Sellised meie viimaste aastate talved välja näevad nii,  et lastel tuleb rohututtide vahel kasutada igat võimalust,  et natukenegi kelgutamise rõõmu saada. No teeme oma järjekordset pööripäeva saadet,  palju siis eelmisest pööripäevast möödas on meil? Kolm kuud ja aasta on kenasti kolme kuu kaupa ära jagatud  ja neli aastaaega, nii et iga aastaaja vahelduseks on jäänud  siis täpselt kolm kuud või aasta aja kestuseks. Ja vahepeal on lumi maha tulnud, on mitu korda ära sulanud  ja nüüd on jälle natukene lund ja saite. Kindlasti juba kelgutada, kes nobedam vähegi oli või,  või isegi suusatamas käia. Olete käinud juba? Mis te arvate, missugused muutused nüüd on toimunud vahepeal  sügisese pööripäeva pööripäevaga võrreldes? Vähem. Mõnel puul ehk on veel lehti natukene tammel  ja aga enamasti on ikka lehed ära juba kõik alla tulnud  ja mis veel silma hakkab, kas te linde näete palju? Ja need, kes kogu aeg siin on, need on jäänud siia,  siis tulevad veel talikülalised põhja poolt,  kus, kus veelgi külmem, kui meil on ka leevikesi,  tuleb jah, põhja poolt meile sisse. Mis veega juhtunud on, mis kaladega juhtunud on? Kalad. Kalad. Hakkad sügavamale elama, et soojem on ja  ja hakkad, hakkab unisemaks ja laisemaks jääma. Aga kas mõni kala on hästi aktiivne ka veel praegu oskate? Teate midagi kalade elust ka? Ja mõned kalad on, on praegu veel. Mõnel on päris see pulmaaeg ees, osal oli juba novembris,  näiteks lõhedel ja forellidel, nemad tulid jõkke kudema seda aegu. Ja Luts hakkab veebruaris kudema ja nii,  et kaladel on osad kalad on talvel ka hästi aktiivsed,  kohe, aga osad lähevad ja kuskile vaiksesse kohta  ja on vähe liikuvad ja ei taha eriti ringi ringi ujuda. Metsas käies olete kindlasti lume peal näinud  ka loomade lindude jälgi. Või on hoopis päkapikujäljed olnud? Päkapikujälgi ei ole näinud. Kindlasti on ka taimestikus praegu palju palju huvitavat näha,  et ka kõik taimed? Ei, mitte ei, mitte ei ole talveunne jäänud veel ega,  ega maga sügavasti. Mõnel puhul on veel lehed peal või mis te arvate,  lapsed? Viljad? Ongi, nii, et, et kõik puud ei ole veel mitte vilju maha lasknud,  mis, mis puu see on? Saar saar ja saared on iseäranis kaua jaad oma vilju peal. Keset talve võime näha veel saartel vilju peal ja,  ja palju palju teisi puid ki on veel, millel viljad ripuvad. Vahtrad on maha lasknud, aga kuidas okaspuudega on? Okashoovilased no kas pudel ja üldse neid okkaid maha? Mitte okaid. Käbisid jah, nendel on veel käbid, ripuvad mitu aastat  vahest peal, enne kui maha kukuvad. Nii et mitte ainult lehtpuud, aga okaspuudel on  ka viljad peal, praegu. Nüüd me oleme siia metsa alla jõudnud ja  ja mis me siin metsa all siis näha võime,  Te olete ühte-teist juba jõudnud ringi vaadata  ja kas tundub, et on päris välja surnud see loodus talvel? Kalaokkad on veel kuuskedel ja mändidel küljes,  nii et jääb väga üsna roheline ja ka. Kala rohelise pikkus. Ja metsa all on ja kui vähe lund, siis on veel palju taimi  näha ja, ja mitte kõik ei lähe, ei kuiva ära sügisel  ja kevadel uuesti tärka, vaid paljud jäävad rohelisena lume alla. Ja siin te tõesti olete näinud juba kanarpikku  ja pohla ja mustikat ja nemad jäävad kõik kaljaks. Enamasti lehtpuud on kõik raagus ja kas lindudest  ka midagi kuulda on? Metsas? Neid on üsna vähe, praegu metsas. No aga millised, kas te oskate mõnda öelda ka,  kes veel talveks meile metsa jäävad? Need on rohkem inimestetehased. Kindlasti ja. Erinevad tehaseliigid, kõik leevikesed, kõik on õige,  aga jääb veel palju-palju muidki linde. Kõik puukoristajad ja, ja muud linnud ja,  ja nüüd võib-olla olekski paras. Paras aeg öelda üks väikene mõistatus teile kõigepealt,  aga kui ta ära ei arva, siis see võiks jääda vaatajatele lastele. Metsas võime talvel kohata kolme lindu. Ühe nimi meenutab mingit töö tegemist. Teine lind on selline, mis on seotud leiva ga  mille nimetus on seotud leivaga, leivaviljaga. Ja kolmas lind on selline. Meenutab või mille nimi on siis päkapiku sünonüümiks. Kui te need kõik mulle ära ütlete, siis olete  selle mõistatuse. Ja see on õige. Pöialpoiss tuli. Ei lõoke talvel ei ole meil metsas, lõoke läheb ära. Talvised linnud, kolm, kaks on juba kuuldud,  Raul ütles ka esimese ära kohe. See oli puukoristaja tõesti. Ei, tihane ei ole, nüüd jääb kolmas, jääb üle veel. Mis on siis selle viljaka seotud leivaga? Seda te ilmselt ei tea, aga seda vist ei tea. Tea ka kodused lapsed, kõik see on Urva lind. Need on kolm niisugust talvise lindu, mis  mis siis meil kindlasti on. See oli väike mõistatuse teile, vahepeal. Lapsed, aga mida linnud söövad talvel? No mis veel peale käbiseemnete võiks olla? Männi. Mänd ka männis ka käbiseemned ikka tähendab kõiki igasugust  umbrohuseemneid ja, ja koore alt tõuke, mis on pugenud  talveks koore alla ja kõike-kõike, mis kätte saadakse. Talv on vaene aastaaeg ja siin eriti söögilauasata ei ole midagi. Ja, ja tore olekski, kui, kui me kõik natuke lindudele  talvist elu kergemaks teeme ja ja mis, kus,  mismoodi me saame nende elu kergemaks teha,  mis te arvate? Jah, saia ja leivaraasukesi ja ja üldse see ainult meeles  peab pidama, et ei tohiks soola olla toidu sees,  lindudele sool on kahjulik ja nad võivad ära surra,  nii et pekki, kui panna siis magedat alati ja,  ja ilma ilma soolata siis toitu, toitu, kõike võiks panna. Aga on meil ka linde, kes talvel kõige külmemal aastaajal  oma pojad pesas välja hauduvad. Olete kuulnud sellistest lindudest ka? Siis, kui on kõige rohkem süüa nende jaoks,  sest talvel on hästi palju käbides seemneid hästi palju  käbisid siis käbilinnud teevad talvel pesa  ja veebruaris, kui on kõige külmemad ilmad,  siis neil kooruvad just parasjagu sel ajal pesas pojad. See on täitsa ime, et nad jäävad ellu niisuguse külma külma ajaga,  aga, aga, aga niimoodi see loodus on seadnud,  et siis, kui käbilinnu jaoks on kõige rikkalikum toidulaud,  siis on ka temal pojad. Ja käbilind sööb oma käbid niimoodi ära,  et osa seemneid jätab alati käbidesse järgi  ja need käbid kukuvad maha puu alla ja, ja  kes sealt võiks nad edasi süüa. Kõik pisikesed loomad, kes maa peal elavad. Nad ära süüa ülejäänud seemned, mis veel käbidesse jäänud on. Aga kas te orava jälgi olete näinud juba lume peal? Ega oravad jah, eriti ei tahagi mööda lund kalpsata,  nad parema meelega elavad puu otsas ja tulevad lume peale,  noh et ühest kohast teise joosta ainult,  aga aga muidu elavad puu otsas on endale soojad pesad teinud,  ära vooderdanud ja talveks suured varud kogunud  ja saadavad seal oma külma aja rahulikult mööda,  kui neid just keegi ei kimbuta. Aga? Sellest seoses selle pimeda ajaga ja ja pööripäeva ga on  palju vanarahva tarkusi olnud, näiteks mina tean ühte niisugust,  et kui pööripäeva ajal päev on kolm päeva pesas. Vanarahvas ütles ja siis hakkab järjest kukesammu võrra  pikemaks päev minema ja päike pikemalt käima. Ja pööripäeva langeb kokku ühe vanarahva kalendripäevaga  tooma päevaga. Kas te äkki toomapäevast keegi teab veel midagi rääkida? Ja tomapäeval tuleb panna õue süüa andjatele  ja vaimudele. Arvati, et nad on olemas, kui mõni päev on ära söödud. Naised õmmelda. Ei tohtinud kududa. Ja. Ja siis ei tohtinud ell. Ükski asi ringi käia ei tohtinud, vankrit sõita,  ei tohtinud kududa. Ei tohtinud. Et vanarahvas teadis toomapäeva kohta palju-palju  tähelepanekuid ja, ja oskas ära määrata,  missuguseid töid tohtis teha ja milliseid ei tohtinud. Tegelikult see on juba läbi aegade käinud,  et selle pööripäevaga või toomapäevaga algaski  siis taoline talvine puhkus, mis kestis tegelikult taludes kuni. Kolmekuninga päevani ehk kuuenda jaanuarini selleks ajaks  joodi ära kõik tehtud õlled. Kraamiti uuesti toad puhtaks ja siis hakkasid inimesed  uuesti tööle, vastu valmistuma kevadistele töödele  ja hakati uue jõuga jälle pihta, nii et see talvine  pööripäevast peale, kuni siis Kuni siis jaanuari alguseni käis taoline hinge tagasitõmbamine. Räägiti kõiksugu jutte, käidi üksteisel külas  ja oldi rõõmsad. Ja siis alles algas jällegi tõsine tõsine töö pihta,  nii et see oli keset talve üks üks tore tore ja,  ja mõnus hingetõmbamise aeg ja vanarahvas ennustas  ka lindude ja muidu looduse järgi talvist ilma ette. Kas te mõnda noh, näiteks lindude järgi ilma ennustamist,  teate? Kui vaplaste suled hästi tuuri, siis on,  tuleb külma külmemad ilmad. Jaa, kindlasti, ja ja mina tean näiteks niisugust,  kui tihased poevad korstendesse ja, ja igale poole  soojadesse kohtadesse, siis on ka hästi hästi kanget külma oodata. Aga kui varblased näiteks lumes ennast soputavad  ja suplevad, siis pidi jälle sulaks minema  ja taolisi ilmamärke on palju-palju. Keda suures metsas me näha võime? Ja kõiki neid karu ilmselt magab juba praegu. Kõiki teisi võime kohata veel ja ja teised suured loomad on  hästi aktiivsed talvel, muidu hakkab neil külm,  nad peavad palju ringi liikuma ja, ja, ja süüa otsima,  st süüa on suhteliselt vähe ja. Ja selle tõttu võime neid Näha talvel üsna sagedasti, nad on liikuvamad kuigi  niisuguse väiksema territooriumi peal nad ei võta päris  suuri reise ette, aga aga oma territooriumil nad liiguvad  ka päeval ringi ja nad talvel peavad ka hästi vastupidavad olema. Näete, lumi on vahest hästi paks ja tuleb hüpata üle  igasuguste takistuste, näete, siin kitsed on hüpanud üle jõe  väike või üle oja, õigemini väike oja, küll aga,  aga kitsed peavad selleks mitu meetrit pika hüppe tegema. Põdrad on hästi head, hüppab teate, kui palju põdrad võivad  kõrgust hüpata. No mitmemeetrise tarast võivad üle hüpata,  need mitu meetrit võivad kõrgust hüpata nagu,  nagu meie, meie paremad kõrgusehüppajad,  umbes sama palju. Niimoodi kohapealt vaikselt ilma hoogu võtmata hüppab üle  sellisest kõrgusest ja kitsed hüppavad teinekord neli-viis  meetrit kuus meetrit, kaugust ei ole mingi probleem. Nii et hästi tugevad ja tublid Näete, siin on seajäljed, eks ju. Mille järgi ära tunnete, et sea seaga tegemist? Jah, väikest sõrgatsi jäljed on taga näha,  teistel loomadel ei ole ei kitsel ega põdral,  kui ei saa järsku aru, kas on tegemist suure kitsejäljega  või väikse põdrajäljega või seajälje siis alati tunneb  selle järgi ära, et kus on läinud siga ja  kus põder või kits. Ja ja näete siis, kui sügav lumi on ta. Kirega tõmbab veel jäljed lume sisse, nii et ta on üsna  madala jalaga ja jääb, jääb lume sisse tihtipeale kinni  ja siis on niisugune vagu taga, kui sügavamaks lumi läheb. Näete, lapsed kui sirge reaga. Üks loom on läinud siit. Kes see niimoodi käia võiks? Metskitsed ja suur jagu metsa loomi käibki niimoodi hästi  sirge reaga, sest see on talvel ja, ja suvel  ka hästi ö ökonoomne. Käimisviis ei, ei pea laia rada tallama ja  mida mida sirgemini käia saab ja seda kiiremini saad  ka edasi liikuda. Kui karul on aega küll. Karu käib taarudes niimoodi ühelt küljelt teisele  ja temal on aega ja, ja tema saab seda endale lubada. Põdrajäljed on siis nii nagu üks hästi suur suur pikk mees  oleks astunud suure pika sammuvahega ja tema läheb alati  rada valimata otse sealt, kus talle meeldib jänese jälgite  ka teate, eks ju, millised jäljed. Ja ega need jäljed ongi talvel meil pea ainukesed,  mis me metsa all näeme, sest kui me loomi tahame näha,  siis me peame liikuma tavaliselt üksi või kahekesi ilma  juttu ajamata ja tasa ja rahulikult siis võime loomi kohata niimoodi. Mitmekaupa koos ja valjusti juttu ajades eriti loomad meile  näidata ei taha. Need jäljed on pea ainukesed, mille järgi me aru saame,  kes siin metsas midagi teinud on, kes on süüa otsinud,  kes on vaenlase eest põgenenud või keda on taga aetud,  nii et jälg on ainuke asi, mille järgi me seda näha saame. Enne oli meil natuke juba karust juttu, Karu  siis magab, eks ju, talvel. Aga kui, kui tal nii vähe lund on nagu praegu,  kas tal on hea soe, mis te arvate? Ega tal väga soe ei ole, jah, ta võtab küll niisuguseid  noori kuuske ja kuuseokse ja teeb sellest omale pesa  ja need oksad on tal peal ka, aga aga kui seda sooja lume  vaipa ei ole, siis tal ikka natukene on külm küll. Ja karu magab nii sügavasti talvel, et tema ei kuule mitte  midagi ega näe mitte midagi, ainult siis,  kui lausa ta pesasse astuda, siis võib ta üles ärgata ja,  ja koopast välja ronida ja pojad sünnivad tal  ka siis, kui käbilinnulgi pojad kooruvad veebruaris. Kui kõige külmem on talvel ja pojad on tal hästi pisikesed. Ja karu, karu, ema vahest ei saa sellest isegi aru,  kui pojad sünnivad. Tähendab, tema magab rahulikult edasi, pojad sünnivad ära,  ronivad ise. Piima imema ja hakkavad seal hästi kiiresti kosuma. Sündides on hästi pisikesed, aga hästi kiiresti võtavad  kasvus ja kaalus juurde. Ja karuga karuga võiks rääkida teile ühe sellise loo veel. Karu magab talveund. Ja näeb unes, et, Keegi hakkab tal talla alt pihta ja hakatakse  nii nagu teil juukselõikusmasinaga juukseid lõikab,  niimoodi karu karva karva ära pügama. Ja see masin või lõikamise lõikamise jutt muudkui tuleb üle  käpa ja üle selja ja jõuab siia turjani ja pea juurde välja juba. Ja karul on nii hea magus uni ja ta ei taha kuidagi ärgata  ja kui ta kevadel ärkab siis oma kohkumuseks  ja imestuseks näeb, et tal ongi üks selline jutt üle üle  käpaja üle jala ja, ja selja pealt välja. Ja karu mõtleb, et mis see võiks küll olla  ja ta ei suutnudki seda väga välja mõelda,  aga, aga jahimehed ja, ja muidu uurijad on,  on teinud kindlaks, et lume all on niisugused pisikesed  juukselõikusmasinad nagu hiired ja hiired. Tihtipeale kui karu magab, siis näkitsevad tal kasuka kallal ja,  ja võivad teda tõesti pügada, nii nagu masinaga natukene  karva ja, ja taolisi käike lausa karu kasukas uuristada,  nii et hiired on hästi aktiivsed lume lume all  ja rändavad ringi ja teevad igasuguseid tükke. Võivad isegi karule juuksuriks hakata. Jõulukuused on nüüd kõigil toas olnud ja jõulutrall on  peetud juba. Aga lapsed, kas te seda teate, kuidas, kuidas metsaloomad  omal selle õige jõuluaja ära arvasid ja,  ja kuidas nad praegusenigi arvavad? Ma räägin teile ühe väikse loo selle kohta. Kunagi ammu siis, kui inimesed veel jõulud eriti ei pidanud Elasid? Suur suur osa ka praeguseid koduloomasid metsas. Ja metsas elas ka. Kuldse harjaga kukk. Kelle heaks sõbraks oli aljas kuusk? Ja selleks, et mitte jõuluaega maha magada tuli metsaloomad,  tulid kukele ütlema, et ole kindlasti tubli ja,  ja ka õigel ajal, et me saaksime teada, millal  siis see uus aasta õieti saabub. Sellest said kuulda ka kuri pakane ja külm tuisk. Ja kuivõrd nagu teate, kui peale pööripäeva hakkab päev iga  päev kukesammu võrra pikemaks minema ja sellepärast Kuri pakane ja ja, ja. Külm tuul ei tahtnud sugugi, et kevad hakkaks tulema. Ja nad pidasid omavahel nõu kokku, et nad uinutavad kuke magama,  et kukk õigel ajal ei oskaks ega ei saaks kireda  ja siis jääb uus aasta tulemata ja nende valitsus aeg kestab,  aga pikemalt edasi. Ja nii oligi, kukk lendas kuuselatva, et õigel ajal  kõrgemalt näha ja kaugemale oma häälega kuulutada,  uue aasta saabumist. Ja kuri pakane ja külm põhjatuul hakkasid kukke uinutama. Kuri pakane hakkas laulma. Unelaulu kukele ja külm põhjatuul puhus oma jäist ingust  kuke poole, et kukk jääks magama ja ei oskaks õigel ajal  kirema hakata. Kukk hakkas juba täiesti uniseks jääma. Kui hästi natuke aega oli veel uue aasta saabumiseni jäänud,  siis kuusk mõtles, et mida küll ometi teha,  et kukk nüüd üles ärkaks, hakkas ennast õõtsutama  ja raputama. Iseennast, et ja kukke ka, et kukk üles ärkaks kukk  ja ärke üles. Ja kui uus aasta oli juba kohe-kohe saabumas. Kuusk mõtles viimases hädas, mida nüüd teha ja. Ja läks, tegi ühe suure praksaka ja läks pikuti. Tuli kuusele lõhe sisse. Selle kõva paugu peale ärkas kukk üles ja,  ja hästi valjuhäälselt kohe kuulutas kõigile,  et uus aasta on saabunud. Kõik loomad olid rõõmsad, et kukk oli neile uue aasta  saabumist kuulutanud. Ja kuri pakane ja vihane põhjatuul jäid seekord kaotajaks. Aga kuldse harjaga kukk kolis sellest ajast saadik ära. Inimeste juurde. Kus ta kuulutab selle ajani uue aasta saabumist alati  ja üks kord aastas, siis uue aasta paiku saavad  nii kuldse harjaga kukk kui ka haljas kuusk omavahel kokku  sest ka haljas kuusk tuuakse sellel ajal inimeste juurde.
