Eesti vanal rahval oli ju väga palju niisugusi rahvatähte. Ja üks neist kevadtalvistest päevadest oli madise päev. Madise päev omas niisuguse kosjas käimise tähtsuse  ka muuhulgas sest seks ajaks pidi ta olema mehele minejatel  tüdrukutele kõik peenemad kangad kutud, nagu neid kutsuti,  et pruut, kangad, millest tehti siis seda kaasavara  või austeeri, nii et pidid olema madise päevaks kootud,  et siis sai neid välja pleekima panna lume peale,  kui elepäev oli. Sest pruudi asjad pidid olema kõik väga lumivalged  ja ilusad ja puhtad siis ju osta ei saanud niisugust valget  ilusat riiet, nagu nüüd seda pidid ise tegema,  valgeks, linadest ketrama ja kuduma ja siis pleegitama. Ja kui madisepäev jõudis kätte, siis olid tüdrukud kõik ärevil,  sest siis hakkasid käima kosja kuulajad. Kuna madisepäev oli juba veebruarikuu lõpus,  siis oli peatselt märts tulemas veebruari algul kosilased ei käinud,  sest see oli väga halb enne, kes läks veebruarikuus kosja,  sest seda vana rahvas luges, et see on hundijooksukuu. Ja siis pidi väga tige naine tulema, kes hundijooksukuul  võetakse naiseks. Ja siis madise päeval hakkasid käima juba need kosja kuulajad,  kas olid siis noh, vanad naised või, või  ka head sõbrad, mehed, kes siis oma sõbrale tahtsid naist  või pruuti vaadata, Ta käidi peresid mööda vaatamas,  kus olid no virgad tüdrukud, kui need hoolega tüetasid,  kas need oskasid kududa ja kedrada ja sest vanarahvas ütles ikka,  et et naine võta sealt, kus on rammus koer  ja valged kangad õues. Siis pidi olema olas perenaine ja. Ja niimoodi siis oligi, kui käisid neid kosja kuulajaid,  siis õhtul tüdrukud küsisid üksteise käest,  kas teil juba kosja madis käis või kas teil kosja kuulaja  käis või noh, ja kus siis käidi, siis seal oli teada,  et on varsti kosilasi oodata ja on pulma tulemas. Ja noh, naistel oligi üldiselt ikka see rohkem niisugune  kudumine ja juba valmis õmblemine ja mehed tegid jälle  niisuguseid pisitöid, muretseti tarbepuid,  sest madise päeval võetud puu pidi väga kõva olema,  siis toodi kirvepuid ja kelgujalase puid  ja looga puid ja. Laasi need ära või kooriti ära ja pandi kuivama,  et siis kevadel kuivavad ära, teiseks talveks on  siis valmis. Ja noh, kuna juba talv oli üle poole läinud,  siis oli teada, et meri on jääs ja jõed ja järved on jääs. Siis oli meestel ka kalapüügiga tegemist,  siis oli jääalune kalapüük. Võrgud lasti. Jääaugust sisse neid jääaukusid, tehti jää sisse palju  ja siis lasti sealt võrgud sisse ja kuna kalad talvel on  hästi niisugused nagu uimased või vaiksed,  siis oli teinekord ikka päris noh, tubli saak oli,  võrgud olid täis, aga käidi ka nende jääaluse õngedega püüdmas,  kes noh, niisugused väikemad kalamehed olid,  käisid õngedega ka püüdmas, sest talvel muidu ju kuskilt  midagi värsket ei saanud, siis sai värsket kala niimoodi. Jälle mindi kõlkuda, kui talve juba jää kandma hakkas,  siis. Siis jälle. Võrgud võrgud pandi kõlgu peale ja. Siis võeti kaasa tuur, millega jaes augud tehti ja. Jälle Ark, niisugune pikk ritv pidi kaasas olema  ja millega jälle siis jää aluskodu ning millega nüür ritval  oli nüür järgi ja sinna otsa pandi võrk. Võrk on 75 meetrit. Aukude aukude vahemaa oli nii piku laik on jälle seal kas  oli kahemeetrine latt või jälle viiemeetrine. Ja tuuraga tuleb raiuda, tuul on nii, puupea on taga  ning nii kui terav otsaga, nii kui pöitel on,  seda on meetri pikune. Kohtupidi augu raiume, et pikka kaikas on,  sellepärast sa ei saa nööri ju jää alt läbi,  muidu nöör nööri, teine ots on pika kaika küljes  ning siis jälle see väetakse jää alt läbi  ja siis jälle, kui on võrgupikus käes, siis  siis jälle tehakse Synne jälle jälle auk  ja siis tehakse jälle. Teise teise võrguga hakkab sealt aukudest jälle edasi minema,  nii palju, kui sul võrkusid on, on kas viis-kuus tükki,  siis läheb jälle edasi edasi niisuguse Arkoli argi vahele  ning siis jälle juhatab jälle teise teise auguni. Ja teine mees on teise augu juures, sellel on  köverraadikonks on käes pesta, kui ta pole otse läinud,  see n augu all umbes see tõmmab jää alustada  siis sellele lati otsa. Oma oma juurde ning siis hakkab sellest august hakkab  siis jälle teine lehe oma argiga, leheb sinna augu juurde,  siis saadab jälle edasi. Ja kui on nüüd jälle augud juba sedamise raiutud,  siis nüür võetakse seal, et augu tal alt läbi  ja siis pannakse jälle võrk sellest esimesest august sisse  ning siis teine, teine hakkab tirima nüüd jälle seda tagant  teisest otsast jälle nööriga hakkab seda võrku jälle sirge  tiri ja teine teine laseb siis nii, kui paatidest lastakse võrku. Korkkaavlt annab edasi ning teine, teine tõmbab nörist  ja teda jää alla sirgeks. On vabriku võrk küll, aga jälle niimoodi peab panema  ja sõrme pealt jookseb sedamoodi lõng läbi  ja nüüd peab viskame niimoodi, et ta sõlmib iga kord,  et neid vot nüüd jäi pidama. Nüüd. Tuleb ja panna üks, viis sõlme vähemalt peale. Muidu muidu ta ei tea, laseb, laseb lahti. Kes vähem paneb viimased otsad siia, kus sa algad,  siia võib panna. Nelja sõlmega peab, aga kui, kui sa ära lõpetad,  siis. Peab panema kuus sõlme peale muidu kui jääb,  jääb vähemagi jälle see argub lahti ja siis on kõik,  see ei pea jälle kapruun lõngaga ei pea vähemaga. Aga kui on nüüd niisugune puuvilolõng, seal pole rohkem  tarvis paar-kolm sõlme ja aga mis ise ise,  kui etas kala kalaten, ma võiksin selle. Näidata ka, aga. Siis edasi selle ümber ümber puu on siit sedamoodi. Viskad kolm sõlme peale. Ja teine teine silm tuleb võtta. Nii nii läheb, läheb peale nii palju palju,  kui mitme mitu silma sul võrk, sügav on? Mul on siin vähem vähem küll praegu sega jälle,  aga see on näide umbes sellest. Valge, siis minnakse neid jälle, vaatame,  kas seal midagi sisse läinud on ka? Kõigepealt on ja kui on üüse külmetanud,  siis peab uuesti lahti raiuma selle augu jälle  ning jälle siis nööri nööri jälle, et kätte saab. Ükskord oli küll nii, et jää ragises all  nii nõrk oli, et aga sisse ei läinud, ikka kandus peale. Nöörlehe võrgu küljes on kinni ja siis haketakse,  tirime jälle ja teise otsa jõutakse jälle nöör teise otsa  külge ning siis nüüd jälle võrk tiritakse  selle esimese augu juurde ja siis nüüd jookseb järge  ja siis, kui on võrk on läbi jälle vaadatud,  siis hakkad uuesti nörist jälle tirima ning tiri võrk jälle sirgeks. Seda, seda moodi käib see paatmine jälle. Talve talve läbi olid peaaegu see all. Jälle päeva taga käidi nõudmas uuesti ja  siis jäid jälle alla ja niikaua kui need vastu pidas,  kui nad nii katki läksid, all siis jälle võeti välja  ning parandati ära ja pandi uued sisse. Võrk võrk, jää alla siis kinni jälle, kui vesi  nii sügav on, siis jääb kinni, kui jälle ta madal madal vesi  on ning jälle meri kukub siis, siis jääb kinni  ja külmetab jää külge kinni ja siis on läinud. Sealt enam kätte ei saa, siis. Nii et. Kui on kalu palju, siis tõmmata riie peale  või kelgu peale ja siis viiakse kuhugi hoonesse  ka hariliku sauna viidi ikka need. Aga kui oli suveilm, noh, nagu täna ütleme,  siis tehti jää peal kõik klaariks, võeti kalad välja  ja võrk uuesti mööda tagasi. No neid muidu võrkusid oli ikka mitu, aga ühest ühest  võrgust ei. Vahest oli ilusti kala ja vahest oli vähem  ja siis pandi soolati kalad ära, rookisime. Ja siis, kui koju tuldi, siis mindi maale kalu kauplema. Noh, saat jagati võrdselt võrdselt ikka. Hobusemehel olid mingi kell hobuseid ei olnud nagu minu isal  ei olnud hobust ja siis siin oli veel teisi. Need tegid suvel einepäevi hobustel. Talu. Ja siis, kellel siis midagi on? Tali rannarahval muidugi oli vili tähtis,  mõnest kohast anti liha ja mis kellelgi oli  nii see kaup käis ta mõnes kohas olid üles ostjad  ja siis ei käinud ise kusagil. Ülesostjad ostsid ülesse ja siis viisivad kõik minema kogu  selle kalasaagi. Mina olen käinud kaasas jah, kui isa isa käis  ja siis olin nagu kokaks ja abivõrku parandamas ja. Ja, ja nii, et ma seda olen näinud ja ja,  ja tean, kuidas see käib. No madise päev oli niisugune päev, et toitu pidi  siis kõvasti olema ja toit pidi tugev olema,  sest noh, madis ikka niisugune meestepäev  ja siis tehti tugevat toitu, pandi paksud kapsad ahju  ja tugevasti seapekki peale. Et siis on nagu meestele tugev toit ja haput,  kalja joodi peale, sest küünlapäevaks tehti õlut. Aga õlle pärast jäi ju järgi see, millest tehti päris seda haput,  kalja nagu ikka vanarahva jook oli hapukali  ja seda joodi siis peale selle paksule, kapsale  ja pekile ja nii anti siis loomadele ka sel päeval  tugevamini toitu. Sest noh, lehmadel seisis peamiselt poegimine alles ees,  vähesed, kes sel ajal olid poeginud ja siis pidi lehmadele  tugevasti süüa anda, siis anti neile soola ja. Terveid kaeru, kohe mitte jahu, vaid kohe kaera ivi anti  neile siis ette tugevasti ja õhtul anti veel leiba  ka ja siis vaadati õhtul hoolega järele,  et laudauksed kinni oleks, et keegi ei pääseks öösel lauta  loomadele kurja tegema, sest sel ajal usuti  ka seda luubann ja käib, kui olid lehmadel midagi viga,  hommikul olivad märjad või niimoodi või nagu võbisesid,  et jalad nõrgad, siis öeldi kohe, et nojah,  nüüd käis luupann ja laudas ikka ei olnud laudauksed ihasti kinni. Ja siis hakati valvama seda tavaliste ma  siis üle kuu nurk ka püsti ja sealt tagant  siis piiluti, et millal see luupaina siis tuleb. Ja noh, muidugi see oli niisugune vaim pidi olema,  et seda ei näinud. Ja kui seal lehm hakkas niimoodi edasi-tagasi tammuma,  et ahah nüüd on ja siis siis löödi Lehmale kohe selga  või kuhugile, et siis pidi selle lek minema  ja siis vaadati teine päev, et noh, kes mõni veab oma puusa  järele või jalga järele ja ja siis öeldi,  et nojah, näe, see on nüüd puusast ära, siia käiski mu lehma tallamas. Et lehma oli luupaim ja ja noh, võõrast inimest nagu üldse  sel päeval lauta ei lastudki, et silma paha silmaga loomad  ära siis ei saa head piima või ei lähe kokku  ja piim läheb, hakkab venima ja ja sellepärast ei tohtinud,  kui juhtus sel ajal tulema võõras inimene,  kui perenaine laudas toimetas, siis ta tuli kiiresti laudast  välja selle välja, selle külainimesega rääkima,  aga mitte ta teda lauta ei lasnud. Et siis siis juhtub pahanduse. No no missi. Aga me ei. Mereleminek oli vabandada, iga mees oleks oma maja merel  ja paat seisis sel ajal omal ja siis ei olnud,  piirivalvet polnud praegu on nüüd on küll ülepüük juba siin keelatud,  aga sel ajal oli igaühel oli vabadus. Läks sel ajal merele. Kui võimalik oli jää peale minemiseks Siis keeldu pole olnud ja sellepärast siis mehed  ka olid. Mitmelt poolt rünnati, kust aga esimese jää peale saadi,  no osalt käidi ka paatidega, väiksed paadid veeti üle kaeda. Siis oli mootorvaata, pole olnud aerupaadid. Mina algan laulu üle jääst, mina algab laulu ülge jääst  ja kiidan kinu kütta tidest ja kiidangi nukütist. Närikuus, kui külm oli vali, näri kuus. Kui külm oli, vali, angtas kõik, viia meri,  ang, kõik, kas visuaal viis? Ei sel paista linna veesi ei pasta. Rensi siis tulid kokku küla, siis tulid kokku. Hädad õue, mehed, armsad naabrid, õue mehed,  armsad naabrid. Nad avasid juttu küll külast, nad avasid jutu ülge jast  ja kiit kiitsidki nuuküttidest ja kiitsidki nuukütidest hommikul,  kui ku saavad hommikul, ku saavad ühest teisest juttu,  haavad ühest teisest juttu, haavad, kes katsun ööse oma naist,  kes katsu ööse looma naiste ära riku nülge püüste äära rikku  nülge püüst seda tarvis varsti arida, seda tarvis varsti  harida ja paelad uiest ari paelaua. Staarid, valmistage valge mütsi valmis, tage valged mütsi,  hülge püüsed, püssid käksid, ülge püüsed,  püssid käksid. Siis nad lähtuvad mitmekesi, siis nad lähtuvad kesi vaatama,  kus sula vesi vaatama, kus sula vesi, kus on lausa liipritsiet,  kus on lausa liipritsi leida mõned mustu viled,  leida mõned mustuviiled, kui oli nad. Neti kuul. Kui olin kuul Kütsiis ronis varjuta. Kütsiis, roni varju taha. Seal tema seadis püssi palge. Tema seadis püssi palge, vaatas kiruvärk,  oli selge, vaatas kipuärk, oli selge. Päästa ätillnoka pära. Päästa näivad. Sti pauk sai tehtud ära varsti pauk sai tehtud Tudeära,  kui oli kala kätte saanud, kui oli kala kätte saanud  ja seal juures juttu aanud ja seal juures juttu anud,  siis ma keeran kõrtsu pära, siis ma keeran kõrts päära  kortel viina kuulukse ära kortel viina kuulub sääre parem  vastu kihuta. Parem vastu kihnu pöörde, jalavaev on makstud ära,  jala vaev on makstud ääre. Jah. Hülge püüki ja isasad pidasid siia. Aris jää peal. Jääd polnud alguses Saaremaa rannas ka nii varakult midagi,  et kui tulid põhjatuuled, siis kaks-kolm päeva,  kui hakkas jää liikuma, mehed olid juba metsa äärdes. Põrsaste suutsid, millal see jää siia siia tuleb  ja kes esimesena jälle siis jää peale kuskilt nukkadest,  kus jää pidama jäi, sealt jää peale sai. Nendel oli siis rohkem õnne ka. Muidugi. Oli oma peiduaugud ka, mis olid juba jää sisse tehtud  või kus ta nii õhu õhuaugud Ta oli jälle minek, oli ükskõik kui, kui siia nuku otsa hakkas,  kes enne juba nad mehed olid mööda ju kalda äärt olid  passimas kõik, kus igast kohast sa kohe jää peale  ka ju. Ma tea, kunagi kui manuar oli veel, siis tuli jälle köverdumist,  me olime metsa veel olime ja jää oli tuld. Ja öösel siia taga lahti, sest maa tuli sealt,  teine pool, Aksi ka tuli jää peale, kurat jälle vajus. Suur lumesodi oli all olnud, aga sai sinna kesk  siis juba keskne mehed tulid üles juba. Jää peal Maale juba jälle seal. Neiu märgipüksisid, said mehed kanda küll. Seal jää peal. Oli siis siis siis minemist ka vahelt, kus oli niisugune  lumesodi ja pen. Ta oli kaval ka minu aegu. Olen kui ma väike Siin 20 aastane mees, ühe hülge ka jää pealt ära toon väga jälle. Siis pole juba sel ajal, aga kui isa isad olid,  siis veeti külge päris palju. Siin olid mehed enam-vähem jälle hülgeliha. Sel ja söödi ära, aga hülgerasva pole meie rannas  siis söödud see kas siis veesaapa määrdeks tehti. Hobuse aknad määriti, et nad siis kärbsed  ka suvel hobustel nii kallal, see lõhn oli aga muidu liha,  liha seal. Tarvitati ära nahkadest tehti ka pastlit. Külm ka nahast. Aga hülgeliha liha keedeti ära, liha söödi oma jaoks,  seda liha soolati ja rasvu jälle tehti. Maja ütles, et veesaapa määraks ja ja hobuseraknuteks  ja nende, eks ma ei ole nii, nii päris vanamees  ka enam, kes neid jälle kombiud, nii teadlasega,  eks sa kombeid oli ju sel ajal palju. Ju see nii ka kui mindi, kui seal naine vastu tuli  või ega siis ka hea meelega jää peal ei mindud. Ja vaadati ka niisama kuupäev. Et see ei olnud reede ka esimest korda 13 kuupäeva,  seda nii, kui need vanad usud ikka, olid sel  ja oiti seda ka niisama.
