Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Olesk ja Madis Aesma alustavad. Tere kõigile raadio kahes on alanud populaarteaduslik saade puust ja punaseks, järgmised tund aega on siin sinuga koos Arko Oleski ning Madis Aesma. Ja räägime asjadest, millest me ise võib-olla mitte midagi ei teagi. Aga seest on meil alati targad abimehed, kelle käest küsida ja tänagi on meil saates üks külaline ja telefoni otsas ka veel paar tarka inimest, kes aitavad leida vastuseid küsimustele, mis meid vaevavad. Jah, täpsemalt, mis vajavad tegelikult hoopis sind või siis on vaevanud sellepärast et me katsume leida vastuseid neile asjadele, mida meil on siis foorumist aadressil R2 või siis meili teel aadressil puust ja punaseks r küsitud ja tegelikult hea meel selle üle, et nüüd pärast järgmisel nädalal üleskutset on küsimusi laekunud, lausun mühinal. Jah, ja mis annab ka meile võimaluse siis järjest neid ette võtta ja seekord on kusjuures ka üks küsimus laekunud Facebooki kaudu ja ka sellele leiame vastuse herr kaks puust ja punaseks leiate meid sealt. Aga esmalt siin tavaks saanud väike uudiste ülevaade, nimelt üks uudis, mis nagu nädala jooksul silma jäänud. Mina näiteks loen värskest ajakirjast Nature, et teadlased on avastanud närvirakud, mis reageerivad paitamisele. No üks väga mõnus, selline pehme leebe uudis, niisiis teadusrindelt siia esimesse veebruar ja, ja loomulikult ja see video, mille nad sinna juurde tegid vaieldamatult väga populaarne, sellepärast et seal on kassid, nummidus jah, kuigi see uuring ise tehti hoopis hiirte peal. No lugu selles, ega see ei ole ju üllatused, kui sa, Ta silitab kassi või kasvõi kasvõi inimest, siis tunne on hea, eks ole, hakatakse nurruma jah, et selline psühholoogiline mõju on paitamisel säilitamisel ammu teada olnud, aga nüüd siis esimest korda teadlased vaatasid, et et mis on närvirakud, mis seda esile kutsuvad jana mõnusat tunnet just ja nad aastasidki, et karvase naha all on sellised erilised närvirakud, mis siis reageerivad ainult sellele, kui karv silitada, mitte ka näiteks sellele, kui niimoodi näpistada või, või lihtsalt näpuga torkida. Ehk siis just nimelt see, et see liigutus on selline sujuv, aeglane ja kuidas ma nüüd ütlen, pehme, see on nagu oluline pikki karva pikki karvu just nimelt ja, ja siis need närvirakud sele reageerivad ja saadavad siis signaal ajusse, mis kutsuvadki esile sellise mõnusa heaolutunde läbi mingisuguste hormoonide siis aju. Jah, et seal need, eks see signaalirada või kuidas ta täpselt toimib, edasi seda nad nüüd uurivadki järgmisena, et praegu on see esimene samm on tuvastatud ja siis niimoodi jäänud Reps siis hakatakse järgmistes uuringutes üles ehitama kuidasmoodi, sa arvad, kas meie tänase pikemad teema saab ka kuidagi selle uudisega nüüd siis liita, kas on võimalik kuidagi selle seadme või siis selle nähtustega kogumiga midagi paitada, millest me täna rääkima hakkama? Ma arvan, et see oleks võimalik, kuigi see võiks välja kukkuda üpris kunstlikult. Aga samas silitamisel tekib elektrit, nagu me kõik teame. Ja elekter on tegelikult selle asjaga, millest me rääkima hakkame, väga lähedalt seotud, nii et kahtlemata tekib selline külgetõmbejõud siin hindamisel, me oleme ju kõik tegelikult kogenud? Jah, jah, ja ja, aga kas see on just täpselt magnetism, mis seal tekib? Sellest võib muidugi kahelda. Igatahes magnetid ongi meie tänaseks saate puust ja punaseks peateemaks mõne hetke pärast. Saade puust ja punaseks võtab täna ette ühe väga atraktiivse ja ligi tõmbama teema, kui nii tohib öelda. Nimelt meil tekkis kange soov rääkida magnetitest ja nendest tekkima amet, kutsusime külla Raivo Sterni, kes on keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi direktor, tere. Tere ka minu poolt. No kui räägime magnetitest, siis kõigile tuleb hoobilt kohe ette see magnet, mille me paneme külmkapi külge või millega saab niimoodi lauamängu mängida või, või hobuserauaga niimoodi kaks poolt 11 tõmbuvad. Kas need on siis kõige levinumad, kõige tavalisemad magnetid, mida kasutatakse, mida kohata võib kui magnetitest projekte esimese hooga võib-olla peaks mõtlema selle peale, et inimesed eksimise vastu kasutatavad passi ja seal on selline tore osuti, mis näitab soovitud suunas paraku ainult tänu sellele, et me kõik käime ühe suure magneti peal. Meie armas, armas emake maa. Nii et see on vast selline üks suurematest magnetitest, millega me iga päev oleme vahetus kokkupuutes aga tema magnetvälja muidugi ei ole väga suur, nii et atraktiivne on ta pigem gravitatsiooni tõttu, mitte magnetismi tõttu. Aga muidu räägitakse, et miks ja kuidas magnetilisus või magnetism tuleb siis? Põhimõtteliselt on see ju ainult üks külg meie nii-öelda elektromagnetilist universumist neid kasutada, teda elektrilise uskemagnestilisust omavahel ära ja proovida, vaadata, kus nad jälle kokku saavad, aga aga noh, see on selline väga, väga fundamentaalne maailmavaateline tõsiasi, millega tuleb video ja sellest saab ka palju kasulikku ilmutada. Nii tuligi juba mänguse elektromagnetväli, mis on üks füüsikaliste Lausab põhiv valdkondi põhitermineid. No kuidas need kaks asja siis omavahel seotud on selle vastu, kui me paneme asja külmkapi külge, siis seal ei ole küll elektriga mitte midagi pistmist. No otseselt silmale nähtavalt ei ole, aga tegelikult kui asja hakata nüüd natuke uurima, jogurt, vanad kooliõpikud kätte ja natuke lugeda ja siis võib hakata ka mõnda ülikooliõpikut väga soovitan värskelt eesti keeles ilmunud tõlgitud õpik suurt paksu köidet, ilusat värvipildid ja mitte väga keeruline jutt Halidee rentnik ja saab Eesti Füüsika seltsist ja võib-olla ka hästivarustatud raamatupoodidest. Siis tegelikult ikkagi on ka magnetism Meil laetud osakeste teatud omaduste poolt antud asi, nii et see külmkapimagnet püsib külmkapi küljes peamiselt tänu sellele, et tal on sees elektronid. Seal on teatud kvantomadused, mida uurides, tundes saab selle külgetõmbe või atraktiivsusega ära seletada. Aga mis asi on ikkagi elektromagnetväli, kui see nüüd väga lihtsalt niimoodi kokku võtta kui nüüd tuletada meelde seda, mis minule näiteks võib-olla füüsikaõpikust päris hästi meelde jäänud ja mis mõnele teisele ka meelde ja elektromagnetväli on üks põhilisi fundamentaalseid nähtusi või tõsiasju meid ümbritsevast maailmast. Nii et tänu sellele, et ta on olemas need asjad nagu laengud. Ja võib-olla see on üks koht, kus elektrilised nähtused ja magnetilised nähtused eristuvad. Elektriväljast rääkides me alati saame minna selleni, et lõpuks me võtame selle laengu. Me võime ta võtta element, saar osakesena õnnestub teinekord ka panna kuskile stabiilselt seisma, et võimegi vaadata seda elektroni näiteks kui see on meie eelistus. Ja siis me saame uurida, et kui me teda liigutame, siis kohe tekib tal elektri välja lisaks magnetväli. Nii et noh, see on selline duaalne nähtus väga põhimõtteline. Magnetväljaga on selline keeruline asi, et kuigi räägitud päris pikka aega sellistest asjadest nagu magnetilised monopolid, mis võiksid olla siis mingis mõttes magnet elektronid siis neid keegi veel kunagi selgelt iseseisvalt ruumis säranud ja paika pannud ei ole. Paari aasta tagune uudis on muidugi see, et teatud kindlates keskkondades on selline tore aine või ainete klass, mida kutsutakse, spinn jääks. Ja spinn on nimelt just see kvantmaailmaomadus, mis aitab seda magnetismi tekitada. Spinn jääs õnnestub vaadelda nähtusi. Peaaegu võiks väita, et magnetina monopol tirib omaette teatud ruumi osas aga rangelt uurida seda Sist hakkab ta peale ikkagi magnetilise stiipolist ehk kus on nagu mingis mõttes positiivne pool jääb nii negatiivne pool koos. Ja nüüd lihtsalt need poolused hakkavad selles aines üksteisest eemalduma sellise omapärase spinni klippimise protsessi tõttu ja siis võib juhtuda nii, et kui see protsess on väga pikalt teinud, siis nagu see põhjapoolus oleks jõudnud hoopis ühte kohta lõunapoolus hoopis teise kohta. Aga tegelikult väidetavalt nad mäletavad väga hästi, et nad on ikkagi selle pikad teekonnaga, mis võib-olla siin väga keeruline spageti sai, selle, selle teekonna võiks teisega seotud. See ongi visti magnetite, see üks põhiomadus, see, et üks pool ütleme sisuliselt tõukab teine, teine tõmbab, et tal on alati see see kaks vastandpoolust olemas ja nüüd aetakse sisele monopoli näol taga võimalust, et oleks olemas ainult see üks heas pool, aga ka rangelt võttes seda ei ole tegelikult suudetud kunagi saada ja magnetid lõpmatult poolitada. Alati on ka koduktil jälle mõlemad poolused olemas, nii et selline suhteliselt lootusetu ettevõtmine. Kui nüüd selle lihtsa külmkapi magneti juurde tulla, siis kuidasmoodi selliseid asju üleüldse tehakse. Eks külmkapimagnetite tegemine põhineb ikkagi aine omaduste uurimisel. Ja kui vaadata nüüd ainete omadusi niimoodi, unustades ära kogu selle keeruliste kvantmehhaanika põhineva magnetismi äraseletamise, siis puhtpragmaatiliselt on selliseid aineid, mis magnetväljal suhtes kas magneetuvad selles väljas või, või tõukavad seda magnetvälja välja. Ja noh, see magnetväljas temale hoidjad, Neid kutsutakse tihtipeale diamagneetikuteks magnetismi positiivset suhtujaid paramagneetikuteks. Ja kui nüüd on see aine on selline, et tal ka endale tekib see magnetiline polariseeritust sisse, siis kutsutakse neid tihti ferro magneetikuteks. Natuke veel on seal keerulisemat klassifikatsiooni ka ja siis need külmkapimagnetid ongi siis sellised ained, mis on sellised feromagneetikud. Ja kui, kui jälle teistpidi materjali omadusi või sisu või keemilist koostist vaadata, siis tihtipeale on nad ikkagi meiega levinud elemendil raual põhinevad rauaühendid, milles on midagi siis seal magnetismi soodustamiseks või tugevdamiseks sisse pandud. Üks üks populaar varasemaid, kõige selliseid rakendustes levinumaid ühendeid on selline Raua jäänud, kui pannakse sisse natuke Neudüümi ja pisut ka boori. Ja selliseid magneteid näiteks tehakse meie ühesainsas väga tugevasti materjalitööstusettevõttes Silmetis või noh, korrektne oleks öelda molu kord Silmetis. Ja kuhu need magnetid sealt edasi läheksid? Tooraine, nagu öeldud, rauale tuleb juurde panna haruldasi muldmetalle, mida tihtipeale tuleb tuua päris pika maa tagant laevaga. Aga kui need õiged sulamid on oskuslikult kokku pandud, siis tehakse nendest vajaliku geomeetriaga sellised magnettükid, mis võivad lõpetada meie kas tuule laatorites või automootorites või noh, loomulikult ka külmkapi peal, aga aga alguses valmistatakse isegi siis selline meeletult suur kamakas magnetit. Tegelikult ei ole päris niimoodi nende kõige paremate magnetite jaoks on vastupidi, tehakse suhteliselt selline peenike puru valmis, tuleb välja, et need hästi tugeva magnetuvusega materjali, nad ei ole tegelikult üldse saunas magneetikud, vaid nad on sellised ühes suunas palju rohkem magnetil, lihtsalt kui teistes suundades. Ühesõnaga, kui meil on känga Rainat, siis on kõik suunad seal koos ja segamini. Nüüd tuleb see kängar teha võimalikult pisikesteks aine või nii-öelda monoCrystallikesteks lahti ja siis kasutatakse magnetvälja ennast selleks, et pöörata kõik need aineosakesed ühtepidi. Ja kui nad on ühtepidi saadud, siis samal hetkel testitakse magnetvalmis. Ja, ja siis nüüd magnet tuleb ka pärast panna samale geomeetriat vastavalt sellesse mootorisse või või, või seadmesse, kuhu ta paikneb. Aga noh, selles mõttes ei tehta alguses hästi suurt kängart, vaid tehakse vastupidi, hästi peenike puru. See orienteeritakse ja siis saab teha neid kõige paremaid magneteid. Ja muideks seda tegevust praegu ka uurib ja töötab neid uusi võtteid välja töörühm Tallinna tehnikaülikoolis. Reeno Reintal on selle projektijuht ja on selline magnetmaterjalide projekt, mis üritab siis Silmeti toored ja võib olla ATP ja teiste selliste suuremate ettevõtete lõpp-produkte ühendada väikese teadusliku uurimisega. Sa mainisid, et neid magneteid kastetakse mootorites ja tuulegeneraatoritest, mis, mis funktsiooni nad seal täidavad, mida nad seal teevad. Kõige tüüpilisem on see, et nad üritavad teha ikka seda põhitööd elektromagnetvälja tekitada, ehk siis magnet aitab teha elektrit, nagu ka elekter tuleb tihti teha magnetit, magneteid mootorite saanud ikka juba väga-väga pikka aega. Seal lihtsalt aitab näiteks mehaanisest liikumisest tekitada elektrivoolu või, või mõnikord ka vastupidi. Seevastu on see, mis kõige rohkem meelde tuleb, eks muidugi ei peaks võib-olla veel päris ära unustama. Ma ju kõiki neid päeva elu magneti kasutamisel veel, mida me võib-olla vähemalt mõned meist veel mäletavad magnetlintide ja magnet plaatide ja kogu see, eks, eks ma arvan, et ka siit raadiomajandusest seda magnetmaterjali värki päris palju läbi käinud küll ja küll ja nende magnetlintidega ju sageli oli ka selline lugu, et sealt pealt oli võimalik hoolimatult teiste magnetitega lähedalt mööda seda materjali ära kustutada. No mõnikord on teine sellised plussid ka samal ajal tema miinused, et eks ta ka magnetitega sinna kirjutati, järelikult võis teda maniteetega sealt kustutada või, või ütleme siis oli mingis mõttes ülekirjutamine. Sealt ei pruukinud enam see muusika välja tulla, aga kirjutati nii-öelda siis tühjusega üle. Noh, näiteks see kuidasmoodi, see protsess üleüldse siis välja näeb, et ütleme, lindi peale muidugi salvestatud ja siis on seda võimalik magnetiga tühjusega üle kirjutada. Ütleme seda endale nii, et lindi peale on mingisugune konfiguratsioon, selliseid magneteid, need meil ritta aetud, see võib olla, kas tasapinnalised ruumiliselt või tihti seal oli, oli ta nii-öelda linti edasi kerides olid tekitatud mingisugused magnetuvused ja nüüd, kui see lint liikus niinimetatud helipea eest läbi, siis jälle see helipea tundis magnetused ära ja vastavalt tekitas elektrilise signaali, mis siis mingi hetk muutus ilmselt meile kuulata tahaks ja nauditavaks muusikasignaaliks. Kui, kui rikkuda see magnetite järjekord ära või tekitada mingi uus järjekord, siis ilmselt selle helipea õnnestus lugeda midagi muud välja. Kui see eriti music mina olen, ei tundnud, siis võis seda ilmselt tühjuseks nimetada või ütleme nii, et võib-olla see uus kirjutus ei sobinud sellele heli peale enam nii hästi. Kes teab, aga, aga selles mõttes informatsiooni salvestamiseks on tõesti magnetilisi omadusi väga pikka aega. Raadioga. Räägime saates puust ja punaseks magnetitest. Meil on külas Raivo Stern, kes on keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi direktor. Mis on kõige tugevam magnet, mis inimese käega on maamuna peal tehtud ja kas sa oled seda ka ise näha saanud? Ma arvan, et kõige tugevamad magnetit ei ole, ei ole ise näha saanud, aga see ei oleks ilmselt ka väga tervislik. Räägime inimkätega tehtud magnetitest, ütleme, et esimese hooga ära, et loodus on suutnud teha kindlasti neid kõige tugevamaid magneteid, aga aga nad õnneks jälle paiknevad meist piisavalt kaugel on selliseid neutrontähti, mis on kohutavalt tugeva magnetväljaga. Muidugi jälle, kui nüüd me räägime, mõnede mõtlesime, kas hakkame rääkima sellest, et millega magnetiline südame, mis on magnetel ühik, mis on sellised tüüpilised magnetväljad, mis meie ümber on. Noh, alustame sellisest ajalooliselt vihikust, et sellised tubli matemaatika-loodusteadlase kaussi järgi on pandud liks magnetväliühik, mis on kauss ja maa magnetväli on umbes pool kaussi hoolekausi ja kausi vahel, nii et noh, see on selline hea ühik, mis on meile igapäevaselt lähedal. Teise väga tublid teadlase ja novaatori järgi on pandud meie nii-öelda start-süsteemi sobiv magnetväli lühikese on Tesla ja tuleb välja niimoodi, et Tesla on 10000, kordab kõvemini kui kausta. Las see jääb peaaegu isikute peale, mitte ei hakka hindama liisikuid. On siis ühik, mis tihti läheb meie inimkätega tehtud magnetite kirjeldamisel käiku 20000 korda tugevam kui, kui tüüpiline maa magnetväli. Ja nüüd reeglina inimtehtud magnetit, kus magnetism on hästi tugev või eriliselt tugev, need on elektromagnetid. Kui me meenutame veel neid külmkapimagneteid või nii-öelda Raua ühenditel põhinevaid püsimagneteid, siis enam-vähem võib ka meelde jätta Tesla või poolteist Teslat on ka see piir millist magnetvälja saab selliste magnetitega teha. Aga kui me nüüd tahame teha elektro magneti, siis meil on esimene otsustamiskoht on selles, et kas me tahame kogu aeg et hoidmiseks energiat kogu aeg sinna sisse panna või tahaks teha magneti, mis püsib magnetina ka ilma, et sinna koos tuleb elektrit panna. Ja esimesel juhul on sellised elektromagnetit kuhukas hästi lühikeseks ajaks või ka pikemat aega ka pidevalt, las ta siis elektrivoolu, mis reeglina võib-olla päriselt tugev elektromähised on lihtsalt niimoodi juhe niimoodi krussi keeratuna võis keraalina tõmmata ja siis sinna keskele tekib see elektriväli. Reeglina see juhtiv materjal tuleb kuidagi kokku panna niimoodi, et selle noh, tüüpiliselt on ta mingisugune keskelt tühi moodustist kõige lihtsamad, mida igaüks on ilmselt näinud ja võib-olla ka ise teinud, on siis teinud spiraal või pool või, või solenoid natuke keerulisema nimega millal siis magnetväli käib? Ühest pooli otsast sisse teisest välja joonistades pooli keskel kõige tugevam, sinna saab panna näiteks ka raudsüdamiku, siis sellega saab lülitada asju, saab klõpsida, voolu sisse-välja, muuta selle magneti polaarsust, noh, need on ka jälle igal pooltehnikas ja igapäevaelus osutusel. Kui nüüd tahta tugevamat magnetit teha, siis reeglina jääb selle taha pidama, seda voolu läheb väga palju vaja ja tihtipeale ka kui me kasutame selle magneti materjaliks näiteks vaske, siis mingist hetkest peame mõtlema selle peale, et kuna ka vasel või metallidel on lõplikult takistus, siis need hakkavad ka soojenema selle hästi surev voolu all. Nii et noh, võib juhtuda hõlpsasti, et oma katsetustest teha hästi tugevat magnetit. Me lihtsalt sulatame selle metalli, mille me oskuslikult kokku mähkisime selle magneti tegemiseks. Siis tihtipeale on mindud seda teed, et ei kasutata traati, kasutatakse selliseid plaate, on eraldasin magnetite klass kutsutakse jälle nende leiutaja järgi dikteri magnetit kus siis saab vastavalt ka voolu all olevatest tähtedest lasta läbi jahutusvett. Niimoodi saab nagu seda täiusliku mõju vähendada. Ja sellised magnetid on noh, suurusjärgus 30, võib-olla 35 Teslat, mida saab siis hoida niimoodi voolu all, et pannes sinna kuskil 30 40 kiloamprit voolu saab seda magnetvälja noh, ütleme minutite või tundide kaupa seal ka pidada. Loomulikult nüüd, et elektri hind on jälle see, mis tihti seda tegevust oluliselt pärsib. Kui tahta seda tugevat magnetvälja hästi pikka aega nautida ja kasutada, siis võib valida seisva materjali klassi, mis ei oma elektritakistust, ülijuhid, need on ülijuhid ja ülijuht realit ongi praegu võib-olla kõige rohkem kasutuses just erinevate magnetite tegemiseks. Neil on siis see eelis, et sinna tuleb vool küll korra sisse panna, aga siis võiduta juhtmed küljest ära ja see vool jääb sinna pidama ja käib seal ringi, teeb oma toimetusi just just niikaua, kui kui järgmist korda juhtmed külge pannakse. Või häiritakse seda ülijuhtivat olekut mingil muul viisil. Ja noh, väike probleem selle ülijuhtiva olekuga ülijuhid ei taha väga kõrgel temperatuuril ülijuhid olla, nad tahavad olla suhteliselt hästi maha jahutatud. Ja see vist tähendab umbes paar kraadi üle absoluutse nulli. No ta reeglina tähendab vedela heeliumi vannis viibimist, mis on siis nelja kraadi juures üle nulli. Aga on materjaliteadlased leidnud ka juba selliseid materjale, mis ka näiteks saavad hakkama ülijuhtolekuga. Vedelat lämmastikku nimetataksegi selle järgi kõrgtemperatuuril ülijuhid, mis ei peaks tekitama mingeid sauna illusiooni kohe, aga kuskil miinus 200 kraadi on juba väga-väga majanduslikult mõistlik ülijuht. Ja siis reeglina need magnetväljad, mis tehakse seest ülijuhtidega, võivad ulatuda ka kuni 20 Teslani. Aga need, mida võib-olla me kas mõnikord sellesse nii-öelda Sofiasse minnes või, või meditsiinitoimingutes kohta, mõned on reeglina alla kümnedest, lõika sellised kolm, seitse võib-olla isegi väiksemad magnetid. Aga need saavad olla siis juba nii suured, peaaegu et võib ka inimese või, või mõne mõne looma sisse panna ja kasutada seda magnetit, mis on tehtud ülijuhi abil ka aine ehk siis selle organismi läbivalgustamiseks ja läbivaatamiseks. Siit me jõuaks jutuga KBFIs lemmiktehnika tuuma, magnetresonantsi juurde. Aga see vist on teise korra. Ma arvan, et me tuleme selle juurde mõne aja pärast tagasi, aga me alustasime seda jutu ikkagi sealt, et mis on need kõige tugevamad magnetid ja kuidas neid tehakse kõige tugevamate magneti juurde nüüd nende ülijuhtide juurest edasi minnes sellist magnetvälja, selle, mis kestaks ära nähtav aja, et me saame toimetada seal kas mingi mõõtmise või, või mingi muu operatsiooni. Sellised magnetit pannakse kokku reeglina nüüd ülijuhi ja sellise tavalise elektromagneti kombinatsioonist. Sellist magnetit ma olen tõesti ka ise kasutanud ja ise näinud ja hetkel peaks olema maailma kõige tugevam selline noh, ikkagi vähemalt minutites magnetvälja hoidev magnet Floridas ameeriklaste rahvuslikus magnetlaboris ja see läheb umbes 45 Teslani, mis on siis kombinatsioone 30-st Eslast elektromagnetilist diviieteisteslast ülijuhist suuremaid magnetvälju saab, aga siis tuleb teil teha neid hästi lühikest aega ja neid nimetatakse siis vastavalt sellele ka pulss väljadeks, impulsse väljadeks nende. Ja vähem kui aasta tagasi tehtud läbimurre või rekord ületati 100 Tesla piir. Aga seal reeglina võetakse nüüd jälle selline kindel mingisugune mähitud pool, aga sellesse lastakse hästi suur energia, kas mingist suurest generaatorist või, või kondensaator autoritest, kuhu on see suur energia enne sisse tuletada ja siis lastakse energia sealt läbi väga lühikese ajaga, nii et seal on meil alla millisekundi tihtipeale see hästi tugev magnetväli. Sellega saab muidugi viia ka mingisuguseid mõõtmisi sünkrooni ja neid mõõtmisi sooritada, aga noh, väga suurt praktilist väärtust võib-olla nii-öelda igapäevaelule see ei oma. Ja nüüd, kui tahta veel veel suuremaid magnetvälju teha, siis õnnestub hakata tegema tõuke selleks, et see impulsvälise saiadeslanne väli on mõeldud ikka selleks, et sealt tuleb kõik enam-vähem tervelt välja, ei pruugi alati selleks, et ta on ikkagi mingis mõttes paugu tegemine, lastakse korraga see magnetväli peale või elektriele elektri peale seda magnetväljad tekitada. Aga siis on võimalik panna asju plahvatama, mida siis on selliseid asju, kus plahvatuse käigus saab otsa ainult see pool ja kui endale ette kujutada, et miks, miks see magnetväli siis tugevamaks läheb siis magnetvälja võib ette kujutada nende magnetvälja jõujoontega, mis siis vastavalt magnetvälja suurusele mingit mingit pinda läbivad. Tuleb välja, et plahvatusega võib teha sellise teki, et mingi hetk lihtsalt surutakse pind kokku ja magnetvälja jõujoonte. Ja siis nagu plahvatuse tulemusel saab tekitada magnetvälja suuremat, jälle hästi lühikeseks ajaks sellised säästlikud plahvatusega, magnetväljad on umbes 300 kandis aga siis on väidetavalt ja neid, neid ma tõesti ei ole ise näinud. On, on selliseid magneteid tekitamisi välja tulnud, kus tehakse ka ligi 1000 või sinna kanti suurusjärku magnetväljasid, aga siis reeglina plahvatab oluliselt rohkem ja, ja peaaegu võit tuleb taastada ja tihtipeale on keeruline ka tagantjärele fikseerida, et kui suur see mahend väli siis sai. Noh, see vast kvalifitseerub selliseks inimese poolt kõige ise kõige tugevamaks magnetväljaks, ise tekitatud pilduvam. Korraks käis läbi selline asi, et kui nüüd neid väga tugevaid magneteid oma silmaga vaadata, siis võivad tekkida tervisekahjustused, mis, mis magnet inimese tervisele, sest et väga tugev magnet. Ma arvan, et sellised magnetid, millega nüüd igav päevaselt tuleb kokku puutuda, ega nad väga inimesele midagi ei tee. Seda on näidanud kogu selline meditsiinidiagnostika, kus inimesed käivadki magnetitest läbi ja ma arvan, et meie sees olevad pisikesed elektromagnetväljad kannatavad sellised Tesla või mõned Tesla suurused magnetväljad suhteliselt probleemidest ära. Aga noh, mida magnetväli võib inimesele teha, eks see hakkabki, nüüd ei ole sellest peale, et meie organism sisaldab ka väljasid sedasama elektromagnetvälja ühel või teisel kombel väidetavalt ka praegu. Magnetväljaga võiksid olla samad probleemid nagu tihtipeale inimesed mõtlevad elektriväljadega, kui me räägime mobiilide võimalikust kahjulikkusest, siis ega seal ka seal sedasama elektromagnetväli, mis nüüd võib meie kahe kõrva vahel olevate väljadega intervjuu leeruda, kuidagi neid muuta võib mingeid protsesse muuta, võib mingisuguseid ainevahetusi muuta. Et kuskilt kindlasti seal tuleb selline biomagnetid, mille ja bioloogiliste organismidele võib-olla püsivaid muutusi tekitav mõju välja, aga ütleme nii, et see ei ole kindlasti asi, mille pärast ei peaks magada saanud, on, on selliste spetsiifiliste, väga tugevate magnetväljadega tegelemisel on ka ikkagi meetmed ja siis Nende, nende pulss väljade tekitamisel, sealt ikka lähevad kõik teadlased ja muud operaatorid päris kaugele, et see asi käib päikesest suletud, mis ära. Ja peaaegu kõigi nende magnetväljade puhul on ka see omapära, et tekitatav magnetväli on väga väikses ruumi osas ja see magnetväli, mis nüüd on sellest olevast magnetväljast eemal, see on tavaliselt suhteliselt nõrk. Nii et ka kõik need ülijuhtmagnetit ka nendes, et need niinimetatud puisteväljad Toas laiali need on, need on ikka väga palju väiksemad. No millised need ettevaatusabinõud on, kasvõi seal, Florida laboris, kus on see, mis oli 45 Teslane magnet, et kas kuidagi saab ka seda magnetvälja blokeerida või tõkestada, et ma ei tea, paned omale mingisuguse erilise kaitseriide selga ja siis siis see sind ei mõjuta, või on see lihtsalt niimoodi, et see väli ulatub sinna, kuhu ta ulatud ja ohutan, lihtsalt olla sealt natukene kaugel. No väli ulatub sinna, kuhu ta ulatub, selle, selle vastu saab sellega, et disainida seda välja tekitavat kontsuks, jooni selliseks, et enamus välja oleks ikkagi seal sees võimalikult vähe väljas on ka võimalik teha materjale, mis aitavad varjastada mõnedele vastu. Tihtipeale see ei ole väga lihtne selleks, et see eeldab kab nende materjalide vastavat töötlemist ja tihtipeale saab seda väga efektiivselt magnetvälju vastavat omadust tekitada juba valmis kuju siis teatud termiliste töötlemistega või termilise muutmisega. Nagu, nagu ma ütlesin, inimesele väljad, mis on seal suurte magnetväljade lähedal, ei ole veel bioloogiliselt ohtlikud. Aga tihtipeale, millele nad on ohtlikud, on igasugu inimeste armsatele asjadele. Alustame jälle mobiilidest, krediitkaartidest või siis rebib püksirihma sul pükste pealt ta võib, võib ratta näiteks selle Florida magneti juures. Mul endal ei olnud sellist, aga ühel sõbral piss püksirihm, mis lihtsalt klipis selle pandla teistpidi, mis võis olla suhteliselt ehmatav kogemus. Ühesõnaga, magneeto esemed võivad üritada äkiliselt muuta oma ruumilist paiknemist seal magneti sees, kui nad otsustavad, nende poolused on teistpidi sellele juures olevale magnetina. No mul endal on selline käekell, mille alumine plaat tundub olevat, kuigi on elektrooniline kellaga, tundub olevat magnetofoni, et käe pööramine tugevama nendele juures võib-olla selline teatud tüsilik probleem, fotokaamerat hea sõber tahtis teha seal magneti juures eriti ja pärast oli viimane pilt, mida see tema kaamera tegi, selleks et paraku ei saanud ta seda sealt ka kätte. Loomulikult on on ka inimeste küljest tihti seadmeid, mis on mahedeledele tundlikud südamestimulaatorit kõik sellised asjad, et kõigi selliste organismile lisanud teatud asjadega peab ette vaatama ja seal on see oht oluliselt suurem, kui nüüd organismil endal. Kas magnetvälja kuidagiviisi hüpoteetiliselt nähtavaks on võimalik muuta? Kõige populaarsem viis magnetvälja nähtavaks muuta on üritada ruumis paigutada mingisuguseid magnetvälja tundvaid esemeid. Kõige lihtsam on võib-olla võtta rauapuru ja natuke loputada teda paberilehel näiteks selle külmkapi magneti võimeline pulkmagneti ümber ja siis peaks saama nähtavaks need nii-öelda magnetvälja jõujooned, ehk need pisikesed rauaosakesed orienteeruvad selle magnetvälja järgi tekitavad siis reaalse pildi sellest, kus on magnet, oli tugevam, kus ta nõrgem teine viis nii-öelda magnetvälja mingil määral nähtavaks teha on, on ka see, mis toimub seal tomograafias, aga see ei ole nii väga lihtne seletada, see läheb jälle meil natuke kvantfüüsikasse osaliselt. Ja noh, see pilt tekib siis näiteks suure magnetvälja väikestest muutustest näiteks inimpeas või inimkehas kuskil mida, mida tegelikult kasutada. Kuna need muutused peegeldavad ka selle aine enda omadusi ja ümberpaiknemist saab siis kasutada nii-öelda aine või, või ütleme, inimese mingi kehaosa taotlemiseks. Kusjuures plusson selliste vaatlemist juures see, et tegelikult praktiliselt ei mõjutab ta seda uuritavat objekti teda kahjustaval viisil, mis on eri erinev näiteks meile väga hästi tuntud, aga loodetavasti üha enam minevikku minemast röntgentomograafiast, kus me tegelikult saadame organismi ikkagi kimbu laetud osake, et kas see magnetresonantstomograafia või siis või siis MRT suur toru, kus inimesed käivad sisuliselt magnetvälja mõjul vaatabki ka siis igas igas rakus olevaid mingisuguseid osakesi, meil on see väli olemas ja kuidagi lihtsalt registreerivad, mis pidi nad on ja kuidas nad liiguvad. Pigem on ta nii, et jälle, kui me tuleme selle kvantmehhaanilise spinni ja noh, sellest hakkab mingis mõttes kogu see magnetism peale. Kui me tuleme selle juurde tagasi, siis kõige lihtsam ühesõnaga isegi mitte me ei räägi rakkudest, vaid me räägime ikkagi aatomitest, mattumitest ja kõige lihtsam aatom, mis inimese kehas on ka kõige rohkem, on ikkagi prooton. Ja prooton on spinniga tuum ja see tähendab, et ta tunneb magnetvälja. Ja nüüd inimese kehas on need prootonid, mis reeglina on lihtsalt vesi vee molekulis olevat prootonid. Nad on paigutanud erinevatesse rakkudesse organitesse ja tegelikult nad tunnevad väga-väga hästi seda kohalikku või kaalset magnetvälja. Ja seda pilti me saame tekitada nähtavaks ja uuritavaks sellega, et me paneme kogu selle pisikeste magnetvälja oma varieeruvustega organismi suurde magnetvälja millega meil nagu tegelikult keerame tundlikkuse üles aga, aga tehes nendega nüüd seda nii tuumaresonantsi operatsioone, mida, mida igas selles tomograafi siis ka tegelikult tehakse. Me nüüd kätejaotuse nendest reaalsetest magnetväljadest. Põhimõtteliselt see on see, mis, mis meile annab selle organismist pildi mis on nagu magnetväljade pilt, aga tänu sellele, et erinevad koed erinevad selle veekeskkonnad meie kehas omavad natuke erinevalt lokaalselt, on need välja meie aeg, paraku siinkohal on otsa saanud põneva koha peal. Nii et järgmine kord, kui te katsetama külmkapimagneteid mänge kõige selle peale, mis magnetitega veel kaasneb kõik teie tavapärane olmeelektroonika energia, tervis, kõik on tegelikult mingit pidi magnetitega seotud ja loetab. Raivo Stern keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi direktor. Suur tänu, aitäh teile. Puust ja punaseks. Aga kaasa rääkima ja koos veega kustunud. Kui ruuduge kus päiksepaistes või siis sarnane on ka üht rääki ujumas on läinud minu ühtne ujumas läinu. Ta kärge Uued paber kaabraega terved. Ükski asi pole meeleved. Puust ja punaseks. Siirdume kuulaja küsimuste juurde, esimese neist foorumisse postitanud kodanik nimega, miks ja ta on tahtnud teada siis sellist asja, et kas väljendil läbi nagu läti raha on mingisugune ajalooline põhjendus ka ehk siis kas läti raha on olnud mingisugusel hetkel tõepoolest nii läbi, et sellest on saanud lausa kõnekäänd ja selleks, et selles asjas selgust saada, helistasime inimesele nimega Asta Õim, kes siis fraseoloogia sõnastiku koosnenud täpselt nii ja tema oskas asjale selgust tuua, jah, no niivõrd. Asta Õim ütles siis, et tegelikult oli kunagi 19. sajandil eestlaste seas käibel selline väljend läbi nagu mari raha mari all. Siin ei mõelda siis mitte mari maad mis asub Venemaa territooriumil, kus elavad meie sugulased soomeugrilased, marid, vaid siis ilmselt mõeldi selle Marial, kelle raha läbi oli mingisugust laristajast külanaist. Kui palju see väljend kasutusel oligi, kui laialdaselt seda lasteaia öelda ei osanud, aga ta oli ja mingisugusel hetkel siis lihtsalt läks niimoodi, et kuna Läti, eksole on sellesse lausesse ju palju mugavam panna ja mugavam hääldada, siis asendatigi naise nimi, mari naise nimi, mari meie naaberriigi Läti nimega mingisugust konkreetset ajaloolist tausta seal väljendeid siiski ei tohiks olla, nii ütles meile Järgmine kuulajaküsimus laekus meile Facebooki ja Tauno mürmer tahab teada. Kui tema paneb tanklas püstoli paaki ja tõmbad selle lukusti peale, et ja ei peaks käsiti hoidma, siis kuidas teab see püstol, et paak on täis ja ennast ise niimoodi klõpsuga lahti lukustab. Ja, ja selle asja on meie jaoks välja uurinud statoili kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts, tere. Tervist olen uhke, et noh, tegelikult on nii, et kütusetankuri, püstoli siis ei ole mitte ainult üks toru, kust tuleb, voolab kütus siis autopaaki, sellele ühele torule, selle sees on ka veel teine toru, ehk et sisuliselt on tegemist nii-öelda kahe raudteega ja see väiksem toru seda mööda liigub siis õhk püstolist tagasi ja, ja seesama õhk, mis siis Kütuse laadimisel jõuab kütusepaaki ja seda väikest toru pidi jõuab sinna püstialise tagasi, ta läheb uuesti ringlusesse peale tuleva kütusega. Ja nüüd senikaua, kui kütusepaak on pooltühi või tühi, siis see õhk saab vabalt liikuda püstolist paaki paagist Brüsselisse tagasi ja nii edasi tekib selline õhuringlus. Ja nüüd mingil hetkel, kui selles paagis kütuse tase jõuab sellisele kõrgusele, et õhk ei saa enam liikuda tagasi linna püstolist siis püstoli sees tekib väike vaakum. Brüsselis on selline mehaanika, mis vaakumi tulemusena laseb siis seal lukusti lahti. No aga teinekord juhtub ka ju niimoodi, et kui panna see lukusti peale, siis kohe pärast kütuse voolama hakkamist viskab ta ennast jälle lahti, kas sellel on ka mingisugune seletus olemas? Jah, et sisuliselt see on, tegemist on sama efektiga, ehk et see lukusti püsib peal sellisel juhul, kui see õhuvool paagist püstialis ja uuesti püstolist paaki on ühtlane. Aga tavaliselt kui inimene alustab tank, siis kütus tuleb hästi suure survega ja ta võib pritsida siis näiteks paagi põhja, see omakorda pritsib linna püstoliavasse ja sulgeb selle õhu liikumise hetke. Tekib vaakum, jälle see lukusti läheb lahti. Ehk et noh, selline praktiline soovitus on see, et kui tankimist alustada, siis hoida seda lukustid kinni. Kui kütuse pealevool on ühtlane juba, siis panna see lukusti peale ja siis asi toimib, et siis õhuringlus püstoli ja paagil vahel on normaalne ja lukust ei tule lahti. Jaanus Pauts, suur tänu. Palun. Puust ja punaseks. Niisugune saigi tänane puust ja punaseks, Arko Olesk ja Madis Aesma tänavad. Sind kuulasid ja loomulikult saatke meile ikka jätkuvalt kuulaja küsimusi. Ootame neid foorumisse aadressil R2. Ootame neid ka meilile. Meiliaadressiks on puust ja punaseks, et r. Ja mõista võib neid leida Facebookist. Kas puust ja punaseks, ootame teid ja täname ka kõiki neid, kes on senimaani küsimusi saatnud. Päevalaeva. Keeva on. Ka. Õige pea. Kui tuule poole Olesin. Vaeva ma ootan. Maadleja.
