Varahommikul näitab autotemperatuuri andmed korraks,  et väljas on lausa 30 külmapügalat. Kui aga hinges lõõmab kalapüügikirg, pole see mingiks takistuseks. Tuult ju pole ja päeva peale läheb pakane leebemaks. Eesmärgiks on püüda täna ahvenaid ainult rauaga. Kui tavakala välja arvata. Silmakala on olemas. Tegime pattu või selles suhtes natukene laskusime madalale. Panime kirbuõnge sisse. Ja nüüd läheb õige tööriist alla. Loomakaitsjad jälle panevad pahaks, aga. Nii see ahenepüük käib paraku. Küllalt oluline, et silm ei oleks tühjaks jooksnud,  vaid olekski ilusti nagu silm otsas. Nii-öelda kulmu tagant, panen konksu sisse  ja tõmbame mustast välja. Laseme nüüd silma alla koos. Kirvega ja hakkame, paneme tööriista tööle,  nii. See on elupäevad Peipsil niimoodi, et kui esimene kala tuleb,  siis kohe käib silm otsa ja teinekord, kui võtta on  passiivne kala passiivsem on siis see silm,  nagu paneb teda palju paremini. Ja selle silmaga, et seda ei pea ainult kombaini juures kasutama,  et samamoodi näiteks tavaline lant värvikolmik,  et sinna võib ka silma juurde panna sikupüügil samamoodi,  et, et see teeb asja nagu kohe aktiivsemaks,  10 korda aktiivsemalt lüüa ja. Pausitada ja kui siis kala ei tule, siis jälle edasi liikuda. Ahvena ongi üks otsimine, kuni siis leiad  selle parvekese ja. Siit hästi natuke maad edasi, ma ei tea,  kas pildis näha jääb, on. Oranžid tokid püsti. See tähistab meie sõbraliku naabervabariigi piire. Siit alt jookseb üks ilus ränk enne piir. Lootus on, et äkki siit midagi tuleb. Ja siin on umbes üks pool meetrit seda jääd. Pane miinus 28 on õnneks asendunud niisuguse 19-ga. Nii, kas tuleb päeva esimene ahven? Nii Priit, pane ka silm otsa, et siin samamoodi tavalise  sikule ka värvikolmikule, ahvena silm külge  ja alla. Et see loogika ongi see, et kui arko siin kõrval  kombainiga püüab, siis minul ei ole mõtet sama riista kätte võtta. Sellepärast et need kaks kaks kirvest ajaksid kala lihtsalt segadusse. Pugesin talle siia külje alla, et tema meelitab kombainiga  kala ligi. Ja mina proovin kõrvalt sikuga püüda,  vaatame, kuidas see töötab. Et kui see kalaparv ikkagi all on. Ja asi käima läheb, siis peaks see päris mõnus olema. Tanud varemalt on töötanud. Alati jah. Võõra kalamehe külje alla ei luba kirjutamata  kalapüügietiket niimoodi trügida ja ka tuttavalt tuleks küsida,  kas ta sellega ikka nõus on. Meie kalamehed rakendavad kõrvuti püüdmist sihipärase võttena. Kahe püügiriistaga askeldades võib parve paremini kokku  koguda ja pikemalt paigal hoida. Ka on nõnda mõnusam juttu puhuda ja tunda vastastikku  kadedust või ahju rõõmu. See aasta on jah, see ahvena. Keskmine kaal nagu kaunis väike siin Peipsi järves,  et seitse-kaheksakümmend grammi. Teda on selle eest palju. See aga See kala nüüd ei ole kah teab mis suur, aga aa  ja oleks kinni. Nagu räägitud oli, et siis Jarko tundub,  et on mingi parvesi alla meelitanud. Ja minul hakkas ta nüüd hoopis sikuskat sööma. Kiirelt otsast ära, praegu võib seesama silm veel jääda,  siis ilusti räägib ja lant uuesti kiirelt alla,  et oluline on see, et, et see kõik väga kiirelt käiks muidu. Praegult see vähenegi kala, et ta lihtsalt läheb alt ära ja. Siis tuleb uuesti otsima hakata. Täis ära küll otsast, aga tundub, et natukene läheb meil lõbusamaks,  et siit kulmu tagant panen konksu sisse ja tõmban mustast välja,  siis jääb. Siis ta jääb ilusti otsa. Nii. Lant on tegelikult ise üsna suur, praegu muidugi,  kui kala all on, siis isegi see suurus väga ei määra,  et ta tegelikult lööb kõike. Suurem randi eelis on see, et on raskem ja läheb kiiremini põhja,  lihtsalt. 30 meetrit, järgmine auk. Ongi kala. Täna on asi niipidi, et mina olen sikuskaga parve alla  ja siis Jarko võib-olla saab mõne kombainiga ka. Ühest kalast koosneb varu jälle. Jälle taga? Kurat, ma pean ka sikus ka niimoodi välja võtma. Ongi vahva. Sikuritvasid on ka igasuguseid, aga tegelikult üks niisugune  väga hea lihtne ritt, mis poes müügil on. On taoline, kus on juba ribale plastikust selline nooguti  otse külge pandud. Et. Kui see kalaketis on ja kõvasti lööb, ei ole vahet,  aga tegelikult kui kala on noh, niisugune närv võtta nagu  täna siis seesama topeltnooguti siin päris hea indikaator  võtu jaoks. Et ta tihti võtab õrnalt ja sa näed siis teisest noogutist,  kuidas ta käib ja suudab, suudab nagu selle kala varem külge haakida,  et et see on niisugune päris päris mugav riistapuu. Jarko tegelikult kunagi soovitas mulle seda See Priidu sikuskad on hea lühike, saab igale poole kasti  ära panna, et tavaline värk, sikuskate surm on ikka nii,  et pits murdub ära, jääb kuskile vahele või? Siuke tunne, et võta ka. Võta proovi olla, tegelikult siin on kala all,  no. Väike ahven. Aga tundub, et täna ta Tahab nagu seda sikut paremini kui kombaini,  et see on nagu üllatav, natukene isegi. Tagant nii lapatakse, tegelikult sikusab Peipsi peal. Üles tuleb kõige kiiremini ahvena. See kett on natuke nuhtlus, aga kähku uuesti alla. Kett jääb teinekord kalale nii kurku, ainult. Nii ja siin on käes meil auhind. Kui käe peale lapad. Kalaparv ujub minema. Kõige-kõige nauditavam tegevus jääb veel miinus 20 isegi  suuremate temperatuuride juures, see, mida Jarko praegu teeb  korralik sasi. Kõik jääkonarused ja asjad, kogu aeg jääb tamiil kinni,  et miinuskraadiga on jah, pead hästi platsi puhtaks pühkima,  et saaks ladusat püüki teha. On maailmas magevee kogudes põhja poolkeral kalaliike,  kes oleksid niivõrd paindlikud niivõrd hiilgava  kohanemisvõimega nagu seda on ahven. No ta ei ole ainus selline loomulikult. Kuid no tõepoolest ahvena kohta tuleb öelda,  ta on o bek vist kõikjal hakkaja ökoloogiliselt öeldes  ja loomulikult väga soolases vees, ta ei saa olla,  ta ei taha olla, kuid veekogudest, väiksematest  ka tillukestest ja väga suurtest, nagu Peipsi järv näiteks jõgedest,  kiire vooluga, aeglase vooluga jõgedest rabajärvedest. Kui me räägime suurtest Ja väiksematest, aga ikkagi arvestava suurusega veekogudest. Veidi teaduslikumad nimetused on siis pelaagiline  ehk kesk suure keskvee ahvenas ja siis litoraalne  ehk madaliku. Kivijärve põranda, järve põhja ala asukast,  ahvenast, mille poolest nad erinevad. Siin on tema loomulikult linnauimed ja kuna ta on ahven  ja ahvenaline, siis tal kõhuuimed on vahetult rinnauime ke. Siin tal on siis Ehk siis järve ahven või ta on? Siis roo ehk siis litoraalne ahven, selles asi ongi. Et seda lihtsalt, kui sa võtad ahvena kätte,  silma järgi praktiliselt vahel teha, ära otsustada. Ei ole võimalik, Sa võid oletada, kui ta on kitsam,  kui ta on tumedam, kui ta on, ma ütleksin,  sihvakam noh, saledam igal juhul, eks ole,  proportsionaalselt kui nüüd võrrelda seal teise,  teise jässakama nagu kopsakama loomade, kel  ka nii-öelda rind on suurem ja võimsam, okei,  see sale, see tume, see eredama mustriga üldiselt on ilmselt  litoraali ehk siis roo. Roostiku ahven aga vaata makku. Ära ole, ära ole selline. Peenutseja võta käärid, lõika tal magu lõhki võtta,  suurendusklaas kahe poolekordne sobib, noh,  kõige tavalisem. No las ma vaatan, mul peab olema taskus midagi niisugust. No see on lausa neljakord, mis see ära ei ole,  võtad selline ja vaatad, mis tal seal maos on. Kui seal on kala ollust, siis oletus, et ta on järve ahven  suhteliselt tugev juba. Kui tal on ainult põhjaloomastik, võib-olla mõni õhuputukas,  kes kukkus madalal veekogu veepinnale siis arvatavasti ta on  ikka kõrgja ahvenas, meil ei ole ju tegelikult. Tegemist isegi mitte kahe alamliigiga üks  ja seesama liik kaks erinevat vormi ökoloogilist vormi. Kui aga ta on ka Ja kui tal on heledam muster, ei ole niivõrd No ta ei ole tõu ütleme nii, mitte lausa blond tulis,  heleda ja mis on määrava tähtsusega, kui tal on arvestava  suurusega kalade jäänused maos. Vot siis ilmselt tegemist on pelagise, aga täiesti võimalik,  et need kaks erinevat vormi lähevad lahku evolutsiooniliselt  tasapisi ja võib olla. Kui te ei püüa kohe järgmise viie aasta jooksul absoluutselt  kõik ahvenad Eesti veekogudest välja, siis võib-olla jah,  paari-kolme 1000 aasta pärast ta võib-olla palju varem meil  võib tekkida kaks no ütleme lausa alamliiki,  ega see võimatu ei ole, ahvenas tõesti ökoloogiliselt vaba mees,  vaba kala andeks, eks ole, on teada, et ahven on  maksimaalsed suurused, võivad olla tublisti üle kilo. No Eestis, kui ma ei eksi, on üle kahe ja poole kilone ahven  ka püütud kunagi sellised ahvenad võite olla täiesti kindlad,  need on järveahvenad või lausa merelahes,  kuskil tegutsevad aga järve ehk pelaagilise ahvena vormi esindajad. Peenike. No ütleme, peenem, tumedam ja veidi saledam ahvena seltskond. On siis litoraali ehk siis roo ahvena. Nii vahetasime koha ära kohe tagasi. Kala on ikkagi väike, aga aga vähemalt, kui ta tuleb Siin praegu tundub, et asi hakkab lõbusamaks minema,  et kui see kala niimoodi võtma peres, siis ei ole muud,  kui käed peavad väga kiirelt käima. Ja kõige tähtsam on tegelikult see, et see Lant võimalikult kiirelt uuesti alla saada. Kala kiirelt välja. Viga võib visata kohe julgelt hooga selja taha. Kala konks suust ära ja ainult uuesti alla  ja mida kiiremini me ta alla saame, seda kiiremini saab uue  kala kätte. Et nüüd võib jah öelda, et kala on kala on all ketis,  eks see on see, see on see iga iga kalamehe unistus siin  Peipsi peal. Noh, ta on väike praegu, olgem ausad, aga aga vähemalt see  püügimun on suur, et näed, võtab ilusti kohe-kohe. Praegu tahaksin mööda. Et et, et see mõnus see mõnus surin on praegu käes,  mida sa tunda tahad kogu aeg, et et. Läks ei saa praegu, võib-olla peaks isegi konksu ära vahetama,  et mul on natukene liiga suur see värvikolmik. Nojah, aga see suur suur konks on ka niimoodi,  et ikkagi on kurgus ja et tahaks selle kala nagu võimalikult  kiirelt siit otsast ära saada, et noh, praegu on näha,  kolm aru on ju sees ja nüüd ei taha päris palja käega  ka täna silmaga olla, et siis seda konksu siit kätte saada. Et see on jupp tegemist. Tegelikult püütakse isegi niimoodi, et pigistatakse näpitsaga,  need konksukidad kokku ehk et siis, kui ta on,  isegi kui kolmaru konksul suus siis need kida ei sega. Et see konks tuleb kiiremini suust ära. Et aga samas on jälle see, et kui see kala alla ketis on  ega siis ei ole aega neid näpitseid otsida. Et väike kala tegelikult öeldakse, et kui parv on all,  siis tagasi lased, et viib parve kaasa, kuna ta eriti seda ohuainet,  aga noh, nii niisugused sinininasid ikkagi ei raatsi ära võtta. Martin, sa püüad kombainiga siin nüüd vanasti oli kombain  niisugune Pärnu lahel legendaarne asjaga,  viimastel aastatel on üha rohkem ta Peipsil  ka kasutust leidnud, et milles see fenomen on? No ega ei olegi vaja enam kutsuda Pärnu kombainiks,  piisab, kui me ütleme, kombain et noh Riisume kala kokku. Milles see fenomen seisneb või mis ta teeb,  miks ta nii atraktiivne kala jaoks on? Noh, tegemist on siis niisuguse mõnes mõttes nagu ristlandiga,  mis tekitab siis tõmbamisel vibratsiooni  ja siis kombaini üks koostis, osa on siis niisugune konks või,  või tirk või kuidas me seda nimetame ja,  ja sellel tirgul on siis väike lõngatutt otsas,  mis meenutab siis ahvenale Sööta. Kui sügavale sa selle kombaini vette lased,  et on see püük põhja pealt või kuidas see käib? No kombain lastakse täiesti põhja ja püük käibki niimoodi,  et sa tõstad. Näed? Tõstad selle landi põhjast ülesse siis sisuliselt lased ta  põhja tagasi. Ja see hetk, kui ta põhjas on, siis nooguti näitab  siis võttu et niisugune lõks käib läbi ja  siis saagi. Ja üldjuhul ta on otsas. Ahven ahven lööb sisuliselt siis, kui ta seisab ikkagi on ju. Jah, see ongi see, et kui see latt on paigal,  siis sa näed, kuidas käib, käib sellest noogutis,  noh, see oluline ongi just, et sul on, see noogutas  ja ja see nooguti annabki selle võimaluse nagu näha,  võttu ja õigel hetkel siis haakida. Ka sul tundub, et üsna jäme, tegelikult see on silma järgi  mingi null, 25. Jah, ongi null, 25, et asja nagu sisuline pool ongi,  et siin ei ole vaja väga peenikest ja õrna asja,  pigem on nagu selline tööriist. Et et noh, tegemist on niisuguse, mõnes mõttes on ta ikka  nagu robustne värk, et sa tõmbad selle ahvena selg eema  ja siis loobid välja. Aga tead. Peenikesed asjad kipuvad katki minema ja  selle ahvenapüügi juures ongi oluline, et see asi on  vastupidav ja töökindel. Kas siinjuures see liigutus ka midagi loeb,  mis sa teed, et ma olen kuulnud, et öeldakse,  et mõni mees on nagu oskab seda kombaini lüüa  või kirvest lüüa, aga et milline see õige liigutus on? See on täpselt selline tunnetuse küsimus,  et, et tegelikult on sellest lati latist nagu tunda,  kuidas see vibratsioon on, et et kui sa tõmbad,  siis nagu põriseb. Ja, ja kui ta nagu põriseb, siis ta tegelikult töötab noh,  erinevatel päevadel on see liigutus, tihedus  ja võib-olla tugevus erinev, et noh, sa pead  selle lihtsalt ära katsetama ja kui, kui,  kui tööle hakkab, siis hoiadki seda, seda sellist nagu  liigutust ja ja nii ta tuleb. Aga mis sa hinnanguliselt arvad? Kui palju jääb siis otse selle kirve külge  ja kui palju haakub sinna üles muska külge? Noh, ma arvan, et üks 50-st jääb kirve külge,  noh et see tegelikult on üsna väike protsent. Aga kirvekülge üldiselt kipuvad jääma nüüd siin kevade poole  lutsud ja ja see aasta on päris hästi kaugi saadud  selle kirvega ja suuri augu seks kaheksa kuni 10 kiloseid. Kogu see kombaini teema ja rakendus, et see on selline käsitöö,  et ega poest vist väga ei saagi osta seda. Ega ta üldiselt on jah, ja, ja räägitakse seda,  et üks 10-st kombaini töötab normaalselt. Et sisuliselt on ikkagi see, et et see kombaini nagu ehitus On üsna keeruline, et teda õieti vibreerima saada,  selles osas, nagu see vibratsioonitihedus,  need asjad tegelikult mängivad rolli ja,  ja hästi töötav kombain on kulla hinnaga,  kolm-neli tükki, ostad võib-olla üks ha tööle korralikult. See on täpselt niisugune vedamise küsimus,  samas nagu, kui sa vaatad nagu visuaalselt,  ei ole mitte mingit vahet, aga kuskil on mingi väike krammik  on teistmoodi ja ja asi toimib hoopis paremini. Ja noh, siin on nüüd see näha, et see, see väike väike väike  nagu siis lõnga tutika konksuke ja see ei pea olema üldse väike,  pigem ongi see, et, et mugav on ära võtta suuremat  ja ahvena puhul nagu ei mängi üldse rolli,  et kas ta on suurem, väiksem siin ongi see,  et just loeb see kiirus, et kombaini puhul on  ka oluline see, et see käib üles-alla kiiresti,  et sa hoiad selle ahvena seal neelus kogu aeg. Kombainiga keritakse see kala välja ehk et teda ei lapata,  nii nagu siis kirbuõnge või tavalist sikud. See kõik kokku panna annaks selle efektiivsuse,  et noh, nii mingi kombain, noh. Sa ei hakka vikatiga vilja võtma. Ja. Kui praegult oli ilus otsas? Siin täitsa juba, mul hakkab mõte liikuma,  et peaks panema kolm kant siku mis on raske  ja läheb kiiremini alla, ehk et, et just see,  et seda no nüüd Läks natukene tal suu katki, aga et seda landi vajumist ei  jõua ära oodata, et sa tahaks ta võimalikult kiirelt alla saada. Ja no praegu on näha, et tegelikult siin nüüd 10 minutiga. Me oleme saanud rohkem kala kui tegelikult enne terve  päevaga sellesama ühe augu pealt, et, et et nii,  nii see Peipsil on, et tegelikult teed päev otsa tööd  ja siis võib-olla lõpuks selle viimase viimase poole tunniga saad,  saad kogu päeva saagi. Ja jälle vajutab. Variant on muidugi ka see, et panna Panna selle kolmearulise värvi kolmiku asemele ühe aruga  ja persetpidi või on suurem kala. Aga nagu meeldivamalt tuleb, kui teised. Ei olegi enam vaja silma nii väga vahetada. Kala näljas tuleb ka puhta selle tuti peale nii-öelda. Kui kohus sisse tuleb, siis tuleb jälle mõned aktiivsemad  löögid teha või järjest nagu. Kui kala all on, siis ei pea enam lööma,  lased alla ja võtab kohe ära. Null kaks ja voodi. Tundub, et meestel siin natuke kala on, et vaatan,  et päeva peale on niisugune kotitäis kokku püütud,  aga see näitab ka seda, et ega see päris pidu ei ole,  et, et kui see päris pidu oleks, siis see kott oleks  oluliselt suurem. See põline kalamees on päev läbi kõva pakasega püüdnud paljakäsi. Põhjendus on klassikaline. Peipsi kohta pole midagi erilist, aga neli,  neli kilo, võib-olla on ära ja Uha saab kõik see mees kätte  siit ja 180-st august, mis me täna puurisime. Ühe saime ketti jooksma ja see oli ka 10.,  okei, mõned olid veel, aga siin oli see kõige ilusam,  et aga see oli ka üks kümme-viisteist minutit  ja siis oli kõik. Et nii ta on Peipsi rõõmust. Pikk ja pime põhjamaa talv mõjub inimeste psüühikale,  sealhulgas ka kalameeste omale. Olles kaua ja üksinda jää peal võib hakata nägema pagan teab,  mida kahekiloseid ahvenaid põhjakonnasid  või tuisutütre. Kui kala võtab, siis ei kuule ega ei näe kala mees muidugi midagi,  aga kui kala ei võta, siis. Siis võib viirastuda pagan teab mis. Muidugi võivad need piigad olla ka jää miraaž analoogiliselt sellele,  mis toimub kõrbes, et tegelikult on nad siit kusagilt kaugel-kaugel,  ööklubis kellaaeg ei passi. Ööklubid on praegu kinni. Kuidas sellest lahti saab? Kindel, ära proovitud. Vahend on meie isa palve kolm korda. Kui te issa meie ei oska või see ei toimi,  siis otsige jää pealt mõni teine kalamees  ja paluge, et ta annaks teile vastu hambaid. Kui kalameest ei ole või ta ei taha anda,  siis pole muud kui visakama õnged maha ja padavai koju oma  naise juurde. Küll naine teile aru jälle pähe paneb. Kas see nägemus on päris või kujutelm sellele ei vasta me  ka järgmises kalailmas nädala pärast, aga ennustuste  kohaselt ilmutavad tuisutütred ennast taas kusagil 16.  veebruari paiku Mulgimaal, tõenäoliselt Viljandi järvel.
