Tere algas saade, lastelood ja mina olen Tiina Vilu. Täna jätkame muuseumitundi Tallinna loodusmuuseumis koos Tallinna prantsuse lütseumi teise bee õpilastega. Kuulame, kuidas elavad veetaimed ja loomad. Eelmine kord saime teada, kuidas saarmad talve naudivad ja liugu lasevad ning millised omadused Neilia kobrastel vees hakkama saamiseks on. Loodusmuuseumis on hulgaliselt põnevaid vitriine ja pilte loomade ja lindude topiseid ning kalade mulaarset. Parasjagu oleme Emajõe elu kujutava vitriini juures ja muuseumitundi juhib Tiiu Liimets. Nii, aga siin vitriinis on siis nüüd tehtud terve veealune maailm, taimed ja nagu veepind ja kala, vaat nende all lisaks veel sellele on veeselgrootud, kes on ka üks väga põnev seltskond. Ja mul on teile järgmine küsimus. Mõelge nüüd selle peale, kui me rääkisime, et kalad hingavad lõpustega, võtavad veest hapnikku, kuust hapnik sinna vette tuleb, siis sul oli käsi kõigepealt püsti, vesi tuleb nikku veetaimedest väga õige, nii veetaimedest ja teine võimalus on veel õhust just nimelt õhust, eks ole, sest ta lahustub veepinnal ja eriti niisugused kohad, kus on kärestik palju, seal on palju hapnikurikkamad, veekohad. Aga nüüd meil on üks väga tore taim, esimese kükitavad ja teised vaatavad teda kollase õiega taime. Taime nimi on vesikupp. Väga ilus, aga olge head, vaadake, kuidas see taim on kaldas kinni, kasta, kinnitus, risoom on väike või on see suur ja tugev, suur ja tugev, väga õige. Kuna ta on kalda servas, siis seal on lainetust üksjagu ja sageli jäävel lükkab ja ta peabki ennast hästi tugevasti-tugevasti kinni hoidma. Aga nüüd, kui te vaatate tema lehti, missugune see leht on, sest leht ujub ju veepinna peal, missugune ta on, et ta saab veepinna peal hästi ujuda, pikk ja kitse, sa mõtled vart praegu, missugune leht näed, siin vesikupp on see kollase õiega, missugune only suur ja selline laiemalt nii väga õige suur ja laiem pealt kaetud veel vahakihiga, et vesi kõik sealt pealt ära valgumis peale läheb. Aga õied on tal ka veel vee peal. Kuidas need õied saavad vee peal püsida, mis te arvate, missugune see vars peaks olema, et õis saaks vee peale tõusta? Seal hästi tugev, mis hoiab neid nagu vee peale, et nad ujuvad seal nad jäävad niimoodi vee peale seisma. See on täiesti üks võimalus, aga veel, et üks asi tõuseks vee peale, peaks olema, missugune peaks olema kergem kui see vesi ise, nii, aga mis asi teeb siis ta kergemaks, kui vesise Kelapikus? Ei, mis seal sees võiks olla, mis te arvate, missugune see vars seest on tühi nagu õige vars on seest tühi, seal sees on õhus hooned ja see teebki varre kergeks, nii et õis tuleb ilusasti vee peale. Nii et näete, ei ole nii, et loomadel on omadused tahavad vees olla, ka taimedel on täiesti erilised omadused, et nad saavad vees olla ja see taim oli, öelge nüüd valjusti kooris, see oli kehv. Väga õige, ma võtan ühe pildi nii ja noh, kes see on, Ülane, kui tubli, mina lootsin, et te ütlete selle kohta ka veidi kub ega ta päri sülani oledan, ülastes sugulane, aga väga õigesti. Ta meenutab tõepoolest seda, ma ütlen teile mõistatuse, selle taime nimi on kahesõnaline, kätte saate mõistatuse esimesest ja teisest osast selle kokku panna. Mõistatus on selline. Ise jooksen aasal traavi, aga kabjad on mul kraavis värsacabi täiesti õige Vaaressaa kabi, sest kesse veel traavi jookseb aasal kui mitte varss, vana hobune ei viitsi enam midagi joosta ja karjad ongi Sist hobustel ja ongi tema nimi varsakabi ja näete, ka temaga saab tegelikult jalgupidi vees nagu vesiku. Ja samuti on tal ka juured üsna tugevad, et vool lahti ei kisuks. Kui nüüd varsakabjad kevadel hakkavad õitsema, nad on hästi ilusad, aga neid ei ole mõtet vaasi korjata, sest nad ei püsi lihtsalt vaasis, närtsivad kohe. Nii et vot see lill jätke ikkagi sinna, kus ta siis pidevalt on, kasvab nii, nüüd siis vaatame veel siin kõrval taimi, kes see taimsoo, käed püsti jalgekooris jälle siis. Väga uhke just nimelt see taim, tema ongi ja nad kasvavad suurte suurte puntidena ja näete, siin otsas on olemas ka õisikud ja õisikule on see suur pruun osa ja üleval on nagu väike sabakene veel taga, see suur pruun on emasõisik. Ja see väike sabakenemisson on isasõisik juba ära õitsenud, nii et järelikult on toimunud singa juba tolmlemine ja kevade poole, siis hakkavad tiit emasõisikud lendama välja seemned, kes on siis lennukarvadega varustada teatud, aga mis praegusel aastaajal nendega toimub, nad lihtsalt on seal vees, lumes ja jääs. Jah, nad lihtsalt on nii-öelda, see on aeg, kus need seemned siis nad on ilmselt valminud, aga lihtsalt küsivad veel. Ja siis mingi ajal hakkavad siis ära lendama. Vaatame nüüd edasi, Teil on kindlasti kooliraamatus, oli üks taim, mida õpetajad on ikka ja alati küsinud, see on vaat see, kes on siin ees ja otsas on nagu väikesed, niimoodi tähekesed, näete, tuleb meelde, mis on Kaisel, oi kui tubli, ongi Kaisel. Kas te Kaislatega mänginud olete? Vee ääres, jõe ääres ja nendest mismoodi õnge selge, aga mina tegin pardi nendest, kui mina väike olin, keerasin niimoodi kokku, niimoodi rulli nagu ja keskmine osa jäi püstid, panime ühe rohukõrrega kinni ja need sai panna niimoodi vee peale ujuma, et nad olid tõesti nagu pardid olid, nii et see oli siis pardimäng oli. Aga nüüd on lugu niimoodi, et vees elab veel, nagu ma ütlesin, väga põnevaid selgrootuid. Ja jällegi on selle etc lühema võtan siit välja, kes on merikarp? Ei ole, merikatse, on teager tigu just nimelt, see on teokoda ja selle teo nimi on mudakukk ja mudakukk, võimudaadiku, heal lapsel mitu nime ja tema on niisugune tigu, kellele meeldivad, missugused veekogud siis, kui on muda. No mis talle meeldib, mis arvad muda ja niisugune mudane ja ja selline veekogu, kus on ikka seda muda seal põhjas üksjagu. Tema hingab, ka kopsudega on tigusid, kes hingavad lõpustega, tigusid, kes hingavad kopsudega. Nüüd mängime nii, et minu käsi on veebinud. Sellel mudakukel on niisugune omadus, tema kinnitub tallaga, siit tuleb välja ju Theo keha, eks ole, kinnitub sellega v pinna alla ja siin külje peal on temal üks ava, see on nagu temale hingamisava, noh, meil on nina, eks ole, augud, sest temal on lihtsalt auk. Selle nimi on hingad, hingad, selg käib kaas peale kinni, lahti, kinni lahti, kui tema hingab, lükkab tema lahti, saab kopsud õhku täis, tõmbab kinni ja teate, see avaneb ja sulgub väikese klõksuga. Neid väikseid plõks olen mina kuulnud Tallinnas botaanikaaiatiikide juures ja mul läks jupp aega aega. Ma pikka aega ma ei teadnud, keemis plõksud, näed, on väiksed plõksud on väiksed plõksud, et noh, et kas siis sealt põhjasse mingid gaasid tulevad üles või mis asi see on, siis juhtusin lugema ühte raamatut ja seal oli öeldud, et täiesti võibki kuulda seda mudateo hingamise hingatsi liikumise plõks. Et nüüd ma, ma ise usun, et need olid need plõksud, mida ma seal kuulsin. Miks talle just mudakukk on pandud nimeks? Ilmselt sellepärast, et talle meeldivad mudased, tiigid ja mudased, niisugused jõega aerud ja sellised kohad, miks kukuvad, seda ma ka ei tea, mida nad söövad, tigudel on hõõrel, see tähendab, et nendel on nii-öelda suus niisugune asi nagu riiv ja selle kanna triivivad siis taimede peal taimede kudesid, võtavad aga seda taimset kihti sealt ja söövad seda. Kui te ütlesite, et miks nende nimi kukkel, siis ma arvan, et sellepärast, et kui nad plaksutavad, siis ta kostab nii kõvasti. Väga võimalik, et on nii, miks ka mitte nii, nüüd me oleme siis rääkinud nendest loomadest. Me oleme rääkinud taimedest, aga toimed, kes elavad üleni vee sees. Meil olid taimed, kes kasvasid jalgupidi vees, aga need, kes olid üleni vees, vaadake korra sealt kõrval vitriin ja siin on nüüd näha taimed, kes on üleni vee sees. Kui te vaatate neid toimi, mida te oskate öelda nende taimede varte kohta, kas need on jäigad ja tugevad ja püstised niisugused või missugused need varred pigem on peenikesed ja veel missugused lainelised tähendab, et nad on nõrgemad, eks ole, et nad saavad veevooluga kaasa lainet, aga miks see oluline on, et see taim jääb niimoodi seal vee sees kaasa lainetama? Miks ta ei võiks olla niisugune pulk tugev seepärast, et siis ta murduks kohe niimoodi katki? Jah, väga õige, tõepoolest, nii et veesisesed taimed, need taimed, kes kasvavad vee sees peavadki olema hästi painduvad kogu aeg, et veevool neid katki ei teeks. Aga nüüd, kuskohast need toimed toitu saavad, kes vee sees on üleni vee sees narre juurte abil maa sees, nii, aga kui sa nüüd seda taimekesed vaatad, seal on vesikatk ja seal on vesisammal, nemad ei ole juurtega maa sees, nemad kinnituvad kividele ja paljudel veetaimedel polegi juuri osadel vetikatele, kuskohast tema toitu saab veest väga õige. Just nimelt ta võtab veeseest toitu kogu oma kehapinnaga, nii suur, kui see taim on igalt poolt läbi v ta muudkui võtab ja võtab endale toitu. Aga kas temal on siis ka hästi paks ja tugev kaitsekest peal või vastupidi, on ta kestad niisuguseid õhu väikesed õhukesed, aga miks ta peaks õhuke olema, sellepärast et muidu ta nägu ei, niimoodi lainetaks. Õigus, aga kas toitained saaksid tulla läbi paksu kesta? Ei muidugi ei saa. Vot sellepärast ongi need veesisesed taimed õhukese kestaga, et tuleks toitained läbi jäätisetaimi ilusasti seal vee sees hõljuksed tema katki ei läheks. Tiiulime. Aga milline see elu talvisel ajal vees üldse on, neile tundub, et ta on üks vaikeluga. Tegelikult ei ole üldsegi mitte vaikelu säga näiteks läheb magama sinna vaatame veel mõnda, kes nagu hakkab tukkuma, aga me jõuame kohe ka loomade, nii, kes vastupidi, hakkavad nautima külma vett ja talve nagu saarmad. Aga mida teod näiteks teevad sedasama mudakukk, keda me nägime, kui vähegi vees on toitu, siis tema ikkagi liigub ringi. Aga niipea kui noh, läheb tema jaoks liiga külmaks, siis ta proovib pugeda kuskile taimede alla ja lihtsalt veedab oma talve seal taime, ta oli niimoodi, konnad lähevad ju sinna, eks ole, peitu niimoodi talveks muda sisse, kus siis saarma neid üles otsivad samuti osakonda karbid, nii et see oleneb kõik Sisvee temperatuurist momendil, mis on nüüd me kõnnime korra teise saali ja vaatame paari looma, kes meil lae all ripuvad. Kas seal tappes ja seondopis siin üleval, aga see ei ole, toppis koide, nüüd vaatasite seda hästi suurt kala, kes siin ripub lae all, tema on atlandi tuur ja see on see kuulus Maria Atlandi juur on ka kaitsealune liik tegelikult ja väga kurb seis, et juhtus selline lugu, et kalurite välja tõmbasid, aga kahjuks jah, ei teadnud inimesed kõike. Ja see oli emane kala, tal oli sees väga palju kalamarja, millelt ei olnud siis mitte ühtegi maimu. Atlandi tuur on hästi-hästi vanaaegne liik, öeldakse, et on isegi sauruste kaasaegne liit, nii et selline nägi juba välja sihkulid, saurused veel olemas ja ta elab Läänemeres, aga hästi suurtes sügavikes. Nii et kujuma lähete, ärge lootke ette teda näete, peale selle veel arvukus on tõsiselt väike ja kui palju siis on jällegi kirjandusandmed on erinevad kohad ja on öeldud, et on tuhatkond veel järgi mõnid ütlevad, et on 100 isendit, ainult järgi ka veel väiksemaid arve on pakutud. Nii et kindlat ei oskagi praegu öelda, aga ta on huvitav kala selle poolest, et siin te näete ära väga selgelt lõpus kaaned ja näete sealt vahelt lõpuseid. Näete, need punased on lõpused peale, tema suu on, näete siin allpool hoopistükkis ja kui meie saame suuga teha ainult üsna väikese toru, sule torutate oma huuli, tululini pisike toru, siis tema saab oma suu välja sirutada, tal on 10 15 sentimeetrit niisugune toru ja siis munka. Sellega võtab põhjas siis veeselgrootuid ja samuti väikseid kalu, kes tulevad, ja marja läkski ju võrkusele pärast või mõrda, et seal sees oli, kalad olid nagu supi ees ja muudkui sõi, aga siis juhtus nii, et enam ei söönud. Siin ees on tal puised, puise, tulika sägal suured, need on niisugused naha välja kasvad, millega siis on võimalik kompida, aga nad võtavad ka keemilisi signaale veest. Ja kui te nüüd vaatate, eks ole, seda atlandi tuura, temal on suu siin keha all, see juba annab märku sellest, et see kala elab rohkem veekogudel põhjas, mitte ta ei tõuse kuskile pinnale. Ehk selle tõttu ongi seda arvukust ka üsna raske ratta. Nii, aga nüüd me näeme hoopis teise loomarühma juurde. Homme samal ajal kuula edasi, mida me veel loodusmuuseumis teada saime. Tundi juhtis Tiiu Liimets, kuulasid ja küsisid Tallinna prantsuse lütseumi teise B-klassi õpilased ja toimetaja Tiina Vilu. Helirežissöör oli Maristomba.
