Tere kuulama saadet puust ja punaseks, järgmised tund aega on sinuga siin koos populaarteaduslikel teemadel rääkimas. Arko Olesk ja Madis Aesma. Nii on, kes on meie kuulajad, need juba teavad, mida tänasest saatest oodata on? Esmalt väikeuudisrubriik, siis üks pikem teema ja lõpuks saavad vastusega paar kuule küsimust ja uudistest rääkides, mulle hakkas silma üks selline asi, mis lükkas eile ümber ühe sellise veendumuse, mis ka minus täiesti kindlal kohal oli ja see veendumus oli siis see, et reaalainetes on poisid targemad kui tüdrukud ja teaduslikes sellistes tõsistes kõrvades teatud ainetes tehti üks uuring ja selgus. Uuring viidi läbi siis 65. riigis ja selgus, et 65-st riigist 43. olid 15 aastased tüdrukud ehk siis just nimelt selles vanuses tüdrukud, kes peaksid hakkama kohe-kohe gümnaasiumisse minema. Targemad kui poisid sellistes, noh, nii-öelda klassikalistes kõrvades, kangetes, reaalainetes. No mul tekib kohe küsimus, et kas nad olid siis targemad või siiski me vaatame seda, et kas need olid lihtsalt paremad hinded ja nad said ülesannete lahendamisega paremini hakkama? Vot ei oska öelda, ma ei oska öelda. Siin öeldakse lihtsalt, et tegu oli uuringuga selles uudises, milleni mina jõudsin seal mingisugusest OECD raportist välja võetud, ma ei tea, kas vaadati tunnistusi või tehti mingisugune spetsiaalne teevad teste, teevad seda üleilmselt PISA testi, kus nad vaatavad õpilaste suutlikkust teisiti lahendada kõiki ülesandeid. No ma arvan, et siin selline esimene lihtne selgitus on, see, et see meie koolisüsteem on, on tõesti selline, mis kuidagi tüdrukutele sobib rohkem, see on ka ju meil endil näha, et tüdrukutel on paremad hinded, nad on hoolsamad, õpivad ja nad ka võib-olla sellise meie pisut jäiga kooli süsteemiga kohanevad paremini, samal ajal kui, kui poistel on kõiksugu muid probleeme, mis ei lase neil õppimisele keskenduda. Ühesõnaga sinu arust sellel asjal siiski ei ole tõepõhja all. Ma küsin parem niimoodi. Kas sinu meelest sõltub tegelikult soost kui heaks teadlaseks või kui heaks spetsialistiks võib inimene ükskõik mis valdkonnast saada? Ta sõltub soost nii palju, kuivõrd see haakub just sellesama kultuuriga selliste sotsiaalsete tavadega, et kuidas need süsteemid üles ehitatud, et mida nad soosivad. Ma arvan, et noh, neid uuringuid on ka tehtud. Et tegelikult ütleme selline reaalne suutlikkus ei, ei sõltu soost, et, et sellised vahed tulevad sisse just läbi ühiskondlike tavade ja harjumuste ja käitumisnormide. Tublisid teadlasi on tulnud nii poistest kui tüdrukutest, nii et, et see on nagu raske vahet teha. Nii et lõppude lõpuks see võib-olla on tõesti lihtsalt ainult üks järjekordne uuring sadade tuhandete seas, mis viitab probleemile, et pigem on probleem siis koolisüsteemis, mis võib olla kipub tüdrukuid soosima, jätab poisid kuidagi unarusse, aga selles suhtes on see kahtlemata väga vajalik uuringuid. Väga huvitav uudis, mis tuli sel nädalal ja millele on tulnud ka selliseid väikeseid jätkunub, muidugi on Inglismaalt pärit arheoloogia sõnum, parkla alt leiti kuningas parklate Etti kuningas see pole just päris igapäevane igapäevane sündmus, et ma arvan, et kui meie siin võtame lähima parkla, jätkame kaevama, siis meie vist kuningat ei leia. Aga tõesti tegemist siis kuningas Richard kolmandaga, kes langes valist rooside sõjas ja viimane plantageneetide suguvõsad dünastia kuningas ja viimane Briti kuningas, kes üldse langes lahinguväljal ja siis ta sinna lähimasse kohta maetiga, siis vahepeal ilmselt unustati ära. Ja siis jõuti vahepeal parkimisplats sinna peale ehitada. Aga see on põnev selle poolest, et kuidas kuidas nüüd need kondid siis leiti ja ja kõigepealt DNA abil tuvastati, et tegemist on üldse kuningaga, et otsite neid sarnaseid liine ja siis praeguseks on siis ka nägu rekonstrueeritud. Te kujutate, kuidas ta nagu tegelikult välja nägi ja kusjuures, mis sul näo juures on, väga huvitav on see, et tegelikult noh, tagantjärele on lihtsalt kolmandat ju kujutletud sellise nii-öelda paha kuningana ja seetõttu on ta ka päris jõle nägu sageli ette joonistatud tegelikult kui seda pilti vaadata, tegemist on ikkagi suhteliselt sellise sümpaatse noore tüübiga, kellel küll muidugi oma sajandile vastavalt nagu koljust selgus, polnud suurt enam hambaid suust esimese sammudele, sest Kaarlis oli kõik tagumised ära räsinud, 15. sajandi rasketes oludes ka kuningal aga iseenesest pildi järgi täiesti selline sümpaatne okei tüüp. No tõepoolest teda peeti türanniks, aga, aga järgi võib-olla niimoodi ei ütlekski, aga samas nagu mulle jääb mulje, ega ta vist ei olnud ka väga eakas, kui ta lahinguväljal langes? Ei muidugi mitte umbes meievanune meievanune 30 peale 32, no täpselt nii. Nii et raske oli kuningatele vanasti, nii et William peab, peab ette vaatama. Aga kolmas uudis, millest võib-olla väga põgusalt jõuab rääkida ja mis haakub meie eelmise saate teemaga eelmises saates Me rääkisime magnetitest siis siis nüüd vahepeal tuli uudised, Korea teadlased on välja töötanud magnet transistori. Ehk siis transistor on see pisike jubin, mis on kõigi meie vidinate aluseks, ma ei tea, kas seal võib öelda süda. Ühesõnaga see misse põhinevad kõik meie suured tehnoloogilised saavutused, see väike vidin, mis võib ennast lülitada kas üheasendisse või nulliasendisse, millele siis kõik kõik need asjad tuginevad. Kuna neetud tavapärased transistorid kasutavad voolu, siis sellel on omad probleemid. Ja nüüd need Korea teadlased töötasid väljatransistori, mis töötab magnetil, ehk siis magnetilised kodeerib, et kas tegemist on nulli või ühega ja, ja see suudab vältida neid mõningaid probleeme, mis elektrilistel transistorid on eelkõige just seda, et sul on tarvis pidevalt voolu, et seda asja käigus hoida, nii et selliseid voolusäästlikum transistor, nii et loodetavasti suudavad ka selle niimoodi tõhusalt välja töötada, et, et tulevikus oleks meil magnetseadmed. Mõne hetke pärast pärast ühe laulu kuulamist läheme me siin Raadio kahes nüüd oma pikema teemaga edasi saates puust ja punaseks intervjuuga. Ja täna oleme ette võtnud sellise teema, mis ma arvan, emotsionaalselt on kõikide. Ta kuulajatega miskitpidi seotud? Jah, see läheb meile kõigile korda. Me hakkame rääkima vähist kasvatajatest. Saade puust ja punaseks siirdub oma pikema teemaga täna meditsiini ja tervisevaldkonda. Võtame jutuks ühe teema, mis ilmselt kõiki meid teatud moel on puudutanud ka siis kas meie endi või meie lähedaste kaudu. Vähk on haigus, mis on maailmas väga levinud ja mida vanemaks inimesed elavad, seda rohkem ta levib. Ja tänases saates üritame pisut jälile saada selle haiguse olemusele ja põhjustele ja selle jaoks oleme stuudiosse kutsunud Tallinna tehnikaülikooli dotsendi Andres Valkna. Tere. Tere. Ja Andres on ka vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse teaduskonsultant. Nüüd, kui me räägime vähist, siis me tavaliselt me ütleme sõna vähk ja mõtleme selle all tegelikult väga palju erinevaid kasvajaid, kuivõrd selle sõna alla koonduvad. Haigused on üksteisest erinevad ja kui palju on neis siiski sellist sarnast, et me võiksime neist rääkida kui ühest kindlast asjast. Jah, tere. Et tõepoolest, nii see on, et vähk on rahvapärane nimetus haiguste grupile. Sellele haiguste grupile on iseloomulik siis see, et selle põhjuseks on mingite rakkude kontrollimatu ja väga kiire jagunemine, et see on kõikidel vähkidel ühesugune. Samas kui me vaatame vähimolekulaarsed mehhanismi mingitel konkreetsetel juhtudel, siis võib väga palju erineda. Ehk et tegelikult, kui me räägime vähist kui haigusest, siis me peame rääkima ikkagi konkreetselt mingisugusest vähi tüübist. Ja tänu sellele, et need vähid on väga erinevad, tegelikult molekulaarsed, tänu sellele on ka ütleme, ravistrateegiad erinevad erinevate kasvajate puhul. Mille alusel neid jaotatakse, no me räägime väga tihti ju selle alusel, kus need kasvajad tekivad elundi järgi, kas on neid liigitusi v, noh, nii veel healoomulised pahaloomulised. Kui spetsiifiliseks need liigitlused, lähevad need väga spetsiifiliseks tõepoolest minna, et, et mis võib olla tavainimesele midagi ei ütlegi. Aga kui me räägime vähistil, Me mõtleme pahaloomulisi kasvajaid ehk selliseid kasvajaid, mis on võimelised ka siis algsest koldest väljuma ja siis nii-öelda tekitama uusi koldeid väljaspool algselt olla tekitama metastaaside, aga vähke tavaliselt jaotatakse vastavalt sellele, millisest rakutüübist on rähk lähtunud ja kõige tavalisemad kasvavaid on siis kartsinoomid mis on lähtunud siis endotelli rakkudest ja Vartsinoomid moodustavad umbes 90 protsenti kõikidest vähkasvatest. Ennot ees on siis sidekude. No põhimõtteliselt on, ta on ütleme siis ütleme võib-olla soole endoteel ütleme siis jaga epityeraalseid rakud näiteks naha epiteel, ehk et noh, see sõltub sellest, kas ta nüüd nendest rakkudest seda tüüpi rakkudest pärit või mitte. Kui on, siis on tegemist kartsinoomid. Mis üleüldse otsustab selle, et kui nüüd ütleme, mingisugune kolle on, kus ta hakkab kasvaja tulema, mis otsustab selle, sealt tuleb healoomuline või siis pahaloomuline kasvaja. No selle otsustab tegelikult see, millised muutused raku genoomis on toimunud. Selleks, et rakk oleks pahaloomuline ehk et ta saaksid, saaksid algsest koest väljuda selleks tal olema siis nii-öelda olemas kindlad molekulid, mis aitavad tal seda teha. Ehk et need raputavad siis algsest kohast eemalduma migreeruma kuskile tavaliselt mööda, siis kas lümfi süsteemi veresoonkonda siis kuskile eemale ning samas siis sisenema kuskile uude kasvukohta ja moodustama seal uue koe, eks ju. Et tõepoolest kui sellised geenid, mis vastutavad nende protsesside eest on aktiivsed, siis kas on pahameelt? Kas need geenid on olemas kõigis rakkudes ja küsimus ongi selles, et kas need muutuvad aktiivseteks või, või selline pahaloomuliseks on siis siiski mingi omadus, mis tekib selle kasvaja kasvamise käigus, noh kui me hakkame nüüd Fundamentaalbioloogiast pihta siis kõik meie keharakud on geneetiliselt identsed mis tähendab, et kõik need geenid on olemas seal, mis on vajalikud kasvuks. Ja nagu ma ütlesin, siis kasvõi rakud on sellised rakud, mis kasvavad hästi kiiresti ja kontrollimatut. Ehk et tegelikult selleks, et tekiks kasvaja, peavad olema aktiivsed, siis ütleme, need rajad mis toetavad kasvu ja jagunemist ja peavad olema siis inaktiivsed, need raad, mis seda kasvu kontrollivad, eks ju. Ja nüüd tõepoolest, sõltuvalt sellest, kuidas on see tasakaal jaotunud, kui need rakud jagunevad nii-öelda kontrollimatult, siis tekib meil kasla Kui palju on teada sellest, et mis siis ikkagi neid geene kontrollivad, et noh, me räägime ju väga palju, et see asi põhjustab vähki ja teine asi põhjustab väskigi see, kuidas me elame, see, millised geenid meil on, et kas see on nagu mingil määral ikkagi ette määratud või, või mingil määral jällegi juhuslik, et sellised geenid sisse Põhimõtteliselt on suurem osa kasvavatest nii-öelda juhuslikutes Foraadilised ehk et tegelikult ei ole mingisugust päriliku tagapõhja, aga aga ütleme, need kasvajad tekivad tänu sellele, et elu jooksul tekivad siis mutatsioonid just nendes geenides nii-öelda proto onko geenides, mis muutuvad siis Bankogeenideks. Pärast seda, kui mutatsioonid on toimunud nende tulemusel, siis tõepoolest rakk hakkab meil kontrollimatult jagunema. Ja need mutatsioonid tekivad suuresti tänu sellele ümbritsevale keskkonnale. No mitte ümbritsevale keskkonnale, vaid tegelikult ütleme siis keskkonnamõjudele no näiteks kui tead väga hästi, et, et suitsetamine on väga tugev nii-öelda siis vähki tekitav keskkonnamõju samuti radooni kaaseks ju nii edasi, neid keskkonnamõjusid on hästi palju ja ja tõepoolest, selliseid molekule kutsutakse siis kartsinogeenideks, eks ju. Ja nende toimel siis tõepoolest Need rakud muutuvad pahaloomuliseks hakkavad jagunema siis kontrollimatult. Aga kui palju peab ikkagi, ütleme, inimene kartma vähki siis, kui tal on suguvõsas seda varasemalt mitmetele. Kui teil on esinenud, no see sõltub nüüd jällegi konkreetselt millisest vähi tüübist me räägime, aga, aga tõepoolest osad kasvavatest on pärilikud. Jaa, pärilikke kasvajaid iseloomustab just see, et nende avaldumine ehk vähegi teke on, on tavaliselt iseloomulik noorematele inimestele, ehk et kuna need mutatsioonid nendes geenides on juba olemas ja päranduvad siis see vähi tekkeprotsess lihtsalt võtab vähem aega. Ja tõepoolest, nendes perekondades tuleks sellele tähelepanu juhtida nii-öelda võtta geneetiline konsultatsioon. Võib-olla teatud juhtudel, kus on näidustatud, teha ära teatud analüüsid, teha ära testid, mis näitavad, kas on tegemist mutatsioonidega mingites geenides või mitte ja, ja ütleme siis hinnata tõenäoline vähirisk ja vastavalt sellele korrigeerida oma tervisekäitumist näiteks käia sagedamini kontrollis muide tegeleda mingisuguste tegevustega, mis seda tõenäoliselt vähendavad. See tähendab, et põhimõtteliselt seda, et mida vanemaks me elame, seda vähem me peame muretsema oma esivanemate pärast ja järjest ja seda rohkem peame muretsema selle pärast, kuidasmoodi me isegi. No põhimõtteliselt niimoodi võib öelda jah. Eks selle poolest, kui palju me teame nendest käitumuslikest mõjudest, no see, et suitsetamine põhjustab vähki, see on nagu selgeks tehtud, aga samal ajal räägitakse väga palju, et peaks lihtsalt sööma juurvilju, see vähendab riski ja võib-olla teiste asjade seemnele suurendab kas need seosed, mida nagu väga tihti välja tuuakse, kuid kindlatel alustel need on või kui kindlalt me võime öelda, et, et kui ma nüüd teen seda ja siis siis mind ohustab kasvaja. Noh, see on nii ja naa, et sõltub nagu millisest mõjust konkreetselt jällegi räägime, et tõepoolest, kui me siin ajakirjandusest loeme jälle uut uudist, et mingisugune asi on vähkitekitav või vastupidi Ta hoiab vähki ära, siis tegelikult tavaliselt on tegemist ühe uuringu tulemuste avaldamisega, millest on tehtud uudis ja mis võib olla sageli põhine mingisugusele väga laialdasel uuringule, mille seetõttu, mille tulemus võib-olla ei ole nii lõpuni tõsiseltvõetava, samas on keskkonnamõjud, mis, mille, mille seos vähiga on absoluutselt kindel, nagu juba jutuks oli suitsetamine noh, ütleme radooni, kaasultraviolett kiirgus, näiteks ioniseeriv kiirgus, eks ju, nende puhul on see korrelatsioon väga hästi paigas ja on täitsa selge isegi protsentuaalselt, et kui palju see suurendab keskmiselt vähi tekke riski. Minu arust isegi tegelikult, kui nüüd need uudised kokku võtta, siis mul on viimase paari aasta jooksul tundunud, et praktiliselt iga teine asi üleüldse on korra käinud uudise pealkirjast läbi kui vähki põhjustav ja noh, iga teine asi on läbi käinud ka uudise pealkirjas, kui vähki ära hoida, näiteks kohv ühel päeval kirjutatakse, et ta seal põhjustab vähki, eks ole, järgmisel päeval hoiab midagi juba. No põhimõtteliselt neid uudiseid vähiteemadel tuleb ikkagi väga palju just nimelt selliseid lühikesi nupukese ka, mis tähendab, et see teema ikkagi läheb inimestele väga-väga palju korda. Aga kui me siin rääkisime suitsetamisest ja siis radooni gaasist ja eks ole muust säärasest kas sellisel 21. sajandi vähi teemal, nagu seda on mobiiltelefonid, jäiseid, väidetavad ajukasvaja, et kas seal on mingisugune tõepõhi? Siis ikkagi olla, seda on ka väga palju uuritud, kuna noh, mobiiltelefon on tänapäeval igal inimesel ütluse mure on nagu laialdane ja võetakse voodisse kaasaks soluutselt kõrvale. Jah, just, et, et siis on tegelikult olemas uuringuid, mis seda kinnitavad ja mis tegelikult ka seda ümber lükkavad, et ehk et siin põhjused võivad olla, ütleme, selles metodoloogiat on erinevad, kuidas on mingi uuring saadud teisest küljest noh, sõltub, mismoodi seda telefoni kasutatakse, konkreetselt näiteks, eks ju, aga aga noh, selge on see, et tänaseks ei ole lõpuni paigas see teooria, et kas nüüd mobiiltelefonist lähtuv kiirgus võiks olla kuidagi vähki tekitav või mitte, noh, selge on see, et see korrelatsioon, kui ta on olemas, on ta hästi nõrk ja tegelikult noh, oleks juba välja tulnud, kui ta oleks väga tugev Kui me räägime seda, et, et need muutused, mis põhjustavad vähki, tekivad mutatsioonide käigus, siis kui palju selliseid mutatsioone üldse inimkehas toimub, ei ole vist naguniimoodi, et iga kord, kui, kui mingi geen niimoodi kergelt katki läheb, siis siis kohe hakkab kasvama vohama, et mingil määral me vist saame seda ikkagi pidurdada ja samas päris tihti ikkagi areneb. Kasvõi no tegelikult võiks ju hoopis niimoodi öelda, et üldjuhul sellises muteerunud rakkudest ei arene mingit kasvajat vaid rakk nii-öelda hävitatakse ära selline protsess, mida kutsutakse Apatoosiks, mis on programmeeritud surm, ehk et kui rakus on mingisugune mutatsioon, DNA ebastabiilsus, selle raku jagunemine peatatakse ja see rakis hävitatakse, ta saab ise aru, et midagi on viltu ja tapab ennast, on olemas mehhanismid, rakkusid molekulid, mis teda tagavad neid geene, mis neid molekuli kodeerivad, neid kutsutakse siis tuumor Supressorgeenideks ja ütleme, et kui nendega ei ole meil mingit probleemi, siis nad huumor, Supressorgeenid saavad aru, et, et meil on probleem DNA näiteks tasemel ja need rakud siis hävitatakse. Nüüd tõepoolest selleks, et tekiks meil niisugune aktiivne ja päris nagu vähk, selline raktid, mis on võimeline algsest poest eemalduma, selleks on vaja rohkem kui üksimultatsioon tavaliselt. Et algne mutatsioon tõepoolest viskas, aktiveerib onkogeenid või siis inaktiveerib tuumor Supressor geenid ja selle tulemusena hakkavad rakud nii-öelda teistest eelistatum alt ja siis ütleb kontrollimatult jagunema. Aga seal on ainult üks, üks etapp, eks tavaliselt toimub mitu multatsiooni. Ütleme selleks, et näiteks vähikude üldse mingisuguse mõistliku suuruseni saaks kasvada, peavad sinna tekkima veresooned ehk vähirakud, vähikude peab sekreteerima eritama kasvufaktoreid, mis tekitavad veresoonkonna, siin on näiteks siis siis peavad olema, et vähirakud võimelised lõhkuma raku ümbritsevaid nii-öelda ütleme molekule ehk et nad tualetist alusmembraanis koe alusime plaanist läbi minema suutma minna veresoonkonda näiteks ja siis kuskil järgmises kohas jälle siis nii-öelda liikuma sealt välja ja moodustama uueaegsed. Ja selleks on tõesti vaja väga paljude geenide või noh, ütleme mitmete geenide osas mutatsioone ümberkorraldusi. Kas, kui me siin räägime healoomuliste pahaloomulised kasvajad, et kas selline asi on ka võimalikes healoomuline kasvaja pöörab mingil hetkel ennast nii-öelda halvale teele? Pahaloomuliseks, see on jälle niisugune keeruline küsimus, et, et noh, kui me räägime noh, selgelt nagu ütleme, avaldunud healoomulistest kasvavatest ehk et nendest, mis ei anna siirdeid, mis on kapseldunud, mis on väga lokaalsed ja mida on kerge ära opereerida. Tegelikult võiks öelda, et nad ongi healoomulised ei ole pahaloomulised, aga noh, tõenäoliselt on see võimalik tõesti, kui need, kui sellised geenid, mis, millest me juba rääkisime, aktiveeruvad siis siis võiks ju põhimõtteliselt juhtuda, aga ütleme, et kui me räägime nüüd dialoomulistest kasvavatest, mis, mille suurus võib olla väga suur vahest siis nende omadus ongi just see, et nad ei anna siirdeid ja seetõttu on väga lihtsasti opereeritavad ja seetõttu see ravi tulemus on ka väga sageli või noh, ütleme tavaliselt positiivne viib täielikule tervena. Raadio raadiosaates puust ja punaseks räägime vähist. Meil on külas Tallinna tehnikaülikooli dotsent Andres Valkna. Just mainisime siin enne vähisiirdeid, nagu ma aru saan, siis tegelikult need siirded metastaaside ongi need, mis lõpuks inimese. Paratapavad kõigepealt, kui me sellest hakkame rääkima, siis võiks öelda, et ikkagi vähiravi tänapäeval nii efektiivne, et pooled vähemalt inimestest tervenenud vähist, eks ju, jällegi see tervenemine sõltub konkreetselt, millisest vähi tüübist me räägime, on parema prognoosiga kasvaid, halvema prognoosi kasvajad. Aga et, et noh, kasvaja, pahaloomulise kasvaja tekke vähi tekke ei tähenda automaatselt selliste tavaliselt nagu diagnoosi võid ja järjest paremaks olukord läheb, eks. Aga tõepoolest, metastaaside on selles mõttes need, mis häirivad paljude kudede funktsioone. Ja tavaliselt ei valmista probleeme see primaarne valdne kasvaja, vaid tegelikult metastaaside. Sest et metastaaside nii-öelda tekivad teistesse organitesse sageli need väga olulised funktsioonid hakkavad organid ja kui nende funktsioonid on kahjustatud, siis tõepoolest on meil tegemist väga tõsiste ütleme, patsiendil on väga tõsised probleemid, eks nende nende ravi on tihti nagu väga keeruline, võimatu. Andres, kuidas teile tundub, kas inimesed teile, kes te olete selle teemaga igapäevaselt seotud, eks ole, töötada sellega kas inimesed kardavad äkki vähki liiga palju või dramatiseerinud seda isegi üle? See on nagu hea küsimus, et tõepoolest väga paljud inimesed elavad nagu pidevas vähiriskis ja ütleme võib-olla ilmaasjata selle asja peale mõtlevad liiga palju, et, et kui me räägime vähist ekse, siis tegelikult ikkagi vähk on suures osas kui ta ei ole nüüd pärilik vähk või lapse ja tahtis vanema inimeste haigus, mis tekib, nagu me juba rääkisime lihtsalt elu jooksul tekkinud mutatsiooni tulemusena. Ja seetõttu võib-olla noortel inimestel ei ole põhjust nagu selle peale igapäevaselt ja kogu aeg mõelda, seda karta, eks ju. Aga noh, selge on see, et on olemas teatud lähi Tomid, mida võiks teada, eks ju ja kui esinevad sellised sümptomid, mis absoluutselt ei tähenda, et tegemist oleks Vähiga sest suurem osa juhtudel ei ole tegemist vähiga, kui tal on selliseid sümptomeid. Aga kui teil need sümptomid esinevad, siis tasuks konsulteerida perearstiga, näiteks. Sümptomandisid näituseks mingisugune selline ootamatult tekkinud muna kusagil ka. Jah, just täpselt väga hea näide, sellepärast et selline muna ei pruugi üldse olla. See võib olla näiteks laienenud veresoon või mida iganes, mis iganes. Võib-olla loetleme siin veel mõningaid selliseid sümptomeid, mida tasuks igaks juhuks jälgida. Noh, neid on palju, tegelikult, aga ütleme noh, mingisugused valud kuskilt kroonilisemad lihtsalt, mis on pikemaajalised, mis ei lähe üle, eks ju, siis kindlasti verejooksud sellised, mis ka nagu suhteliselt nagu põhjuseta tekivad, eks ju noh, ma ei tea, palavik, kehakaalu langus. Noh, neid sümptomeid on palju ja tegelikult võib-olla siin saates ei jõua neid kõiki ära seletada ja rääkida, aga, aga põhimõtteliselt, kes internetist tahab seda uurida, võiks seda need üles leida ja tõenäoliselt ka perearstiga konsulteerides saab nagu teada, kas siis antud sümptom on siis problemaatiline, kas sellega tuleb tegeleda või, või mitte. Jah, et hüpo fondriliseks ei maksaks muutuda ka ettevõtlusega ei tohi kaotada just täpselt nii see on, kui nüüd käisime siin enne kopsuvähist, mis on üks kõige levinumaid vähivorm, eks ole, ja mis see konkreetselt siis selline vähk, mis ikkagi tekib tänu sellele kuidasmoodi, sa ise käitud suuresti mitte siis tänu mingisugusele esivanemale, küll seal võib-olla oli kuidasmoodi see mehhanism üldse välja näeb, ütleme, inimene teeb kolm pakki suitsu päevas mingisugune 15 20 aastat järjest, ühel hetkel ta saab teada, et tal on kopsuvähk, kuidasmoodi, see suits ikkagi talle selle vähisena kopsu siis tekitab. Me räägime ikkagi sellest, et eks ole see geenimutatsioon, kuidasmoodi paneb tõrv nikotiin ja, ja vingugaas geeni immuun. Põhimõtteliselt tegemist on siis selliste tugevate kartsinogeenidega mis stabiliseerivad tegelikult siis raku DNAd, eks ju, DNA meil stabiliseeritud. Ja, ja selle, selle, ütleme siis kvaliteeti kontrollitakse rakkude jagunemise jooksul siis ütleme, need mehhanismid on häiritud ja mutatsioonide sagedus nendes rakkudes siis tegelikult on suurenenud ütleme niimoodi hästi lihtsalt seda seletama. Ja seetõttu tekivad meil siis nüüd nii-öelda Ankoweenset mutatsioonid, kui me räägime kopsuvähist, siis konkreetse kopsukoerakkudes See tähendab siis ikkagi just nagu seda ka, et tegelikult on kogu aeg ikkagi mingisugune selline soodumus nende vonka geenide tekkeks just nagu olemas, lihtsalt kuna me nõrgestame oma tegevusega seda keskkonda, eks ole siis nad just nagu leiavad sellise sobilikuma võimaluse noh, nii-öelda välja murda. Nojah, ütleme, Ankogeenid, et noh, nagu ma juba ennem rääkisin, et on, on tegelikult täiesti tavalised geenid, mis sa muteerunud, eks ju. Ja need mutatsioonid tõepoolest tekivadki siis ütleme, kartsinogeenne tulemusel näiteks tubakasuits, eks. Et ja, ja mida suurem on selle kartsinogeenne neile nii-öelda ekspositsioon või nagu mida rohkem me seda seda kartsinogeenne tarvitame, seda suurem on tõenäosus, et mutatsioonid nendest normaalsetest protonko geenidest tekivad. Nendest protoncogeenis tekivad Ankovinib. Kas me oleme siin kogu aeg rääkinud, et kasvajates, kas see siis tähendab, et see haigus, mida rahvas nimetab verevähiks, tegelikult ei olegi üldse vä? Ei, vastupidi, seal seda kutsutakse, kas nii-öelda vähiks just, aga, aga ta ei ole siis nagu tahket kudet moodustav kasvaja. Et tegelikult probleem on siis vereloome rakkudest ja ütleme siis, need kasvavad siis ütleme, takistavad normaalset vereloomet sõltuvalt, mis tüüpi tere, kas tegemist on, siis saavad mõjutatud siis teatud tüüpi rakkudeks. Päris palju on räägitud ka sellisest pool maagilisest asjast nagu vähiravim, noh, inimesed räägivad just nagu mingist sellisest täiesti universaalsest asjast, mis peaks siis kõiki neid vähke just nagu ära hoidma või siis ravima. Kui arvesse võtta see, et nagu me siin rääkisime, tegemist on väga paljude erinevate haigustega, kas selline ravimi hüpoteetiliselt üldse on võimalik valmis teha? Jah, see on ka väga hea küsimus, sellepärast et kõik mu sõbrad-tuttavad küsivad, et kus sealhulgas vähiravim on juba valmis, eks ju, ja selle nagu kaks vastust, et ühest küljest on vähiravimid juba väga ammu valmis ja teatud näidustustel, kui ta on õigeaegselt diagnoositud, väga hästi töötavad annad täieliku tervenemise, teisest küljest on väga palju veel teha, eks ju, on teatud vähitüübid teatud staadiumid, mille puhul efektiivne ravi puudub ja tõepoolest seal nende puhul oleks siis nagu rabi uus ravim täiesti hädavajalik. Ehk et noh, nagu siit juba välja tuleb, neid ravimeid ei saa olla üks või mitu. Ja tavaliselt ongi vähiravi siis kombinatsioon erinevatest ravimitest ja muudest siis ravivõtetest, eks ju. Millised need peamised ravivõtted on? Kõige elementaarsem on vist see, et lihtsalt kas siis lõikame kõik need pahad rakud välja või siis tapame nad keemiaraviga maha. Aga ilmselt noh, nagu kogemus näitab, see alati ei aita, et millised on need kasvajate, ütleme niimoodi nõrgad kohad, mida rünnatakse, mida rünnata saab. Just et ütleme, need traditsioonilised keemiaravid näiteks need toimivad suhteliselt ebaspetsiifiliselt, ütleme nendele rakkudele, mis on kiiresti jagunevad, kuna vähirakud on kiiresti jagunevad, siis need ravimid toimivad eelkõige just seda tüüpi rakkudel, eks ju. Aga, aga ka teistele ütleme, on kiirelt jagunevatele, kui teil on, on seda tüüpi ravimid toksilised ja seetõttu siis ütleme, nendel ravimitel on ka palju kõrvaltoimeid, eks ju, aga noh, samas mingitel juhtudel sellised Selline ravi on väga efektiivne, eks ju, ja seda koos operatsiooniga siis kasutatakse ka standardselt enamikul vähijuhtidel, eks ju. Aga, aga noh, ütleme viimasel ajal on hakatud ka rohkem tegelema siis selliste väga spetsiifiliste vähiravimitega, mis siis toimib ainult vähirakkudele kasutades ära, siis seda omadustelt vähirakkude pinnal on sellised molekulid, mida kutsutakse kast retseptorite ekski pinna markeriteks mis on ainult vähirakkudele iseloomulik. Ja kui me nüüd nii-öelda võtame märklauaks need molekulid. Me saame raviefekti, mis on ainult selle vähiraku spetsiifiline, eks. Ravim tunneb siis, eks ole need markerid ära. Just ravib, tunneb, tunneb nad ära, noh, kas ta blokeerib mingisuguse kasvu signaali või näiteks on selle ravimi küljes mingisugune tsütotoksiin, eks ju. Või siis rakumürk, eks, mille ütleme siis, me saame, transporditi ta spetsiifiliselt nendesse vähirakke, kuidas rakumürke näiteks ravim hävib just, ja kuna ta on vähispetsiifiline, veeriku spetsiifiline, siis teised rakud jäävad suhteliselt nii-öelda puutumata sellest. Aga millest tuleneb, et teinekord see kasva ikkagi tagasi tuleb, et ütleme, et lõigatakse välja, ravitakse, et tundub, et kõik on nagu korras ja samas paari aasta pärast ta tuleb tagasi. Et haiguse tagasitulek, eks arstid ütlevad tere laps selle kohta, eks ju, et et see on osade kasvajate puhul väga suur probleem, eks. Et mis selle põhjuseks on, need põhjused võivad olla väga erinevad, jällegi sõltub, mis kasvavast me räägime, mis me räägime ja mis staadiumis vaid me räägime, ehk et noh, et sageli on probleemiks see, et, et ei ole võimalik eraldada kõiki metas tase näiteks selline, kuna nad on nii-öelda elutähtsates organites. Ja seetõttu see kassa tagasitulek on, sest et kiire, onju, aga tõepoolest, vahest on juhud, kus inimene patsient on tükk aega täiesti haigusevaba. Tegelikult ühel hetkel siis see haigus tuleb tagasi, et mis selle põhjuseks on, räägitakse näiteks vähi tüvirakkudest, selle mõte on, on see, et vähikude ei koosne ühesugustest rakkudest, vaid koosneb erinevatest rakkudest, et on need rakud, mis moodustavad vähi koe, aga on siis sellised rakud, mis on eellaseksin endale vähi koerakkudele ja neelas rakud võivad sageli olla näiteks kemoteraapiale vähem tundlikud kui need päris vähikudeandvad rakud. Ja kui me neid eeles rakke ehk vähi tüvirakke täielikult ei hävita, siis tõepoolest, nad panevad aluse uuele kasvale mõne aja jooksul, siis. Jutt oli siin erinevatest tüüpidest ka ja ilmselt on, eks ole, selliseid levinumaid vähke on haruldasemaid, ma mäletan, ma ise lugesin näiteks seda, et ansambli kis üks trummar suri sellises üliharuldase vähki nagu südamevähk, eks ole, aga mis noh, muidugi siin niimoodi saab üleüldse öelda, et milline vähitüüp on kõige kergemini ravitav. Kas saab niimoodi näiteks öelda soolona staadiumistele lauas? Jaa, ei no selles mõttes, et see statistika on täiesti olemas ja kui me räägime vähiravi efektiivsusest, me tegelikult räägime tegelikult elulemusest viis aastat peale esmase diagnoosi panemist, ehk et kui inimene ei ole ära surnud viie aasta jooksul pärast esmase diagnoosi saamist, siis loetakse ta tervenenud. Ja see statistika erinevate paiknete kohta on täiesti saadaval, eksju mul ei ole neid numbreid praegu siin kaasas, eks ju. No näiteks üks väga sage kasvaja, milleks on soolekasvaja, selle ravi efektiivsust, kui ta on avastatud õigeaegselt, on, on mingisugune 80 90 protsenti väga-väga kõrge, eks ju. Ja, ja tegelikult kõikide kasvajate puhul, et, et mida varem on ta avastatud, seda lihtsamini on ta ravitav, seda suurema tõenäosusega sama saame me tervenemise. Ehk et tegelikult nagu, kui me nüüd räägime vähihaiguste ravist, siis võib-olla tänapäeval see nii-öelda tähelepanu on pööratud pigem just varasele õigeaegsele diagnoosile mitte niivõrd just uute vähiravimite väljatöötamisel, kuigi vähiravimite uute vähiravimite vajadus on täiesti selge, nagu me ennem rääkisime. Sihukese võitluse ennetamine? No selles mõttes ennetamine on see, et, et me juba hoiame nagu käitume niimoodi, et meil vähki vähi tekke tõenäosus on väiksem, eks ju. Näiteks võtame suitsetamise maha või hakka seda üldse tegema, eks ju. Või siis ma ei tea. Teeme näiteks papilloomiviiruse vastase vaktsineerimise ära ja nii edasi. Ma tahtsin küsida sellist asja ka, kas kas emakakaelavähk on ainukene vähitüüp, mis, Ka ei ole selles mõttes, et umbes hinnanguliselt arvatakse, et umbes 15 kuni 20 protsenti kasvavatest on nii-öelda viirusliku päritoluga. Ehk et kui viirus kasutab inimese rakke paljunemiseks, siis ütleme, tagas siis jällegi aktiveerib nendes rakkudes olevat proto Antogeenid niimoodi, et nad muutuvad Ankogeenideks või siis on nende viiruse genoomis juba nende onkogeenide homoloogilised või nagu väga sarnaseid geene on ja mis siis tegelikult panevad nüüd peremees rakud jällegi jagunema piiramatult. Kui nüüd rääkida natukene ajaperspektiivis, siis siis kui kaua ütleme, võtab aega sellistest mutatsiooni tekkest kuni sellise metastaaside teket, kasvõi näiteks meil on, me teame küll, et teinekord inimesed lähevad väga kiiresti diagnoosi saamisest kuni surmani võib-olla alla aastast. Aga kui pikk see protsess nagu üldjoontes? On üldiselt arvatakse, et see protsess on hästi pikk, tegelikult ta sellest esmasest multatsioonist kuni siis sellise diagnoosi panemiseni kulub, võib olla kümneid aastaid isegi eks ju, et see on väga pikaldane protsess. Ja tõepoolest vähi puhul on probleemiks ongi varajase diagnoosi probleemiks on see, et, et need varajased staadiumid ei anna mingisuguseid sümptomeid, inimesel ei ole mingisuguseid probleeme, ta on täpselt sama terve kui, kui teised inimesed, nii et aga samas on tal olemas juba see nii-öelda leerunud rakk, millest võib saada kasvuaegseks. Se mutatsioonide tekke toimub kogu aeg, eks ju, meie kehasse mutatsioonid iseenesest ei ole, ei ole midagi imelikku ja need mutatsioonid ongi tegelikult aluseks või noh, ütleme evolutsiooni aluseks olnud, eks ju, et, et enne kui see hind mida maksta selle eest, et me oleme arenenud ütleme, elu on siis nii-öelda evolutsioneerunud Arenenud sinnamaale, et saame seal istuda, kõrvaklapid peas, rääkida arvutisse, eks ole, jah, ütleme niimoodi. Ja ma küsiks lõpetuseks seda ka, et no viiruste puhul räägitakse seda sageli, et nad just nagu lippavad varsti teada selle eest ära nad nagu targad, eks ole, et nad, nad arenevad, gripid muteeruvad, kas vähiga on mingisuguses mõttes sama lugu, võime, jõuame kogu aeg talle järjest lähemale, ta seisab ja arstid jooksevad tema poole ja ta kusagile eest ära ei põgene. No ühest küljest, kui niimoodi küsida, siis tõesti nagu natuke jõuame nagu lähemale sellepärast et vähiravi efektiivsus on järjest paremaks läinud, onju aga teisest küljest, kui seda nüüd vaadata nagu selle viiruse näit nagu kohaselt vähiga on täpselt sama probleem. Ehk et on väga sage selline nähtus, kus vähirakud muutuvad resistentseks mingisuguse teatud ravi suhtes, eks ju. Ehk et noh, nagu vaktsineerimise puhul, eksju ütleme, viirused muteeruvad ja muutunud teistsuguseks, siis tegelikult vähi koe rakud muutuvad ja muutuvad ravimitele resistentseks, eks. Ja see on nagu ka suurprobleeme. Ehk et näiteks needsamad klassikalised kemoteraapia, ravimid nad mingi aeg töötavad väga efektiivselt, aga mingil hetkel siis nende ütleme, efektiivsus langeb ja nad tegelikult praktiliselt mingit toimet ei oma. See on sellepärast tõstetud mingisuguses ühes vähi koerakust. Tekkis mutatsioon, mis nii-öelda lubas sellel vähi rakul selle ravitoime või all nagu nii-öelda edasi jaguneda, eks ju. Aga see ikkagi toimub nagu ühe inimese piires, et ei ole niimoodi, et koguni täpselt kõik kõigi inimeste eest saan ühe inimese piires. Aga, aga noh, see on ka põhjus, miks näiteks on vaja ravi nii-öelda vahetada, eks, et ühel hetkel see kõige parem ravi enam ei ole efektiivne, siis tuleb võtta järgmine ravi ja, ja nii edasi, eks ju, et noh, selles mõttes on selgelt, et põhjus, miks me ei pääse ühe vähi vähiravimiga, näiteks et resistentsus on siis nagu probleemiks paljudel juhtudel Siinkohal me tõmbame sellele teemale joone alla, tasub kõigile soovida palju tervist, vähem mutatsioone ja samas ka tähelepanelikkust ja, ja ettevaatlikkust. Meil oli külas Andres Valkna, kes on Tallinna tehnikaülikooli dotsenti ja vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse teaduskonsultant. Suur tänu, aitäh. Järgnev kuulajaküsimus on meile laekunud foorumisse ning Tanel tahab teada, kuidas ja miks tekivad sõiduteedele risti üle tee olevat praod mis tunduvad autot juhtidele justkui sellised väikesed lamavad politseinikud ja tema sõnu siis tavaliselt on neid mõnel teelõigul hästi palju koos ja sellele vastuse saamiseks helistasime Tallinna tehnikaülikooli ja meil on telefoni otsas ott Talvik, kes on seal siis teede ja liikluse teaduse katselaboratooriumi juhataja. Tere. Tervist olen lahke, tähendab probleem, miks tekivad puitpraod katesse? Asfaldikihti on selles, et teie aluskiht on liiga jäik ehk liiga tugevaks kivistunud ja selliseid maanteed on meil praetud möödunud sajandi kuuekümnendatel seitsmekümnendatel aastatel üsna mitmeid, kus on e-aluski stabiliseeritud põlevkivi tuhaga, põlevkivi tuhaga stabiliseeritud kiht on läinud aja jooksul jäigemaks, et on kivistunud liiga tugevaks võiks nii öelda ja siis hakkavad tekkima mahu vähenemisest kõik praod, aluskihti, mis peegelduvad üles, kata pinnale. Et see on nagu üks põhiline probleem, miks tekivad maanteedel võib praod ja siis need praod on sellised korduvad üsna korrapäraste vahedega ja võivad siis jah, võib-olla tunduda selliste kergete lamavate politseinike, need nendest ülesõitmine, põrutab. Kui palju selliseid teid meil Eestimaa peal veel alles on? No raske öelda, et selliseid teid kõrvalteedele on üsna palju ja kes mööda maanteid ringi sõidavad, kohtuvad tihti, et noh, neid on meil korduvalt üle pinnatud kindlasti, et sinna nagu kergeid kergeid selliseid kihte lisatud tihti võib-olla asfaldikiht täiendavaid uusi asfaldikihte polegi paigaldatud, siis need praod küll kaetakse mõneks ajaks nagu kinni, aga nad siis tulevad mingi aja pärast jälle esile. Selge suur tänu vastuse eest vaid Talvik. Puust ja punaseks kuulaja küsimustest on järgmisena sõelal Tõnise oma, mis on meile foorumisse laekunud ja Tõnisson tahtnud teada, kuidas kaitstakse laevu välgu eest laevani kõrgem metallist objekt keset lagedat vett. Niimoodi kirjutab Tõnis ja välk kasutab üldiselt lühimat vahemaad pilve ja maa vahel. Ja selleks, et selles küsimuses selgust saada, oleme helistanud Eesti mereakadeemia laevandusteaduskonna dekaanile. Kapten Rein Raudsalu, palun. No see on päris huvitav küsimus, sest jah, võib ju tekkida tõesti küsimus, kuidas siis lõpuks kaitsta laeva tormi ajal väikese tormi ajal keset merd. Aga kui me räägime nüüd ookeani laevadest, siis nad on ju kõik terasest ja paremat maandust sellele lahendusele elektrilahendusel ei olla ei saagi, kui, kui läbi metalli. Seega siis esimesel hetkel tundub, et ei peakski nagu mingeid probleeme olema. Aga põhimõtteliselt on siiski välk tekitab, võib tekitada rikkeid raadiosides tänapäeva keerulises grammatikas ja nii edasi ja nii edasi. Seega on välgukaitselaevadel täpselt samasugune nagu maa pääl. Kõige kõrgemas kohas on niinimetatud piksevarras ja, ja läheb siis piksevardast juhe kere alla. Nii viiakse sisse laeng laeng merre. No kui rääkida nüüd puu ja, ja plastmasskerega laevadest, siis neil peab see niikuinii kindlasti olema, sest täpselt samasugune nagu maa peal igasugustel objektidel on piksekaitse, nii peab ka sellistel laevadel olema. Ja on ikkagi metalllaevadel, nii et vahet eriti ei ole. Teil kapteni karjääri jooksul meresõidukarjääri jooksul ei ole kunagi piksli välguga probleeme tekkinud, lihtsalt tormid on võib-olla kimbutanud jah. Arvatavasti on, ma usun, sest et troopilistes rajoonides on need äikesetormid ikkagi üsna sagedased, teatud aastaaegadel aga pahandusi tekitanud küll ei ole. Selge pilt Rein Raudsalu, suur aitäh teile. Puust ja punaseks. Selline sai tänane saade puust ja punaseks, Arko ja Madis tänavad kuulamast ja kohtume jälle järgmisel nädalal. Nii on ja saatke meile jätkuvalt ka huvitavaid küsimusi, millele me siis jõudumööda vastast otsime. Kohad endiselt meie saate foorum R2 leheküljel või siis Facebooki pilk R2 puust ja punaseks ning ka meiliaadress töötab puust ja punaseks ät RÜE. Kohtume järgmisel nädalal. Kõige head. Ei uurida õue riid täpipealt valge valge ja ta tõstis halge ja nõnda tööasi veel muutlik käise uurida, õu, õu sai puuriita täis uurida, koolilaboreid aidanud, ei laabu koorida ja. Ei ole. Käega. Kais valge oli meil kõik oli eide-taadi käte. Iga pisikesi tropid nõndamoodi jõudiski, kätte tuli suur valge, oli tehtud kooli nagu nalja? Ei ega jaa. Aga mida teha koolikooridele? Uure puuriida, minul sai selle kohta valmis, laulis oma laulu küll ei kiida. Õele tuleb igatahes anda au, sest et eit ja taat tegid õiget aulammutit, lauk uurida, puurida ja uurida. Aga. Aga mina ei ole näinud veel ja veel.
