Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Olesk ja Madis Aesma alustavad. Tere kuulad raadio kahte ja algas saade nimega puust ja punaseks, järgmised tund aega räägivad siin sinuga ja sinule populaarteaduslikel teemadel Arko Oleski, Madis Aesma. Nii on ja teemad endiselt populaarteaduslikud, nagu me välja lubasime. Bar, kuule, küsimused saavad vastuse ning tänane pikem teema läheb kaugele ajalukku. Jah, ja sellega alustame siin juba mõne minuti pärast, see läheb ikkagi ülikaugele ajalukku paarist sellisest nädala jooksul silma hakanud uudisest ka mina lugesin sellist asja, et tulevikus ja sugugi mitte nii kaugel tulevikus, kui kaugele on see minevik, millest me hakkame rääkima, on plaanis võib-olla hakata asteroidide maavarasid välja koukima nendelt maa lähedalt, et ja üks Ameerika firma oli vist Ameerika firma seda plaani nüüd juba aeg-ajalt niimoodi reklaaminud väidab Need, plaanid juba täitsa tõsised, et lennata ja hakata maavarasid kaevandama. Eriti nüüd, kui nad siin vaikselt hakkavad meil maa peal otsa saama. Ma mäletan, siis kui me rääkisime siin oma saates pikemalt kuust kuu puhul oli juttu ikkagi sellest, et kuigi seal võib ühte koma teist olla, siis ilmselgelt seal muidugi on ühte koma, teist ja kolmandat siis selle sealt ära toomine oleks sedavõrd kulukas, et sellel ei oleks mingisugust mõtet isegi ka siis, kui terve kuu oleks kullast jah, ja mõelda asteroidide peale, siis need on ju veel kaugemal kui Kuu. Ühesõnaga, me peame kuidagi sinna saama, kuidagi seal kaevandama ja, ja siis selle kraami tagasi tooma, noh, on ka mõtereid, muidugi võiks asteroidid kuidagi siia maa poole tüürida, kui neile muidugi mootori või purjega, et külge panna, et tõmmata nad lähemale siis on mugavam, aga, aga noh, nii palju kui kui ma tean, siis see firma, kes kõikelubav, et ta on ka suhteliselt salalik selles osas, kas tase, tehnoloogia või üldse mõtted, kuidas seda nagu reaalselt teha on olemas ja see peab olema siis ikkagi tõesti väga-väga ökonoomne lahendus, et et sinna minna, sealt midagi kätte saada ja tagasi tulla. No ma usun, et neid uudiseid kuuleme lähiaastatel veel küll ja küll ehk siis selgub ka, et kui tõsine see see mõte nagu tegelikult on või ja noh, iseenesest toetajad on neil ju nimekad kõiksugu inimesed, kes neid rahastavad. Orka, kas sulle ei tundu nende viimaste uudiste valguses? No meil on siin, eks ole, räägitud nüüd Marsi koloniseerimise eest juba suured plaanid on? Jürioositi juba otsib, eks ole, seal v jälgid, leidis mingisuguse leidis vee jälgi, leiti ka üks jõgi, ümarsid võivamatuses jõesäng. Kas sulle ei tundu kõikide nende uudiste valguses mingisugune selline uus kosmose teemadel? Pealetung on just nagu tulemas, eestlased soetasid oma satelliidi üles, ülemeli saadavad nad saatsid selle teele kosmodroomi poole ja, ja see tehnoloogia, mida nad testivad, ongi just selline, mis mis võib tuua selle uue kuldajastu kosmoseuurimises ja jalutama, sest tegelikult ma arvan, et see kosmoseteema ei ole nagu kunagi kuhugi ära kadunud enda nagu pidevalt ikkagi. Ja olnud, et noh, on olnud ühtaegu nii selliseid hullumeelsemad ideid, millest mõned näeb, saavad ka teoks ja samal ajal pidevalt toimuvad ka selline tehnoloogiliste võimaluste piires tipptasemel uurimistöö nii kaugele sõita, lennata, kes, kuhu, kuhu tehnoloogia võimaldab, nii et ma ei usu, et midagi nagu erilist praegu toimumas on, lihtsalt meil ei ole seda enne saadet. Jah. Hästi, aga sulle, mis silma hakkas nädala jooksul samamoodi üksikkosmosega seotud antud uurimus või, või selline hüpotees? See lugu hakkab tegelikult kaugemalt peale, sime hiljuti Jaapanis uuriti vanu puit ja leiti, et puudel, mis pärinevad kusagilt sealt 1300 aasta tagant on ühes kohas puurõngad väga palju sisalduvad teistmoodi süsiniku. Ja siis leiti midagi sarnast ka Antarktika jääst kusagil umbes aastast 774 pärast Kristust, ma tõesti ma ei tea, mis siin Eestis tol ajal üldse toimus, aga, aga leiti mingisugused kummalised kemikaalide sisaldused on, on tolles ajastus ja siis mõeldi välja, et see peab olema mingisuguse kosmilise sündmusega seotud. Ja nüüd siis pakutakse välja, et see, mis toimus, oli, oli gammasähvatus mis toimus meie galaktikas mustade aukude kokku põrkamisel. Kohutav pauk, ühesõnaga kohutav pauk ja see gammasähvatused on universumi ühed kõige võimsamad sündmused, ehk seal vallandub tohutus koguses energiat ja kõik need osakesed siis tormavad üle kosmose laiali ja tundub, et aastal 774 tabas üks selline kiirgaa maad ja siis lükkas käima kõiksugu atmosfääriprotsessid, mille tagajärjel siis tekkisidki need erilised isotoobid, mis salvestasid puudesse ja, ja jäässe maa sai ühesõnaga meeletu radioaktiivse põntsu. Millalgi siis ta sai põntsu, aga paistab, et, et see ei andnud teed nii saatuslik, et midagi siin nagu juhtunud oleks. Et sinna arvutuste kohaselt see sündmus võis toimuda kusagil meist umbes 3000 valgusaasta kaugusel. Ehk siis piisavalt, et nagu jätta jälg, pakuid oleks olnud nagu vähemalgi määral lähemal. See oleks tõesti võinud juhtuda. See, et need osakesed tulevad, pühivad minema maa atmosfääri, seda kaitsva osoonikihi, mis tähendab, et tulemuseks oleks võinud olla paras Jakoloogiline katastroof, kui ka kõik need kahjulikud kiirused oleksid jõudnud Maale hakanud elu siin hävitama. Ma kusjuures sellesama uudise juures lugesin, et see, mis juhtus dinosaurust, aga võis olla ka täpselt samasugune. Või vähemalt üks hüpotees, üks hüpotees, eks neid välja suremiste kohta hüpoteese käiakse välja päris palju ja, ja eks selline mulle tundub, see kosmiline plahvatus ei ole kõige toet tatavam. Ühesõnaga jah, et on nagu usutavamaid plaane või mõtteid selles osas, mis nagu juhtuda võis, sellepärast et neid gammasähvatusi ka siin nüüd meie lähikonnas arvutuste kohaselt juhtub ikka suhteliselt harva ikkagi noh, kahe asja vahel on miljoneid aastaid niimoodi, et et meil on nüüd andmeid ühe kohta, mis juhtus 1300 aastat tagasi. Nii et ilmselt võime mõnda aega olla natukene rahulikumad. Aga just täpselt nii kaugesse aega, kui seda on seesama sauruste väljasuremise aeg, isegi veel kaugemasse aega me oma tänase pikema teemaga lähemalt hakkame rääkima kivistitest fossiilides mõne hetke pärast. Saade puust ja punaseks, oma pikema teemaga täna minemas ajalukku ja päris kaugele ajalukku. Ma ei ole kindel, kas me nii kaugel olenegi kunagi oma saatust ega käinud. Nimelt Me räägime kivististest. Meil on stuudios Tartu Ülikooli geoloogia osakonna vanemteadur. Ained, intere, paran ja olekski alguses kohe paslik küsida, et kui me räägime Eestist ja Eesti kivististes, siis kui kaugele ajalukku me tagasi läheme? Eesti kivikestega lähme tagasi umbes 500 miljoni aasta kaugusele. Mineviku need on siis kõige vanemad, mis on Eestist leitud. Jah. Kas see tähendabki seda, et need kõige vanemad kivistasid tekkisid 500 miljonit aastat tagasi või 500 miljonit aastat tagasi elasid need olendid, kellest need kivistised tekkisid. Eks see on ligilähedaselt umbes sama, et need olendid, jah, kellest need kivistised tekkisid, mille vanuseks. Me võime hästi ümmargused, praegu pakud, umbes 500 miljonit aastat. Elasid kambriumi ajastul ja eks nad pidid siis ka kivistuma või fussiliseeruma. Üsna ruttu peale oma surnud. No milline Eesti sealt ala, kus me praegu elame, kus ta üldse tol ajastul oli ja milline see maa või Ookean või loomad siin üldse välja nägid? Eesti asus sel ajal ühel pisikesel mandril, mida geoloogid nimetavad praegu Baltika paleokontinent võiks. See oli siis selline manner, mis hõlmab tänapäevast Skandinaaviat, Baltikumi osa ulatus osaliselt ka Venemaale kuni kuni suuraliteni ja lõunast siis kuni Ukraina kohatiivsed isegi valge veini välja, et see selline pisikene manner, mis sel ajal hulpis lõuna poolkeral laiuskraadil umbes sarnasel alal, kus, kus praegu põhjapoolkeral või isegi pisut veel rohkem lõuna pool. Kuidasmoodi sa üldse niimoodi saab olla, et me omal ajal olime lõunapoolkerale nüüd põhja poolkeral. See saab olla sel põhjusel, et maa on planeet, maa on, on kogu aeg muutumises. Ja samamoodi see maakoor, mis meile tundub siin igapäevaselt selline väga püsiv ja stabiilsem ja kõige kindlam asi ei ole seda, geoloogilise aja vältel mitte. Ja et maakoore osad, mida geoloogid nimetavad, siis Laamadeks on, on tegelikult pidevas liikumises. Ja nüüd selle rändamise käigus, siis need elukad, kes elasid 500 miljonit aastat tagasi, surid 500 miljonit aastat tagasi. Jäid sinna kivi sisse ja nüüdistriivinud Eestisse, kas kas me oskame kirjeldada, millised need elukad välja nägid? 500 miljoni aasta tagused elukad olid tegelikult juba väga-väga mitmekesised, võib-olla isegi Eestis. Sellest ajast ei olegi kivististe mitmekesisus nii tohutult suur, sest nad ei ole. Sellest ajast ei ole nad meil väga hästi säilinud. Küll aga võime tuua niimoodi analoog paralleele mõnest teisest sama vanuselises paigast või, või kivimitest maakeral mille järgi me võime öelda, et meri oli, oli täis väga-väga erinevaid elusolendeid alates siis kõige lihtsamatest näiteks käsnadest väga mitmekesist lülijalgsete, nii välja. Sellised vahilised just kõik tänapäevaste putukate ja, ja vähile laadset kauget sugulased, kes siis tol ajal juba ookeanides elasid. 500 miljonit aastat tagasi, ühesõnaga kui Eesti oli veel lõuna, poolkeral kihas Eestis elu tegelikult küll, jah. Kas me teame midagi selle kohta ka tänu kivististele, et missugune see keskkond oli, kus kohas need kõige vanemad Eesti elanikud, keda me siis teame? Elasid? Jah, loomulikult nende kivimite ja jaa jaa, kivististe mõlema järgi saab väga palju öelda keskkonna kohta. Eks nende kivististe järgi põhiliselt me saamegi öelda, et milline see kliima oli millises kohas paiknesid need meie alad ühel või teisel ajal. Et see info põhiliselt jah, kivist tulebki ühel või teisel moel. Suhteliselt soe, aga, aga samamoodi me võime oma kivististe järgi siin, kui me vaatame nüüd läbi läbi eesti terve geoloogilise läbilõike, siis, siis saame saame joonistada juba peaaegu et sellise omalaadse kliimakõvera, kus me näeme selliseid väga soojaperiood, näeme jääaeg koos ja näeme jälle uut soojenemist ja nii edasi, et et kui nüüd vaataksime jah, niimoodi maakera sügavusse oma pinna pealt, siis võiksime jah joonistada sellise omalaadse kliimakõvera just tänu tänu kivistisi kihististele jaa, jaa, kivimitele, milles nad on säilinud. Aga eks nüüd ongi õige aeg küsida selle kohta, et kuidas õigupoolest kivistised tekivad, kui meil on see meretäis, lülijalgseid ja kõiksugu muid loomi nad surevad ära, nad ilmselt jäävad ka siis maapinnale või merepõhja vedelema, mis nendega edasi juhtub. Tänu millele me saame siis tänapäeval neid maapõuest välja kaevata? No enamasti juhtub iga surnud organismiga, olgu ta ta loom või taim või, või seen või bakter peale surma, see, et ta ta laguneb. See, kui kiiresti ta nüüd laguneb, sõltub sellest, et kus kohas ta, ta juhtub surema. Ja, ja sõltub ka sellest, missugused on selle organismi omadus, et kas tal on selliseid kõhuosi skeletid, et meie, meie enda siseskelett või osadel loomadel on, on väliskeleid limustel, näiteks tigudel, karpidel kas sellest loomast või, või taimest saab kunagi kivistis. Sõltub jah tema enda omadustest ühelt poolt ja teiselt poolt ka sellest kohast, kus ta juhtub surema. Milline see koht peab olema, et ta tõesti küsiks, ei, laguneks ära. Selleks, et loomast üldse võiks mingi kivistis kunagi saada. Suurem tõenäosus on ikkagi sellistel loomadel, kes on elanud või kes elavad veekogus ja kes kes surevad veekogus. Ja põhjus on suhteliselt lihtne. Veekogus on neil suurem tõene otsus saada maetud mingi settekihi alla, mis, mis takistab nende loomade edasist lagunemist. Sest kui me näiteks võrdleme nende looma omadega, kes kes surevad lihtsalt maismaal võtame kasvõi suvalise looma meie enda metsas, kes kes ära sureb, siis kui me läheksime nüüd aasta hiljem vaatama sedasama kohta, kus me kunagi leidsime surnud kitse, siis tõenäoliselt ei leiaks sealt enam midagi. Sest suurem osa temast on juba ära söödud või ära lagunenud. Oluline on siis see, et ei oleks ka hapniku juurdepääsu. Hapniku juurdepääsu ja hapniku juurdepääs tähendab ka seda, et, et seal ei oleks ka baktereid, kes teda edasi lagundaksid. Kas see, mida me kivistisena põime käes hoida on siis tegelikult selle kunagise organismi nägu kas tegelikult kehaosad või on ta pigem selline jälg, mis on setetesse jäänud temast? See võib olla nii ja naa. Enamik kivistisi on on tõepoolest selle kunagise organismi mingisugune osa, et, et kas on nüüd tema skelett, selg, roosad jäsemed, skeletiosad või, või väliskilet, aga, aga võib-olla ka jäljend. Et ka ka näiteks loomajalajälg on, on samamoodi kivistisi mida uurides on võimalik päris palju selle looma kohta teada saad. Kui me siin rääkisime nüüd sellest, et kõige vanemad eestist pärit kivistised on 500 miljoni aasta tagant kambriumi ajastust, siis millised üldse maailma kõige vanemad kivistised on? See on nüüd üks keeruline küsimus maailma kõige vanemate kivististe vanuse üle veinide kivististe endi olemuse üle vaieldakse päris palju jäljed, kui me neid elu jälgedeks nimetada. Vanimad pärinevad kuskilt kolme, kolme poole miljardi aasta vanustest kivimitest. Aga need kivistised on nüüd Sellised, mida on väga raske interpreteerida, enamasti on need mikroskoopilised, neid on võimalik näha kas siis ainult väga tugevate suurendustega elektronmikroskoobi all ja nad on tihtipeale väga lihtsa kujuga. Ja just see teeb selle asja keeruliseks, et sellise väga lihtsa kujuga sellised niiditaolised või, või kera taolised asjad võivad moodustuda ka ilma elu Ta puhtalt orgaanilisel teel. Ja, ja seetõttu, kui, kui selliseid struktuure leitakse nendes väga vanades kivimites siis on jah, esimene küsimus alati uurijatel see, et kas, kas need on tõelised elu jäljed või annad tekkinud mingil muul moel. Nüüd kas see on siis võib-olla näiteks selle kivimikihi endale lihtsalt muster kuningale lihtsalt öelda? Just kas seal kivimikihi muster või on tekkinud seal mingisugused keemilised protsessid toimunud, mis, mis ei ole tõepoolest mitte mingil moel bioloogiliste protsessidega seotud. Aga kuidasmoodi siis kindlaks tehakse, et need kolme või kolme ja poole miljardi aasta vanused niidikesed ikkagi on mingisugused väga algelistelt organismidest pärit. Selle kindlakstegemiseks on päris Neid võimalusi üks, mida nüüd tänapäeval väga palju kasutatakse, on juba mitte vaadata siis lihtsalt nende struktuuride kuju, vaid vaid analüüsida nende kivimite ümbritsevate kivimite tunnuseid, analüüsida nende kivimite koostist ja eriti just isotoopkoostist, et nende elementide isotoopkoostis võib anda võtme selle juurde, et kas, kas tegemist on orgaaniliste struktuuridega või mitte. Kuidas. Kivistisi üldse uuritakse, no kujutame ette, et leian kusagilt rannast mõne teise toreda kivitükki, kus on jälg peal Donsel laboratooriumisse, mida üks teadlane sellega üldse ette võtab, sellepärast et ma kujutan ette, et keeruline on uurida, et väga lihtne on seda niimoodi pöördumatult, et ära lõhkuda, kui sa tahad sinna sisse vaadata Jah, see nende uurimismeetodid, nende kivististe uurimismeetodeid on, on päris palju ja, ja need võivad olla väga erinevad. Ja, ja poolest kahjuks võib juhtuda ka nii, et, et selleks, et selle kivististe sisse vaadata, tuleb ta ära lõhkuda, juhtub ka seda? Noh, kõige lihtsam on muidugi see, kui leida see kivistisi meie mingi paljandi juures kuskil rannas vedelemas ja tuua see palentoloogi kätte kõige lihtsamal juhul võib see balantoloog vaadata talle peale ja öelda siis leidjale kohe, et kellega tegemist on või, või kellega tegemist kunagi oli. Aga selleks, et põhjalikumalt andmeid teada saada tulelt jah, mõnikord teha kas võhikuid, niiet lihvides lõigata see kivim kivistis lõigata siis viiludeks lihvida see nii õhukeseks, et see paistab peaaegu läbi vaadata seda mikroskoobi all. Mõnikord tuleb võtta sellest väga väike proovitüki vaadata veel elektromikroskoobi all. Ja mõne puhul fossiili puhul on tõesti niimoodi, et kasutaks ka sellist meetodit, et lihvitakse väga õhukeste kihtidena sealt kihid pealt ära, registreeritakse iga lihvi järgi see pilt, mis saadakse ja hiljem pannakse arvutis kokku, on ka selliseid meetodeid. Meil on saates puust ja punaseks külas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia osakonna vanemteadur oive Tinn. Räägime kivististest ehk siis fossiilidest, mille ametlik nimetus on eluvormide või, või organismide elutegevuse mineraliseerunud jäljend. See vist peaks olema õige definitsioon, eks jah. Aga noh, nii-öelda veidike poeetilisemalt võime me nende kohta lihtsalt öelda jõuga elutegevuse jäljed. Kivi sees. Ütleme, kui me nüüd võtame sellise situatsiooni, et ma kusagil Al näiteks käies minuga on selline asi juhtunud. Ma olen leidnud tükikese paekivid, mille peal on suhteliselt selgelt näha mingisugune selline trilobeedi laadne olen või siis selle kivistes, kas see, kui ma sellist asja näen Kesk-Eestist kivi peal kivistusena, kas see on ka midagi sedavõrd haruldast, et ma üldse peaksin mingisuguse teadlasega ühendust võtma või meil siin Eestis võib neid lubjakivi setetest leida suhteliselt sagedasti? Et põhimõtteliselt võib leida küll tõesti korjata vanaema kartulipõllult koralli kivistisi, see see nii haruldane ei ole, kuidas need sinna vanaema kartulipõllule satuvad, nad on sattunud sinna tänu liustikele, mis siin viimase jääaja aja jooksul siit üle Eesti liikusid ja, ja viisid siis neid kivimeid siia-sinna. Jah, neid võib tõesti leida ka ka Kesk-Eestis, kus tundub, et ühtegi paljendit nagu, nagu lähedal ei ole. Aga kui on tegemist mingi tõeliselt, tundub, et tõeliselt põneva kivistisi, aga siis siis ikka võiks näidata mõnele geoloogile seda ja ja küsida eita, mis, mis geoloog selle kohta arvab. Kus Eestis need kõige paremad kõige huvitavamad kohad on, kus kus võib käia, ringi vaadata ja leida selliseid häid kivistisi ikkagi ilmselt Põhja-Eesti ja meie meie poeg. Jah, sellised kohad, kuhu niimoodi tavaline inimene ligi pääseb. Et on, on jahtmedi Põhja-Eesti paekalda alune. Lääne-Eesti saared, kus samuti on, on väga toredaid kivistisi noh, loomulikult on dioloogid ka, vaatavad ringiga karjäärides, aga need ei ole nüüd sellised kohad, kuhu niisama võiks huviline jalutama minna. Milline kõige suurem selline kivistisi fossiilialane šokk eestlastele üldse leitud on, kas on mõni selline kivistunud, mis on tõesti tekitanud väga-väga suurt furoori ja ometi on leitud siitsamast meie Eestist? Ma arvan, et kõige põnevamad kivistised Eestist viimasel ajal pärinevadki Kesk-Eestist. Need on ühed vetikate kivistised ja, ja miks nad on nii kohutavalt põnevad. Sellepärast et kui te nüüd kujutate ette lihtsalt vetikaid, siis inimkehasse lihtsalt vetikas, nad on nii kohutavalt õrnad ja tundub, et neist ei peakski jääma mitte mingit jälge ja enamasti ei jäägi neist mitte mingeid jälgi. Me teame sellisest taimsest elust ookeanides väga-väga vähesest. Trilo pidid tõepoolest säilivad palju paremini kui kui, kui vetikad meredes. Aga jah, mõni aasta tagasi selgus, et, et meil on olemas Eestis täiesti selline leiukoht kus on kivimikihtides lubjakivi ja dolomiidikihtides on on säilinud vetikate kivistised tõesti sellisel kujul, nagu, nagu oleks nad herbaariumisse seatud. Ja meie mujal maailmas selliseid vetikaid leidub ilmselt vähe. Jah umbes samavanuselt vetikaid on praegu teada vaid ühest leiukohast Põhja-Ameerikas ja, ja nii palju, kui me praegu teame ja oleme suhelnud nende uurijaga siis tundub, et meie leiukohas on neid kordades rohkem nii liike kui, kui ka eksemplare. Kui me siin rääkisime sellest kuidasmoodi, kivistised tekivad siis üks selline soodne tingimus kivististe tekkeks oli see noh näiteks juhul, kui mõni olend surev, eks ole, meres jääb sinna setete alla, siis see on kivististe tekkeks hästi soodne, kuna puudub hapniku juurde, pääseks Pole ka baktereid ligi pääsema ja nii edasi. Ütleme, kui nüüd minuga juhtuks selline lugu, et ma kukkusin laeva pealt vette, upuksin ära, vajuksin põhja, minu peale tuleksid mingisugused setted, ilmselt siis ka oleksin seal surnud. Kui kiiresti minust siis kivistisi üleüldse saaks. Kas üldse saaks? No kui setete alla mattub üks, üks suur organism, siis, siis on vähemalt suurem tõenäosus, et last kivistis saaks, aga seda aega nüüd on raske niimoodi küll öelda, ausalt öelda. Palejantoloogide on küll teinud selliseid katseid ka tõepoolest suurtele omadega kuni Kunivaaladega välja, et kui kiiresti see skelett siis puhastub sellest pehmetest kudedest ja kui kiiresti ta ta võiks niimoodi Seltetallamatuda. See võtab ikka aastaid aega. Aastaid aga siis mitte viita 100 miljonit aastat. Noh, 500 miljoni aasta pärast võib juhtuda, et keegi leiab selle ülesse nende kivististega on ju ka see lugu, et keegi peab need üles leidma. Aga see, mis inimese kohta puutusse küsimus on, on selles mõttes tore, et et inimese, ajaloo või inimese evolutsioonis, kui me vaatame neid kivistisi, mis mis varasematest inimliikidest on järele jäänud siis jah, kõige kõige paremini säilinud on tõepoolest sellised, mis, mis on ka näiteks uppunud kuskile järve on setete alla mattunud ja, ja siis on paleoantropoloogid kätte sattunud terve skelett, mis on tegelikult tõepoolest väga haruldane. Kui hästi on üldse noh, kasvõi isegi Eesti juba läbi uuritud kivististe osas, et kas mais vetikate avastus oli tegelikult alles alles paari aasta eest, kas neid avastusi tegelikult tuleb aina juurde ja ongi niimoodi, et geoloogid juba juba teavad tegelikult mis kusagil kõik leidub? Ühtepidi on meil tõepoolest selline tunne, et kui siin on Eestit uuritud ligi 200 aastat ja, ja see ala nii väike ja ja neid paleontoloog, kes siin on töötanud, on selle ala kohta tegelikult päris suur hulk siis meile tundub, et et see võiks olla päris hästi välju läbi uuritud. Aga aga jah, arvestades seda neid viimaste aastate neid põnevaid leide, siis siis ma tegelikult arvan, et et mida hoolikamalt vaadata, seda, seda rohkem võib siin näha. Saurustest suurtest sisalikest, kes kunagi planeedil maa elasid, Me teame nagu ka tänu kivististele. Aga kui täpne see nende noh, selline kuidasmoodi ma ütlen, pildiline kujutlus tegelikult on, kui täpselt me saame üldse mingisuguse looma olemuse tänu kivististele esile manada, saurustest pilte joonistatud meeletult palju, eks ole, me kõik teame, milline näeb välja, ütleme türannosauruse Rex pisikeste padega kohutavalt suurte lõugadega. Kas tõesti kivistised annavad siis sedavõrd selge pildi ette, et me võime tõepoolest joonistada selle eluka valmis öelda? Jah, ta oli selline või on seal ka mingisugune selline eksimisprotsent Ei eksimisprotsent on, on kindlasti olemas ja neid selliseid rekonstruktsioon nendest erinevatest dinosaurus test on, on tehtud palju ja kui panna nüüd näiteks ühe ainsa dinosauruse rekonstruktsioonid läbi läbi aja või uurimise ajaloo panna üksteise kõrvale, siis on näha, kui, kui palju need muutuvad. Ma ei ole sugugi kindel, et türannosaurus Rexi rekonstruktsioon 50 aasta pärast jääb täpselt samasuguseks, nagu, nagu ta praegu on. Sest neid teadmisi tuleb juurde kogu aeg ja need teadmised ei ei püsi sugugi mitte ainult Sqelle skeleti välimusel. See, mis esmapilgul haarame, vaid vaid tänapäeval tehakse ka hästi palju selliseid. Liikumis simulatsiooni ja selliseid matemaatilisi analüüse et vaadata, kuidas see skelett tegelikult pidi toimima, kuidas ta pidi pidi tasakaalus olema. Noh, nii näiteks on mõne dinosauruse puhul varasemad rekonstruktsioonid näitavad, et ta oli neljal kalal liikuv saba püsti, aga tänapäevased rekonstruktsioonid näitavad hoopis, et ta oli vaid kahel tagumisel jalal ja tõenäoliselt toetus oma oma sabale. Nii et need rekonstruktsioonid võivad just tänu sellistele analüüsidele päris palju muutuda, isegi kui see skelett jääb samaks. Aga, aga see skeleti analis annab päris palju infot juurde. Sauruste puhul on mingil määral isegi lihtne, sest meil on nagu eeskujuks võtta siin tänapäeval teised linnud ja, ja sisalik, kes nagu põhiolemuselt on, on sarnased, aga ma kujutan ette, et seal 500 300 400 miljonit aastat tagasi elas ka selliseid elukaid. Tänapäeval enam mingisuguseid sugulasi elus ei ole, et, et kelle puhul Scase kivistisi on võib-olla ainus ainus viis, mis ta nagu säilinud on, et kui kerge on neid rekonstrueerida, ma olen ka kuulnud mingeid selliseid kummalisi lugusid, et leiti asju, mida peeti kala hammastega, mis pärast otsustasid hoopis kellelegi, ma ei tea küljeplaatideks või midagi sellist. Ja selliseid asju on, on, on ikka ja, ja see teebki selle teaduse põnevaks ühelgi kivistisel ei ole ju etiketi juures, et kui me ta leiame, et mis ta nimi oli ja, ja kes ta oli ja kuidas ta elas. Et see, see ongi see kõige põnevam osa sellest teadusest, et teha kindlaks, kellega tegemist on ja selliseid asju, et leitakse mingisugune fossiile, kirjeldatakse ta näiteks meduusina ja, ja hiljem siis fossiilide lisandudes selgub, et see meie niinimetatud meduus oli hoopis ühe teise looma suu osa. Selliseid asju on juhtunud küll jah. See tähendab siis ikkagi seda ka, et Tõnu kivististe üle on tulnud välja, on ilmnenud, et meie maakeral on elanud mingisugusel ajal selliseid loomi. Selliseid elusolendeid, keda me praegusel hetkel ei suudaks isegi absoluutselt ette kujutada. Jah, kindlasti. Aga, aga jah, see, see informatsioon nende kohta võib, võib tulla niimoodi väga väikeste tükkide haaval. Et kui kunise, et terve loom ükskord või see pusle sellisel moel kokku saab, et temast saame ka nii usutava pildi. Pusle oligi just see, mis mul hakkas endale ka tegelikult peas nii-öelda tiksuma, seda juttu kuulates, aga kas meie sellelt eesti alalt on leitud ka mõni selline tõeliselt suur sisalik saurus ei ole vegan. Ei ole, miks? Sellepärast et meil ei ole sellest ajast pärinevaid kivimeid, et kui nüüd vaadata seda Eesti geoloogilist ehitust, sest ta meie meie aluspõhja, mis, mis jääb nüüd nende selle mullakihi ja ja nende Gwaternaris etet ehk siis nende kõige viimaste setete liustiku setete alla, siis see lõpeb ära devoni ajastuga. Siis ümmarguselt neli, 100 miljoni aasta vanuste kivimitega. Aga et dinosaurused elasid põhiliselt Sist Riiasi lõpus juura ja kriidiajastul ja selle vanuselise kivimeid neil Eestis lihtsalt ei ole, nad. Meie kivid on siis liiga vanad selle jaoks, ühesõnaga. Meie kivimid on, on palju, palju vanemad, õigus. Nad annavad ka omamoodi sellist huvitavat pilti sellest sellest ajastust, et kui palju ütleme sama sama ajastu leid nagu mujalt maailmast üldse leida on. Eks neid ikka on, et kui me räägime eesti kivististest, siis. Me saame rääkida kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni kivististe, sest need on siis need geoloogilised ajastud mille jooksul settinud kivimid on meil siin kivistunud. Õnneks on Eesti ala nüüd sellises kohas, kus kus ei ole toimunud selliseid väga ränki geoloogilisi protsesse selles mõttes, et siin ei ole olnud selliseid tugevaid mäetekke protsesse, mis oleks neid kivimikihte väga moonutanud või, või siis küpsetanud, kuumutanud nii et need kivistised, mis meie kivimites on, on tegelikult väga-väga hästi säilinud. Suurepärane, mis tähendab, et meil on ka lootust ikka jälle leida midagi uut ja põnevat ka meilt siit eestist, rääkisime täna kivististest, meil oli stuudios Tartu Ülikooli geoloogia osakonna vanemteadur Aive Din. Suur tänu. Aitäh. Puust ja punaseks. Läheme saatis puust ja punaseks kuulaja küsimuste juurde ja Tommy on meie käest soovinud teada seda kuidasmoodi töötavad tuntud säästupirnid ja selleks, et seda teada saada, oleme helistanud Soome metroloogiakeskuse teadurile Aigar vaigule, palun. Säästulambid siis tegelikult säästulamp on meile juba hästi tuntud, see on seesama see päevavalguslamp, aga nüüd see toru on keeratud selliseks kompaktseks kokku. Ja see elektroonika, mis on vajalik lambi juhtimiseks on peidetud ära sinna lambipirni alla see valge osa, mis seal on. Kui nüüd see lamp kord tööle hakkab, siis Rapak tööle, niimoodi tekitatakse sinna toru sisse elektrilahendus, gaaslahendus, seal hakkavad siis elektronid liikuma ja kui nüüd need elektronid põrkuvad torus olevate gaasi aatomite, ka päevavalguse säästulambid on selleks elavhõbedaaatomid. Ja nüüd kui need elektronid nende aatomite põrkuvad ergastavalt neid aatomeid ehk ärritavad ülesse ja nüüd kõned, aatomid jälle maha rahunevad, nad kiirgavad Valgust footonid, aga see valgus, mille nad kiirgavad, ei ole nähtav valgus vaid on ultraviolettvalgus. Nii, ja nüüd on, vajas ultraviolettvalguses kuidagi muud Ta nähtavaks, selleks et ultraviolettvalgus nähtavaks muuta on päevavalguslambi või siis ka selle säästupirni sisepind kaetud selle valge kihiga selle Florresseeruv ainega. Ja see nüüd, kui sa ained saab pihta selle ultraviolettvalgusega siis siis seal aine aatomid neelavad selle ultraviolettvalguse jälgi, erg astuvad ja nüüd, kui nad maha rahunevad siis nad kiirgavad juba nähtavat valgust. Ja see energia, mis sealt nagu puudu või üle jääb. Et kui nüüd mõelda, et siis ultraviolettvalguse lainepikkus on oluliselt väiksem kui nähtava valguse lainepikkus ehk siis see energia annavad ultraviolettvalguse footonid on kaks või isegi kolm korda suurem kui nähtava valguse fotonitel. Energia, mis üle jääb, see läheb siis selle valge kate soojendamiseks. Nii, ja nii need säästupirnid üldiselt töötavadki tekitatakse gaaslahendus sinna elektronid põrkuvad aatomitega aatomid kiirgavad ultra veti siis katteneelabsurutavaleti ja see omakorda kiirgab nähtavat. See tähendab siis seda ka, et kui nüüd see säästupirn ütleme, katkida või mingi mõradele sinna sisse, sealt see gaas välja tuleb, siis ta enam meil mingisugust valgusest ei tekita, eks ole. Ja siis seal valgust enam ei teki, ometi minia. Näiteks hõõglambis, kui tuleb killuke välja, siis põlevictest tema sees. See on põhimõtteliselt, hõõglamp on nüüd põhimõtteliselt täiesti teistsugune, siin need kõik meid ümbritsevad kehad kiirgavad, kui neil on temperatuur kiirgavad elektromagnetkiirgust. Ja nüüd, kui see kehatemperatuur on piisavalt kõrge, siis näiteks ütleme, 30 kraadi nagu inimesed siis nad on, siis nad kiirgavad soojuskiirgust infrapuna. Ja nüüd, kui seda temperatuuri veelgi tõsta sinna 1000 kraadini, siis hakkab see keha helendama juba punakalt tõstame veel sinna 3000 kraadini, siis ta helendab niimoodi, nagu helendavad meie hõõglambid. Ja nüüd, kui me tõstame ratuuri umbes 6000 kraadini, siis helendab selliselt nagu päike. Aga mille poolest minu meelest hõõglamp on oluliselt parem, kui see säästupirn on see, et siin, põhjamaa tingimustes meil on tube vaja kütta nii või teisiti, et kui me selle hõõglambi tööle paneme siis me saame hõõglambist kusagil kolm protsenti sellest energiast, mis sinna sisse läheb, läheb meil valguseks. Ja ülejäänud 97 protsenti laias laastus tuleb soojusena. Kui me vahetame oma hõõglambid säästulampide vastu, siis kokkuhoid ei ole üldse nii suur, kui võiks arvata, sest nüüd tuleb meil tuba rohkem kütta. Selge, nii et tegelikult põhjamaa tingimustesse säästulamp nii väga säästulamp ei olegi. Jah, ega ta väga mõistlik asi see põhjamaa tingimustes tõepoolest ei ole. Aga mis on, säästulampide eeliseks on see, et võrreldes nende hõõglampidega nende eluiga on ligi 10 korda pikem. Et see võib anda mingisugust mingisugust võitu. Kena, aga väga hea vastus, suurepärane. Puust ja punaseks. Paar nädalat tagasi rääkisime siin saates puust ja punaseks kloonimisest ja meil oli külas Ülle Jaak Maaülikoolist, kes on imetajate kloonimisega tegelenud. Sellest saatest tulenevalt saabus meile üks küsimus, nüüd tagantjärele ja kompu tahtis meie foorumis teada siis sellist asja. Et kas vastab tõele, et kloonidel ei ole naba, nagu filmidest ikatest näha võid. Helistasime Ülle Jaak male ja selgus, et see on ikkagi tegelikult ainult selline ulmefilmide loojate ja ulmekirjanike väljamõeldis. Tegelikult loo nimetaja inimest teatavasti muidugi kloonitud ei ole. Kloon imetaja ei erine selle poolest tavalisest loomast, et tal oleks mingisuguseid organeid või mingisuguseid asju keha peal rohkem või siis vähem, nii et kloonitud imetajat on naba täiesti olemas. Loogiline ka, kuna ta kasvab ikkagi tavalise looma sees ja kuidagiviisi peavad ema loomalt vajalikud ained arenevas embrüos jõudma. Mis nüüd puutub näiteks sellisesse situatsiooni, nagu tähesõdade filmis oli, kus ühest palgamõrtsukas galaktikatevahelises palgamõrtsukas klooniti meeletult suur armee täpselt samasuguseid sõdureid siis selle võimalikkuse kohta ütles Ülle Jaak maid päris täpselt samasuguseid tegelasi kloonida siiski ei ole võimalik. Teoreetiliselt on selles mõttes, et geenid võivad küll olla kõigil täpselt ühesugused, aga samas geenide avaldumine võib ikkagi erineda nii et täpselt ideaalselt sarnaseid kloone teha. Siit võime niimoodi järeldada. Võimalik ei ole ja labad, kui need kloonika tulevad, kui tuleb ka selline kloonide armee nabad, on neil kõigil siiski olemas. Puust ja punaseks. Noor tahab ka enne seda küsida võiks luba kui kõnnid lihtsalt mööda minu tuva siin oma uute välisjala uude ta, noor daam ta käituma peaks ikka korralikult ja vabandama muule ees avalikult. Sest muidu üllatan sind võlanõudega. Selline sai tänane saade puust ja punaseks. Siin raadio kahes, Arko ja Madis tänavad kuulasid ja ootame ikka sinu küsimusi, et neile vastused leida. Täpselt nii, postitage need, kas siis meie saate foorumisse R kaks. Või saatke email puust ja punaseks hätte RÜE. Täpselt nii. Viimasel ajal on rõõmu tekitavalt palju, kusjuures küsimusi tulnud, aga see ei tähenda, et me neid jätkuvalt ei ootaks. Ootame ja vägagi palavalt. Jah. Ja head küsimused saavad alati hea vastased. Kohtume nädala pärast. Nägemist.
