. Ja see on ikka kalale halb ju. Hea küll päikest, meile sära, eks me peame ise särama,  siis siis tuleb ehk ajanad rohkem. Me püüame siin särada, vaatamata sellele,  mida ja kui palju me saame. Räägi viimasest heast tüübist oli see aasta. Vaata kui ei Peipsi üldse jäässe ei läinud ja,  ja siin oli siuke klaassile kogu aeg. Ja tegin, ma arvan, mingi 20 auku. Puurisin malelaua kujuselt lihtsalt käisin,  tegin, tegin ja. Tulin tagasi, võtsin õnge. Kotti, mitte midagi ei võtnud. Käisin augud läbi. Tulin tiiruga tagasi 12, aga. 12 auk ja palju sul selle peale aega läks. Tund aega, täna sa seda paistab, et ei korda. Ma arvan, et täna ühe hoogi saaks, oleks kõva sõna,  aga vist ei tule seda ka. Kui kalad järjepanu võtavad, ei, siis ole aega juttu puhuda. Meil täna on ning vestlus läheb sedapuhku kalameeste ühiste  gemistele klubile. Jah, et siin sai loodud niisugune Peipsi  harrastuskalastajate klubi et see on nüüd nagu nendele inimestele,  kes on siin alguses kujunes välja väiksest sõpruskonnast  kellele käisid kogu aeg aastaid siin Peipsi peal kalal  käinud ja. Kas teie klubil on ka mingid eesmärgid? No et jah, et eesmärgid ongi niisugused,  et et võib-olla kuna siin on juttu olnudki ennem sellest,  et et, et kunagi võib-olla saab asjad nii kaugele,  et võetakse ka harrastuskalastajate Inimeste sõna kuulda kuskil, et muidu on,  praegu on, Peipsil ongi see teema ju ainult,  et kuuldakse üleval pool ainult neid inimesi,  kellel on suured kalapüügifirmad ja, ja need kõik kõik teemad,  mis sellega seostu, seostuvad, on ju niimoodi,  et kõik on meie vastu. Et meil pole sõnaõigust siiamaani kuskil olnud,  eks. Peipsil on ju nii huvi kalastajatel kui kutselistel üks  ühine probleem, see on paadisillad, sadamad. Sellega on ka niisugune asi, et et vist eraldati,  eraldati ju rahasid ainult suurtele kalapüügifirmadele. Et nüüd ütleme nii, et, Et siiamaani on olnud näiteks asulas sees,  ma ütlen Mustvees näiteks. Et tava tavainimene ei ole, ei tohtinud kalamees endale  isegi kanalit teha, eks. Et. Et see On keelatud, kuna see kuulub Naturaalasse,  jah, aga, aga vanal ajal on seal kogu aeg need kanalid olnud  ja on kogu aeg seda tehtud ja et nüüd noh,  et selle selle koha pealt nüüd ma ei tea,  kas me suudame seal ka kunagi sõna võtta  või et eks see kõik näitab aeg. Tarvo, sina oled must vest, sina, Tõnu, oled Tallinnast,  ehkki oled sündinud Võrus ja kas see ongi  siis niimoodi? Põhikaader ongi, et Mustvee ja Tallinn. Kuhugi mitte, see on ikka nii, et, et, et meil mustveest on  ainult neli klubi liiget, aga on ka Tallinnast,  palju liikmeid on Haapsalust isegi on Rakverest Tartust üle  Eesti põhimõtteliselt. Palju teid klubis on nüüd praegu juba? Praegu on mingi 40 liiget. Ah soo, lausa 40 juba ja, ja mis see perspektiiv,  kas teil on seatud selline limiit ka, et te nagu heades  inglise klubides on, et vaat üle selle arvu ei tohi olla,  et kui keegi ära sureb või alles siis saame uue võtta? See on ikka tõsiselt asja noh, asja vastu huvi tunneb  ja on ikka ise ka aktiivne inimene ja ja  kes kellele meeldib tõsiselt kalal käia,  esiteks, ja eks me siis neid, neid sinna klubisse ikka  ka vastu võtame. Lõpetuseks ei oska muud öelda, et mitte ärge ainult kalastage,  vaid ka klubistuge. Ma teen praegu sulaselget patu asja. Et. See on nagu võõrnaise juures käimine, et ma tulin  selle augu juurde, kus siit üks mees ilusti kala on saanud või,  või suhteliselt ilusti täna. Aga see paistab olevat tänase päeva parim auke ja. Ta on jätnud ka siia niimoodi selle landi,  millega ta sai, see on see niinimetatud Libresse  või aga see on täiendatud ja talle on siia pandud väike  silmakene veel juurde ja värvi kolmik küljes  ja jupikene rüüsi ka kunst ussi ja sellega ta neid püüdis,  et, et mina proovin. Kas saab, kas saab ka kirtirguga siit pealt veel paar tükki  ma juba sain. Et. Aga see on patt imet, asi teie, ärge niimoodi kunagi tehke,  et lähete võõraugu peale selle eest järvel kolakat  ka saada. Meie püügipäev Lahetera järvel läks nii nagu ikka,  et seda, mida me lootsime, me siit ei saanud. Kalamehe lootused on tihtipeale suuremad. Peipsi avanat ja haugi, kes sügisel siia järve tuleb,  siin enam ei paista olevat. Saime nii nagu ikka, natuke seda natukene teist ilma ei jäänud,  hõisata pole. Kalameeste folklooris On anekdoodid kalameeste  ja inspektorite suhetes täiesti omaette rubriik. Neid on palju, neid on erinevaid. Inspektorid nii palju ei ole, aga nad on üsna erinevad. Eesti üks legendaarsemaid kardetumaid ja samas austatumaid kalakaitseinspektorid. Oli aastaid kuido kapp. Guido kapp läks käesolevast aastast pensionile. Kuidas siis niimoodi? Noh, igal asjal on oma alguse lõpp, nii et,  et et. Mõtlesin selle üle palju ja. Ja arvasin, et, Annaks noortele ka võimaluse. Tee vabaks, no üldiselt niimoodi, et et elutöö on tehtud  nagu leidsin kaua soo. Neli aastat 34 aastat. Mitu röövpüüdjat sa kinni püüdsid? Kas sa oled arvestust pidanud? Mina ei nimetaks seda püüdmiseks, vaid arvan niimoodi,  et kui tööd teeb, siis ikkagi, kes on sellised? Jutumärkijad silmapaistvad sellised kala ahnitsejad,  need jäid ise tee peale ette tihti kogemata  ja kogemata, nii et, et päris päris nii. Muidugi sellist sellist. Tuli ette ka niimoodi, et keda tuli ka jälgi mitte jälgida,  vaid ka noh, ütleme, korrale kutsuda tõsisemalt. Sinu tööpiirkonnaks oli siin Viljandimaa rohkem  ja esmajoones vist võrdsed. Jah, minu tööpiirkonna ks oli nagu Võrtsjärve Viljandi,  Tartu ja Valgamaa. Piirkonna. Nii nii laialt ja legend pajatab. Ja ma tahan nüüd järgi küsida, on see tõsi  või mitte, et sina, Guido olla vahele võtnud  ka ühe teise looduskaitse inspektori? Ja trahvi talle määranud. Tegelikult On niimoodi, et et need keskkonnainspektorid olid  küll Võrtsjärvele olid Sikutil aga, aga minu korraldatud  nagu kalakaitseline reid toimus ja, ja seal nad  siis jah, tabada jäid vahele, kuna neil puudus harrastuskalapüügiõigus,  mina nagu ei menetlenud. Kuid. Tean. Hästi, seda, seda, seda juhust, mis oli ja  nii oli, nii oli, ja ega ta ei sobi ka nii. Inspektor ja patustad niimoodi ja ega ilus ei ole ju. Sinust on räägitud legende, räägitakse siiamaani,  nüüd on kurb kuidagi, et legendaarne inspektor enam ei inspekteeri. Kas sul ei ole vahel sellist tunnet, et keset tööd,  et tõuseks üles ja, ja läheks reidile? On küll olnud ja sellist sellist tunnet on tihti tulnud ette. See nagu nagu midagi, eks ole, sellist näed rikkumist,  et kisub nagu, kisub nagu tegutsema, aga samas ma olen teadvustanud,  et. Ei ole ka õige, et ise tegevinspektor ei ole,  siis saab ka muud moodi nagu korrale kutsuda,  nii et, et ei ole, ei ole vajalik seal, et 13  või mis me valvetelefon oli 13 13 et saab muidu  ka kavalust kavalate nippidega nagu. Mis need nipid olla võiksid? No räägi oma praktikast. Üks nipp oli selline, et nägin, et noh, sellise elektri  kalapüügi tunnused olid ja ja, ja, ja, ja. Muidugi see, kus ma binokliga vaatasin, oli,  oli küllaltki kaugel. Et seda elektriagregaati otseselt ei näinud,  aga pärast nägin, kuidas nad võrku panid  ka veel lisaks ja siis ma. Hästi kõva häälega võtsin mobiilist. Kõne, et helistan härra kapile ja ütlesin jah,  et kas härra kapp kuuleb ja ja ma ütlesin,  et selge, et siin on selline asi, et siin on elektri kut  ja siin nagu vee peale ja, ja, ja siin võrgutavad ka,  et vaja oleks ikkagi kontrollida neid. Ja siis muidugi imiteerisin ja ütles, et ahah,  et, et peatselt tuleta väga hea. Noh, mehed panid kodinad kokku ja kadusid. Et kasutasid oma enesekuulsust ja kurikuulsust Huvitav, et ma tegin häält ka natuke mooluta hääles rohkem  lagises hääl, sind tuntakse ka lihtsalt hääle järgi. Hääle järgi jah ja kahjuks, nii et Viljandimaal küll mehed  ikka nii palju aastaid, eks ikka juba harjusid ära nagu. Siis augukudu aeg oli kevadel ja olime siis kalakaitselise reidil. Ranu jõesuu seal piirkonnas, teate, see suur Emajõe jah,  ja, aga mul oli üks rikkujalt ära võetud nagu ahing noh,  osaega ja ja, ja kotik oli käes ja, aga mul oli vormi kuue  peal oli harilik jopi, nii et noh jah, ei näinud,  et ei saanud aru, et inspektor on tegemist inspektoriga  tõstsin jõudu ja tema ütles, et noh, mis jõudu,  et kuidas, kuidas sulle siis püük, kuidas auguma ja. Et aga mul on ka, aga ma viskasin sinna põõsa alla. Et mul on ikka päris päris päris mitu ilusat kala,  et tule, ma näitan sulle, Läksime sinna ja,  ja, ja siis ütles niimoodi, et kas sa seda kurja kappi tead või? Tunned ma seda olen kuulnud. Ja, ja siis ta ütleb, et, et tead, me plaanime siin talle  kesta peale anda. Korralik kittel. Aga ei saa kätte, et me oleme mitu korda proovinud,  ei saa kätte, ei anna näole, nii kaval ja sustik. Ja ma ütlesin, et no ei ole midagi, midagi kunsti,  et mina võin rääkida kuidas, kuidas kokku saada kapiga  ja ja no räägi, mis sina tunned teda ma siin ma tunnen hästi  ja et päris päris hästi ja aga mina olengi inspektor kapp  võtsid siis selle ära jopi pealt ja oli noh,  nõukogude ajal on sellised ilus roheline,  selline võrm oli siin tärnit ja kõik koha  ja värgindus ja ja muidugi mees oli nagu soolasammas  ja ja, ja, ja enne seda enne seda, kui ma seda vormi näitasin. Ta ütles niimoodi, et et kapp, et pidi kõik kalad ära võtma  ja kõik ja, ja kõvad trahvid. Et, et nii, et, et päris hull mees ja siis,  kui ma siis tutvustasin, siis ta ütleb niimoodi,  et jah ja ja kuule, unusta ära. Et selline jutt oli, et tegelikult see oli nali. Ma, no nalja võib ikka teha. Ja siis siis. Ma vaatasin, et avid olid nii ära ja kui ma nüüd  selle reidiga nagu edasi lähen, et nad lähevad hapuks  ka noh nagu oli kohustus nagu ära võtta,  need kalad jätsin temale ja nii ja, ja siis ütleb niimoodi,  et sina oled kapp ikka inimlik noh, inimene  ja et siin on hullemat, kes võtab kohe ära käest. Kalad. Selline juhus ei tulnud ta ära, no ja, ja no sellised  juhused on ja, ja siis. Ja siis oli üks juhus Siinkohal jääb jutt katki, ent Kuido kapi pajatastest saame  kalailmas osa ka edaspidi.
