Vana legend jutustab, et maailma äärel suures koopas elasid  neli venda nähtamatud tuuled. Nad olid ägedad ja kangekaelsed. Vabaduses põhjustasid nad inimestele palju õnnetusi  ning hädasid. Karistuseks pani tuuleisa nad sageli koopasse kinni. Kui ta neid vahel vabadusse lasi, lendasid tuuled igale  poole laiali. Pani mere tugevasti lainetama. Teine keerutas kõrbes liiva üles. Kolmas tungis orkaanina asula, kas. Neljas pöörles meeletus keerises No nii, lapsed, tuul vaibus. Aga kas te teate, mis asi see tuul üldse on? Miks ta tekib see tuul? Kui soe õhk tõuseb ülesse siis mis õhk ala järelikult küll  senikaua kuni külm läheb soojaks ja sooja. Ja siis tekib jälle keel, see käib kiiresti,  hakkavad õhumassid keerlema ja nii tekibki tuu. Sa tead nii hästi seda asja. Proovime veel kord lastele seletada kuidas see õhk  siis liigub ja kuidas tuul tekib. Vaadake, vibutage niimoodi käega. Kas te tunnete midagi? Tunnete tuult? Vaat see tuul niimoodi tekibki, et tema hakkab liikuma  ja hakkab ta liikuma täpselt nii, nagu sa õigesti ütlesid,  et päike soojendab õhku ja soe õhk liigub ülesse. Ja. Külm õhk tuleb selle asemele ja kui ta asemele tuleb,  siis ongi see tuul. Kast. Mis asi on õhurõhk? Kui õhk surub millegi peale, siis ongi see õhurõhk. Aga kui me puhume õhupalli täis, siis seal on see õhk kokku  surutud ja seal on see rõhk väga kõrge. Proovime seda teha ja siis me näeme, kuidas tuul tekib. Kui ühes kohas on rõhk hästi kõrge ja teises kohas väga madal,  puhume õhupalli täis ja ajame seal rõhu hästi kõrgel. Nii mängult siin nüüd. No võta see endale. Mängult on siin palli sees nüüd hästi kõrge õhurõhk. Ja ümberringi palli ümber on õhurõhk madal. Laske nüüd ventiil lahti, las tuleb õhk välja palli seest,  kellel pall täis on. Aga mis juhtub, kui te õhu välja lasete,  pallist? Aga kas tuul ka tekib palli juurde? Tekkis tuul. Samamoodi on ka looduses. Kus ühest kohast, kui rõhk on kõrgem, liigub õhk teise sinna,  kus rõhk on madalam ja tekibki tuul. Mul on niisugune ettepanek, et teeme koos ühe hästi suure õhupalli. Teeme, jätame väiksed siia, teeme koos ühe hästi,  suure. Tulge, lähme. Nii. Paneme kätest kinni, tule jooksu raamat. Tule sina ka. Nii väike närts õhupall. Nüüd me peame hakkama koos seda õhupalli täis puhuma,  proovime. Sai väikseks närtsuks väike õhupall, no nii,  aga tema kuulge, aga. Ta ei puhunud või, aga meie puusime, meil on siin meesterahvad,  me jõuame seda ise ka puhuda temale väike,  tal on vähe jõudu puhumiseks. Nii nagu väikesel tuulel on vähe jõudu ja suurel tuulel on  palju jõudu. Aga nüüd. Puhume selle õhupalli täis. Lõhki ei lähe veel lõhki lendama, enne natuke. Lähme lendama. Lähme. Aga oota, meid on natukene, kutsume Toomas  ega kaasa Toomas tule ka meie õhupalliga lendama. Nii käest kinni, nüüd enne puhume täis ja  siis lähme lendame, teeme väikseks, väikseks õhupalli  väikseks närtsiks, temas ei ole veel õhku. Kas on nüüd täis, puutud nüüd, kuulake, mis ma räägin. Tõusis tuul, tuul kergitas õhupalli ülespoole  ja pani selle keerlema. Õhupall hakkas keerlema ikka ülespoole. Kiiremaks ja läheb, keerutab, keerutab ja tuul pani  selle õhupalli keerlema, hoiti kõvasti kätes kinni,  et õhupall katki ei läheks. Keerutas, keerutas, keerutas kõrgele kõrgele kõrgele  ja õhupall äkki tundis, et. Et tuul jääb vaiksemaks, natukene ja õhupalli  ka rahulikumaks, rahulikumaks, rahulikumaks  ja tuul keerutas selle õhupalli hoopis sinnapoole,  sinnapoole, veel sinnapoole. Keerutab, keerutab, keerutab, keerutas üle mägede üle jõgede,  kaugele, kaugele hoopis teise kohta. Tuul pani selle. Nii nüüd me jõudsime siia oma õhupalliga. Aga kas te panite tähele, et sama mänguga me mängisime päris  loodust looduses, suured õhumassid keerlevad täpselt samuti  nagu meie siin keerasime kord kiiremini korda aeglasemalt  ja liiguvad ühest kohast teise. Vahest nende kiirus läheb nii suureks, et tekivad keeristormid. Ja need keeristormid nagu tolmuimejad imevad enda sisse kõikvõimaliku,  mis nad oma tee peal leiavad. Isegi majad ja inimesed ja loomad. Nad on väga ohtlikud. Mõista mõista. Mis see on? Põder jookseb üle põllu, jalad maha ei puu. On tuul. On õige. Aga mis te arvate, kas sellel Tuulel võib olla mitu nime. Nii nagu lastel. Kõikidel lastel on oma nimed tuuled on samuti erinevad,  nendel on ka omad nimed, aga. Teate neid orkaan. Ütle. Tor vesipüks vesipüks. Kas veel on püksid jalas, ei ole visiitaine,  nagu samast. Samas. Mis asi see vesipüks on? Nagu vees hammas tõuseb vee peale. Aga kas te selliseid nimesid ka olete kuulnud nagu passaat priis,  mussoon. Teate, mis need on? Ma räägin teile Vaadake, kui päeval päike soojendab maismaad,  kas meri on siis jahe? Või kuum? Kus on kuumem, kas mere peal või maismaal? Mere peal on jahedam ja mida see kuum õhk maismaa kohalt teeb? Villem. See tõuseb üles. Ja asemele tuleb kus kohalt? Mere pealt mere pealt tuleb külm õhk asemele  ja siis päeval puhub riis mere pealt maismaale. Öösel on pilt vastupidine. Öösel jahtub maismaal õhk väga ära, aga meri on suhteliselt soe. Ja siis pöörab tuul teises teise, võtab teise suuna  ja puhub maismaalt. Merele. See on siis priis. Samuti töötab ka mustsoon. Ainult kui Priis töötab. Ööpäevas vahetab oma suunda kaks korda, siis musson vahetab  oma suunda kaks korda aastas sest talvel oleks nagu öö  ja suvel oleks nagu päev. Suvel on maismaa kohal soe ja ookeani kohal jahe õhk  ja siis liigub õhk, kuhu. Kuhu, kuhu ta liigub, siis kas suvel liigub õhk ookeanilt  maismaale või vastupidi? Ei ole just just nii ta ongi. Suvel liigub hea mõnus värske õhk ookeani pealt maismaale  aga talvel vastupidi. Külm läbipaistev õhk liigub maismaalt ookeani peale,  kus on päris soe talvel. Sellised on siis priis ja mussoon. Lõpetuseks ma küsin, kas teile jäi hästi meelde? Kuhu see tuul siis liigub? Kas. Külmemast soojemasse või vastupidi noh. Alati tuul liigub sinna, kus on soojem, sealt,  kus on külm, nii et tuul ei taha ka külmetada. Tema tahab alati sinna minna, kus on soe  ja hea olla. Jäi teil see meelde, tuul liigub alati sinna,  kus on soe õhk. Teeme niimoodi, et mina olen tuulte kuningas,  kõikide tuulte valitseja Kes tahaksid olla tuulepoisid minu abilised? Taavi. Draama teeme niimoodi, et tuulepoisid on Villem tahab ka,  aga mul on tuulekuningal, on ainult kaks tuulepoiss praegu  põhiabilisteks vaja, teeme Taavi ja Raama on tuultepoisi abilised. Tulge nüüd minuga kaasa. Kuidas me neid laineid teeme, meil on üks pikk köis siin,  nii, nii. Nii, tulge minu juurde, teised lapsed. Tulge minu juurde, tule sina, Villem, ka. Nii. Vaadake, kas meil on siin maas juba üks naine. Aga kuulake ka, milline see laine on. On ta rahulik. Või on ta mässuline? Rahulik lainetes on ka siin rahulik. Nüüd vist tuul tõuseb, kuulame. Laine läheb ägedamaks, tehke nüüd ägedamat lainet. Villem, hoia sina vastu maad, seda köie otsa,  raamat sinu ägedamat lainet. Kas te olete lainetes möllanud? Lähme mändama läbi lainete, jooksma. Nüüd tuleb suur laine, vist see üheksas vaadake nüüd On suur laine ei ole, hoia kõvasti vastu maanööri. Nii, oh, kus on suur laine, aga nüüd jookse veel. Saate vahepeal läbi joosta, tee veel. Teen draama, sina, nendega saab ka laineid teha,  proovime. Kui laine on rahulik mul on rahulik. Kui laine on rahulik Siis ta ei tõuse eriti kõrgele. Nüüd tõusis tuul, kuulake. See viib laine kõrgemale nii kõrgemale. Tuul muutub tugevamaks, laine muutub suuremad kõikidest  lintidest keeris on, meri vahutab ja on päris. Kõik kivid ja liivad tühjast. Ja üles. Lapsed. Tuulepoisid on taevasse sünged pilved ajanud,  pimedaks läheb. Hakkab vist vihma tulema tõesti? Jookseme ruttu varjude alla, käku. Meie nurme märtsi mastaab Lapsed ma peas ja meie vanavanavanaemad laulsid seda laulu vihmale. Nad tahtsid ilmaga hästi sõbralikult läbi saada,  et vihm neid aitaks. Kui on põuane ja kuum, siis vili ei kasva  ja maa on kuiv. Mis te arvate, kuidas? Mis, kuidas vihm tuulega läbi saab? Hästi hästi, kui hästi küsime, Toomaselt. Vihmasadu jääb vähemaks, nüüd võib vist varjud ära panna. Tuul ja vihm on väga suured sõbrad. Sellepärast, et ilma tuuleta ei ole vihma. Kui päike soojendab maad siis see vesi, mis seal maas on Siis vesi, mis seal maas on, aurab ära ja kuhu see aur läheb? Aga miks ta alla sajab? Siis ta jälle läheb, tagasi läheb, sest seal on külm,  mis läheb tagasi. Veeks saab, on vihmane. Väga õige. Aga miks need veepiisad tekivad, kes teab,  miks need veepiisad seal tekivad, kui au läheb üles,  aga alla tuleb vihm. Kuidas need veepiisad tekivad? Vaadake, siin ongi tuulel väga oluline töö teha. Tuul. Ajab maa pealt üles tolmupilved ja need tõusevad üles  kõrgele taevasse ja nende väikeste tolmukübemete külge. Need väikesed aurutilgakesed kleepuvad kinni  ja neid tuleb rohkem ja rohkem, kuni tilk saab väga suureks  ja raskeks ja sajab vihma na alla. Kas taevast sajab alla ainult vett suvel  või võib midagi veel sadada? Talvel saab lund. Suvel võib lei. Avahe õige. Rahet võib ka juhtuda, kas niimoodi proovige krabistada? Teeme rahe näpudega. On rahe moodi. Aga kui taevast kukuvad, kui taevast kukuvad alla Väikesed konnapojad ja väiksed kalapojad. Mis häält siis tehakse? Kas te olete kuulnud sellist lugu, et vahest niimoodi juhtub? Kas te usute seda juttu? Aga see on tõsi jutt, keeristormid lendavad üle väikeste tiiki,  kus elavad konnad ja kalad ja tõstavad nad üles kõrgel taevasse,  viivad mujale ja siis lasevad koos vihmaga alla sadada  ja inimesed mõtlevad, mis seal üleval küll lahti on,  aga tegelikult oli kusagil üks väike tiik. Mis mürin see on, mida te kuulete? Kas kõuemürin? Äikesemürin. Aga mis selle äikese mürinaga alati kaasas käib? Mis veel peale vihma käib kaasas äikesega tuul,  mis veel? Mis käib vihma kõuemürina? Õige välk, kuidas välku veel teistmoodi nimetatakse? Pikne olete kuulnud pikne? Välk on niisugune loodusnähtus. Kus elekter tekib, nii maapinnas? Kui ka tumedas äikesepilves ja kui see Pinge maapinna ja pilve vahel väga tugevaks,  kui muutub, siis sööstab see elekter ülevalt pilvest alla maha. Nii et täpselt nii, et see on lihtsalt üks suur elektrisäde,  on see välk? Väga võimas energia on seda. Kumb on enne, kas on ennem välk või? Jüri ole müri. Ei ole müri. Noh, ikka ei ole päris nii, nad on ikka päris korraga,  tekivad. Kui see välk lööb, siis hakkabki, kohe müristab,  aga kui sina oled väga kaugel, siis sa näed välgu ära  ja siis alles tüki aja pärast jõuab sinuni see heli. Niimoodi on Sa vist nii mõtlesidki. Segi. Ja ja kui sa tahad teada, kui kaugel see välk oli,  siis saad, sa tead, kuidas seda teha ja ma tean,  räägi, loen niipalju kui tuleb uus välk. Päris nii see ka ei ole, nii kui välku lööb,  sa hakkad lugema. Loed üks, kaks, kolm ja siis kui müristab,  siis lõpetab lugemise ära ja jagab selle kolmega. Oskad jagada? Ja jagab kolmega, siis saad teada, mitme kilomeetri kaugusel välk. Aga kas on olemas niisugused asjad nagu välgupüüdjad? Mis need, mis need välku püüavad piksevarrad,  aga kui piksevardad? Ei ole, kuhu see välk võib siis kust kohast see võib kinni hakata,  kuus. Aga millise puusse kõige rohkem lööb välku? Kas kas välgul on ükskõik millise puu sisse lüüa? Mõnda ta valib ise, millist ta eelistab. Tamme, õigus, aga millise puu alla tasub minna,  et sinna välk peaaegu kunagi ei löö. Õigus kase sisse lööb väga harva, aga miks see  nii on? Miks arvatakse, miks see nii on? Nii on rahvas tähele pannud. Arvatakse, et sellepärast, et tammel on väga pikad juured. Ja tamm on väga niiske puu ja seal elekter liigub palju kiiremini,  palju lihtsamini. Kask, vastupidi, on väga kuiv. Nii arvatakse, mina seda ise ei tea. Ja et sinna lööb välk seetõttu harva, et seal elekter sees  hästi ei liigu. Mis aastaajal välk lööb kõige rohkem suvel  ja sügisel ja kevade jooksul. Kevadel, aga kas talvel lööb, ei? Lööb ka talvel. Igal aastal võib lüüa. Mõista mõista, mis see on? Siidilõngast seotud. Kuldlõngast kootud. Istub ilma ääre peal. Minu käest küsiti või? See on kampsun. Ei ole kampsun. Kas aitame Toomast või kas te teate? Kerkaar. Selge, aga kas te teate, mis asi see vikerkaar on? Lapsed? Ja nii läbi järgmiste teed tulevad. Päikesest, see tekib niimoodi, et, et et pärast vihma,  kui tuleb päike välja, siis noh, see peegeldab vastu seda. Lompi ja seal lombis on ja siis tulevadki nagu värvid taevasse. Mina arvan hoopis teistmoodi. Kuidas sina arvad, et tegelikult on need nagu väikesed vihmapiisakesed,  ainult päike suunab oma kiired peale. No arvas omal Kas mis sina arvad selle kohta? Ei tea? Et sina saad St, päikesest ja peegelduva, nii et ikkagi vihm  ja päike on korraga. Aga on need vihm ja päike siis teineteisele lähedal peegelduvad. Ja mis asi peegeldub? Vesi ja siis palju see on päikesekiired,  saavad nagu kokku. Selle kohta võiks niimoodi öelda, et päike vaatab vihma  peeglist oma peegelpilti ja näeb seal vikerga. Päike vaatab vihma peeglist oma peegelpilti  ja näeb seal vikerkaare. Nii et alati kui te pärast vihma välja lähete  ja näete, et kusagil paistab päike, siis vaadake alati  teisele poole taevas ja võib juhtuda seal pool,  te näete vikerkaart. Aga kui kaugel vikerkaar on teist? Sinna ei jõua mitte kunagi kõndida, sellepärast et õhk See. On peegelpilt, see on ju päikese peegelpilt  ja kui kaugel on peegelpilt, kui teie vaatate ennast peeglist,  kui kaugel te iseendast olete seal? Ma ei jõuagi sinna, sest ma ei saa ju näha Täpselt nii. See on peegelpilt ja sellepärast temani mitte kunagi ei jõuagi. Sama hea, kui tahad anda oma peeglile kätt,  no tere öelda talle. Sellepärast ei saa, no vaatad enda peti peedist. Tere, seda pole ju võimalik teha. Taavi kohe järgi. Aga mis värvid on vikerkaarel? Tubane. Siis oota kuus värvi osa. Eestist seitse värvi on vikerkaares, Loeme ära punane,  oranž, kollane. Sinine. Kollane roheline. Roheline värv oli. Roheline neli, siis on helesinine, siis on sinine. Seitsmes on. Lilla on õigem ööda lilla. Aga kas te olete kunagi näinud topeltvikerkaart? Kaks vikerkaart nagu kaksik õed on teineteise kõrval. Olete näinud? Mina olen ka seda näinud. Pean ütlema, et see just tavaline ongi. Inimesed lihtsalt ei märka teist, sest teine on tavaliselt  väga tume ja õrn, aga mitu vikerkaar võib  ka olla taevas, nii nagu võib olla mitu peegelpilti mitmes  peeglis siis need vikerkaar võivad olla üksteise sees,  kolm-neli tükki võib ka olla korraga, aga see on väga harva juhtub. Niimoodi olla teineteise taga, lihtsalt ime. Võib-olla ka niimoodi. Kas joonistame endale ühe vikerkaare ga? Joonistame vikerkaare värvide järjekord on  ka alati ühesugune, kõigepealt on punane. Siis tuleb oranž. Siis tuleb kollane. Siis tuleb roheline siis tuleb hele sinine,  siis sinine ja viimane värv oli, milline. Lilla. Kaunis taevalaotuse jumalanna Ilmatar saanud kord ukult  ülesande kududa nii ilus kangas, kui ta iganes oskab. Mida võiks taevavõlvile panna särama ja merest vett kiskuma,  kui pikril on pilved tühjaks sadanud? Kaunitar kõmpsis rõõmuga oma kuldse kirstu juurde  ja võttis sealt kullased, lõimed ja kääris neist kanga  ja kudus selles oma terasest telgedel seitse võitmatut värvi koelõnga. Kudus seda seitse päeva ja sai kanga, mis säras,  hiilgas ja helkis. Pikker võttis kauni kanga ja pani selle taevapõlvile toreda  loogana ilutsema.
