Looduse lemmikud. Tere jälle ootab ees retk Eesti looduse pärlite juurde ja seekord võtame suuna Karulasse. Kohtab kuppelmaastiku viimasest jääajast, hulgaliselt võrratuid, järvi, erinevaid taimi, linnuliike metsatüüpe ja palju muud. Saate lõpuosa pühendame kuulajate kirjadele, fotodele nüüd aga oma vaimu valmis ja kuulame, mida loodusemees Uudo timm meile seekord räägib. Mina olen saatejuht, Haldi Normet-Saarna. Karula kõrgustik sai alguse viimasest jääajast ja kuidas see kõik toimus, ehk läheks siis kõigepealt tagasi sündmuste juurde, mis leidsid aset Nonii 12000 aastat tagasi. Noh, proovime siis aega kerida tagasi sinna tuhandete aastate taha ja Karula, nii nagu ka eelmises saates räägitud Haan ja on siis selline piirkond, kuhu jää käis nagu sulades ja jälle peale tungides edasi-tagasi ja sellega lükkas siis enda ees ja ja enda peal kandes setteid. Ja nüüd, kui siis suurem sula peale tuli, siis setete kuhilad olid seal läbi segatud suuremate ja väiksemate jääpankadega ja, ja kui see jää ära sulas, siis see maa jäigi selliseks künklikuks. Küll ei ole Karula nii kõrge kui Haan ja, ja ja sealsed künkad võime ütelda künkad. Kuigi igal kõrgemal künkal ka seal on ikkagi mäe nimi ja, ja need kõrgemad mäed siis on umbes 100 140 meetri kõrgusel üle merepinna. Aga nõid nende kuplite või küngaste vahel on siis järvi, soid ja noh, kui kui me Haanjaga võrdleme, siis Haanjas on need vormid pinnavormid, kui lõod ja mäed nagu suuremad oma mõõtmetelt, siis Karulas on nad sellised väiksed. Ja see, selline väikeste pinnavormide kiire vaheldumine, see loobki eelduse neid meie lõikajale loodusele. Nii et Karula kõrgustiku kohta võib öelda, et see on üks suurepärane näide mandrijää kujundatud maastikust, aga karul, et me tunneme ka kui rahvusparki ja selleks ta sai aastal 1993 Jah, meil on ikka nii, et Eesti looduse huvitavamad ja ja teinekord ohustatuna piirkonnad võetakse kaitse alla. Ja kui nüüd rääkida Karulast kui maastiku piirkonnastes Karula kui maastikupiirkond on suurem ja sellest nagu tuumiku või või sellise vähe minimõjutustega alaosa peale juba 79. aastal moodustati maastikukaitseala ja taasiseseisvusaja alguses Eestimaa looduse fond tegi ettepaneku siis Karulas kujundada välja rahvuspark, mille eesmärgiks on siis just tutvustada ja säilitada kohalikku looduspärandit nii liike kui elupaiku kui, kui pinnavorme. Ja sealjuures ka kohaliku kultuuri. Sest piirkond on jällegi selline veel võru keelepiirkond ja sealne talukultuur ja arhitektuur. See on väga iseloomulik just kogu Lõuna-Eesti piirkonnale. Väidetavalt on seal hakatud ka üha enam rääkima tegelikult seda piirkonnale omaste ajaloolist võru keelt, et ta on nagu mingi taassünni läbi teinud. Jah, kui teinekord kuuleme raadiost või loeme, et, et looduskaitse on üks, üks ahistav element, ei lase teha ei ühte, teist ega kolmandat ja Karula rahvuspargi moodustamise hetkel oli ka selliseid vastalisi piisavalt palju, kes siis ironiseerida ja ütlesid, et et noh, mis rahvuspark seal seal rahvusvõsa ja siin te hävitate kogu elu ja oma piirangutega, et ei lastagi kohe kõiki metsi maha raiuda, siis alguses oli ka kaitseala piiridega selliseid probleeme, et kuidas ikka piire tähistada, et kuidas inimesed aru saavad, kust piir kulgeb, kus on neid kaitseala, kus ei ole, sest kõik oli ühtlane mets paljudes kohtades mets siis siis tänapäeval, kui me sinna läheme. Ma arvan, et enamus tunneb kaitseala piiri looduses visuaalselt kohe ära. Väljaspool kaitseala on reeglina metsad maha raiutud ja kaitseala piiris sees on vanemaid metsi piisavalt leida. Aga neid selle rahvuspargi loomise juurde veel nii palju, et tõesti 93. aastal vaadati üldse üle meie looduskaitsesüsteemi ja samal ajal karvulaga muudeti ka Vilsandi kunagise looduskaitseala staatus rahvuspargiks ning lisaks siis moodustati ka Soomaa rahvuspark, millest meil ilmselt tuleb jutt. Tulevastes saadetes. Rahvuspargis on nii 40 järveringis ja suurim on võimas ähijärv ja sügavaim on savijärv ja ja tegelikult see ähijärve nime lugu on ka päris põnev. Peetakse võimalikuks, et siin on seos v jumala, Ahti nimega, et sellest lähtuvad nime kannavad pühaks peetud veekogud ka Ahja jõgi näiteks. Aga siis jah, need järved seal üldse kogu Karula maastik. Nagu varemgi sai öeldud, on kuplid ja kuplite vahel nood ja nood, mis on sügavamad, on siis veega täidetud ja, ja seal on tõepoolest neid järve silmakesi hästi palju. Ja jällegi iga järv on omaette huvitav ja muidugi kõige suuremana ja hästi ligipääsetav ana. Ma arvan, et enamus, kes on Karulas käinud, on ka ähijärve ääres käinud. Ja nüüd nende järvede elustik on ka üsna mitmekesine. Noh, kui me võtame Karula rahvusparki kuuluva ubajärve näiteks, siis sealne vesi on päris huvitav, lähete ujuma, palava päevaga ikka tahaks ujuda ja, ja kui ta sealt välja tulete, siis siis sageli on selline tunne, et nagu oleks kala, kogu keha on selline libe. Ja selle libeduse tingib tegelikult sealsed vetikad, mida igas järves sugugi ei ole selline omapärane tundmus või üllatus, võib-olla, et lähete järve jää pärast, te olete välja nagu lutsukala, nad on küll väiksed vetikad ja, ja noh, kui võtta ja mikroskoobi all hakata vaatama, siis, siis me näeme, et ahaa, seal on tegelikult suure elu, tõime välja, kui neid on palju, siis, siis muidugi Öeldakse, et järved õitsevad õitsemine ranged vetikate mass on niivõrd suur ja siis muutub see vee läbipaistvus kergelt kujuna, enamus vetikaid on Claroffilliga, siis siis tekib ka selline rohekas värvus. Aga ikkagi 40 järve on rahvuspargis on veel midagi väga sellist iseloomuliku ja põnevat, eriskummalist kontrasti. Ka ja hästi lähedal paiknevad järved on see suur ja väikesaar järv ja nende vahel on isegi tegelikult inimesed kaevanud ühenduse. Aga nende puhul on ka niimoodi, et nende vete värvused on erinevad ja vaatamata sellele, et inimene on üritanud siis ühest järvest teise suunata ja sealt edasi veest lahti saada, ei ole järvede vee omadused siiski sellest muutunud. Noh, iseenesest võiks ju oletada, et ühendatud anud vesi jookseb teise sisse ja sellega peaks muutuma ka teise järve vee koostist, aga siiski on niivõrd vastu pidanud teine järved. Silmaga näha on erinevad veed on selline päris põnev juhtum, ma siin meenuta maks mõnda saadad tagasi, nahibalus olid must ja valgejärv, mis ka hästi lähedal olid, ühel oli must vesi, teisel valge või läbipaistev vesi, nii et selliseid looduse trikke aeg-ajalt ette tulev sari arved on näiteks üks selline. Nii et me võime nad nii enam-vähem harukordsete trikkide hulka liigitada? Jah, ta ei ole ikka tavapärane, hästi iseseisvad ja isekad, need järved aga tõepoolest seda huvid tavamad. Rahvuspargis on siis üle 70 protsendi metsa ja on erinevaid metsatüüpe. No enne sai siin mainitud, et saab väga hästi aru, kust algab ja kus lõpeb rahvuspark. Rahvuspargis ikka metsa on alles, aga iseloomustaks kõigepealt seda üldist maastikku. No kuna varem oli juttu, et siinsed kuplid ei ole nii väga järsud ja madalad on nad tegelikult siis enamus kohtades, kus see kuplite moreen, nii nagu see Sepetest on kujunenud, see on tegelikult väga viljakas maa. Ja need kohad, kuskohas on olnud võimalik põldu harida, seal ka on haritud ja sellele piirkonnale on jällegi oma õnnest noh, nagu nagu mõnes teiseski Eesti piirkonnas, et meil on, meil on üksikud talud ühe mäekünka peal või veere peal ja selle ümber siis põllumaad. Muidugi, kui me nüüd lähme tagasi ennesõjaaegsesse aega, siis olid need kuplid seal palju rohkem avatud ja mälupildid vanematel inimestel või siis ka kirjasõnas leida pildid, nendest endistest maastikest on palju avatumad. Oma töö on teinud nõukogude aeg, küll küüditamised, küll suurmajandid ja sellised väiksemad põllulapid, heinamaalapid, need ei olnud lihtsalt, et majanduslikult nii kasulik ja ja sisse toom, et need jäeti maha. Ja nüüd nüüd siis noh, mis meil meie piirkonnas lageda maa peale siis ikka kasvab, ikkagi kasvab mets ja näit või et metsa eri tüüpe vaatame, siis on selge, mida kõrgemal, seda kuivem on see kuplipealne, seal sees on ka kuivemad metsatüübid nagu nõmmemetsad, palumetsad. Lähme natukene madalamale, läheb niiskemaks, tuharad laanemetsad, kuni siis nõukogudes on juba soo ja soometsad, nii et see piirkond praktiliselt iga kilomeetri või paari kilomeetri pealt võime sattuda ühest metsatüübist, teise. Pidev vaheldumine aga vaheldus, see ongi võimet. Looduse lemmikud. Küllap on siis nii ka, et ühes õiges metsas elavad ikkagi metsloomad ja kuidas siis seal Karula rahvuspargi metsadega ses suhtes lood on? No kui Eestimaal on metsas, siis meie metsad ei ole kunagi loomadest päris tühjad küll, kui me neid võiks kujutada ette, et Karula, et see on siis karude maa, aga karudega on meil Eestimaal niimoodi, et noh, neid on praegusel ajal umbes seal kuue 700 ringis, aga nende põhiesinemisala ei ole mitt. Lõuna-Eesti. Et me aeg-ajalt ikka tahame võrrelda või meil on hea võrrelda ennast lätlastega ja Lätiga siis lätlastele kärudega üldse väga nadisti. Elan ainult mõned kuni kümmekond karu ja needki on valdavalt Eestist, käivad seal külas ja neile otseselt nagu sigi, vaid loomi ei tea, Ta nägi. Aga miks pärast see nii on, seda on väga raske seletada. Naljaviluks võime ju visata välja sellise võimaluse, et karud on targad. Teate ju, mis on Läti rahvuseepos? Laads pleesis ehk siis karutapja ja ilmselt ka arudele nagu ajaloolises mälus, et ei tasu liti maale minna, seal lüüakse teinud maa. Ja nende jaoks aga aga noh, kui me vaatame, Eestimaakohanimesid siin Lõuna-Eestis ka, siis on tegelikult karudega, seal on üsna palju seotud ja Juuneid karusid varematel aegadel on seal ka olnud, aga noh, niipalju siis Karulaste karudest, aga teised loomad teiste loomade puhul, kes seal nagu tooni annavad näiteks seal esineb mitmeid kalakotka pesitsusterritooriumi ja see on täiesti loogiline, sest kui on järvi, siis järvedes on kala ja, ja kui on kala, siis on kala katkel ka toitu ja kuna need kalakotkad tahavad seest rahulikumat pesapaika saada, siis siinsetes metsades selliseid sobivaid kohti on neil üsna palju. Nii et üheks linnuks, keda Karula taevas võib näha, siis on lendamas kalakotkad. Noh, samamoodi on siin must-toonekurepesi ja noh, rääkimata siis sellistest metsaliikidest nagu rähnid, keda on aga mitmeid liike ja, ja nendest kõige ohustatum või, või haruldasem, maailma mastaabis kee võtta on on siis valgeselg-kirjurähni, kelle elupaigaks on soisema lehtmetsad ja nad sealseid kõdu või mädanenud puude peal leiavad nii toitu, kui siis teevad ka endale pesi. Nii et noh, rääkimata siis muidugi teistest sellistest tüüpilistest metsaliikidest nagu metsised, kes siis Karula piirkonnas kasutavad nagu kahte erinevat elupaika, ühelt poolt siis rabaga seotud rabamännik õid ja teiselt poolt siis palu metsi või, või siis kuivemaid männikuid. See on siis nüüd sulelistest, aga karvaste ja neljajalgsete kohta ei ole enam midagi lisada. Karvaste neljajalgsete kohta nahk, kui me läheme päris pisikeste karvaste juurde hiired, rotid nagu tavakee selles inimesed räägivad siis kogu see Kagu-Eesti nurk kuhu siis Karulaga kuulub, see on meil näiteks musta rotti ehk kodurotti leviala veel ja tavaliselt inimesed, et noh, ei ei pööra sellele tähelepanu, et noh, rott on rott, aga tegelikult on meil kaks liiki rotte. Ja meie algupärasem Vraiti liik oli koduroit ehk must rott. Ja tema on praeguseks ajaks siis Halli roieti rändroti, ehk ehk siis norraroiti üks köik heal lapsel mitu nime kuigi rati väga heaks lapseks ei loeta. Kes istuli laevadel ja, ja on meie suuremate inimese inimene lihtsalt teda kandnud edasi suurematesse asulatesse. Ja nüüd siis tõrjunud meie vaese musta roti välja kes on põlisasuka olnud ja praeguseks koduroti me võime leida just maapiirkondades taludes ja just ainult Kagu-Eesti ja Peipsi ääres, nii et see on põnev loom ja temale meeldib rohkem käia mööda pööningut, näiteks. Et kui, kui rändrott keldrites teeb kahju, siis tema ronib rohkem pööningul, aga ka teisi, selliseid tüüpilisi karvaseid, noh, näiteks on kujundanud viimase aja maastiku seal eriti lohkudes olevates metsades on koprad muidugi, kes siis väikestele osakestele või järvede äärde enda pesakohad on kujundanud ja koprad on selline väga oluline vajadus hoida enda kodukohas veetase kindlal kõrgusel ja seda aastaringselt, sest tema käigud lähevad vee alla avanevad ja juhul, kui neid veetase kogu aeg kõiguks ja tema väljumisava tuleks kuivale, siis saaksid vaenlased talle kohe liigi, aga selleks on tal kaval nipp, ehitab tammi, paisutab vee üles, aga nüüd siis selle ojakese kallastel olev mets, kui sa üle ujutatud, siis see mets sureb, lihtsalt upub ära. Ja loomulikult siis selles Karula maastikus, kui sõidame mõne kupli tagant välja, me võime näha selliseid kohti, kus on surnud puude tüükad püsti. Ainult et mis seal juhtunud on, siis, aga see on sa loodus ise. Kobras on oma töö teinud, ta sai sealt süüa, hoidis enda pesa seal ja samas nüüd või seal ta enam ei saa piisavalt toitu. See koht jäetakse maha aga sellest tammi tagusest loodust või, või tiigist seal saavat lahe vaiksed omale uue elupaiga, sealt saavad toonekured ja teised liigid omale toitumisala. Nii et tegelikult see looduse rüüt käib omamoodi ja ta saab täiesti inimeseta. Loomade juurest siis olevuste juurde, kes ei saa vabalt ringi joosta või lennata. Haruldasi taimi kasvab rahvuspargis nii metsas kui metsast väljas ja haruline võtmehein või kollad või kuldking või künnaku ja mitmed teised. Need on siis sellised tegelased, kes sealset maastikku kaunistavad. Kuna Karula maastikke on ise mitmekesine ja väga erineva veerežiimiga, siis see annab võimaluse ka seal leiduda paljudel erinevatel taimeliikidel. Kui nüüd kuivades kasvukohtades on Leida näiteks käokulda, mis on üldiselt haruldane, Meil Eestis siis märjemates kohtades jälle on ka sootaimi, olgu nad siis erinevad orhideeliigid või kollad. Muidugi. Meil Eestis on mitmeid liike, kolde on, on, vareskollad, on, karukold, on, on Ungru kold on kategold, nendest viimane on muidugi üsna tavaline ja ainukene kvaldadest, kes ei ole siis ka kaitsal kollad ise on siis eostaimed ja igihaljad. Ja see on neile paljudele liikidele saatuslikuks saanud, sest igihaljast sellist õrna taime on siis kasutatud omal ajal mitmesuguste kaunistuste juures, olgu siis pulmadeks tehtud vanikute või või siis ka talvel jõulude või muude pidustuste ajal siis neid kasutatud või, või samamoodi üsna paljudes kohtades on näha ka tänapäeval siiski veel kalmistutele tehakse selliseid väikseid pärjakesi, nii et see on siis haruldasematele kollaliikidele saanud nagu teatud mõttes ohuks ja põhjuseks ka, miks nad kaitse alla No niivõrd-kuivõrd on raadius võimalik pilti maalida siis kuidas üks karukold näiteks välja näeb? Nii kui me vaatame erinevaid koldasid, siis kõigepealt on kaks erinevat täiest eluvormi, üks paistab välja nii, nagu oleks noor mänd, need on siis vareskollad. Aga teised kollad on siis sellised niiditaolised ja siis kasvavad nii mööda maapinda ja nüüd kõige paremad tunnused kuidas siis erinevaid kalaliike omavahel eristada. On on eos pead, ehk siis neil tekivad kevadisel perioodil eos pead ja kaugel ajal on veel teine, teine hea tunnus ka, et karu korral on lehekesed tipus väikeste karvadega, mis teeb selle taime nagu pehmeks. Kui teda libistada peas, sest ta on libedam või pehme ja karu kallal on kas siis kaks või kolm eos pead ühe varre otsas. Et meie kõige tavalisem kattekold, tema on nii nagu pudelihari tema lehed on naadi harali ja küllalt jäigad ja nendel üks eos peale tuleb ainult otsa, nii et noh, selle järgi on kõige lihtsam kiirelt vahet teha, kas on tegemist käru kallab või siis katega vallaga ja on selline. Paraja suurusega taime ei ole päris pisikesed. Kasvavad mööda maad, teinekord meetri pikkused varred aeg-ajalt juurtega jälle juurdub see ja, ja hargneb ja liigub jälle suures osas nad vegetatiivselt, ehk siis niimoodi kasvades paljunevadki varescoldmis meenutab noort mändi temaga sadele kõrgusesse, tema kasvab kõrgusesse, aga tema kõrguse kasv ei ole mitte väga. Suur-Tal on jah, lehed on kodanikuna ja esimesel pilgul või eospäid ei ole ja ei pane tähele. Siis võibki arvata, et tegemist on ühe noore männige. Aga. Võtame sellel männil nüüd sabast või, või oksast kinni ja üks kindel märksõna oli teil tänase saate tarvis taru Pettai ehk Tarmo Mänd. Ja see viib meid tagasi mets mesinduse aegadesse, mis tähendab, et metsmesindus oli olemas juba muinasajal. Jah, kui me vaatame aegu tagasi, siis ega tollel ajal ei olnud ju suhkrut, ei kasvatatud suhkrupeeti ega aetud sellest suhkrut sest need tehnoloogiad on köik tunduvalt hiljem meile kohale jõudnud. Üks koht, kus luu magusaks sai teha, oli, olin magus, ehk siis mesi ja ega see kodumesilane. Me nüüd küll tunneme teda kodumesilase nime all aga, aga iga ta päris koduse päritoluga ei olegi praegugi loodusmaastikus, olgu siis Virumaal või siin Võrumaal vahet ei ole. Kui on sobivad tõenäosus, et suure tõenäosuse puudes siis üsna sageli võib nendes õõnsustes omale asupaiga leida üks mesilase perre ja mesilase pere metsas on ja suudaks magusaks teha, siis ikka meie esivanemad tahtsid seda kätte saada. Väiksest august konkides ei tule see kuigi hästi välja. Ühe võimalusena muidugi raiu puu maha, aga siis saab mesilase perre ei kauka. Aga teine aasta tahaks ikka veel saadame, et ja eks siis mõte kogu aeg arenes, et kuidas seda paremini seda mett sealt kätte saada. Ja esimene lahendus oli siis see, et seda auku tehti suuremaks. Siis hakati seda välja võetud tüki uuesti tagasi panema ja tekkis nagu mesitaru, mis tegelikult elavas puus. Vot sellised mesipuid siis kutsutaksegi tarupuudeks ja noh, kui kui neid tulla selle taru Ta ei juurde tagasi, siis mis puu on, Pettai mäng on mänd siis sealses keeles seega on siis praegugi Karula rahvuspargis ka. Ja seal piirkonnas on veel mõned teised taru pettaid olemas, noh, üks mida kõige lihtsam olla vaatama minna, asub siis kaika külas ja selle juurde minu teada isegi on suuremate teede pealt viidad, et seda kergemini üles leida. Aga nüüd, kui selle metsaesinduse juurest edasi minna, et kuidas ta siis siis arenes, noh, kõigepealt oli, siis lihtsalt võeti õnsusest siis juba avati natukene, suleti uuesti tagasi kas laua või mingi muu materjaliga, kattes selle avatud koha. Ja mesikäpad eest oli vaja asja kaitsta. Ja mesikäppade eest kaitsmine on veel täiesti omaette teema, sest eks karu on tuntud meemaias, on juba poolavatud mesilase, pere või pesa, siis sealt oli veel lihtsam kätte saada. Mul meenub lihtsalt praegu, Leedus on selline mesindusmuuseum, see on siis näidatud marketidega, kuidas erinevat viisi kaitsti neid taru puid ja mismoodi siis just karude vastu kaitsti. Küll siis kaevati maasse teritatud otstega puid, et karul oleks valus sinna puu juurde pääseda küll tehti Tarasid, küll ehitati mingisuguseid võrusid ja takistasid puude alla kõik aru hakkab ronima, et noh, ei saaksin Mesipuuni jõuda ja nii edasi ja nii edasi. Noh, see on täiesti omaette huvitav teema, nii et ma usun, näete, internetist võib leida neid pilte ja, ja lugusid, kuidas talle ajal see asi käis, et hoida endale seda väärtuslikum. Looduse lemmikud. Selline oli tänane looduse lemmikute saade Karula mail. Ja nüüd räägime siis sellest, mida on meile laekunud. Täpselt nii eelmise saate lõpus, Nädal tagasi palusime fotosid ja kirjeldusi ilusatest võruma paikadest. Ja täna on meil hea meel viidanud Ta siin kolmele uuele huvitavale fotole meie saate koduleheküljel. Esimesel neist suurepärane vaade Urvaste kiriku lähistelt, teisel lõõdla järve muinasjutuline ümbrus ja kolmandal salapärane rebasemäeallikas. Nii et kes veel pole näinud, heitke pilk peale meie Ta kodulehel leiate aadressilt vikerraadiopunkt. Ee kaldkriips. Lemmikud. Kõigi kolme foto autor on Jüri Varik ning lisaks fotodele on temalt ka väike jutuke rebasemäeallika kohta. Rebasime allikas. See on minu jaoks üks imekaunis, samas parajalt metsik ja lummav koht. Eriti pealinnast pärit loodushuvilisi matkasõpru on raske sundida olnud, sealt edasi. Venemaa. Jääb mulje, nagu mõned rebased oleks oma kasukatega allikakalded katnud. Seal sammas väikest ojakest ületava ja allikad näitamiseks tehtud purde teises otsas kasvab võsa. Mõned liigvee käes olnud puud on kuivanud ja murdunud. Jääb tunne, nagu oleks kohas, kuhu inimjalg pole kümneid aastaid astunud. Sellest rägastikus läbiminek ei osutu jõukohaseks ilmselt isegi mitte jänesele või rebasele. Ja seljandikul kulgeval rajal on mõne inimese arvates peaaegu võimatu liikuda. Eriti kui vihma sadanud Entiga koha elu peitub vaataja silmades. Vähegi looduse ilu märkab, inimene näeb selle allika tõelist võlu. Mõnikord jääb tunne, et sarvikud on suurele katlale tule alla teinud. Vesi podiseb laisalt, katla ääres võib näha pruunikad, jõuetuid, leegijäänuseid, mis ei suuda katlas olevat vett ka korralikult keema ajada. Eriti lummav vaatepilt on augustikuu varahommikutel, kui esimesed päikesekiired jõuavad läbi hõredate puude ja ojakese kohal hõljuv uduloori allikaveepinnale. Aga õhtul on pilt hoopis teine ja ikka lummav. Aitäh Jüri Varik ja veel loe Mette Kristi saare sümpaatse lookese sellest, kuidas ta suurel munamäel käis. Meenub üks aastatetagune retk suurele munamäele. Oli suvi, päike lõõskas ja minul oli tahtmine ihuüksi see matk ette võtta, et igapäevanõiaringist välja saada ja nii palju kui võimalik mõtetki korrastada. Ja huvitav ongi see, et ma ei mäleta Ta just niivõrd detailselt seda võrratut, loodust, mille keskele ma kohale jõudes sattusin. Kuivõrd neid mõtteid, mida seal mõtlesin ja seisukohti, millele jõudsin. Paar näidet ka ei lase, see on rohkem nii palju kõigutada teiste arvamusest, kui seni. Või alates homsest püüan olla tegemata kümmet asja korraga. Noh, neid asju, mida seal otsustasin, oli ikka päris mitu tükki veel ei hakka siinkohal kõiki välja tooma. Tähtis, ja ühtlasi õigustus, miks sellest teie saatele kirjutan, on tegelikult see, et minu elu uue lehekülje keeramisel mängis ju ülitähtsat osa ikkagi Seesam loodus. Kui ikka heita pilk vaatetornist ilusa selge ilmaga 50 kilomeetri kaugusele Eestimaale, imetleda loendamatuid kuuskede latvu, mis lähemal kirkalt rohelised, kaugemal sinakad või hoopis hallid. Ja tunda, kuidas õhk väreleb. No siis inspireerib küll. Ja vaim hakkab tööle senisest hoopis tõhusamalt ja huvitavad ning konstruktiivsed mõtted. Sünnivadki. Olengi ilmselt rohkem selline loodusest inspiratsiooni otsiv linnavurle kui et seda hästi tundev huviline. Aga see pole kindlasti lõplik, sest kavatsen oma teadmisi meie eestimaisest loodusest kindlasti täiendama hakata. Suur tänu, Kristi Saar ja samuti tänu neile, kes saate kommentaariumis on oma arvamusi avaldanud. Seegi asub aadressil vikerraadiopunkt. Ee kaldkriips. Lemmikud. Teie arvamused, kirjeldused ja fotod on meile tähtsam. Jälle traditsiooniline ülesanne. Ootame siis lugusid ja pilte Karula mailt. Või kui te pole kokku puutunud Karulaga, siis milline muu paik üle terve Lõuna-Eesti meeldib enim ja miks? Põnev oleks lugeda teie arvamusi, kirjeldusi paarist lausest kuni poole leheküljeni ja loomulikult rõõmustame kõigi fotode üle ning need leiavad koha meie kodulehel. Ja teie saadetised on oodatud hiljemalt järgmise kolmapäeva, siis kuuenda veebruari õhtuks. Meie aadress on lemmikud, et ERE või Kreutzwaldi 14 10 124 Tallinn vikerraadio, looduse lemmikud ümbriku saabunud fotod. Aga sisendame arvutisse ja saadame teile kenasti tagasi. Sellega on tänane saade lõppenud, kuhu matkame? Teisel pühapäeval järgmine kord me liigume natukene siis lääne poole, kuigi ka täna oli juttu juba Valgamaal. Karula on ka osa Valgamaast, aga siis vaatame teisi objekte. Stuudios olid Uudo Timm ja Haldi Normet-Saarna kuulmiseni. Järgmisel pühapäeval. Looduse lemmikud.
