Tetra Liisa Ketra, Liisa memme tütar Ketra Liisa memme tütar. Taatle pomme taatle omme. Taatle homme Tartu linna taatle homme Tartu linna. Seal su lee sealt. Uue vooki sealt usule voog. Ja liha. Kõik mulu ja liha haige, kõik ulu ja liha. Tralisa Tetra Liisa Ketra, Liisa memme tütar Getra Liisa  memme tütar. Taat läheb homme Tartu linna, Tat läeb homme Tartu linna,  sealt too sulle sealt, too sulle sealt, too sulle noore mehe,  sealt too sulle noore mehe. Ja ma ket ja ma ketra ja ma. Ketran memmeke ja maketran, memmekene, kõik kulu  ja liha, terve kõik kulu ja liha, terve kõik kulu  ja liha terve. No räägi mulle, mis sa unes nägid. Kas tead ka, et homme Tõnisepäev on? Tuleb sul kettad saagida puuotsast ja kepid kõigile  ja mitmekesi te lähete sigu põllale ajama lume peal,  et lume sisse ära ei kao, et kenasti ajate keskel põldu,  siis sead jäävad suvel sinna magama ja söövad rohtringi  ja ei tule koju, enne, kui õhtu jooma tuleb. Joogiaeg kätte tuleb. See pea meeles, et ära mitte siin sigade ajamini. Ja mis sa veel, ta võib ju tantsida ka niuku. Herne suppi, süüa ja seajalga ja siis panete kampa kokku,  võtate pilli ka kaasa ja käite ühest perest teise,  tantsite laulate või sa ei, on õik Tõnissepäev täna õhtul  ja eks ole. Lapsed pesema magama. Miks sa hoki kinni katad? Ometi e siis rot? Vaigeks, kui ma ka Pead käivad ringi, seati seisapõllul. Hobustega ei saa sõita. Vinge nüüd magama. Lapsed ruttu, ruttu magama. Poisid, ruttu nüüd. Võtke riigist lahti, pange siia toidu ja räägi  siis ruttu uudise. Ja ilusasti lahti saad ise. No nii ei. Nojah, Tõnise päev oli nagu talurahva elus üks esimesi  tähtsamaid päevi talvel sest selle järgi hakati juba arvutama,  kui ruttu kevad tuleb, siis pidi noh, talv pool,  eks olema. Loomadel pidi kaks toitu. Ei, ma ja Tšehhi loomadel pidi pooltoitu järgi olema,  aga inimestel pidi kaks kolmandiku leivavilja veel alles olema,  et uutseni läbi saada ja seda pidi siis perenaine lega kaaluma. Kui palju tema siis, kui seda vähe oli, seda leivavilja  siis sõtkuti kartulite hulka, eriti just tenise päeval. Sõtkuti leivale kartulid hulka, see oli siis nagu  Tõnisepäeva leib ja siis sellest arutati,  et kui palju siis nüüd veel järgi on, kas tuleme uutseni  välja või peab kogu aeg hakkama kartulit hulka panema. Sügise poole ei olnud seda vaja, siis oli veel viljahunnikud  suured ja siis ei olnud vaja. Sel päeval nagu mehed ka ei käinud väljas midagi tegemas,  siis oli naised, otsisid siis kõik välja niisugused asjad,  mida oli vaja parandada. Kõige esimene mure oli, et looma sööda korv oli juba kulunud,  jälle pidi peremees uue tegema, ehk sulane  siis kõik kirvevarred ja redelipulgad ja  ja isegi noad tulid ära, teritab ta siis  ja leivaliku, et lauad kõik vaadata, kas need on ikka alles,  sest vahest läks mõni nendest lõhki, siis tuli jälle uus  teha ja kõik niisugused majapidamise niped,  näpped pidid mehed siis tunnise päeval korda tegema. Sest see oli nagu tennisepäev oli nagu meeste nimeline päev  ja siis mehed pidid ka naistele noh, nii tähelepanu osutama  ja ja kõik need naiste soovid täitma, mis  siis naistel vaja oli teha sel päeval noh,  siis külapoisid tavaliste tegijad, noh, kas valati  küünaldest või, või tehti millegist muust mätsiti kokku  niisugune mehe kuju ja siis toodi siia tuppa,  siia pandi söögilaua juurde siis tunnis pidi  siis laual olema. Ja siis kui see tuppa patood ju siis toodi nende sõnadega,  et noh, tere, tere siit. Tere, Tõnis tuli, kas laud on kaetud, kas võib lauda tulla? Nii et tehti ikka nagunii piltlikult kõik see ära,  kuidas siis Tõnis tuppa tuli ja ja lauda viidi teda  ja ja hiljem siis tuli tüdrukute vahel lunastamine,  kes Tõnise omale saab noh, selle kujutise,  niisugune loosimine või, või tubliduse näitamine  või siis pidi olema tüdrukute vahel ja kes  siis leiti, et kõige tublim on, see sai nis omale  ja see oli siis ühtlasi ka märgiks, et et tema,  tõesti, sel aastal saab mehele õhtul, siis viidi see Tõnis  jälle majast välja ja siis perenaine hõikas veel järele,  et Tõnis, Tõnis, mine koju. Meie pere juba magab sellega siis nagu oli see Tõnise päev,  mida muidugi, kui ei olnud peres nii noori inimesi  ja Tuod ise, Tõnis, eks oli siis nagu, nagu perenaisele  kingitud või noh, et Tõnis tuli lauda siis kui ta tuli laua  äärde ka siis ikka teenis, oli nagu tegelikult olemas,  sest noh, vanasti ikka inimesed püüdsid niimoodi teha,  et kõik nagu oli kuidagi nii tegelikult või mängult olemas  ka need kui jutud ja et et see Tõnis ikka oli nagu,  ilmselt olemas siis Tõnis mõnes pool oli veel see pruuk,  et viidi Tõnis ka lauta vaatama loomi ja pidi vaatama üle,  kuidas loomatoiduga on, sest siis oli tavaliste  nii et seks ajaks pidi loomadel pool toitu järgi olema. Pidi siis seda kontrollima, et kas on ikka pool toitu järgi. Kuulge, isa, söök on juba valmis, kas hakkad lõpetama  ka või? Päris tore, teine. Toimub. Mis siin toimub praegu hommikul vara kes on jalgupidi voodi  peal ja Tõnis, mis sinuga tehtud on. No tule taevas appi. No küll on ikka lapsed. Ruttu voodist välja, aga ruttu nüüd. Ja noh, et seda tennisepäeva nagu veidi noh,  pühapäeva teha, siis tehti paremini süüa ka,  hoiti hea küljed selleks ajaks alles, nii et perenaine pani ahju. Ja kiema pandi seakõrvad kaalikatega. Kaalikas oli üldse niisugune tähtis tennisepäeva toit. Neid peale ahju kütmist pandi isegi ahju tuha sisse hauduma. Õhtul püüdi rõõsa piima ja võika, see oli  siis see tennisepäeva nii-öelda see magustoit  või maius toit. Aga kui sea külg oli laual ja seakõrvad ja pere pidi süöma tulema,  aga enne keegi sama ei tohtinud minna. Kui perenaine käis, kutsus Tõnist ka lauda,  läks trepil ja õiges. Tõnis. Tõnis ae, tule maitse meie sööki. Teie ei saa, kes oletajevs? Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu,  sinu tahtmine sündigu, nõnda kui taevas,  nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev,  annab meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma  võlglastele ja ära saada meid kiusatusse,  vaid päästa ära, korjas. Just täname issandat ania ja tema eeldus kestab igavest  ajast igavesti maale. Vanaisa, mis see oli, mis see muud oli, kui talle sel läks katki? Ja hakkab peab abi poole tulema. No Tõnise päev oli väike põrsad, noh, oli emistel poegimine  seal leieli või ja oli laudas väga külm,  siis toodi põrsad tuppa ja just Tõnise päevaks. Et kui Tõnis käib toas ja vaatab põrsad üle,  siis põrsad saavad hea kasvujoone sisse. Muidugi oli tegelikult see kasu ka, et põrsad saivad seal  sooja ja ja kasvasid muidugi siis paremini,  aga noh, see nagu pandi kõik Tõnise ieeks,  et kui Tõnis oli oma silmaga neid üle vaadanud  siis hakkasid põrsad kasvama, pidi sügisel palju hea liha saama. Selleks, et ikka Tõnis oleks väga leplik ja,  ja kõiki asju siis hästi kasvataks ja annaks,  tuli temale ka ohvriandi viia. Aga seda tuli viia nii, et keegi noh, teine kurja silmaga  seda ei vaadanud, kui seda mindi noh, kõrvalise kohta,  kas mets sa või Google kännu peale viima,  kui jälle keegi paha silmaga seda vaatas,  siis ei pidanud sellest mõju olema, et Tõnis ei tahagi  siis seda, seda viidi siis nii vaikselt ja vargsi pandi õlma  alla siis need anded Kanade munend, siis pandi sia pekki kõige ilusamad paksemat  rasvast pekki seda küpsetati ahjus ära ja  siis pandi värsket leiba ja ja viidi siis metsa kännu peale  ja siis kutsuti Tõnist sööma, et Tõnis, Tõnis,  see on nüüd sinu jagu, ole siis ikka meile armuline  ja vaata ja silmaga meie asjade peale, et ne asjad kasvaksid  ja loomad jaste kosuksid uuste sõnadega ja  siis tuldi jälle ära, mitte ei jäädud vaatama,  et kas, kas see Tõnis tuleb või ei tule,  sest kindlasti usuti, et, et küll ta ikka tuleb  ja kui teine päev mindi vaatama ja nähti,  et seal kännu peal enam midagi ei olnud,  siis oli kindel, et Tõnis käis ja sõi selle ära. Olgugi, et küll seal oli teisi sejäid, siis aga aga noh,  rahval oli vanasti see ebausk oli ju nii tugev,  et et ikka usuti, et seal metsas on keegi,  on see metsa isand ja metsavana ja ja nii,  et tennised ja kõik need ikka tõesti olid olemas  ja nemad nendest oli ka abi noh, seal talumehel  või põllupidajale, nii et kõik ikka aitasid. Kui läksid mehed metsäike, paluti siis metsaisa käest luba,  et võib puid võtta ja Tõnisele viidi ka sellepärast just  ohvriande usuti et just tema aitab kasvatada vilja  ja niimoodi, et see Tõnisele peab head tegema,  et siis Tõnis on hästi lahke ja vastu tulel,  ikka rahvale ja. Sa andsid mulle. Nüüd on mina sul. Võta vastu, mis ma sinult olen saanud. Armas maajumal leppi selle vähesegagi. Tõnis oi ja varjamees sigu. Ma ei laõhtu hämaras, ma ei la õhtu, häma,  raskus ilma rahvas hingamas, kus ilma rahvas hingamas. Siis läksin ma patsiiride, siis läksin ma patseeris,  kus süda iial kaldas, kus süda iialikaldas? Ei no ma seal igavust ei kartnud, see oli igavust,  aga ainult ja igavust, aga ainult a ja igav. Kui ukse taha jõudsin, ma, kui ukse taha jõudsin,  ma siis hüüdsin uksi lahti ja siis hüüdsin uksi lahti saa. Tema häälest ära, tundis just tema häälesta ära,  tundis just ja mulle lahti, tegi just ja mulle lahti tegi  just kui selge näol peegli, siis kui selgel näol peegli,  siis mul pruudi nägu seisis, siis mul pruudi nägu seisis. Seal nägin ma üht voodikest, seal nägin ma üht voodikest,  mis kaetud siiditekkide, mis kaetud siiditeki. Me ühte sinna. Heitsime nüüd sinna ei. Teki peitsi ja teki. Pesta pehme käega kinni, peab ta pehme käega kinni. Suud mul vastu valges ja. Ja suud mul vastu valges ja oh armuke, sest sa ei tea,  oh armuke, sest sa ei tea, et mul on üliliiga hea,  et mul on üliliiga hea kuk, laulis, lakkas penni peal,  kuk laulis, lakkas penni peal, ma, pruut,  tervist jätsin seal ma pruut, tervist, jätsin seal. Sest homme õhtu kell agus, sest homme õhtu kell agus on armastus,  meil jälle uus, on. See tehti jälle noh, see nagu niisugust nõidust,  et teda kutsuti piiramiseks. Et piirati ära, nagu see õuepealne või. Koht, et kanad ei läheks mitte nagu vanasti ikka käsivad lahtiselt,  et muidu lähevad metsa munele ja lähevad laiali,  aga et siis nagu see piiramine pidi kana koos pidama,  et nad kuhugile ära ei lähe. Ja see tehti ka tavaliste keset õue või sinna lauda poole,  kus siis suvel kanad käisivad ja teine piire tehti  siis metsa poole, et nad ei läheks metsa  ja rebane sealt piirdest üle ei tule, tehti heintest kohe  niisugune suur ring ja sinna pandi siis riski peale,  rebane pidi siis risti kartma ja ei, ei tule kanade kallale. Et niisugused märgid usuti, et need kõik kindlasti aitavad,  kuivõrd nad aitasid, see on muidugi.
