No nii kohal, kohal, ilus järv, ilus. Ma enam-vähem seda järve tean, kuhu ja mida panna. Aga kuna ta on madal järv, vetikaid on palju,  siis päris põhja peale ei tasu panna särg,  ahven, kiisk, mis siin töötab. Mina kasutan särgi, aga muidu olen ka siit kohapealt sama  ahvenat püüdnud otse panna. Ki meie kalamehed pole tänast püügiviisi veel pildis  näidanud ega ka nimetanud, tabas kogenum kalamees küllap  juba ära, et kavas on jahtida taliundadega haugi. See arhailine püügiviis oli Eestis aastaid keelu all ent  välja siiski ei surnud. Talvistel jõgedel järvedel võis alatasa silmata salaundasid. Kui üht reeglit liig rohkelt eiratakse, tasub vaagida  ka reegli enese muutmist või kaotamist mõne aasta eest  antigi tali und jälle priiks. Teeme ühe augu või? Noh, kui on lubatud meil kolm und sisse panna,  pannakse need kolm und sisse kolm, kolm unda näkku  ja just minu põhimõte on niimoodi, et üle 20 minuti  ja mina neid ühes augus ei hoia, kes püüab kahe aruse,  kes püüab kolmese õngega, mina püüan, kolme arustega koosneb  siis trossist. Õngest ja liikuvast tinast. Miks see nina liik, et kui ta nüüd rabab,  et ta siis kohe ei tunneta seda raskust? Siis ta jõuab vähe eemale minna ja ta rohkem mäluda. Ja kui ta võtab, siis tegelikult situatsioon on selline lipp  tõuseb üles, tõuseb ülesse ja siis on siis on juba tunne,  siis jookseb. Laseme nüüd. Ilma kalata tina raskusega tal alla vajuda,  et saada teada kui sügav meil siin on ehk  siis selle järgi ma saan tõsta see 30 kuni 50 sentimeetrit  põhjast ülesse. Nii nüüd ta tina leidis põhja üles. Kerin ta pingule. Nüüd ma umbes arvestan, minu minu meetod on niimoodi,  panen jala peale ja keri, nüüd see kolm-nelikümmend 50  sentimeetrit ära. Nüüd on meil koht olemas. Siia otsa läheb meile kala. Kalad on meil eelnevalt juba valmis püütud  ja mina teda. Söödastan siit selja uime tipust, siin on tal üks tugevam  koht on, see on niisugune. Natuke lükkan soomuse ära. Ja nii ta on. Nii laseme ta auku, lume, ma lükkan sellepärast kõrvalt ära,  et hoida seda auku ikka tumedam. Kuna siin all on ikka meil pime, et kala mitte ära irmutada,  et valguse peale. Ja jätad seguse nagu jäärandi, just nii nüüd ongi,  ta jääb vähe. Põhijääs kõrgemale ka, et paremini näha on. Aga mis sul on plaan pinninguga püüdma hakata,  saad jää ära puurida, kõike ei. Eile teen augud ette ka juba Aga mis selle loogika on, et siis nagu pärast ei ole mingit  müra ja asja. Nojah, kas nüüd müra, aga kergem? Selles suhtes, et augud olemas Võtab. Võtab ja arvestan riietusega ka täna ikka plusskraadid  ja sai alla liiga palju pambust pandud. Proovime selle viimase kolmanda augu. Jääpuur on suhteliselt uus leiutis, enne seda tehti auke  ikka jäässe kirve või tuur, aga et millest üks tavapärane  jääpuur koosneb? Kaks põhiosa temas on tigu mis aitab puuritud jääd välja  tõsta ja terad Terad võivad olla väga erineva kujuga, sirged kumerad,  suuremad, laiemad, peaasi, et nad on teravad  ja lõikavad jääd. Selleks, et nad jääd lõikaksid, peavad nad olema teritatud  väga õige ja täpse nurga all. Nüüd, kui me võrdleme Selliseid läänes toodetud puure ja omaaegseid vene puure,  siis Nende puhul on üks suur erinevus. Ühed töötavad päripäeva ja just nimelt need lääne lääne puurid. Neid tuleb vändata päripäeva. Vene puure tuleb. Vastupidi vastupäeva puurida vene puuride üheks suureks  plussiks on see, et neil on sirged terad. See on selline hästi vana tüüpi puur veel  ja neid on suhteliselt hõlbus ka ise teritada. Sellega me saame hakkama teistsuguste puuride puhul. Läänespuuride puhul, mis on kumerateraga,  peab olema ikka väga kõva meistrimees, et  selle teritamisega toime tulla ja tihtipeale me sellega  hakkama ei saagi. Mida pidada ühe puuri kasutamisel silmas? Üks asi on see, et kui me tahame, et puur kaua vastu peaks  et me ei lööks teda kunagi vastu jääd, et me ei koputaks  selle puuri peale võib-olla tekkinud jäätunud jääd ka,  et me vastu jääd, ei hakkaks seda niimoodi jõuga koputama,  sellega me lööme terav nurgad maha või muudame  ka seda teritusrenti ja meie puur ei võta enam ta ei puuri. Kui meil on vaja puurida palju auke ja me ei jahi taga  lätikat või mõnda eriti suurt kala, siis on meil õigem võtta  väiksema diameetriga puur näiteks selline Moora  või või, või, või nagu see rabala puur on. Et sellise kaheksa-üheksa sentimeetrise läbimõõduga puuriga  või ka üheteistkümnesega saame me puuritud palju kiiremini  oma augud. Jah, nad on väiksemad, aga. Me jõuame neid rohkem teha. Kui me mingi 18 sentimeetrilise läbimõõduga puurime,  siis see on märksa vaevalisem. Puurid võivad olla valmistatud väga erinevast materjalist,  kõige uhkemad puurid, mis ma olen näinud,  on tehtud titaanist ja kõige väiksem diameeter,  mis ma olen näinud, on kuus sentimeetrit. Need on nii-öelda võistluspuurid, millega mingil juhul ei  jahitagi suurt kala, vaid millega on vaja väga lühikese aja  jooksul puurida hästi palju auke. Puuriteradele võib mõjuda kehvasti ka see,  kui me puurime kihilises jääs või Topeltjääs või rüsijääs, seal võib juhtuda just see tekib  meil see löök nende teradega ja et me lõhume neid. Topeltjääs või ka rüsijääs võib juhtuda sedagi,  et me puurime oma puuri nii jäigalt jäässe kinni,  et me ei saagi teda enam lahti. Igal aastal tolgendavad või tilpnevad või seisavad,  eks Peipsi peal mõned puurid just nagu märgid sellele asjale,  millest see tuleb. Põhjusi on mitu, aga asi võib olla ka selles,  et kui meil on kihiline, jää või topeltjää,  siis need kihid omavahel liiguvad. Ja kui me läbi kahe kihi puurime puuri, siis alumine kiht  liigub ja. Ta kiilubki kinni täiesti puuri. Ka nii võib purist ilma jääda. Puurihoolduse juures tuleb silmas pidada  ka seda, et kui me püügilõpetame ja meil pigu on paksult  jääs see siin praegu pole samuti siin terav  siis me Ei klopiks seda jääd siit ära metallasjaga,  vaid et meil oleks midagi pehmemat, mõni puutükk,  väike klotsikene, millega seda lahti lüüa. No veel parem on, kui me saame lihtsalt puuri koju viia  ja sulama panna. Üks võte selliste paljude puuride puhul,  mille puhul see liigend ei ole nii kõrgel nagu sellel rapala puuril,  et siin on oma meeter ja, ja tavaliselt see liigendi koht ei  lähe jäässe, aga näiteks sellel vene puuril on see suht  madalal see tigu lühikese, sellel sellel mooral  ka juhtuda, nii et see liigendikoht siin on üleni kaetud jääga,  siis väga hea mõte on, panete auto käima  ja selle läbi jäätanud liigendi sumbuti toru taha,  sealt tuleb soe õhk, sulatab selle üles. Ja muidugi hoidke puuridel ikka katteid peale  sest puurid ei lähe nüriks ju ainult. Puurimise ajal vaid ka puutudes kuhugi vastu,  et kui teil on nad niisama auto pagasnikus  või toanurgas ilma katteta, siis nad lähevadki käest ära. Ja veel vaadake, kus puurite. Et paljudes veekogudes on lugu selline, et jää sees on  ka liiva või igasuguseid taimi ja ka need nürivad meie puure  märksa kiiremini. No mida lõpetuseks öelda puur pihku? See on retropuuris. See on tööd näinud, Peipsi kündnud Pärnut kündnud. Põhimõtteliselt ma uut puuri ei osta, tegelikult isegi mul  on olemas. Ma tean, et sa oled siit ilusat aru saanud,  aga on juhtunud seda ka, et vahest nagu päris On on ja on täitsa null, isegi võttu ka ei näinud. Ja see oli muidugi päris krõbeda külmaga,  seal 15, kaheksa kraadi oli külma. On tihti juhtunud, et auku pidanud suuremaks tegema. Veel ei ole latika püügi käigus on küll Peipsi peal,  kui latikat olen püüdnud, seal on mingi kilo kaheksa ajaline  latikas oli otsas ja ei tulnud 130-st august läbi. Siis kuna latikal on pea hästi õrn ja võid hoopis saada pea  kätte ja kala ja pauku sellepärast ongi kindla peale,  lükkab kongitsa sisse ja lihtsalt peaks auk suurem. Ma saan aru, et kuskil kaheksa kilose haugi tõmbad nagu  siukse verivorsti tõmbad selle haugi, mis ma siit sain  kaheksa koma kuues selle. Ma sain kätte oma käega hoidsin jõhvis kinni,  üleval lükkasin käe järgi. Tõmbasin tal sealt lõpuste vahelt ülesse,  tuli raskelt, aga tuli haavad, haavad, haavad paranesid,  käsi käsi vähe ja veritses, aga ei ole hullu. Suurimad isendit olen ma kõik see sama koha peal siin tabanud. Siit siit siit kuue kilone, siit kuuekilone siit 8,6,  mis ma siit sain põhimõtteliselt sama rajoon. Ei, ma räägin täna. Mitte täna mitte. Koos. Töid saab. Siin tuleb loov. Kurat, ei näe ka heina täis. Uisu. Uisu roisk vaata jälle mõnus. Heina raisk. Teineteist töid. Mingi kolmene kindlasti? Kolmene kindlasti nagu sul Pange käega silmadest äsja kinni. Veel. Hakkab väsima. Sina filmi, filmi filmi filmi l ole hale aega. Elukas raisk. Oot, oot. Niisugune loom. Ju. Seda ära läheb mul. Ka mine. Mis asi? Võta, pane need käe taha ka. Pane need. Suru kinni ka kord nõrgalt. Vot see on Ega said hakkama? Vaatajal tekkis vast huvi, et millisest järvest niisuguseid  kolle saadakse. Ütleme ära, et me ei ütle seda ära Igori palvel,  et muidu ta ise vast ei mahugi enam oma lemmikjärvel kalastama. Nii paljukest siiski, et suurust on järvel üle 20 hektari  ning keskmine sügavus jääb kahe ja poole meetri kanti. Tõsisemal huvilisel tuleb lihtsalt kõik seda mõõtu Eesti  veekogud läbi kalastada. Küll ta siis ka õige üles leiab. Vahepeal võiks kontrollida, lihtsalt, kui ma enne ütlesin,  et siin on meil heinaline põhi, rohu, rohu,  siis võiks lihtsalt kontrollida unnad üle,  et kas nad pole kalad, kitski kinni ujunu,  muidu meie ootame võttu ja kala, samas on äkki heinas kinni. Nii, see on vaba, siin ei ole midagi kinni. Mõnikord on isegi mul niimoodi juhtunud,  et kontrollimise käigus tõstan üle, sellel momendil käib  just võtt, et ma hoian unda käes ja auk auk paneb mul  selle väikse elus seda kala ka juba eemale. See on ka vaba. Ja selle veel üle. Mis meil see teeb? No oli kinni, oli kõnni ja. Nüüd tõstad natuke kõrgemale ka või, või jätad samale tasemele? No võib siin mõne ringi peale panna vastale kõrgemal. Ilm läheb nagu paremaks, päike läheb vähe pilve taha,  väike läheb pilve taha. Meil on, võib-olla on ta kehvem, aga kalale on ta jälle parem,  nagu öeldakse. Kui on ilus ilm, siis ei tule kala ja kui on kehv ilm,  siis kala jälle võtab, kui sul omal kehv olla. Minule meeldib, kui on pilves. Põhimõtteliselt need kalad, mis ma olen saanud,  need suured siis on kõik on ikka pilves ilmaga  või on väikse lörtsi sajuse või, või tuisuga olnud. Siis on nagu kõige-kõige parem olnud, vähemalt siin see. 20 minti on möödas, et aeg on vist kuuri kallale,  jälle võiks teha, jah. Üks 10 sammu. August jälle uus auk, eelmisest august, uus auk sisse  ja laseme uue koha peal sisse. Proovime üks, kaks, kolm, neli, viis, kus, Jooksma ei pea, anname talle aega, neelab sisse just. Vaatame, kas mängib tuul praegust rolli,  et äkki tõmbas maha või siis võtta kohe selga? Esimene see andur on see, et ketas peaks ketas peaks liikuma jah,  et ta peaks nagu. Seda ma ei tähelda. Jah tuul, tuul tõmbas lahti. Tuul tõmbas lahti. Ilus ilus andis lootust, et tulime kalda poole,  et äkki nüüd. Aga noh, meil veel aega on meil veel aega,  on. Nüüd on tühjad pihud lant ka läinud. Aga see näitab ära, et siin on kala. Nii et. Tasub loksutamist. Et noh, sellest nagu Õppetund tasub alati ikkagi tross vahele panna. Et auja hambad on teravad. Tundub, et meie esimese tõsiseltvõetav võtt,  nii et lähme vaatame, kas seekord on kala. Või on tuul? Ketas, kurat ikkagi ei käi. Oi kurat. Nolk oli, ketas ei käinud ka, aga noh, võte toimus. Võte toimus. Miks võtta vähemalt nägin ära ka? Ohu puhul, mida kalad siis. Teevad? Nii nagu kõikide loomadega sõltuvalt sellest,  kes nimelt, milline vaenlane või milline oht üldse neid  siis ähvardab, vastavalt sellele nad reeglina  ka käituvad. No näiteks ahven Kui ta näeb enda eest midagi ebameeldivat  ja võib-olla ohtlikku aga mitte kõige suuremad  ja mitte kindla Võimsa kiskja. Kiskjat meenutavad jah, no näiteks, kui ta näeb haugi,  siis ta läheb ära igal juhul see ahvenas,  aga kui ta näeb teist ahvenat või kui ta näeb kiiska  või kui ta näeb midagi kummalist arusaamatut,  no näiteks nastikul mida ta teeb, ta näitab,  et ta on väga lai, väga kõrge, tõstab ja sirutab uime üles  ja välja ja ta isegi muudab värvi. Tal läheb hirmuäratavaks. Ja kuivõrd hirmuäratavaks teeb ennast lõhi,  kui tal on vaja oma vaenlast minema ajada,  kuid see selleks, kui on tegemist ikka tõsise kiskjaga,  siis loomulikult kalad üritavad. Kuidagi pääseda. Ujuvad ära hüppavad veest välja. Nii mõnigi kala Liik kasutab sellist, kui ta elab  normatiivses selle liigi jaoks õiges keskkonnas. Sellist võtet, et läheb ja sügavale liiva sisse  või muda sisse. Aga räägime sellest, mis juhtub kalaga ja teiste kaladega. Kui vaenlane siiski saab, ta kätte haavab teda võtab kinni. Vees levivad lõhna signaalid kõige paremini mitte kõige  kiiremini ja võib-olla kiiremini kui õhus vaid kõige selgemalt. Pisike veretilgake valatud kuskil Sharm el Sheikhis väga  varsti kilomeetri kauguselt meremiilide kauguselt kutsub  haid kohale ja ega teistel peale haide kalaliikidel  haistmine mingisugune. Puudulik ei ole loomulikult mitte karplased,  kui saavad haavata, eritavad vette sellist vedeliku,  mis teavitab kõiki teisi kalu, mitte ainult karplasi,  eelkõige karplasi, aga. Aga sellele reageerivad ja vastavalt õigesti reageerivad  ka teised liigid. Kui haug on haavatud, siis ta ehitab väga kindlad ained  esotsiini vette ja see teavitab kõikidele havidele,  sind tapetakse, nii et sõbrad, kui te püüate kala Konksuga näiteks, eks ole, või ahinguga te ju haavate neid,  ärge visati neid tagasi vette. Nad levitavad nad hakkavad levitama. Kaif on siis, kui ta sul näppude vahel on,  kui sul see tamiil libiseb seal, kuidas teda  ka mängida, et annad talle minna, las ta läheb toota uuesti üles,  jälle läheb siis, kui ta juba jää peal on,  see enam pole see kõige ahvim asi, ongi,  olen näinud, vendasi võtab jooksjad kohe raiuvad,  ei katsu, kas ta on õieti kinni, kohe jää,  ütlesin, mis sa kifi, ma käin kala peal kalal,  kaifi pärast. Noh, vaata. Et tuleb Hoogi poiss, aga me saame öelda, et haugu on meil käes vot  niisugune või kes sul sikuski ka? Ei ma ennem nägin ikka, ta oli tunduvalt suurem. See on niuke Alamõõduline võit. Õnneks on ta lõua otsast, no vot, need võisid meile  ka enne seda lipu lahti tõmmata. Et lõi vähe lõbusamaks või olemise, aga aga las ta nüüd  läheb siis tagasi vaikselt. Ei jõua ja ei oskagi enam kuskile minna. Ei taha? Ei saa, ei oska. Nuta või naera, kuna 20 ma arvan, et 50 auku tuleb varsti täis,  ära 50 auku, üks kala ja, ja ühte kala tundsime,  läks augu ära. Üks võte oli ja sikkuskil üks käes. Me oleme nüüd siin päev otsa selle järve peal madistanud,  nii et ninast veri väljas. Aga kokkuvõttes siis ilma ei jäänud, aga midagi  märkimisväärset ka ei ole. Et ma küsin Igor käest, mis juhtus? Jah, nagu öeldakse, päevad pole, vennad ei olnud täna meie päev,  siis. Aga no ilm oli ilus, ma arvan, liiga ilus. Tõdegem, et samavõrra kui kala saamine teeb kalastamise  paeluvaks kalast ilma jäämine. Sest tõesti, tõesti, kui oleks kindlalt ette teada,  et saame ja keda saame ja palju saame, kas me  siis enam nii väga kalale kipukski saate lõpetuseks taas pajatus. Inspektorid on kalailmas juba jutustanud oma juhtumistest  kalameestega nüüd aga üks lugu nähtuna kalameeste poole pealt. Püüab siis üks mees jõe ääres kala. Talvel talvel jää pealt. Mängitakse ivselt kirpu ja järsku selja tagant küsib hääl. Kuidas läheb, kas kala ka tuleb? Mees selja taha ei vaata. Ja räägib siis jutu ära, et näed, mul on siin jah,  paar haugi ja paar ilusat latikat on tulnud ja. Seljatagune hääl ütleb siis kohe, et ahaa,  teil on haugi, et vaataks sellisel juhul üle need augi  mõõdud ja vaataks üle ka kalapüügidokumendid. Kalamees keerab siis ringi, vaatab selja taga seisab viis  täies vormis keskkonnainspektorit. Näitab siis oma asjad ette, inspektor vaatab üle  nii dokumendid kui ka kala suuruse. Ja küsib, et jah, teil on ilusad mõõdus augid siin,  aga millega te augi püüate? Kalamees vaatab siis ettepoole, talle on pandud ühele poole jõge,  kaks suunda ja teisele poole jõge, kaks suunda kokku neli  kokku neli, millega tegelikult püüda ei tohiks. Tegelikult võiks püüda ainult kahe unnaga,  kui on. Täpselt kolme püügivahendiga võib korraga püüda. Kalamees ei ole nagu suu peale kukkunud ja ütleb,  et näete, minu unnad on siin paremad kätt,  need kaks tükki, mis paistavad, aga kuna teised kaks tükki  vasakut kätt paistavad ka väga hästi silma,  siis inspektor küsib, et aga kelle omad need vasakpoolsed on  siis sellisel juhul? Kalamees ütleb, et tuli üks mees, pani unad sisse  ja läks sinna allapoole 300 meetrit edasi istub veel  neli-viis meest seal jää peal. Et see mees läks sinna püüdma, inspektor,  siis võtab oma seltskonna kokku, lähevad ilusti anereas rada  mööda sinnapoole, nüüd nende viie kalamehe poole. Sel ajal võtab nüüd see jutustav kalamees võtab nüüd  ühesõnaga oma unnad välja, pakib ilusasti kilekoti  ja paneb unnad ära. Ja püüab rahulikult edasi, kirbuõngega läheb mööda,  20 minutit umbes. Tulevad nüüd viis keskkonnaametnikku ilusasti Anereas sealt  rada mööda tagasi ja juba eemalt on ju näha,  et kaks suunda on kadunud. Inspektor hõikab pahase häälega kaugelt,  kes need unnad välja võttis. Siit. Nii kuna ta vastust ei saa, tuleb päris lähemale  ja on üpris pahase moega, küsib uuesti, kes võttis unnad välja. Kalamees ei ole ka rumal, keerab ringi, vaatab pikalt  teisele poole jõge, ütleb tuli sealtpoolt,  üks mees võttis unad välja ja läks sinnapoole tagasi. Ja keskkonnainspektoritel polnudki midagi muud teha,  kui viiekesi jälle ritta võtta ja kurvalt edasi. Vantsi. Ja mitte ühtegi trahvi sellel päeval.
