Meis on asju, mida pole näha ei ultraheli  ega röntgenikiirtega, kuid mis mõjutavad meie olemist märksa  suuremal määral, kui me oskame tähelegi panna. Need settisid meisse juba enne aegade algust ammu enne  inimese kui liigi tekkimist. Meie oskus põnevust tunda, võime hasartselt innuga tegutseda. Meie jahikirg on iid, vana ja ürgne värk,  meie sees. Me võime küll vastu ajada eitada, et ei,  ei, ei, minu sees ei ole küll raasugi mingit jõhkrat jahikirge,  aga tegelikult Läheme nüüd üheskoos metsa, püssid seljas ja. Osoon on külas Hiiumaal, et avastada siinse looduse üks  kaunimaid modelle. Punahirv, kohalik mees ja hirveklubi liige. Kagu takist teab rääkida, miks võõras hirve niisama lihtsalt  ei märka. Igal pool öeldakse, et on nõiduslik ja salapärane loom tuleb  ootamatult ja kaob ootamatult ja eks ta harjub lihtsalt  inimese lõhnariga sellega ära. Vähe sellest, et inimese lõhna ilmselt tunnevad nad ära auto hääle. Sest kui mul eluseltsina tuleb autoga koju,  siis tema võib sõita garaaži. Hirvede tõsta peabki aga teist teine auto hääl on kusagil  vaevalt kuulda ja hirved kaua. Hiiumaa hirvede salapärasuses veendusime  ka osooni võttegrupiga kolmel päeval järjest proovisime neid  jälgida sellest samast peidikust tulutult. Kohalike sõnul olid hirved aga platsis kas enne  või pärast meid. Hirvede talvine lisasöötmine pakub huvilisele suurepärase  võimaluse loomade pildistamiseks ja käitumise tundma õppimiseks. Kuigi metsloomade lisasöötmise teemal on vastakaid arvamusi,  leidub näiteid, kus täiendav toidupoolis aitab vähendada  ulukikahjustusi põldudel ja metsas. Teisalt reguleerib metsloomade arvukust jahipidamine liitume  Hiiumaa jahimeestega, et osaleda hirve jahis. Ja nii nagu jahipidamise juurde käib kõikide reeglite  tundmine ja teadmine, siis tuleb seda ka oma allkirjaga kinnitada,  nii et kõik tänases jahis osalejad annavad siia kirja oma  nime ja allkirja. Täna laseme hirvepulli. Suur pull pluss noored pullid, noored pullid on jätkuvalt  neli pluss viis ja suur pull on vähemalt kuldmedalisarvedega. Lisaks laseme metssigu põrsad. Kesikud. Ja kulti. Ja lisaks on ilves, laseme hunt ka. Meil on hundiluba avatud. Hommikuste luureandmete järgi on teada, kus hirved asuvad. Jäljeradade järgi pannakse paika, millisest metsakvartalist  jaht algab. Lähme nüüd Tõnu paneb suure tee kinni või eluselja tee ja. Imre ja Laja Tiit panevad siis selle suure Emaste tee kinni. Hirvejahil on jäljeajajate abilisteks laikad. GPS kaelusega varustatud koerad on näha kaardil reaalajas. Siin ta näitab, et on kohe koer on kõrval,  eks ju. Ja, ja näitab, siis, kui ma võtan konkreetse koera näiteks,  siis ta näitab ära, näiteks ütleb, et istub,  eks ju 10 meetri kaugusel praktiliselt maksimaalselt,  näitab liikumiskiiruse kauguse minust, eks ju. Ja ja kohad kõik ära, eks. Ja selle järgi siis ma näen seda, et, et  kus ta täpselt nagu on, hirvedega on omapära see,  et. Et ainult suur hirvepull jääb seisma, teised hakkavad ees jooksma. Hästi suur hirvepull sest koera ei karda,  jääb seisma, siis jõuad päris lähedale, teinekord olen kõige  lähemale 10 meetri peale, siis hakkab alles liikuma käte  plaksutamise peale. Et päris huvitav on, aga, aga täna on lumi raske,  nii et, et vaatan, mis juhtub. Paks lumi on teinud Hiiumaa metsaalused raskesti läbitavaks. Kuigi väiksemad teed on sõidetavad, siis ei paista lume alt  välja tee perve täpne piir ning sealt on autol lihtne läbi vajuda. Järgneb kiire päästetöö. Ja jahiliste teekond jätkub. Miks ma optika pealt ära võtsin, oli see,  et, et mets on nii tihe, et optikaga ei näe. Laste optika läheb lund täis, kui koerte järel käid. Reegel on see, et koeraga ajus püssiga mees võib lasta,  eks ole? Ja miks on sellise suurulukijahil on hea,  on see, kui on kombineeritud püss. Ehk et kui koerad hakkavad näiteks nugist haukuma,  siis on sul peeneid pauke ka kaasas, et siis saad lasta  ja vintrauaga saab tunduvalt kaugemale lasta kui sillarauaga. Siit on näha, et on jooksuga, on ilmselt hommikul siin langi  peal olnud ja, ja jooksuga on neli hirve siiapoole sisse läinud,  et paneme koerad jälge ja, ja Lääne-Siberi laika on sees  tõugu koer, kes haugub ainult seisvat looma. Ehk et kui ta jookseb, siis ta ei haugu ainult seisvat looma,  ehk et kui te kuulete auku, mis siis, järelikult on nad  selle hirve nagu või looma üldse pidama saanud. Koerad lahti. No nii Koer läks praegu järgi ja teine läheb ka kohe. Jälg on üles võetud. Vaatame, mis juhtub. Hiiumaal elab hinnanguliselt pisut üle 800 punahirve. Jahimajanduskava järgi on see siinse elukeskkonna jaoks  enam-vähem paras arv. Asustustiheduse hoidmiseks kütitakse igal jahihooajal kindel proportsiooni,  asus. Mis tagab soolise ja vanuselise struktuuri säilimise hirvepopulatsioonis? Päeva esimene aju möödub ühegi lasuta. Rasked lumeolud muudavad hirvede liikumise ettearvamatuks  ja jäljeajajate töö keerulisemaks. Esimeses ajus võtsid koerad üles hirve lehma jälje aga  praegu hirvevasikaid ja lehmasid lasta ei tohi. Meie oleme pullijahis. Kus me praegu oleme, paneme ennast paika. Me oleme siin nurgas neid lood. Aga see äär oli kõik täis. Siin ma selle selle põllu peal siin oli see,  kus hirm magas praegu. Need Ta ei tahtnud üles ka tulla. Vannivarem suure tee peal ka. Kalle läheb sinna Sa tead, jätad auto, jätad siia tee otsa ja. Kuni selle hunnikuni jääb, eks ole, ja lähed sinna välja. Ja ülejäänud mäed, Tõnu, sa paned siia suur tee. Ja siis on see alumine tee kuni Ene majani. Plaanid on ümber korraldatud. Ja algab teine aju. Teine katse on võttegrupile juba edukam,  kaamera silma ette ilmub olukorraga tutvuv metskits. Ilmselt pole ta meid veel märganud. Nii saame imetleda tema stoilist rahu. Metsa all võib näha aga muudki põnevat. Võhiku silmaga. Küll öelda, et siin on hirv lamanud, maganud  mille järgi saab teada, no hirv hirve saab väga selgelt  selle järgi teada, et hirv kraabib maapbinna puhtaks,  kuni tähendab lume lume ära kuni maapinnani ja,  ja, ja, ja samas on siin näha ka seda, et siin on söödud  mustika mustikavarsi ja, ja see on nagu samblakud  ja mustikas või üldse need kõik on hirve põhitoidus,  eks. Ja, ja, ja siis teine pool on see, et,  et noh, põder on väga selgelt magab lihtsalt lume peal tekib  siuke vann, aga hirm võtab jah, ma maapinna puhtaks endale  kitse puhul, siis võiks olla natuke väiksem. Jah, kitsepuul on väiksem ja kits valib,  endal ta sellises suure lume sees ei, valige ta valib kits,  valib endale siuke lumerohkel talvel valib endale ikkagi  suuremate kuuskede algust, el on vähem kraapimist ja,  ja see maapind on ka nagu kuivem. Küttide kannatlikus ja ajajate ennastsalgav pingutus ei too  veel oodatud tulemust. Krõbe külm jõuab pikapeale jahiliste ihu liikmetesse. Lõunapausil kulub marjaks ära kuum supp,  kohvi ja tee ning maitsev koogitükk. Just niimoodi lume peale tehti plaanid viimaseks ajuks. Koerad on üsna väsinud ja me peame arvestama  ka nende heaoluga, nii et täna jääb see meie viimaseks katseks. Kuid täna püssid vaikivad ja ühtegi hirve ei kütita. Karge talvepäev on toonud lahenduse, mis sobib mõlemale osapoolele. Tänane jaht kujunes siis selliseks, et hirved kavaldasid üle  või kas hirvejaht ongi alati nii keeruline? Hirvejaht on üks keerulisemaid jahtisid üldse  ja ja täna. Sõltus ka see hästi palju nagu lumeoludest. Ja mis on ebatüüpiline siis täna käis üks hirvelehm koerte  eest kolm korda edasi-tagasi kütiliinis on absoluutselt ebatüüpiline,  ehk et temale ka raske. Aga noh, hirv on paraku selline väga hea haistmisega  ja Ta väldib ikkagi seda kohta, kust lõhn tuleb. Hirve peetaksegi üheks salapäraseks loomaks  ja hirve küttimine ei ole üldse mitte lihtne,  mis on need tarkused, mida üks jahimees peab teadma,  kui ta tahab hirve kätte saada? Jahimees peab kindlasti. Üritama olla hästi vaikne ja, ja, ja siis teine pool on see,  et õppima tundma kõigepealt hirve käitumisharjumusi. Hirvedel on väga selgelt käitumisharjumused ja,  ja kui sa neid tead, siis aastatega võib päris hea hirvekõik  inimesed tulla. James Fenimor, kuuperi hirvekütt, Jul, Verni saladuslik saar  või Aleksander Tuma kolm Musketari kuulusid raamatute hulka,  mida ma poisikesena korduvalt üle lugesin. Kogu see raamatusari seiklusjutte maalt ja merelt oli  poistele tõeline õnnistus. Mida tänapäeval sama innukalt loetakse? Kas ehk Facebooki? Mina ise olen niukene fossiil, kes pole oma elus veel  kordagi Facebooki väisanud. Aga osoon käib nooremate kolleegide eestvedamisel ajaga  vapralt sammu. Ja meilgi on nüüd samunegi Facebooki konto. Külastage meid, tulge sõpradeks. Muutused toimuvad siin ilmas nii kiiresti ei oska enam õieti imestadagi. Vaid paari aasta eest tagusime häda kella,  et maakera upub rämpsu sisse. Nüüd aga kumendavad asjale sootuks uudsed lahendused  ja hirveküti asemel tuleks varsti kirjutada vast hoopiski prügikütt. Umbes nii, et Inglismaa ja Prantsusmaa sõdivad Kanadas sellepärast,  et kumb saab enesele kõik punanahkade vanad tomahoogid,  katkised vibud, koka pudelid, paberid ja. Väätsa prügilast ei leidnud osooni võttegrupp eest tüüpilist  sodi täis haisvat prügimäge vaid korralikult reastatud kilerulloonid,  mida iga minutiga aina enam juurde tuli. Need, siin ei ole silorulli, vaid igasühes,  nendest on umbes tonni jagu olmeprügi, mis varsti lähevad  prügipõletusahju ja nendest toodetakse uut energiat. Me oleme täna ette valmistanud üli ilu jäätmepõletusplokile  ja me oleme täna pallinud juba juba kolm kuud. Enam olmejäädet ei ladesta, kõik, mis on väravast sisse  tulev olmejääde, tuleb sellesse hoonesse. Pallitakse see ruloonidesse ja läheb vaheladustas. Aga miks see nii on, kas see on siis kasulikum majanduslik või? Ta on kindlasti kasulik keskkonnale, sest me ei koorma enam keskkonda. Teiseks, ta on kasulik energeetiliselt. Sest me saame ikkagi nii soojuse kui elektri. Ja eks tulevik ongi järjest rohkem ikkagi taaskasutuse suunas. Neid väikseid prügimägesid siin aastatega praktiliselt  regionaalselt kõik kadunud, et ainult suuremad on järgi  jäänud vast varsti tulevikus prügimägesid ei olegi enam. Tõenäoliselt jäätmekäitluse ladestamise käitluslahend jääb  ikkagi alles, sest meil on piisavalt palju selliseid jäätmeliike,  mida me peame ikkagi ladestama. Üks näide on näiteks eterniit astmes põhised jäätmed,  kindlasti teatud ehitus, lammutusjäätme,  mida ei ole võimalik ümber töödelda, taaskord võtta. Nii et, et ladestamine, kui teenus jääb ikka alles. Aga rõhuv enamus jäätmed, mis varasematel aastatel läksid ladestamisse,  on täna hetkel juba suunatud käitumis. Prügimäed kaovad ja igapäevasest prügist saab hoopis energia. See on meie tulevik. Peagi valmiv Iru jäätmeenergia plokk testib oma esimesi  prügikoguseid nendesamade Väätsa rulloonidega. See siin on nüüd esimene see, mis siia rajatavasse  jäätmeenergiaplokki tuleb, et palju see suudab siin seda  prügi ära mahutada. Selline jaam aastas ta nüüd põletab tegelikult circa 220000 tonni,  aga. Ütleme niimoodi, et praegusel hetkel me võtame jaama tõesti  alustamiseks ainult natukene prooviks, aga,  aga juba järgmisest kuust soovime selle jaama panna tööle selliselt,  et ta põletab päevas sirka 400 tonni 400 tonni on tohutu kogus,  see on ühelt poolt nagu suur kogus, aga kui vaadata palju  täna Eestis inimestel tekib jäätmeid, siis tekib seda veel  tegelikult kordades rohkem päevas, nii et reaalselt see  prügi on olemas ja, ja võib- olla inimene iga päev ei pane  seda tähele. Aga, aga kogu Eesti peale kokku ta tegelikult tekib. Väätsa rullid on siis alguseks katsetuseks,  et mismoodi see süsteem hakkab toimima, eks. Tõepoolest, praegu võtame nüüd vastu pallitud jäätmed,  et, et just katsetada, kuidas need jäätmepallide avamine ja,  ja tulevikus kasutamine meil saab võimalikuks olema,  et ja kuid edaspidi enamus jäätmetest, mis me vastu võtame,  tuleb ikkagi elanike juurest nende väikeste kogumisautodega  ja seda pallidest. Esimene läheb siis siia sügavasse sahti,  palju siia, seda kütust võiks mahtuda. Jaamas meie jaoks on siin pisikene tagavara,  et, et kui on mõnepäevaseid kas siis lume pärast või,  või tõrkeid, et meil on võimalik otse oma jaamas vahe  ladustada ja hoida põletamiseks kuskil selline viie päeva varu,  et siia mahub tegelikult kolm pool 1000 tonni,  mis on ühe keskmise Eesti väikelinna aastamaht. Meie jaoks on ta selline nädala kütuse varu. Siia mahub siis ühe keskmise Eesti väikelinna aastane maht,  prügi. Prügi otsasaamist karta ei ole, sest siiani on eestlased  prügimäele saatnud ligi 300000 tonni olmejäätmeid aastas. Iru jaamast käib peatselt läbi kuni 130 prügiautot päevas  ehk keskmiselt üks auto iga 10 minuti tagant. Ma saan aru, et kõige tähtsam mees siin jaamas on kraanajuht,  mis on tema ülesanne. Tõepoolest, me ise pool naljatades nii ütleme,  et kraanajuht on jaama kõige tähtsam inimene,  et isegi jaama juht ega, ega mehed, kes on automaatika taga,  ei ole nii olulised ja, ja seda just sellepärast,  et jäätmepõletusjaamas on nii öelda kütus väga ebaühtlane,  kui puidupõletusel on ühesuguse tüki suurusega väiksed puidu Kraanulid näiteks mida põletatakse siis jäätmete puhul,  noh teate isegi, et kodus prügikasti visates võib sinna  kõike sattuda ja, ja seetõttu on hästi oluline,  et seda prügi võimalik palju segada ja tagada just see,  et prügi oleks nii-öelda ühtlase kütteväärtusega  ja võimalikult ühtlase koostisega, siis on  ka võimalik soojustaa elektrit võimalikult stabiilselt  ja efektiivselt toota ja, ja tegelikkuses ükski arvuti ei  suuda seda tööd teha nii efektiivselt, kui,  kui see inimsilm ja inimkäsi lõpuks seal kraana taga  Draamajuht on nüüd selle ära seganud, mis edasi juhtub? Peale seda, siis ta tõstab selle prügi meie selja taga  olevasse etteandeliini, kus siis edasi, tegelikult algab  natukene juba niisugune tavapärane energia tootmise protsess,  et toimub põlemine ja koldes toodetakse üle kummeldatud aur,  mis paneb võrdlema turbiini ja generaatori,  et sealt saamegi elektri ja ülejäänud soojuse,  siis anname juba kaugküttevõrku, et elanikele. Siit lõpeb jäätmekäitlus ja sealt algab energeetika. Mahtudelt on see üks Eesti suuremaid jäätmekäitlusprojekte  läbi ajaloo ning oluline samm edasi seniselt ladestumisel  põhinenud jäätmekäitlusel. Palju saab sellega nüüd ära kütta. Noh, soojuse vajadusel kui kirjeldada, et ta tegelikult  suudaks suvisel ajal katta kogu Tallinna vajaduse  nii palju kui soojuse just sooja vee tootmiseks see vaja on,  aga talvisel perioodil me räägime siiski sellisest noh,  kümnendikust linna vajadusest kõige külmematel kuudel. Just siin ajus saab prügist energia. Kõige suuremad investeeringud on irus läinud põlemisgaaside  puhastamise süsteemile ja nii on jäätmeploki mõju  keskkonnale väiksem kui näiteks Narva maanteel sõitvatel  veoautodel või paarikümnel ahjuküttega eramul. Masspõletamine ei ole aga ainus lahendus prügist energia saamiseks. Ragnsells on rajanud mastaapse jäätmekütuse tehase,  mille toodang jõuab otse, kuna tsemendiahjukütteks. See prügi rändab siia umbes 150 kilomeetri raadiusest  ja ühes aastas suudab see jäätmekütuse tehas käidelda umbes  120000 tonni olmeprügi, mis moodustab umbes ühe kolmandiku  kogu Eestis toodetavast olmeprügist. Kuidas täpselt see tehnoloogia siin kütusetehases ikkagi käib? Prügi tuleb sisse, aga siis juhtub, prügi tuleb sisse,  siis ta asetatakse kõigepealt peapurustisse,  mis teeb ta selliseks peenemaks peale seda,  kui peapurusti on läbitud, siis tuleb suur magnet,  mis võtab noh, kõige suuremad metallitükid välja musta metallitükid. Ja edasi läheb ta juba sõela, kus eraldatakse biolagunev osa,  mis sõidab siis oma ette liini pidi, sõidab tunnelitesse kuivatamisse. Ja, ja siis kui see on kuivatatud, siis ta tuleb liini peale  tagasi ja, ja siis see mass läbib järgmised sõelad õhkeraldi,  värvilised metalli eraldi, kuni kuni jõuab  siis lõpp-purustisse. Kogu seda keerukat protsessi prügist jäätmekütuseni juhib  ainult üks inimene, selle juhtimispuldiga. Prügi rändab siin mööda erinevaid viina,  mida on kokku umbes kahe kilomeetri jagu,  purustaakse, sõelutakse, eraldatakse, kuivatatakse  ja siis jälle purustatakse. Kaasatud prügi sees on palju niiskeid toidujäätmeid. Et aga saada sellest kõrge kvaliteediline jäätmekütus,  tuleb see enne kuivatasada. Kas prügist tehtud kütus on üldse kvaliteetne võrreldes ma  ei tea põlevkivi või muu sellisega. Prügist toodetud kütus ongi põlevkivi ja kivisöe asendaja,  ehk siis mida rohkem me paneme kütust tsemenditehasesse,  seda vähem me peame oma põlevkivi või kivisütt. Milline see jäätmekütuse kütteväärtus võiks olla näiteks  võrreldes põlevkiviga? Jäätmekütuse kütteväärtus võrreldes põlevkivi a on isegi  natuke parem. Kui põlevkivil on 14 megažauli kilogrammi kohta,  siis jäätmekütusel on 18, kui see kõik prügi lihtsalt  ladestada prügimäele, see on tohutud kogused. Need on tohutud kogused ja nüüd enam ei pea  nii palju ladestama. Nüüd on see roheline energia. Prügist energia või sellise jäätmekütuse tootmine on  tegelikult tagajärg. Kõige mõistlikum oleks muidugi tarbimise vähendamine,  prügi sorteerimine ja võimalikult suure koguse taaskasutusse suunamine. Kõiksugused probleemid on saanud meie elu loomupäraseks koostisosaks. Jäätmed energia, ökoloogiline seisund või kõik need üheskoos. Probleemi vaba maailma ei olegi enam olemas. Iseasi, kas me seda näha tahame või peidame oma pea liiva alla. Täna torkame oma pea ja kogu keha küll hoopiski vette  punasesse merre. Aga mine tea, probleemid võivad meid kätte saada sealgi. Värvilised kalad, kaunid korallriifid ja soe merevesi  meelitavad igal aastal tuhandeid Eesti sukeldujad  Egiptusesse Punase mere äärde tegelema sukeldumise  ja snorgeldamisega. Järgnev videolõik on filmitud Lõuna-Egiptuses Marsalami piirkonnas,  mis on saamas üheks populaarsemaks sihtkohaks terves maailmas. Punase mere rikkalikud korallriifid on elukeskkonnaks rohkem  kui 1000-le kala ja ligi 200-le koralli liigile. Umbes 10 protsenti neist on endeemsed, mis tähendab,  et neid võib kohata ainult punases meres. Maailma kuulsam mereuurija Jackusto on nimetanud punast merd  imede koridoriks. Punane meri on koduks mitmetele raide, kilpkonnade,  Haide ja delfiini liikidele. Lisaks leidub arvukalt kaheksajalgu ja moreene  ja paljusid teisi suuremaid ja väiksemaid kala  ja loomaliike, kes küll esmapilgul võivad ohtlikud tunduda,  kuid on vee all õigesti käitudes täiesti ohutud. Tähtsaim reegel nendega kokkupuutes on neid mitte rünnata. Mereloomad ei ole iseloomult inimese suhtes agressiivsed. Kui neid aga piisavalt häirida, võivad nad rünnata enesekaitseks. Need rohekilpkonnad on punases meres sukeldajatega vägagi harjunud. Ka see üle meetri pikkune isend ei lasknud oma einestamist  filmikaamerat nähes mingit moodi segada. Viimase 20 aasta jooksul on korallide arv punases meres  drastiliselt vähenenud ja nad hävinenud kiiremini kui  troopilised vihmametsad. Suureks ohuks on inimtegevus. Kui juhtusite kalendrisse vaatama, panite vast tähele,  et täna on justkui taliharjapäev. Justkui sellepärast, et taliharjapäevaks peetakse  ka Tõnise päeva, seitsmeteistkümnendal jaanuaril Paavlipäeva,  25. jaanuaril küünlapäeva, teisel veebruaril. Kui me võtame ajavahemiku talvisest pööripäevast kuni  kevadiseni jagame selle pooleks siis ei lange talve keskpaik  ühelegi juba nimetatud päevadest, vaid hoopiski neljandale veebruarile. See on esmaspäev. Aga iga esmaspäev on meie rahvakalendri järgi teadagi osoonipäev. Kolm osoon.
