Norra rannik on valdavalt fjordrannik, siin on üle 100  suurema fjordi. Lõhang on pikk ja kitsas merelaht või väin,  mis tekkis kunagi jääliustiku liikumist eel. Laiust on Fjordil vaid mõni kilomeeter pikkust taga kümneid  ja kümneid. Norra kõige pikem Fjord sogne Fjord on lausa 203 kilomeetri pikkune. Meie kalastame täna Lüngen Fjordis, millel on pikkust 82  kilomeetrit ja meie püügiala asub üsna Fjordi keskel. Suure mereni jääb siit veel oma 40 50 kilomeetrit. Fjordi eeliseks on see, et suure meretormi tee  röövikalameestel reeglina püügipäevi ikka leiab siit mõne  tuule vaiksema kandi, kus kannatab kalastada. Samas on siin ökosüsteem üksjagu erinev. Asi algab juba sellest, et vesi on fjordis reeglina jahedam  kui Golfi hoovuse poolt soojendatud ookeanis,  sügavused aga väiksemad. Meie otsime gi fjordis madalamaid alasid,  platoosid. Sest just niisugustes paikades tavatsevad olla hiirelestad,  keda me täna eeskätt jahimegi Paneme talle mingi nime. Nüüd me teda kutsume, Ants. Ants, hüppa paati, korra. Täna ei kalasta me fjordis üksinda, seda teevad siin  ka pringlid ehk seakalad. Kunagi elasid nad ka Läänemeres, nüüd on nad meil haruharvad,  aga Norra vetes vägagi sagedad. Meie suhtes ilmutavad nad suisa sõbralikkust,  vaat et solidaarsust. Kuulume ju üheskoos mammaalia ehk imetajate klassi. Kohalikke kalamehi trehvab Fjordis harvem kui pringleid. Nende meelest on kuuekraadise fjordivesi veel liiga jahe  ning nad ootavad selle tõusmist 90 kraadini. Alles siis minevad siin õige kalapidu lahti. Aga seda, kus kandis need hiidlestad logelevat,  osutavad nad vägagi lahkesti. Kuuse jaoks panen nüüd otsa, et ma lähen proovin vedada,  panen sinna otsa rabala, CD-magnum 26 sentimeetrit. See on Rabala uputant. On siis tehtud apatsipuust ja proovime temaga paltust saada. Lant on agressiivse mänguga ja peaks paltuse põhjalt ligi  meelitama küll. Et vaatame, et ujumissügavus on kuni üheksa meetrit  mis on paltuse vedamiseks ideaalne sügavus,  laseme järgi. Põhjas on vaikus. Oleme vedanud siin üks, viis minutit, praegu pole veel  kellelgi võtet olnud. Aga eks näha, et ma arvan, et me ei pea väga kaua ootama. See. Vedamine on niisugune, natuke tüütu, vahepeal käib plõks läbi,  siis lööb südame juba põksuma, aga. Aga? Ei ole tulnud, ma siin mõtlen vaikselt, et kui nüüd peaks  lööma otsa tõesti mingi juba niisuguses korralikus mõõdus  paltuse Kui paindesse ta selle rida siit lööb kohe paugust. Kuidas selle kätte saab? Ei no kalapüügi juures ongi see oluline,  et sul ei tule kergelt, kui sul kergelt tuleb,  siis on igav. Tegelikult on kergelt tuled, saad kätte,  mõtled, ongi nii lihtne ja praegu on just niisugune tõusu lõpp,  et noh, tegelikult niisugune kaks kolmandikku enne tõusu  lõppu on hea ja siis natukese peale tõusu  siis nagu seda lõppu on ka hea. Ja noh, kui kui kõik asjad klapivad, ilm klapib,  koht on õige. Siis kurat, peab tulema, Tartu, lähed need vahepeal saadud  paltused on ka näidanud seda, et tal ikkagi istub mingi  mingi noh, piirkond piirkonnas ja kõik kõrgused,  aga ka mingi teatud ilm, et et on nagu see,  kuigi on, on ka risti vastupidiseid näiteid olnud,  et ta on ka päikesega tulnud, aga ei no ega kala sööb,  kõht tühjaks, läheb, aga ta nagu aktiviseerub rohkem kui  niisugune sombuni ilm on, tal on vist lihtsam jahti pidada,  et, et niisugune väike vihm ja, ja sompus,  ilm see nagu tegelikult minu meelest ongi palts ilm. Et sellise ilmaga tasub nagu katsetada, et see tulemus võib  olla lihtsalt parem. Aga vaatame, et tegelikult nagu siin üks üks niisugune pauk  jäi mingi hetk tagasi, et ei tea, võib-olla oli,  võib-olla võttis mööda. Meie hommikune paltuse trollimine lõppes Mareku kasuks  seisuga üks-null. Aga meil Martini ga ei andnud Ingrahu ja tulime,  tulime uuesti välja, sest tuleb see kala kinni püüda  ja me tegime Martiniga vahepeal selle liigutuse,  et me võtsime küljest ära voblerid ja proovime hoopis kummilantidega,  et kummilant ei tee päris sama mängu. Kuid ta peaks siiski töötama, nii et elame-näeme,  ei ole vist väga suur, raisk hoopis risti vist ei tea. Ongi paltus. Ei ole tursa. Ja juba korra korraks emotsioonilõkkele,  ma näitan ära ka selle kummilandi, millega püük käib. Tegu on siis tegelikult täiesti tavalise silikoniga,  millel on natukene suurem tinapea ees. Aga me oleme lisanud siia ühe nüansi, ehk et jupikene  liidrit ja selline natukene suurem kolmik. Et see kala haakuks paremini, siis seda on mõistlik kasutada,  sest tihtipeale välja kerides No ütleme, isegi 90 protsenti juhtudest on see kala haakunud  siia kolmiku külge ja see kolmik lükatakse lihtsalt siia  selle suure konksu taha nii-öelda kala silikoni kehasse. Ta peab olema sellisel kaugusel, et ta ei takista mitte  kuidagi sedasama mängu. Ehk kui ta siia liiga taha panna, siis ta vees hakkab seda  mängu takistama. Ant on vees uuesti, nii et küll see paltus  ka tuleb. See rakendus, millest nüüd Priit rääkis,  tegelikult töötab siin kõikide kalade peal  ja ütlen ausalt, mulle nagu meeldib sellega püüda,  et ta pigem nagu otsib selle suurema kala välja. Et seda väikest pudi väga ei saa. Martin, sa ütlesid, et sul on selle paltuse püügi juures üks  niisugune salanõks ka. Mis see nõks on? Vaata, kalad tunnevad lõhna kordades paremini,  kui maa peal elavad. Ja Paltsule meeldib heeringas ja on niisugune õli,  mis meenutab siis heeringa oli, et noh, mulle tundub,  et see asi töötab, see ongi nagu heeringas tehtud,  siis. Vist küll täpselt ei tea, mis siin on,  aga, aga asja point on see, et et haiseb rämeda. Et ise nagu seda kuradi leiva peale ei laseks. Aga tundub, et pats on ja ma kuradi panen seal niukese. Higil on niisugune auk, ma lasen siia auku sisse seda  natukese ja siis võib-olla veel natukese mingitest vahedesse asjadesse. Et ta nagu mingi mingis osas annab efekti,  et ta võib-olla nagu tekitab selle selle lõpliku võtu võtu,  võtu tahte. Ta ilmselt jätab maha nii-öelda niisuguse nagu jäljerea  mingi lõhna aistingu, mida triivi n tunda täpselt,  et ta tuleb selle järgi ta tunneb, et ering,  erin on tal lemmik lemmiktoit üks ja. Nii see on ja soovitan ka selles osas, et tundub,  et toimib üldreegel näiteks Eestis kala püüdes landiga on  alati see, et noh, et sai haiget, et ega ta rohkem ei võta. Siin sai vahepeal ühte kasskala väsitatud,  kes käis landi otsas seitse korda, kui ma ta üles sain,  iga kord ma jõudsin teda põhjast juba kergitada,  umbes paar meetrit ja ta ei jäänud otsa,  lasid läinud uuesti alla ja ta võttis nagu uuesti,  et võib-olla see on kass, ei tunne nagu suust sellist  võib-olla valu või tal ei ole neid astinguid,  et seal on hambaplaadid, aga ma ei kujuta ette,  kas teiste kaladega võib nagu sama olla või  ja ongi see neid karpe krügistada. Üldiselt, see on küll siin, et, et siin vees on selline  täielik toitumisahel nagu näha, et kogu elu keerleb ainult  toidu ümber väiksem, suuremaid ja, ja suurem,  veel suuremaid ja nii edasi ja nii edasi,  et venna armu ei ole venna armu ei ole jah,  aga seda ei ole kuskil vees. Selles osas on vesi huvitav, et kellest jõud üle käib,  see ära süüakse. Sellistele jõgedele nagu just praegu minu selja taga  mis mägedest alla voolavad, tasub Norras kindlasti  tähelepanu pöörata, et need toovad, toovad värsket vett,  mis meelitab kohale väikest kala toituma  ja nende suumete juures tavaliselt kasvavad  ka karbid, mis meeldivad kasskalale. Nii et kaskala tasub alati otsida taoliste kohtade pealt  ja lisaks kunagi ei tee paha proovida korraks kalant vette  lasta aga mine tagasi tulla, võib, sealt tuleb järgmine palk. Läks ära. Kurat, järgmisel ridval on taga. Mõõdukala, ütleme nii Seda mine andis tulemast, palun tahtsid kala. Ma armastan kala süüa. Ja ütlen päris ausalt, mulle väga meeldib rasvane kala. No on täiesti selge Kui ma niiviisi tunnistan üles, eks ole,  millised on minu nii-öelda maitseeelistused kala söömise juures,  et mulle peab hirmsasti maitsema paltus ja  nii see on. Kuum suitsu. Külm suitsu, Baltus? Ime maitsev, minu meelest see lane kala aga. Milline see paltus Meie poodide vitriinidest on? Selline tükk. Või selline tükk võib-olla isegi selline tükk. Aga igal juhul tükid ja ainult tükid. Milles asi, kus on terve kala, miks ei ole neid meie vitriinides? Sellepärast mu sõbrad, et paltus on hiidlest hepaglossus,  hipaglossus ja see loom on nii suur. Ei ole kõige suuremad, nad võivad olla 330 340 kilosed. Nad võivad kasvada üle kolme meetri, tublisti üle kolme  meetri pikad. Et loomulikult. Eesti poodides ühtegi vitriini mingisugust sellist kala  paigutada mitte kuskil ei ole võimalik. Pole hullu kalamehed loomulikult hindavad ülekõige seda kala,  keda nad püüavad. No hiidlesta. Näiteks kus kohas. Muidugi Barntsi meres. Selge see. Norras on kõige parem püük. Lihtsalt hiilgav. Kui on õige aeg kui on õige sööt kui on,  noh, ma ei hakka rääkima, millised on need peibutisaineid,  seda ma ei tohi rääkida, aga nad on, uurime,  võib-olla keegi teile vihjab. Aga kuidas ta siis välja näeb, see kala? Lest nagu lest kunagi Ainult ja eranditult parempoolse suuga. Polonisti pillujal on Imelik kala. Väga huvitav loom. Nii ja nüüd ma võtsin natukene liiga hoogu  selle joonistamisega. Okei. Nii nüüd ma joonistan tema keha. Ja nüüd ma joonistan tema uimed. No näete, see läheb nii. Nii. Nii et tegelikult ta meenutab ja tublisti,  kui eemalt ülevalt ja eemalt vaatab. Ta meelitab raikala, tal on proportsionaalselt kui võrrelda suhteliselt,  tal on palju pikem ja tugevam sabavarss kui meie lestadel. See on loomulikult selja ja see on loomulikult täna,  eks ole, paraku ui. Selline loom ja koeb ta sügaval kuni kilomeetri sügavustel. Ja koeb ta priskelt. Väga palju? Väga palju Marja teri ja muidugi ta on suur kiskja. No ta siin nagu palub kõige vägevamat, et ära lase Eestist  jahimehi ja kalamehi. Minu ligi. Tunnen praktiliselt kõik minu tuttavad. Eesti kalamehed, kes on Norras hiidlesta töömas käinud,  said mitte 300 kiloseid aga kuni 60 kilo. Igal juhul, nii et kivi koti. See, et igal juhul on küll paraku liialdus  ja 60 kiloseid saadakse meie meeste poolt  ka üsna harva juba paari 30 kilone on väärt trofee elukala,  mida uhkelt Eestisse tuua, siin ära suitsutada  ja sõpradele pakkuda, kuidas, nagu see pildil olev Igor  Jakobsoni poolt tunamullu püütud 38 kilone paltus,  mille pidulikust nahka panemisest minulgi õnnestus osa võtta. Suurim tervikuna suitsutatud kala, keda ma oma eluteel olen kohanud. Eks hiidlesta tuleb Norras landi otsa ka juhtumisi pool kogemata,  aga tema sihipärane püük nõuab ühendumist. Riivpüügil on ka mäng oluliselt erinev. Lanti ei solgutata põhja peal, vaid keritakse,  nii et kaks-kolm pööret. Paus kaks kolm pööret pas kuni pinda välja,  siis jälle pausidega põhja tagasi, siis jälle jupi kaupa  pinda ja niimoodi päev läbi. Kui kannatus vahepeal otsa saab, võib vahelduseks minna  sügavamasse vette kõiksugusi tursklasi püüdma. Esimene luts meie püügihooaja käigus Või on ta lange või? See on lange, lange. Siukest kala saab üsna harva. See peaks maitsev kala olema, jah. Mina pole nii suurt langet saanudki. Pole nii suurt langet saanudki. Priit võtanagu Nagu angerjat meenutab. Ja meie järjekord on uus liik. Meri Lute. Tundub kindlalt otsatänavat. So ja sul Kalapüügi puhul kalatükk väike otsa töötab nagu magnet. 41 meetrit veel vaeva. Niisugune väike pumpamine aitab kaasa, see on nagu vähe kergem. Siis nüüd. On on oma kõhu välja surunud. Kuna ma kerisin kiiresti, siis juhtub niisugune asi,  et seda ma kahjuks tagasi lasta ei saa. See on. Läinud rong. Teinekord on kala paarisaja meetri sügavuses tavalise rulliga,  selle väntamisega. Ei jõua kuidagi nagu seda seda asja üles tirida,  siis on olemas nagu elektrirullid, mis tegelikult annavad  sellise Püügiefekti, et lased ta alla, vajutad nuppu  ja kerib sinu eest ülesse. Nii et. Väga mõnus asi. Siin on hetkel nüüd 140 32 meetrit on praegu. Nii et noh Üldiselt sügavuselt juba tavalise rulliga on. Suht mõttetu. Ja me kasutame siis suuremaid tinapäid, suuremaid raskusi. Et see asi puhkem alla jõuaks ja üles jõuab,  tõmbab siis mootor selle. Elektrinulliga peab tavaliselt siis nagu aku kaasas olema. Peale erinevad kiirused saab aeglasemas,  saab kiiremini reosta. Samasugune turs. Kilkeoli otsas ilusti. Sügavus 21 meetrit. Valduse jaoks ongi kuskil ma ütleksin kuuest kuni 30-ni  ega rohkem pole nagu mõtet otsida. Noh, kindlasti on ka mingi sügavamas kohtas,  aga see, see võtutihedus on niisuguse niisuguses sügavus  nagu kõige parem. See on see, mida me ise oleme nagu kogenud  ka kogu aeg. Ja noh, mis on, nagu veel on, tuleb vaadata kalda piirjooni,  liiv. Hea on, kui mingi kosk jookseb sisse värsket vett natukene. Ongi see, et, et palts on kindlates kohtades,  Palts ei ole mõtet püüda kuskil avamere peal. Kui ava ookeani peal täpsemalt öelda aga kui neid asju jälgida,  siis. Siis on täitsa täitsa reaalne saada ja noh,  ütleme nii, et täna on nagu super parts film vihmane somp. Kus hall? Ja täiesti paadi kõrval seisid, panid pats otsa. Martini ja valtuse püügi puhul huvitav on see,  et ega mees ei ütle sõnagi. Üks hetk, karju otsas on. Ja sealt ka tuleb. Valtus Norras. Kala, aga ennem ennem kui me seda valdust näitame. Meil oli täna päevakokkulepe see, et see mees  kes püüab selle Nii-öelda muna koti et see Mõõdukala ma ei saa jätta küsimata. Järjekordselt see sinu nii-öelda klassikaline meetod,  väike kala ja paltus naksti otsa. No ma ei tea, mis siin on, aga, aga see asi töötab. Ma vaatasin Paadipõrandal on see kala ka sinu mitme päeva jooksul  järgitud tõde, et kui see väike tursa plönn nii-öelda otsa  tuleb siis on rahu, siis siis, siis püüad tegelikult edasi  samamoodi kerid ülesse ja see annab nagu mingi duubel-efekti,  et see, see kummilant ja see kala koos ta võtab vahest seda kummilanti,  vahest ta kala. Aga noh, seekord oli see selles uskumatu,  ma nägin, kuidas ta võttis, ta võttis pool meetrit paadi all  ja ma saan aru, et sisuliselt see kala kadus  selle tüübi kurku, jah, näe, see kurk on siin. Et sisuliselt see, see kala ei ole tema jaoks suur võtab  selle ära. Ja siis läheb madinaks. Mõnus. Jätamegi nüüd meie kalamehed Norra vetele loksuma  ning kuulame taas kord, mida on pajatada aastakümneid Eesti  kalavarusid kaitsnud mehel. Et mis siis, kui seda koha koduajal oli,  see jõgi oli küllaltki koha palju noh, just kude ajal  siirdus sinna kudema ja noh, olime jälle seal kalakaitses  ja ja vaatan mees latiga spinniku ja lant otsas  ja ja vot kohal on niimoodi isaga kala valvab marja  ja siis, kui seal viibutada see plekitüki,  siis ta kohe haarab Ja vaatan ja mees paneb kotti, vaatan binoklist päris  peaaegu pool kotti. Seda koha täis püütud ja siis muidugi läksin hakkan juurde minema,  mees võtab koti, jalad hakkasid risti käima,  niivõrd raske kott risti käima, viskas koti maha kalapüügi,  need riistakesed sinna maha ja jooksu, aga seal oli pehme,  pinnas oli ja kõigeni viskas jope ääre ni  ja siis kaotas ühe kummiku jäi porri kinni  ja see oli kevadel nii palju aastat mööda,  üle 20 aasta mööda ja saatis mulle sõna,  et kus kapp tema kummiku pani. 20 aastat tagasi. Mina ütlesin, et kummiku siis sel seal samas kohas,  et mingi otsiga üles. Vot niimoodi, üks juhus oli Ma ei tea, kas te mäletate seal, kui Võrtsjärve oli,  nõukogude ajal oli kõik pidi plaani ette. Kala läks küll plaani ette kaluritele kui  ka harrastusmees, kui õnge otsa sattus. Angerjas pidi kala punkti viima ja, ja. Ja, ja kui ta õnge otsa tuli, tuli tagasi lasta,  eks ole, ja tagasi lasta siis kalapunkti. Ja muidugi paat oli seal tondisaare juures  ja lähen juure ja sõidan. Nii, mees oli mees kaugelt kohe ulatab kõik kalapüügi,  need dokumendid ja, ja palun, palun, ja tahate näha,  ma ütlesin, no tahaks ikka näha, noh. Läksin siis tema sinna paadi lähedale. Nii ma küsin, no kuidas kala võtab, üldse ei võta. Aga muidugi näost selline imelik ja ja, ja ajan juttu  ja tema tahtis nagu mina olen nagu selline,  et ju ma lähen minema, noh, kui ta dokumendi näitab  ja nii kala ei ole ja aga järsku, kui angerjas ajas siit. Ta pani särgi alla siia toppis selle angerja siia põue  ja angerja s. Tagurpidi saba siit saba siit lõua alt tuli välja saba. Ja vaatad mul sellise näoga otsa, et mina vaatasin,  et ta vist vist midagi tervis ei juhtunud tal  nii ehvedanud ajas välja ja ma ütlesin, et no  kus päris mõnus. Ma seda ka tegelikult Mulle on ja resti all on veel kolm tükki. Ma tean, kalapunkti peab viima, aga ma tema suhtes  sanktsioone ei rakendanud, sellepärast mees sai üldiselt  küllaltki sellise ehmatuse osaliseks, et  mis sa, mis seal ikka angerjas ju läheb elama tagasi. Viskas siis järve ja. Et asi lahenes niimoodi
