On jaanuarikuu viimane pühapäev külma alla 20 kraadi. Ma olen Uljaste järvel ja ma pole siin üksi. Minu selja taga on üle 100 kalamehe, kes on täna siia tulnud. Mis toob neid siia, mis toob inimese üldse välja sellise  pakasega oma soojast kodust. Sellest meie tänane saade. Ja paljakäsi, kahekümnekraadises külmas ja jah? Ei, mul on käed harjunud, vaata, mina ei saa,  mina ei seedi noh, öeldakse, et vaata, osad inimesed on,  kes on nagu lõunamaa inimesed ja teised on nagu  siis põhjamaa inimesed. Et minul on kuskil miinus 15, paljakäsi on väga normaalne,  et ma seda noh, mulle meeldib külm. No praegu on ju alla 20 praegu kukub vaikselt  ja räägi hommikul oli miinus 25, et siis oli juba selline  päris mõnus oli. Kui kiiresti ja kui kõrgele sa. Üldse sööta tõstad? No tegelikult ausalt öelda ma tõstan teinekord noh,  ma praegu tõstan umbes niimoodi, praegu ma tõstan liiga  kiiresti kala tegelikult väga sellepärast,  et vaata, ilmamuutused, kui toimuvad ja ütleme,  sellised külmad pakased teinekord tõstab kala lendu  ja põhjast kõrgemal. Tihtipeale on see särg näiteks võistluskella särgi on väga hea,  sellepärast et sära jah, 20 30 protsenti on sama suur sarv,  ahvenast on ju raskem. Ja tuli jälle jah. No näed. Nii see käibki. Ja tirk on sul üsna pisikene, jah. Ma kohe tulen juurde ja vaatan, et näha,  kui pisikene null koma ahhaa nii tillukese  ja väikese punase pärliga ja ainult üks ussikene otsas  ja ja, ja tegelikult tegelikult ma panen ta veel niimoodi,  et tühja võttu ei oleks. Selge, et siis panen aasana talle taha, ütleme nagu kraakovi  vorst kui jäme või õigemini, kui peen on sul tamiil õnge nöör. No tamiilid on siin, ütleme hetkel on praegu null kuus  ja tähendab 0,06 ja 0,08 on enamus. Ega tal, see tõmbetugevus on tegelikult siin kiloringis,  aga asi on selles, et, Sa muidu ei tajuks nii pisikest kirku ju ära,  eks ole. Ma, ma ei taju teda esiteks ära  ja nii pisike tirk me juba null 0,1 või 0,12 tamiiliga  tunduvalt vajub aeglasemalt ja noogutid. Saatis enamus, enamus on ise tehtud, ridva pits on tehtud  tunduvalt lühemaks, kõik on ümber lihvitud,  et ta hästi. Ja sest kuivõrd eks ole ainult kilo on ka tõmbetugevus  tamiilil siis jäiga pitsiga tõmbad kala otsast ära,  katki. Niisugune näeb siis välja ühe võistlus, õngitseja kirburidvakene. Niinimetatud sibul, üsna mikroskoopiline mahub peopessa. Väga tundlik peab selline asi olema. Kui ma su kasti vaatan, siis sul on siia pandud. Kokku on sul kaasas nii palju kui kaheksa erinevat ritta. Dubleeritud. Üks läheb puru. Ma võtan kohe reast, võtan järgmise ja ma tean,  et mul on täpselt samasugune analoogne see,  mis töötas. Teinekord ütleme, kui see koputamine selline aeglasem nagu  selline annad, sest koputamise sagedus on  ka selline küllaltki siin siis ma kasutan sellist asja,  et sõrmede laiuse laiusega ma saan seda amplituuti nagu  tihedamaks ja siis hõredamaks teha. See on küll pisiasi, sina niimoodi peopesast,  aga, aga mina olen harjunud nii, et panen teise käe sõrmed niimoodi. Vaat selliselt koguni tehti veel, eks ole,  siis saab hästi seda kitsast amplituudi anda. Kui sa niimoodi seda ahvenat otsid, siis kumba pidi sa  tavaliselt nagu auke otsinguks puurid, kas risti kaldaga  või piki kallast? Põhja eri sügavusi ja ja noh, see on, sa ise tead omast  käest väga hästi, et rusikareegel otsi muutusi veekogu põhjas,  jah, vahel on jälle ahven ja täiesti roo sees on,  aga täna täna see asi ei toiminud, et sai juba ära proovitud,  näed. Kas valid ka karbist sääsevastset ilusamat teiste hulgas,  see on juba valitud, on juba valitud ja see on juba välja sorteeritud,  tähendab, on erineva suurusega sõelad kaks kuni kolm millimeetrit. Sööda söödamatull lastakse hästi peenikesest millimeetri,  sest pooleteisest lastakse läbi. Et see läheb eraldi karpi ainult sissesöötmiseks,  aga praegu on tegelikult. Aga praegu sa ju sellesamaga paned? No nii palju on käes, noh, jah, see. Sääse vastu, et tegelikult saab ise ka, et siin ma isegi  selles diskri ajas käisin ikka võtsin kodunt salaja,  et naine ei teaks, võtsin selle. Noh, kuidas seda kutsutakse sõela. Oota, millega makaroni kurnatakse lati ja truslaki pani  sinna ridva taha kana, katkise rida kolmemeetrisega  ja tegin jää siis korraliku augu ja võtsid põhjamuda  ja sid välja ja ühest ämbrist sain 11 karbitäit. Ostsid. Putukate klass. On kõige mitmekesisem klass loomariigis üldse. Neid on tublisti üle pooleteise miljoni liike  ja neid on absoluutselt kõikjal. Kui keegi eriti ennast ei jälgi, siis ka meie juuste vahel  neid kindlalt kindlasti võib olla. Aga ookeanides putukaid praktiliselt ei ole. Siiski on olemas mõned liigid ja nad on kahetiivalised. Nad on sääskede seast nii-öelda killast. On liike, kes suudavad elada ka meres. Väga väga, väga uhke, te. Lausa. Lausa puhmjate selliste vunsidega looma ja kahetiivalised,  nagu nad on. Tagumised ja keskmised Jalad on nendel tõesti liikumiseks, aga esialad surusääskedel. On kompimis organiteks ta alati tunnete neid ära sirged nagu tunlak,  nagu lisa tunne. Kõnlad, nad on, noh, siin on loomulikult terastigma mõned soo. Sooned, okei, selline valmib. Väga omapäraselt lendavad nad nii-öelda pulmalendu,  sooritades need just nimelt surusääs, et nad võivad olla  suured kollakad, rohekad, nagu nad on. Nad lendavad üles vee kohal või vee läheduses kuskil  ja kindlal kõrgusel. Ja tuttavad tiivade liigutamist ja laskuvad alla kui nad  lendavad üles, nad pinisevad. See on väga meloodiline, hästi peen hääl. Ja siis vaba langemine. Ja vaba langemine nende vasse. On aga reeglina suured punased no. See on pea Ja siin on traheelõpuste kimbuke. Siin on siis jäsemed ja siin on välja sopistunud kehakatete osad,  mille abil nad lisahapnikut veest saavad. Sellised loomad nagu nad on. Kuid see ei ole veel kõik. Mida nende vastsete kohta öelda väga paljude kanade puhul  just nimelt suru sääskede, see on siis hieronomide sugukonna,  sääskede vastsed on mitte lihtsalt et väga tähtis toidubaasi osa,  vaid peamine, mitte lihtsalt mingil määral domineeriv,  vaid peaaegu peaaegu sajaprotsendiline nii-öelda koostises. Toidubaasi koostises, toidu alus, toidubaasi,  alus. Et püsida kenasti vaenlaste eest kaitstuna hironomiidid,  surusääskede vastse teevad. Sellistes võrendikes Selline võrgendi. Mida kub loomake ise ja see saab kaetud liivakerakestega. Mõnel teisel liigil? Mõnel liigil see on kaetud lausa mudaosakestega,  nii et nad võivad olla väga kihke. Ja siit vaatab ta välja, nagu oleks ta puruvanake,  keda ta loomulikult ei ole. Suru sääskedest võiks pikalt rääkida, aga ei ole praegu mõtet. Meie jaoks on tähtis, et need surusääsed valmikud. Ei toidu. Nad mitte kunagi ei parasiteeri, nad on head sääsed neid peletada,  mitte mingil juhul ei ole vaja üritada, las nad olla kalad,  kalade, laste elu ja väga paljude liikide kalaliikide üldse. Riigielu toitumine sõltub hironomiididest,  õnneks Läänemere tingimustes. Meil on tõepoolest nende jaoks ideaalsed tingimused. Ja ja. Nende vastsed neid saab korjata ja neid saab isegi kasvatada. Oi see minu kiidulaul. Suru sääskedele läks juba liiga kaugele,  liiga pikaks. Ma nüüd lõpetan, aga ma panen teile südamele  ja hakake kalamehed armastama ja hoidma,  suru sääski ja vaadake, et veekogud ei oleks reostatud. See võib olla hukatuslik. Suru sääskedele, aga see tähendab, et väga paljudele  kaladele automaatselt ja paratamatult ka. Tere, Käia. Kuidas sul läinud on? Midagi? Midagi on? Käed ei külmeta või? Ei endal ka külm ei ole. Loodad? Lasteaiaarvestuses ära lüüa. Ei ole sa mõisted, võistled täna kõigi meestega,  jah. Eks sa proovid jõudu sulle. Tere, Johannes. Oled kala saanud? Ühe said käsi valge, vähemasti loodad veel saada. Ega siin juttu pole pikalt võimalust nendega rääkida,  sest poistele on minuga vestlemises praegu tähtsam see,  et kala kätte saada. Kivi sulle kotti. Palun. Uljaste järv asub Ida-Virumaal Sondast kolm  ja pool kilomeetrit Lääne edela. Suurust on järvel üle 60 hektari, keskmine sügavus 2,2  ja suurim 6,4 meetrit. 1993. aastal surid kalad järvest äkitselt välja. Põhjuseks tõenäoliselt soogaaside pääsemine järve. Miks gaasid järve pääsesid, pole sugugi selge kuid seda võis  põhjustada näiteks lõhkeaine kasutamine rööv,  püügil. Vihjatud on ka tollal veel Eestis paiknenud  nõukogude sõjaväelaste tegevusele. Tänaseks on järv juba enam vähem taastunud. Uljaste järvest üldse mitte kaugel, nimelt Sondas elab  Meelis öövelson, kelle vanemate kodu on siinsamas Uljaste  järve kaldal ja kes veedab kõik oma suved siin. Ja nagu ma kuulsin poole sõnaga, oled sa nii-öelda  ühiskondlikult ka selle järve vahiks hakanud vabatahtlikult. Keegi peab ju siin korda hoidma. Et ikkagi oleks inimestel kalastuskohta ja oleks,  kus suviti olla. Siin on ilusad ilusad rannad liivaga, kus saavad  ka lapsed mängida ja ujumas käia. Käib siin suviti palju inimesi, on siin suur koor,  uus? Väga suur ei ole, aga ikka käib päris palju. Ja, ja just on noori näha, et just siin tulevad,  on, olen näinud siin inimesi päris kes on käinud Inglismaal  ja on Norras olnud inimesi, kes siin käivad ujumas  ja suvitamas. Kirja sõnast võib lugeda selle järve kohta,  et see on mineraalivaene ja väga tundlik reostus ele on  ja see on nagu see selle järve üks niisuguseid nõrkasid kohti. Et kui siin ikkagi inimesed käivad ja, ja paljud ei oska  nagu selle peale mõelda, et ei ole vaja visata oma rämpsu  ja reostust vett. Selle jaoks on olemas järve kaldal eraldi prügikastid on sul  tulnud ka nagu vahele astuda ja märkusi teha. On see on nagu iga-aastane teema, et on inimesi,  kes on väga viisakad, oskavad olla kõik oma enda järgi,  koristavad ära ja on inimesi, kes tulevad siia,  joovad siin kalda peal, siis on nagu on ka teada,  et on, siin on olnud uppumisi mis on kõik on tulnud  ja tingitud, on olnud alkoholist. Oled sa kokku puutunud ka röövpüügiga siin peale peal  ja käiakse ana. Aga kuigi siin järves ei tohi panna võrku võrguga,  palun väga, tehke omale load, minge merele. Mida te siia järvedesse otse? Kala ikka saab, aga ta on küllaltki kapriisne järv. Oleneb päevast ilmast, kus kohta see kala parasjagu liigub. Ja noh, paljud ütlevad oi et siit ei saa kala,  noh, ma arvan, et kui võtta nagu harrastaja püügina,  siis tuleks natuke uurida enne kuskohast  ja mis, millega püüda, kas on parasjagu,  on mingi landi aeg või, või ta tahab eas ussi  või on sul mingi visioon Uljaste järve tulevikust? Oleks ikka ja et saaksin rohkem kalaliike sisse saaks uuesti  meie vana selle paadi sadama korda. Siis siin on soo, saab käia marjul, siin on nagu järvesid  päris mitu. Nagu matkamisradasid teha, siin on teha palju. Sa oled sa ainus, kes on nuljas terve tuleviku enesele nagu  südameasjaks võtnud ei ole, on siin kohalikke poisse,  siin on ikka, on inimesi, kes ikkagi hoolitsevad  ja teevad ja ja hoiavad silma peal. Kas me võime ütelda, et Uljaste järvel on olemas oma tugirühm? On ikka? Aitäh, palun. Teie võistluse nimi on Uljaste mutanttriibu. Eks ole ja sa oled joonistanud siia mutandi ka. Just esimene kord, kui me siin võistlus pidasime,  siis oli niimoodi, et, et saime sellise küüraka  ja sellise vedrutaolise ahvena kätte küll me mõtlesime,  et mis see on, on ju. Ja, ja siis suvel sai ka teada, et, et ka on selliseid  ahvenaid siin ja hakkasin uurima ja saime teada,  et selline väga paha bakter on, kes teeb ahvena selgroos  esimese eluaasta jooksul puhta töö ja jääbki selline kõverik  ahven järele ja niimoodi nad siis kuidagi kulgevad seal vee  all ja ma ei tea, kuidas nad küll süüa saavad,  aga igal juhul aeg-ajalt nad meile siia otsa tulevad  ja me avastasime, et aga miks mitte siis  kes selle imeliku kala kätte saab, et premeerime selliseid  püüdjaid eriauhinnaga ja seekord on meil siin täitsa 400  eurot välja pandud ja televiisor 260 eurot välja pandud,  et tulge ja proovige kätte saada see vedru. On teil Uljaste järve suhtes ka laiemaid plaane? Jah, meil on niimoodi, et sellel aastal lähedal olev  aktsiaselts Viru kreemia Grupp võttis meie minuga ühendust  ja ja nad on nõus teaduslikult. Tähendab nõus toetama, et teaduslikud uurida,  mis siis ikkagi juhtus 20 aastat tagasi Uljaste järves  ja miks kalad ära surid, on täheldatud, et on latikas juba  ilusasti hakanud siin uuesti, kas oma särjed on tagasi tulnud,  sest omal ajal oli 26 kalaliiki siin ja see oli ju üks üks  fantastilisemaid latika järvi. Suurimad latikad saadi just sellest järvest. Mäletan siin 82 aasta või terve, see kaldaäär oli ju  tonkasid täis ja, ja võeti päeva ajal nelja-viiekiloseid latikaid. Et ega see kalamehe ei ei olnud, ei olnud,  neli. Hea küll, kui ta on siis 5,7 kolm neli. Igal juhul nad sinnapoole olid, on ju kaldu. Ja, ja sellised suured elukad nad olid, jah,  aga, aga jah, vaatasin ära küll, kui selline oli otsas,  et jah, siin oli kuurort, siin oli ju hüppetorn  ja üleval laululava ja ja, ja elu kees siin,  nii et, et tahame siin uuesti selle selle elu  ja turisminduse tööle panna, võib-olla isegi väiksed paadid  järve peale ja uuesti uuesti, et oleks järve vaht  ja et röövpüüki ei tehtaks ja, ja kõike seda asja,  sest paraku elektrimehed käivad ikka ikka teevad  ja teevad ja midagi teha ei saa. Aga et kõik siin oleks inimene kogu aeg aastaringselt koha  peal ja ma usun, et et tulevik on huvitav. Jõudu teile kõigeks selleks jõudu on ikka vaja  ja kalameestele konkskindasse. Õige kalamehe tunneb ära millest, et kui konks  või lant läheb rõivastesse, siis kummast ta rohkem hoolib. Kas ta teeb augu rõivastesse või lõhub ära landi. Lõika lõikab rõivastest tüki välja ja peaasi,  et lant alles jääks. Ikka on huvitav vaadata seda, kuidas teised püüavad ja. Peaaegu igalt ühelt vilunud kalamehelt leiab miskit  ka oma kõrva taha panna, olgugi et müts peas on. Ma kohtusin jää peal Martin Brovornikovi hüüdnimega matu et. Räägi meile, mis sinuga juhtus, sa oled meil ratastoolis. Kaks aastat tagasi olin tee ääres ja auto läks katki,  reka tavaline tööpäev oli ja siis. Olin väljas ja ma ei teagi, mis seal juhtus,  lihtsalt sõitis otsa, teine rekka sõitis otsa,  teeme rekka sõitis otsa ja pärast seda enam omal jalal käia  ei saa. Ei saa. Kalal sa käisid ju varem ka? Käisin küll, aga käisin vähem sellepärast,  et siis ei olnud aega, eriti siis pidi tööl käima. Ja pärast seda õnnetust siis nüüd on sul aega rohkem,  no ikka, kas tuleb siis nii-öelda, et mine tea,  et mis halb asi, milleks hea on? Seda küll seal ropsega rohkem tegeleda ja kalal käia. Kuidas sa siia kallale pääsed? Sõprade käiku? Eks sind eriti ei saa ratastooliga, eks ole,  aga kas sõbrad on ka kalamehed ikka. Eesti kalamehed panid rahad kokku ja ostsid sulle paadi  ja mootori. Oled sa neid kasutanud muidugi. Oled kala ka saanud, nendega olen, siis sain kahekilose  haugi ja, ja Uljaste järv on üks sinu püügipaiku. Ja kõige lähem jää peal sa oled mitmes korda elus esimest  korda esimest korda ja ja võtsid poega kaasa. Mida kalastamine sulle annab? Vee peal olla, siis on. Paadis on kõik, keegi ei saa kuhugi minna,  vabandust. Kas ta viib mõtteid eemale ka sellest ütleme kohe ausalt ära jamast,  mis sinuga on juhtunud ikka jah, ma tunnen nagu teised  terved inimesed, kes seda on. Meeldiv kuulda. Suuri kalu sulle ka talvel ja jää alt ja. Neli tundi on läbi, tulid järve lt maha,  kuidas läks? No üldiselt kehvasti, üldiselt üldiselt kehvasti  ja eks külm ka kindlasti mõjutanud. Kalavõtt oli selles suhtes päris nutunagu. Sellisel võistlusel ei ole ju tähtis, see üldiselt vaid on  tähtis võrdluses teistega. Ei no võrdluses teistega, no ma arvan, et ikka kõvasti üle  keskmise avaldati. 62, esikolmikusse vist ei trügi, no ei ole midagi. Alles. 400 18 kalagrammiga tuli Harri 165 võistleja seas 23.-le kohale. Tema õpilane Kullo kalastuseringist mullu üheteistaastane  Johannes sai kaks korda rohkem ahvenaid ning tuli seitsmendaks. Enam kui kilokala püüdsid neli meest ja kõige rohkem  triibusid sa kätte Mati Banhard. Peaaegu kaks kilo. Tabati üks mutantahven, mille püüdjat premeeriti 400 eurose kinkekaardiga. Televiisor loositi kõigi kalameeste vahel välja. Kalastusvõistlustesse võib suhtuda nii või naamoodi,  aga neil on üsna oluline koht kogu huvikalastus e  infrastruktuuri ehk moesõnaga taristus. Ja pole ju ükski kalastusvõistlus pelgalt võistlus,  vaid ka üheskoos olemise tore tunne. Huvikalastuse manifestatsioon võib pruukida suuri sõnu. Sõnad muide on kalastamise juures ikka mänginud väga olulist  rolli ning saate lõpetuseks paljastab Allan Jaakus oma  kalapüügi salasõnad. Latik latik lapikala, oled hinnaline pala. Täna jõekalda veerel. Pirukaga peame teid meeles seal, kus vee all on surg,  tule välja, sõber nurg. Kõiki neid, kel koduvees ootab osa kalameest  ja kalamees viskab õnge vette ja kala tuleb. Allani kala sala sõnad on need kõige paremad  või leidub ilmas veelgi vägevamaid, seda ei reeda me  ka järgmises kalailmas. Nädala pärast.
