Ükskord lauba õhtu unustanud kellamees kiriku ukse lahti. Läinud, ise ära. Öösel sattunud karu kiriku ette. Näeb ukse ristseliti lahti jäetud kiik kassisse. Jaa, tümpis otse altari poole. Pühapäeva hommiku, kui inimesed hakkasid kirikusse sisse minema, näevad karu kirikus. Tuhopelee. On teine juba kantslis roninud, vahib kurja näoga üle ääre alla. Siis mänginud köster orelit. Aru hakanu häämeelegantsel kantslis kõigutama ega edasi-tagasi Heda syda gaasi Carruute mini kuni kukkunud üle ääre alla nõnna, mis mütsatanud. Lihtsalt karjusid, kartsid naised, Joosid, lõuates kirikust välla haru hakkas neid naisi seal taga ajama.
