Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid. Millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Olesk ja Madis Aesma alustavad. Tere kuulama saadet puust ja punaseks oled raadio kahelainel, järgmised tund aega on sinuga koos siin Arko Oleski ja Madis Aesma. Räägime populaarteaduslikel teemadel, nagu ikka. Jah, ja seekord on meie teemad sellised meditsiinilised vähemalt pikem teema, aga mis täpsemalt sellest? Juba mõne aja pärast, aga kõigepealt väike uudiste ülevaade, jälle üks lugu, millest ma kohe pean rääkima, mis jäi silma. Kas sa mäletad sellist eksperimente nagu Mars 500? Ei mäletanud, Marsi teemad on küll. Millega me ennast üritan kursis hoida, sellepärast et mulle see kosmos ikkagi hirmsasti meeldib ja ma just lugesin seda, et nüüd too lõunat Aafrikast pärit. Mis ta nimi oli? See põhimees, kes tahab neid kolooniaid sinna luua. See, kes neid rakette toodab, mis ta nimi tuli, mingi Elon Musk, Elon Musk ja tema uusim idee oli see, et kõik inimesed, kes sinna kolooniasse elama lähevad, peavad olema veganid. Lahe, sellepärast Marsil loomi ei ela, eks ole, ja need ei ole mõtet sinna viia, seal toota. Aga mars 500 mars 500 hakkaks sellega selles suhtes hästi, et selleks, et saada täpp sinna lendama. Selge, ja mars 500 oli see eksperiment, mis võttis kuus vabatahtlikku põrinat Moskvas sellest simuleeritud kosmoselaeva. Lasin ees enne simuleerida lendu Marsile ja tagasi, meenub, meenub, meenub jah, mehed olid ilmatu kaua lihtsalt mingisuguses nõmedast toas täpselt poolteist aastat ja, ja siis loomulikult nende tervist jälgiti pidevalt ja ja nüüd ongi tulnud esimesed tulemused selle kohta, et mida siis mida siis ta saab nagu järeldada nende tervise jälgimisest, no üks asi see, et näiteks andis suurepärase võimaluse teha teadlastele katsed, et kas sool täiesti mõjutab vererõhku? See on selline vana teooria, et soolasisaldus, et kui on sööme soolast toitu, siis meil on vererõhk kõrgem naatrium, mis võiks olla, tõstab seda, ma olen aru saanud midagi sellist, siis ühesõnaga nende meeste peas kohe teha katsed tõsta ja langetada nende toidu soolasisaldust ja siis mõõta vererõhku, näete, tuligi täpselt välja, et kui on vähem soola, siis on ka vererõhk madalam. Ehk siis me peaksime kõik vähem soola sööma, aga huvitav asi nende uuringute juures, mida ma tahan kindlasti rääkida, on see, et meestel avastati hormoontsüklid. Mis tähendab siis seda, et päevad põhimõtteliselt küll me kõik teame, et, et naistel on need hormoontsüklid ehk siis selline kuutsükkel. Aga nüüd tuleb välja, mida varem ei olnud meeste puhul üldse täheldatud, et ka meeste sellised hormoontasemed kõiguvad rütmiliselt meie organismis. Hormoon testosteroon on täpselt samamoodi, 28 päevase tsükliga käib üles-alla. Quo ujua oskama ainult selle kohta öelda, eks ole, miks ja mida see meiega teeb, seda me tegelikult veel ei tea. Aga kas see on siis tõesti kõigil meestel nii või äkki see on ainult siis niimoodi tsüklid tekivad ainult siis, kui sa oled teiste meestega koos suletud ruumis poolteist aastat. Kas see on täitsa variant ja, ja võimalik, mis tähendab, et et kui me hakkame saatma mehi Marsile, siis me peame sellega arvestama? No vot, see on nüüd küll tõeline pauk, ausalt öeldes. Täpselt nii, see on nüüd selline esimene, väga intrigeeriv tulemus, eks siis ole näha, kui teised teadlased selle ette võtavad. Kas nad põrmustavadki Need tulemused või hakkavad, hakkab selle põhjal nagu midagi uut selguma igal juhul väga põnev. Paar päeva tagasi möödus sellest vist 19 aastat, kui kosmosest tuli tagasi Vene kosmonaut, kes oli tollel hetkel selle kosmoses olemas kestvusrekordimees ühesõnaga aastast 94 oli tema olnud vist üle 450 päeva kosmosejaamas Mir just poolteist aastat, kuna vahepealväelastega rahva teda tagasi tuua ja täpselt niimoodi ta passis seal selles lagunenud saras siis tuli lõpuks tagasi, aga tema puhul tehti see uuring, et vaadati kuidasmoodi, see pikk kosmoses olek on talle mõjunud. Ja tema üks põhilisi selliseid tulemusi võiks põhilisi tulemusi, mis tema sellest kosmoses olekust saadi, oli siis see, et leiti, et ta tuju läks väga kehvaks? Jah, ja tegelikult ka nendesamade marsimeestel leiti, et nende unetsüklid läksid väga käest ära, hakkasid järjest kehvemini magama, mida lõpupoole see asi läks niimoodi, et et sellised psühholoogilised faktorid on nagu äärmiselt olulised. Mulle tuleb ka meelde üks ulmefilm nimega muune kuu mille sisu oli selles, et et kuu peal on siis selline tootmisfaas, kus toodetakse heelium kolme mida siis on niimoodi üks mees maadelt saadetud vaatama, kes siis valvuriks üksinda seal toimetab, jah, robotid muidugi käivad seal kaevandamata nagu hooldab neid ja siis noh, vahepeal aeg-ajalt saab. Ehkki ta oma oma lähedastega niimoodi telefoni teel ja nii edasi ka temal tekkis, tekkis kõiksugu probleeme, eriti pärast seda, kui ta avastas, et tegelikult ei olegi päris inimene, vaid teda on terve hunnik kloonesime üles saadetud, et kui üks ära kulub, siis võetakse kohe järgmine kasutusse. Tegelikult nüüd Me jõudsimegi otsaga Marsi teemade juurest, meie tänase pikema vestlus teemani ja selleks ongi just nimelt ei miski muu kui see salapärane ja samas võib vist nii öelda aasta-aastalt järjest rohkem meile lähemale tulev kloonimine. Nii ta on, ja sellest siis räägin mõne hetke pärast pikemalt saates puust ja punaseks, siinsamas raadiokojas. Isegi. Mu poode. Kindlasti. Kombel. Saade puust ja punaseks võtab ette tänase pikema teema ja võtame ette teema, mis esmapilgul võib kõlada ulmeliselt, nimelt kloonimise, aga selgub, et ka siin Eestiski tegeletakse täpselt sellega ja üks inimene, kes on Eestis lehmik looninud, on meil ka stuudios on Eesti maaülikooli loomafüsioloogia professor Ülle Jagna. Tere. Tere hommikust. Tere. No räägimegi sellest, et, et kui levinud tänapäeval see imetajate kloonimine üldse on, et sellega isegi siin juba Eestis tegeleda. Jah me võime öelda nii, et tegelikult ta väga levinud ei ole. Et maailmas on küll kloonitud üle 20 loomaliigi, aga me ei saa öelda, et selline kloonimise tehnoloogia oleks need väga hästi välja töötatud ja, ja me võiksimegi ilma igasuguste probleemideta suuri loomi kloonida, et tegelikkuses näitab see pilt seda, et see tehnoloogia on ikkagi veel arengujärgus. Et päris nii ei ole, et nüüd üks ülikool mõtleb, et võtaks selle asja ette, võtab, võtab siis paberi ette, kus on kõik kirjas, mida tegema peab ja ja nii lihtsalt see asi läheb. Ei lähe nii lihtsalt, et kuskil kuus, seitse aastat tagasi, meie mõtlesime ka umbes samamoodi. Et võtame maailmas teiste ülikoolide välja töötatud töövariandid ette ja hakkame selle järgi tegema ja noh, mis seal siis on, et paar aastat meil on kõik ette kirjutatud, teeme täpselt niimoodi ja küll küll kõik töötab, aga tegelikkuses tuleb välja, et sina väga palju pisiasju, et ma ei liialda, kui ma ütlen, et neid pisiasju on, on, on sadades ja kui igale pisiasjale tähelepanu ei pööra ja, ja hästi läbi ei mõtle, siis tegelikult see tehnoloogia niisama lihtsalt tööle ei hakkagi. Ja, ja ilmselt see on üks põhjus, miks me ei saa öelda, et maailmas kloonimise problemaatika oleks täiesti ära lahendatud, et kloon tõesti on, aga selle taga on tavaliselt nende uurimisrühmade aastatepikkuse töö vili, et see on, see on suur kogemus, mis eelneb sellele, et tegelikult kloonida saab. Kas praegusel hetkel maailmas on kloonitud loomi ainult selleks, et neid uurida või neid kuidagiviisi juba kloonitud mingisuguse, puht praktilise kasu saamise eesmärgiga see asi on praegu ikkagi veel ainult selline noh, laboris nokitsemine, eks ole, see ei ole ju mingisuguste loomade tootele siiamaani pole olnud. Tuleb välja tegelikult, et, et natukene on siin juba kommertstegevust mängus ja on biotehnoloogiafirmasid maailmas, kes on suutelised kloonima ka nii-öelda tellimise peale. Nii et tuleb klient, ta esitab tellimuse ja siis talle tehtaksegi vastav kloon, loom. No ma toon mõned näited, et mis laadi tellimused need võivad olla, et näiteks võib olla tellimus selline, et on hääl aretusfirmal väga hea tipppull see tipulm mingil põhjusel, kas siis sureb või ta saab lihtsalt liiga vanaks, aga see aretusfirma tahaks, et neil oleks täpselt sama geneetilise koodiga uus loom asemel. Ja siis esitataksegi tellimus, et palun tehke mulle selle looma koopiaid veel nii, ja nii mitu tükki. Või siis võib-olla ka ka päris selline kodune probleem, et, et inimesel sureb tema lemmikloom kass või koer ja söandale nii kallis olnud ja siis ta otsustab, et igal juhul maksku mis maksab. Mina tahan selle looma geneetilist koodi pead endale uuesti saada ja siis läheb ka firmasse ja esitab sellise kloonimise soovi. No ütleme, see teine variant ei ole nii levinud, aga, aga esimest varianti maailmas juba täiesti rakendatakse. Kui nüüd keegi tuleks ja sooviks enda koera keegi ütleme siitsamast Eestist veel kord endale tervet enda koera elu veel enda kõrval korraks nagu ta tuleks maaülikooli sele soovige täie juurde. See oleks ju, eks ole, teostatav. Ütleme niimoodi, et põhimõtteliselt see oleks teostatav, aga ma püüaksin selle kliendi ümber veenda, ma annaksin talle nõu, et ta võiks selleks mõttest loobuda. Sellepärast sest et geneetiline kood ei, ei ole ju veel kõik, mis, mis määrab ära, kas loom on sulle hea sõber, kas ta on kaaslane, kuidas ta käitub, kas ta on täpselt selline, nagu oli see eelmine loom, et tegu on ikkagi uue loomaga, mis sest, et tema geneetiline kood on täpselt sama, et me võime ju võtta võrdluseks näiteks ühemunaraku kaksikud, kes on ka geneetiliselt identsed. Aga ometi me ei saa öelda, et need on üks ja see sama inimene neil mõlemal on oma teatud ise pärasused. Nii et, et me ei saa neid samastada ja, ja samamoodi me ei saa tegelikult kloon loomi samastada. Nii et pigem soovitaksite talle minna, siis ütleme kasvõi varjupaika, võta sealt mingisugune kutsu endale asemele absoluutselt. Aga ütleme, kui nüüd te ei suuda seda inimest ümber veenda, ta on ikkagi täiesti kaljukindel, et tal on vaja ette klooniksite tema näiteks koera või kassi. Kui palju sa talle maksma läheks? Kas seda on võimalik öelda? Kui see inimene nüüd meilt Eestis seda tahaks, siis, siis läheks ilmselt väga palju maksma, sest kuna me kasse ja koeri pole klooninud, siis me peaksime nende loomade nüansid endale ka algusest peale selgeks tegema. Aga ma tean, et, et Ameerikas on selliseid firmasid, kes on nõus 20000 dollari eest kloonimist läbi. Aga kui ma nüüd õigesti mäletan, siis nad on, on nõus kloonima embrüod ehk siis viljastatud muna, munarakud on nõus need ära siirdama, aga nad ei garanteeri selle summa eest veel kindlasti elus järglast looma, keda siis saab koju võtta. Nii et kui see garantii ka juurde panna, siis ma usun, et need summad kasvavad kolm-neli korda. Sellepärast, et vist iga iga kord see asi ei õnnestugi või on isegi vist lausa haruldus, kui, kui selline. Olemine õnnestub ja nii võib öelda küll. Praeguseks on kloonimise efektiivsus kuskil olenevalt loomaliigist kolme kuni 10 protsendi vahel. Ehk siis, kui me siirdaksime 100 embriat, siis sünnikski, kas kolm kuni 10 elus järglast, olenevalt loomaliigist, nii et see efektiivsus on madal ja sellepärast ongi kloonimine väga kalliste. Püüame nüüd seda protsessi kuidagi algusest peale natukene lahti seletada ja lahti mõtestada. Kloonimine ju terminina tähendab täpselt samasuguse koopia tegemist, eks ole. Ja loomade puhul me peame silmas, et see geneetiline kood on täpselt samasugune. Kuidas me seda saavutame, kuidas me suudame teha täpselt samasuguse sellise munarakku, millest kasvab siis samasuguse geneetilise koodiga loomad? Kõige lihtsam viis, kuidas saada täpselt samasuguse geneetilise koodiga, loom on lõigata embrio ehk viljastatud munarakk täpselt pooleks. Embrial on väga hea taastumisvõime, kumbki pool taastab puuduvad rakud. Me saame täpselt ühesuguse geneetilise koodiga Kaksembriat ja, ja kui me need ära siirdame, saamegi kaks geneetiliselt identset looma, mille kohta me võime öelda, et need on kloonid. Aga selle meetodi piiratus seisneb selles, et rohkem me täpselt samasuguseid koopiaid ei saa. Et me piirdume selle kahe koopiaga. Nüüd praegusel ajal maailmas kloonimise all mõeldakse eeskätt seda, kui me võtame sellelt loomalt, keda me kloonida tahame, mõne keha, raku hästi lihtne on näiteks võtta nahast väike naha proovikene, proovi tükikene kasvatada sealt välja naharakud ühed spetsiifilised rakud, mille nimeks on vibro Playst. Kasvatame neid vibroplasti, kõike paljundame neid laboris. Me võime paljundada neid vibroplasti rakke mitme miljonini siis Me külmutame need rakud ära ja see on meil selline rakutagavara, mida me saame kloonimisel kasutada. Nüüd nüüd edasi läheb siis päris protseduuriks ja see protseduur näeb välja niimoodi, et kõigepealt on meil vaja loomamunarakke. Munarakkudest eemaldatakse munaraku enda tuum. Nii et jääb järgi munarakk, millel on ainult siis tsütoplasma. Ja selle munarakuga liidetakse nüüd üks vibro plast. Ehk siis selle loomarakk, keda me kloonida tahame. Kas see põhimõtteliselt, kui ma nüüd väga niimoodi väga lihtsalt väljendunud, kas see siis tähendab seda, et naha rakutuum pannakse munaraku sisse? See tähendab täpselt seda nii, et selle protseduuriga selle ühendamise protseduuriga Me viimegi naha rakutuumamunaraku sisse ja, ja nüüd siis seesama naha rakutuum peab aru saama, et ta ei ole enam naha rakutuum, vaid ta asub munarakus ja see tähendab siis seda, et ta peab hakkama tööle niimoodi, nagu munarakutuum tavaliselt hakkab arengu alguses. Vot see ongi see kloonimine, mis see kõige keerulisem osa, mida praegu ei osata hetkel veel väga hästi juhtida. Nii et need tehnoloogiad on küll muutunud paremaks ja suurel hulgal juhtudest saab see tuum tõesti aru, et ta nüüd munarakus ja peab looma arengut nullist peale alustama. Aga teistel juhtudel võib mõni geen jääda selliseks, mis, mis täpselt ei käitu niimoodi, nagu ta peaks käituma munarakus ja siis tekivad probleemid, et siis võib-olla selle embrio areng enam ei lähe hästi edasi. Või kui embrio areng läheb edasi, siis pärast juba, siis kogu looteline areng ei lähe päris nii, nagu ta minema peaks. Ja siit siis tulevadki sellised probleemid, et elusloomi tegelikult sünnib vähe. Aga see munarakk, millele pannakse selle naha rakutuum sisse, see on viljastamata munarakk, seal viljastamata munarakk, aga kui sinna tulevad nüüd ütleme no isaslooma seemnerakkude juurde siis ju peaks juhtuma see, et see munarakust tulev elukas võtab ka mingisugused geenide sellelt isasloomalt, kuidasmoodi kloon saab tekkida või see on väga rumal küsimus, kuidas viljastatakse seda munarakku? Meil ei olegi seda vaja enam viljastuda. Ja, ja põhjus on selles, et kui me paneme sinna naha rakutuuma, siis on siis on seal juba kahekordne kromosoom, kummide komplekt olemas. See on analoogiline situatsioon, nagu oleks munaraku viljastamise algus, munarakust tuleb üks kromosoomide komplekt ja seemnerakus, teine nüüd vibroplastiviimisega me saamegi kohe kaks komplekti, nii et meil ei olegi enam sperme vaja ja meil ei ole vaja viljastuda. Et kui kaks komplekti on koos, siis rakk vaatab, et nüüd võib minna. Jah, rakk vaatab, et nüüd võib minna ja selleks, et ta seda päriselt aru saaks, selleks siis laboris antakse rakule veel pisikene elektriimpulss. See on veel selline täiendav väike tõuge selleks, et, et areng lahti läheks. Kas kõige esimene suurem loom, keda klooniti oligi lammas Dolly või tema, oli lihtsalt esimene, kes sai väga kuulsaks? Sellel meetodil, nagu me praegu just arutasime teiega sellel meetodil oligi tema päris esimene suur loom. Aga kas põhimõtteliselt on võimalik, näiteks kui mind nüüd oleks vaja kloonida kas põhimõtteliselt oleks võimalik mind kloonidega mõnest muust kehaosast või siis mingisugusest muust keha saatusest, kas mind näiteks minu enda kõõmast oleks võimalik kloonida või ei? Teie kõõma, see ei ole teie elusrakke. Et tegelikult on meil eelduseks ikkagi see, et me meil on olemas elusrakud. Nii et DNA-st just nagu ei piisa DNA ilmselt kõõmastaks kätte. Päris DNA-s praegusel hetkel ei ole veel kellelgi õnnestunud kloonida. Nii et ikkagi on vaja olnud seda, et see rakk oleks maaeluvõime säilitanud. Ja kui te küsite selle kohta, et kas peale naha veel teisi rakke tohib kasutada, siis kindlasti tohib, et kui loomade kloonimise kogemusi vaadata, siis on kasutatud piimanäärmerakke ja on kasutatud vererakke ja on kasutanud südamelihaskoe või, või siis skeletilihaskoe rakke. Nii et erinevaid elusaid rakke kehast on selleks otstarbeks. Üks kasutatud ja see munarakke, mida kasvatatakse, see ju ka ei pea tegelikult tulema sellelt samalt loomalt võib tulla mis tahes emasloomalt samast liigist. Täpselt nii, sest isasloomalt me ei saakski ju munarakku võtta niikuinii, et selles mõttes see ei ole oluline, kuna selle munaraku enda geneetiline kood, see, mis on peidetud kromosoom idesse, see siin üldse käiku ei lähe. Me võtame selle kõik munarakust ennem välja. Ei, see on raadioga. Räägime saates puust ja punaseks kloonimisest ja meie külaliseks on Eesti maaülikooli loomafüsioloogia professor Ülle jootma. Ülle, kas Selle kloonimise edukus ja keerulisus sõltub sellest ka, et missugust looma kloonida, kui protsess on ühesugune, siis ei tohiks ju tegelikult üldse loomast olenedagi. Ühtepidi Keld. Aga teistpidi, kuigi imetajad on omavahel väga sarnased, nende sigimise põhijooned on sarnased, on siiski need tingimused, mille juures me rakke munarakke ja embrüoid laboris kasvatame, mõnevõrra erinevad ja üsnagi liigispetsiifilised. See tähendab, et me ei saa päris ühesuguste võtetega ühesuguste kasvu lahustega kasvatada hiirembriad, lehma embriad, sea embriot või, või elevandi embriat. Et kõik nad nõuavad natukene erinevaid tingimusi ja, ja selle tõttu iga liigi puhul tuleb see tehnoloogia uuesti laboris nii-öelda läbi mängida, selleks et ta töötaks. Kas kas loomas suurus ka kuidagi rolli mängib ette, et miks just esimene imetaja, kelle klooniti oli lammas ja miks te teie teete tööd lehmadega, kas on sellepärast need rakud on lihtsalt suuremad ja nendega on parem tööd teha, et kui on nagu selline hiire imepisikesed rakukesed, et see on nagu on lihtsalt selle võrra keerulisem midagi manipuleerida. Selle töö paradoks on see, et tegelikult rakud on enam-vähem kõigil ühesuurused. Et siin nagu suuri vahesid ei ole, nii et selles suhtes labori töö ei erine ükskõik kas töötame hiirega või lambaga või lehmaga. Et tegelikkuses selle töö raskus suuremate loomade puhul seisneb hoopiski nende sigimise iseärasustest. Et kui me võtame lehma, siis, siis me teame seda, et ta suudab kanda korraga efektiivselt ainult ühte vasikat, ühte loodet ja, ja tema tiinusaeg on kõik, see on üheksa kuud nagu inimesel. Nii et kui me teeme oma tööd, siis me saame siirata Ta kloon embrüoid ühekaupa, meil peab olema siis selliseid kasuemasid, kellele me siirdame hästi palju igale ühele siirdame üks või kaks embriot ja siis me tegelikkuses peame ootama üheksa kuud selleks, et, et saada seda elus järglast, no ütleme, osa nendest teenustest katkeb. Ja, ja sellepärast siis kõigilt me ei saa, aga seda ühte elus järglast ootame üheksa kuud. Et kui, kui me räägime teistest loomadest, siis vastavalt sellele, kui palju nad on võimelised neid looteid kandma ja kui pikk on nende tiinusaeg võib-olla lihtsalt mõnevõrra lihtsam töötada või ka või ka hoopiski keerulisem töötada, juhul kui need tiinuse Nad on veel pikemad. Nii et ma arvan, et iga labor on valinud oma katseloomaga selle järgi, et kuidas tal varasemad kogemused selle loomaliigiga on. Eestis on embrüosiirdamise Tehnoloogia veisel olnud see, mida on juba üle 20 aasta praktiseeritud. Nii et meie valisime lehma sellepärast et selle liigi juures me tundsime ennast ise kõige kindlamad. Ja selline eestimaine loom ka hästi maine Laan ka kindlasti. Aga see protsessi viimane etapp siirdamine siis ei ole sellise kloonimise spetsiifiline, see on ka ilmselt väga laialt levinud protseduur, see nii ka inimestele kunstliku viljastamise puhul. Ja tõesti, et see osa on sõltumata sellest, kas me teeme kloonimist või me teeme lihtsalt katseklaasi viljastust, et see on täpselt ühesugune. Et siin selle protsessi juures midagi väga keerulist ei ole, et kogu see keeruline osa on see, see labori poole osa kloonimise puhul. Kas see veis, keda siin Eestis on kloonitud, kas tema juba kappab kusagil ringi ka või on ta kusagil laudas või kuidasmoodi kuidasmoodi selle protsessi tulemus praeguseks hetkeks välja näeb? Kahjuks meil ei olegi sellist kapa veel olemas, nokk veisiste kappagi muidugi, tegelikult. Jah, nii et tegelikkuses, kui me räägime sellest, et kuhu me oleme jõudnud oma kloonimise töödega, siis siis meile on igapäevane see, et me kasvatame laboris kloon embrüoid. Siis me oleme siiranud ära kuskil praeguseks umbes 60 kloon embriat. Ja, ja meil on olnud circa 10 kloon tiinust, millest üks on jõudnud elussünnini. See juhtus eelmise, sest ta septembrikuus aga kahjuks see kloonvasikas, kes sündis ilmale küll väga ilusa, hästi arenenud ja tervena. Siiski mõne aja pärast haigestus ja suri, nii et, et sellepärast meil siis praegu ette näidata elus kloon lehma hetkel ei ole. Vaene loomake, vaena vasikas, aga kas tema oligi esimene eesti kloon loom? Tema oli esimene eesti kloonvasikas, ent kloon hiiri on meil Eestis ka varem loodud. Mis ta nimi oligi? Me jõudnudki talle nime panna? Me olime suures mures tema tervise pärast ja tegelesime sellega ja, ja nimi jäi tähele panemata. Aga nägi ta siis välja täpselt selline nagu see, kelle pealt klooniti oma nooruspäevil. Seda me ei saagi öelda, sellepärast et me ei võtnud plaanimiseks rakke mitte suurelt täiskasvanud veiselt vaid need naharakud olid võetud veise lootelt. Nii et, et kuna see loode oli ise alles paari kuu vanune, siis oli raske veel arvata, milline ta oleks täiskasvanuna välja näinud. Nii et nad teatavasti tapamajja viiakse veiseid teinekord ka nii, et nad on tiined ja, ja siis juba tapetud veiselt oli see loode pärit, nii et sealt me saime need naharakud, mida me seekord selle sündinud vasika puhul kloonimises kasutasime. Aga kuidas teil lähiaja plaanid on, kas on, kas on mõni tiinus praegu käimast, milles te loodate juba paremat tulemust? Ja hetkel meil on olemas kolm tiinust, kuidas meil nendega läheb, seda näitab aeg. Ja siis on meil veel umbes kümmekond sellist kasuema, kelle puhul meil siirdamised on olnud alles nii hiljuti, et me ei oska hetkel veel öelda, et kas need loomad on tiined või mitte, seda me lähinädalatel kontrollime, nii et loodame, et neid tiinusi on rohkem ja mõni neist siis läheb ka lõpuni. Aga mul tekkis selline küsimus siin vahepeal kuidasmoodi üldse lindudega linnumunarakk on ja tema muna, eks ole, see on väga suur ja kas, kas, kas lindu oleks siis ses mõttes võimalik? Võimalik veel eriti lihtsalt kloonida, kuna see, kuna see munarakk on ju selline suur lahmakas, seda saaks tõenäoliselt palja silmaga vaated. Munarakk ise on lahmakas tõesti nii, nagu te ütlesite, aga selle, selle suure massi annab see munarebu, mis on see toiduvaru, et tegelikult see embria ise, see, millest Linda areneb, on on, on ka siiski suhteliselt väike ja, ja see on seal selle tõttu manipuleerimiseks ka ikkagi natuke keerulisem, et seda, seda päris niimoodi palja silmaga ei tehta. Aga minule teadaolevalt sellist selliste meetoditega, nagu me oleme siin täna arutanud selliste meetoditega linde kloonitud ei ole. Eks ju, rakutuuma DNA oma pisikesega meil ei ole ikka suuremad ja, ja see linnuareng on teistsugune. Et kui me sinna juba kord vahele sekkuma, siis meil on on väga raske kui mitte võimatu pakkida seda rebu ja kogu komplekti samamoodi tagasi, et see, et see muna saaks areneda nii, nagu ta linnul ikka areneb. Kui me räägime kloonimis imetajate kroonilisest, me tegelikult ei pääse ega ümber sellest mõttest, et et kas mingil hetkel on võimalik ka see asi inimeste puhul, no ma ei tea, nüüd kui, kui palju te oskate sellest rääkida, aga kas, kui inimeste puhul on praegu takistuseks pigem selline tehnoloogiline keerukusest, et me lihtsalt ei suuda seda teha või pigem siiski see, et väga paljudes riikides on see asi lihtsalt seadusega keelatud ja keegi tegelasele? Tõepoolest, see on seadusega keelatud ja tegelikult on ta keelatud täiesti õigustatult. Et kui me teame, et see tehnoloogia ei ole 100 protsenti alati kindel, kui me teame, et siin tuleb ette palju probleeme, et kui loomadel on tiinuse katkemisi, siis oleks ka inimestele samamoodi raseduse katkemisi. Et see võib tuua peredele kaasa väga suurt pettumust ja, ja väga suurt valu seoses kõigi nende võimalike tagasilöökidega. Ja, ja nii nagu me räägime sellest, et geenid ei taga ju veel samasugust inimest tema kogu terviklikkusest, nii nagu me seda eeldame. Nii et, et selles mõttes ma arvan, et see on absoluutselt õigustatud, et inimeste ei lubata kloonida. Samas, kui me vaatame, mis laboris on katsetatud, siis siis USA teadlased on suutnud inimkloone ämbreid kasvatada. Et selles suhtes ma arvan, et tehniliselt see ilmselt on ka praegu võimalik, aga seda lihtsalt ei tehta, seda ei tehta eetilistel kaalutlustel ja, ja täiesti õigustatud. Seal on jah, ikkagi ma arvan just nimelt tõesti võimalik kummaliste sasipundar šanss niivõrd suur, kujutame nüüd ette näiteks seda, et mina mingisugusel põhjusel klooniksin enda pojaks näiteks omaenda vanaisa, sinu teoreetiliselt võimalik, eks ole. Ja eeldusel, et, et vanaisa nõuded teda kroonitakse ja Jah, aga mõelge ka nendele kõikvõimalikele juriidilistele aspektidele, mis siin siis hakkaksid tekkima, et see on. Ma ei oskagi hetkel nagu kommenteerida seda õiguse poole pealt, mida see endaga kaasa tooks, aga, aga puhtbioloogiliselt ma ei soovitaks seda seda kellelgi teha. Kui. Ja me teame seda, et kuidas need kloonitud loomad oma parastises elus hakkama saavad. Sedasama eesti kloonvasikas kahjuks ei elanud väga kaua ja me teame, et ka see kuulus lammas Dolly tuli enne või noh, nüüd juba keskeas magama panna. Kopsuhaigus kopsuhaigus oli tal jah. Et, et kas on tehtud mingit sellist uurimust selle kohta, et kuidas nende kloonloomade tervis tegelikult on võrreldes tavalist loomadega, kas nad on kuidagi haigemad? Praeguseks on päris palju andmeid kloonloomade tervise kohta, meil on üks väga hea koostööpartner, on, on doktor Pascal šovad Palmeer Prantsusmaalt. Ma arvan, et, et tema ongi üks selliseid inimesi, kes maailmas kõigi kloonide terviseandmeid on kokku võtnud ja nende põhjal siis analüüsinud, et kuidas, kas siis tegelikkuses on. Ja, ja see kokkuvõte näitab seda, et kloonid on väga nõrgad eeskätt kohe vahetult pärast sündi. Siis on nende immuunsüsteem veel väga nõrk. Nad võivad kergelt haigeks, kes teda nakkushaigustesse ja neil on mõned väga spetsiifilised terviseprobleemid, mida, mida teistel vastsündinutel ei ole, et nad mõnikord nad ei hakka väga hästi hingama. Neid tuleb kaasa aidata selles osas. Neil võib olla nabaväät paksenenud, mis teeb selle vastuvõtlikuks kõikvõimalikele põleti hetkele ja siis on veel mõningaid selliseid spetsiifilisi asju. Ja, ja need, kui loomaarstid väga hästi teavad, et tegu on kloon järglasega ja kui nad teavad neid iseärasusi, mis bloon järglasele on, siis nad suurema osa nendest järglastest suudavad siiski tänapäeval päästa ja nad jäävad ellu. Ja siis ütleb statistika ka niimoodi, et kui see kloon, järglane peab vastu kaks nädalat ja selle ajaga temaga midagi hullu ei juhtu ja ta jääb ellu siis ta suure tõenäosusega kasvab suureks ja ta on nagu täiesti tavaline loom. Et tema juures ei ole rohkem enam mitte mitte midagi iseäralikku. Nii et selle põhjal me võime siis öelda seda, et, et need bloonide kasvuraskused suures osas tema arengu jooksul, et need kaovad ja, ja need kloonid, kes on täiskasvanuks saanud, nende puhul on täheldatud ka seda. Neil ei ole mingeid sigimise probleeme. Et selles suhtes võime öelda, et nende paljunemisvõime on ka täiesti normaalne. Nii et kõige raskem periood on, on see lootelise arengu periood ja paar nädalat pärast sündi Üle andma, mida te arvate, missugune Se kloonimise tulevik nüüd praktikas olema saab, praegu on see asi ikkagi rohkem sellises eks ole, katsetus ja teaduslike uuringute faasis, aga ütleme tulevikus, kui need paljud saladused on juba selgemaks saanud, kas see saab siis olema mingisuguste loomade tootmine või siis saab see olema pigem näiteks selles vallased, katsutakse mingisuguseid väljasurev liik päästa. Jah, see on väga õige küsimus, et eks seda kloonimise katsetusi praegu sellepärast tehaksegi, et, et sellel on ikkagi teatud kindel praktiline väärtus ka olemas. Ja no vaatame seda koduloomade seisukohast siis üks võimalik selline väljund on tõesti aretustöös, et kui seal juhtub, et mõni loom, kes on geneetiliselt väga unikaalne kombinatsioon ja mida tasuks nagu edaspidi põllumajanduses rohkem kasutada, siis on üks võimalus seda geneetilist kombinatsiooni paljundada, tõesti? Kloonimine? Nüüd teine väga oluline rakendusvaldkond on, on ravimite tootmine ja siin võib-olla see tundub kummaline, aga tegelikkuses kloonimise käigus on võimalik ka natuke geneetilist koodi muuta. Ehk siis need naeraks, kuid mida me kloonimisel kasutame, sinna on võimalik teatud uus geen sisse lülitada, panna sinna midagi juurde ja näiteks võib panna sinna mõne geeni, mis loomapiimanäärmes hiljem hakkab tootma mingit uut valku. Täpselt see, mida meie teeme, nii et kui meie püüame kloonimise käigus panna sisse geeni, mis, mis hakkaks hiljem mõjutama insuliini tootmist või hakkaks mõjutama kasvuhormooni tootmist siis me teeme seda kindla eesmärgiga just nimelt sellepärast, et kui see kloon, lehm ilmale ning siis ta on ühtlasi ka transgeenne ja kui ta saab täiskasvanuks, siis tema piimas on mingisugune valk, mida saab kasutada hiljem välja puhastatud kujul juba inimeste ravimina. Te lüpsatasid lehmast ühesõnaga ravimit välja. Jah, piltlikult võib nii öelda, aga päris nii lihtne see ei ole, et meil on piine, nüüd inimene joob ja siis see kohe ongi ravim. Et tegelikult me peame selle valgu ikkagi sealt piimast kätte saama, seda täpselt doseerima täpselt pakendama. Nii et see on nagu teine, selline suurem rakenduslik aspekt kloonimise. Ja, ja kolmas asi on tõesti see, nagu te ütlesite, et kloonimis saab kasutada ohustatud liikide või väljasuremisohus olevate liikide taastamiseks. Tahaks loota, et see eelmisel aastal ära surunud viimane Galapagose kilpkonn, kes oli väga-väga vana jah, et, et teda ikkagi uuesti toodetakse, aga samas igasuguste koerte kassidega selle tõesti vist nii ei mõtle, sellepärast et lõppude lõpuks, kui sa saad võtta endale sama koera elu jooksul 10 korda, siis mis on selle koera eneseväärtus, lõpuks mitte midagi ja ta ikkagi ei pruugi olla täpselt samasugune, nagu seda ka õlle Yatma ütles. Meil oli siis stuudios ülejatma, kes on Eesti maaülikooli loomafüsioloogia professor, rääkisime kloonimisest, suur tänu, aitäh, suur tänu ja loodame, et see järgmine lehmake tuleb ilmale ja püsib vahvalt kauem kui eelmine. Ja aitäh. Meil on saatepuust ja punaseks meili peale saabunud küsimus selle kohta, et kuskohas asus Eesti esimene telefoniaparaat. Küsimuse saatjaks oli Valmar ja oleme palunud sellele küsimusele vastama Eesti sidemuuseumi kuraatori Jaan Kelviste, palun. 800 seitsmeteistkümnendal aastal kartus Jaani kiriku juures, mehaanik Sultsi poolt. Esimene eestlane, kes telefoniga kõnelenud Jansen see oli, tähendab nii esitlust, aga praktiliselt töötab. Esimene telefoniühendus oli 1008 81. aastal. Kunda tsemendivabriku ja Kunda mõisa vahel. Ja samal aastal oli siis ka iga Viljandis kaupmees ja töösturi Rosenbergi poolt linnas asuva asendab tellisetehase ja ja auruveskivaheline ühendus. Need olid sellised telefonid, millega ju tegelikult kusagile mujale helistada ei saanud. Otseühendused võitsid toru mingit numbri valmis võimalust üldse? Ei, ei mingit jama, ei olnud. Esimene jaam tekki salvestatud. Kas seda on ka teada, millal esimene kodutelefon Eestis kellelegi seina peale jõudis? Ei oskagi öelda praegu niimoodi peast kohe, aga aga no tegelikult seda lõbu pärast nüüd telefon ikka, ilmselt ei olnud ta rohkem ikka tööasi, eks ole. See on Järgmise kuulaja küsimuse, võtame meie saate foorumist, kuhu on selle postitanud Murka, tema küsib. Kui vanasti olid raudtee rööbaste vahel paisumisvahed, siis tänapäeval on rööpad kui keevitatud. Tekkis küsimus, miks rööpad kõveraks ei lähe, kui on soojad ilmad. Metall peaks nagu paisuma ja sellele vastuse saamiseks oleme helistanud tehnilise järelevalve ametisse, kus meil on toru otsas raudteeinfrastruktuuri osakonna peaspetsialist Mati Rälit. Tere. Tere, palun. Tegelikkuses paisuvad ka pikkrööpad, et alustuseks märgib seda, et pikkrööpapikkus, kus ideeliselt on piiramatu nii et võib neid paigal dada ka kilomeetrite kaupa nõu koguda, olen küll Eestis täiesti tavaliselt kuni kaheksasajameetrised lõigud, aga tänapäeval on tehnoloogia edasi arenenud. Seega eriti pikisuunas liikuvad jõud rööpa paisumisel kokku tõmbamisel on märkimisväärne. Üldiselt ning vabaolekus võib sellise kilomeetrise rööpalõigu pikkus muutuda meetrite, isegi kümnete kaupa. Nendest jõududest tuleneva rööbaste läbi paindumise või purunemise ohu minimeerimiseks on pikkrööbaste ka tee ehitamise ja hooldamise nõuded märgatavalt rangemad rööpalukkude ja lühikeste rööbaste puhul. Esmalt on oluline, et rööbaste pinged võtaks vastu võimalikult jäik aluspind vältimaks tee sõrestiku mängimist. Temperatuurimuutuste käigus paigaldatakse Bycraivas tega teeliiprid üldjuhul graniitkillustikku-le, mis on märgatavalt kõvema struktuuriga kui paekivi. Näiteks graniidi tugevus hoiab esmalt liipreid võimalikult ühes ja samas asukohas seejärel rööpaid paigaldatakse pikkrööbaste puhul eeskätt betoonile, mõnel pool välismaal ka metall liipritele. Need on puitliitritest märgatavalt raskemad ja hoiavad samuti rööbasteed omas kohas. Kinnitused rööbaste külge on tavaliselt kas poltide või klambritega, mis fikseerivad rööpa liipri külge rahvakeeli öeldult, kuni mitmetonnise survejõuga. Jäikuse tõttu püsib seega tee konstruktsioon ühtse tervikuna ning pikrõivastega tee ehitamisel on teiseks ülioluliseks teguriks parteisse paigaldamise ja kinnitamise aegne temperatuur mis tavaliselt on teepiirkonna rööpatöötemperatuuride suhteline keskmine, kus on arvestatud nii maksimumi kui ka miinimum. Et sellisel juhul on rööpamaterjal sellises olekus varieerumis ruum mõlemale poole on võrdne ja seega käitumine. Toimub tabavad ehk siis selleks, et seda rööbast paigal hoida. Nii selleks puhuks, kui ta soojenedes paisub. Kui külmendas kokku tõmbab, on ta võimalikult tugevasti kinnitatud aluse külge. Täpselt nii ja temperatuuri juurde tulles tavapäraselt paigaldamistemperatuuriks on see, kui rööpatemperatuur on kuskil 20 kuni 25 selts just Eesti oludes. Ehk siis sellepärast tehaksegi raudteede remonttöid suvisel ajal. Üldjuhul jah, kui on tekkimas vajadused paigaldada rööbast näiteks sügisel või kevadel, kui temperatuur on üldjuhul madalam, kui normaalolud, siis ajutiselt soojendatakse rööbas vastavale temperatuurile või näiteks pingutatakse mehaaniliselt, saamaks materjali võimalikult optimumi lähedast pingeseisundit. Et tuleb märkida, et tegemise temperatuur lubatavad temperatuurid erinevad isegi Põhja- ja Lõuna-Eesti võrdluses rääkimata ka tehtavate tööde liigist, näiteks kinnituste remont, tee tõstmine, tee langetamine, ballistika lisamine ja nii edasi. Ning oma osa annab ka röövkus. Rööbas paikneb kas sirgel teeosal või kõverasest raudtee kurvis. Kuna rööpa mõjuvad jõud on sirgel ja kurvis teatavasti erinevad. Suur tänu vastuse eest Mati Räli tehnilise järelevalve. See suuna saigi seekordne saade puust ja punaseks Arko ja Madis tänavat kuulamast ja tuletame meelde, et postita meile aga oma küsimusi ja neid küsimusi saab saata piiramatus koguses piiramatul hulgal teaduslikel teemadel ja kontaktid on endised. Meie saate foorum raadio kahe kodulehel, R2 või saatelehekülg Facebookis R2 puust ja punaseks ning ka emaili saatmise võimalus on täiesti olemas ja, ja ma arvan, et see vast ongi isegi kõige lihtsam tegelikult puust ja punaseks r. Pange kadele, pange teele, kohtume järgmine kord, Arko ja Madis, tänud kuulamast, aitäh kuulmast.
