Käe ulatas noor paadimees. Nagu ma need sõnad ütlen, nii assotseerub kohe,  et Viljandi järv, suvi, vaikne armastus praegu ei ole küll suvi,  aga kena on seal ehk tänagi. Me läheme ja uurime seda ja püüame üles leida  ka mõne kohaliku Viljandi kalamehe, kes meile seda järve  lähemalt tutvustaks. Sul on niisugune venepärane eesnimi, aga Eesti perenimi just  et kuidas see asi niimoodi kokku jooksis? Isa on mul eestlane, ema on mul ukrainlane. Sündisin Ukrainas. Ainult sündisin. Ja mõni nädal hiljem toodi mind tagasi Eestisse,  kuna ema sugulased elavad kõik Ukrainas läks puhkusele. Ja juhtus nii, nagu ta juhtus, et. Küsisin ära just just just Igor ja nael. Ja see Viljandi on, siis sa võid öelda sinu oma kodujärveks  nimetada teda. Võid või ei, või kodujärveks ma saan nimetada emajõge Emajõe. Kui sa oled kõige rohkem kõige rohkem, mulle meeldib käia latikal. Viljandi peal käid siis vahepeal, kui mujal ei saa,  käid siis nii-öelda? Viljandi peal ma käin alates ütleme sügisest,  mina ei ole eriti suve. Mulle meeldib suvi, meeldib siis, kui on normaalne  temperatuur kuni 20 kraadi. Ja päike väga ei kõrveta, sest mulle ei meeldi sääsed  ja mulle ei meeldi läpats, nagu hakkab jahedamaks minema. Suvel ma käin ainult püüdmas, linaskid, samas  selle kaar selle silla peal siin siin tuleb,  tuleb ilusad linaskit tuleb. Aga suvel ma siin ei käi, käin sügiseti,  hakkab minu hooaeg siin Viljandi järve peal,  siis ma hakkan siin paadi purde peal, kui on vaba vesi. Tavalise talveõngega, püüan elus sööta välja  ja siis hakkan käima siis nii-öelda augil,  kui läheb Peipsi jäässe või läheb suure järje jäässe. Male, hea meelega lähen seda ahvenat sealt nii-öelda kimbutama. Kalateadlased on väitnud, et just nimelt Viljandis elavad  need kõige suuremad ahvenad. Elame siis Peipsi peal. Ma olen voobleriga võrku takerdunud viirati poole otsas,  muideks ja olen toonud võrgu välja, kus on sees mädanud ahvenat,  kilo ja pealegi Siin on, siin on suur kala, siin on suur kala,  me küll ootame täna hoopis särge. Ootame särge ahvenat ka. Kuni särg kohale jõuab ja, ja ära kohaneb,  no võiks ju mõni ahven ka tulla, võiks. Et särge või ka nurrgu või latikat talvel edukamalt püüda  kasutatakse samamoodi nagu suvisel õngitsemisel peibutus  söötmist või kas ikka samamoodi? Sööta oleme kasutanud talvesööta. Millel on väiksem lõhn, toimaine, kuna talvel kala lõhna ei tunne. Ja. Liigub vähe siis vängem. Lõhna konsistents teda nagu peletab hoopis eemale süda topsi. Täidame ära ei pressi kuna, kui me pressime kinni,  ta ei taha sealt lahti ennast lüüa. Nüüd, kui ta ükskord meil alla jõuab. Nüüd tõstame üks pool meetrit üles. Ja teeme nüüd järsema liigutuse, et selle sööda topsi vabastada. Selle sulguri eest ja siis see sööt poole meetri kõrgusel  täidab meie püügiala. Niisuguse liigutusega, nii, nüüd ta peaks ennast lahti olema löödud,  vaatame, kohe tuli ka, on lahti. Nii see plats sai toidetud, läheme järgmise augu. Talvel nagu praegust kesk talv, on see söötmine ikka. Turus kuna ta nii Liikumatusee kala meil. Siis teda tuleb meelitada kevade poole märtsikuu keskpaik lõpp,  siis ta juba hoiab parve ja otsib raskes vees juba toitu ja. Segu kontsindents peab ka olema vastav. Liiga vedel siis ta jääb nagu niisugune. Vedelas mass ja see nagu ei toimi, ta peab niisugune paras  paras puru või. Leiba leivapätsilt võtad pool kuivand, purustad alla auku. Kuni sööt särgesid kogub, on aega ringi vaadata,  et mis siin õieti toimub, ja imestada, et näe,  kõik ei püüagi järve peal kala. Samas võib teravama sina silmanägemise korral  või ka binokli abil tuvastada seda, kus kandis kala  parasjagu võtab. Midagi see Harri sealt saab. Ja lekambrisse ma olen sinna. Mul on natuke usku sellesse rooserva, et tavaliselt. No sul midagi siin elab jah? On hakanud tulema. Ilus ilus, ilus, ilus, väga ilus, väga ilus. Ma ma mõtlesin ka, et tulen. Serpaika vulframit. Läinud ilusad kalad, jah. Üks läks. Täitsa lõpp. Ma niimoodi, et ma võtsin seda kala, võtsin kaks kolm  minutit järjest välja. Oksapagan oksapagan, hea auk sul, jah. Ma ei tea. Kõrvale kohe ma viskasin selle mulje alla. Muidugi, siin võiks siku ka proovida. Kuule, ma arvan, väga tulemuslikult, isegi võiks,  võtan, proovin korra paar läti, teen sikuga. Aa proovima seda sama asi. Tuleb tuleb. Korralik jälle pealt. Asa Aba assa s läks. Jällegi jälle läks täitsa no ma tea. Jõhker kõrv. Jätame Harri kohta kirptirkudega sisse söötuma,  võtame tema kalaämbri ja viime meelisele,  kes kaladele kenad märgised külge paneb. Ahvenal märgistame siis nii, et paneme selle märgise seljavõime. Liha, et võimalikult vähe teda muidugi vigastada. Ja vaadata, vaadata, et soomused ka enam-vähem ikkagi peale jääks. Et siiamaani tegelikult oleme hästi palju angerjaid märgistanud. Kuna angerjas on nüüd juba ohustatud liik,  siis põhiprobleem oli see, kas ta Narva hüdroelektri jaama  turbiinidest saab läbi või ei saa. Ja, ja nüüdseks oleme märgistanud kuskil noh,  üle üle 1000 angerja ja kellest siis neli on püütud päris  Taani väinades. Ja, ja kellest siis? Seitse veel lisaks on püütud Läänemerest aga märgistan ise  ülimalt lihtne tegelikult, et süstlaga süstlanõelaga kalast  läbi ja, ja siis traat sisse ja siis tagasi tõmmata  ja saab siis ilusti märgiseomale. Selga. Ja miks siis üldse märgistada, noh seekord märgistame. Puhtalt selle. Kuldkala võistluse jaoks aga muidu märgised on mõeldud  ikkagi selle jaoks, et uurida kalade. Rännet. Kust nad liiguvad ja kuidas ja, ja muidugi saab  siis sellega Kui ilusti ära mõõta, ära kaaluda enne märgistamist  ja hiljem tabatakse siis. Ka kaalumise ja. Mõõtmisega saab teada siis ka kasvukiiruse. Et selle jaoks, see on ka nagu hästi oluline Ja siis kalal on siin üks varasid ka veel. Niisugune kalakaan, eksole. 25 aastaste uuringute käigus leidsin ma Eestimaa kaladel  kokku natukene üle 360 parasiidi liit. Ja küll seal oli neid igasuguseid, ainult kaane oli kõigest  ühest liigist ja see liik on pissiketra. Tavaline kala. Kaan ta näeb umbes niiviisi välja. Selline loomake. Siin ta on meil pead ja loomulikult tal on neli silma. Nad on väikesed, mustad aga näevad hästi  ja ta on vöödiline, rohekas, hall, tumehalli mustriga. Selline loomake. Tavaliselt nad on umbes sellise kujuga. Sellise kujuga. Kala peal kergelt häbiline. Ega nad väga suured ei ole, noh, mõni on selline,  mõni on selline. Aga palju pikemaks nad ennast ei tõmba välja nii-öelda  ja nad on kalade ja ainult ja eranditult kalade välisparasiidid. Mitte midagi väga halba, nad täiskasvanutele kaladele no  ütleme niiviisi vanusest üks pluss teine eluaasta enam nad  mitte midagi kaladele halba ei tee, lausa aastane haug,  kui tal on väga palju neid ka peal. Ta võib kannatada, aga ka mitte väga-väga tõsiselt. Kuid kaan on kaan, ta vingerdab, kas teate  ja inimesed? Loomulikult see vaatepilt ei ole kõige meeldivam. Kaan armastab jahedad, lausa külma vett. Suvel nüüd näed reeglina väga harva näed neid kauni,  kuid külma vee lembus ei tähenda, et just nimelt kevadel  havi kudemise ajal, kui vesi on tõesti külm  ja reeglina palju külmem kui seal põhja juures natukenegi  sügavamas veekogus, eks ole. Me ju teame, et vesi on kõige tihedam, kõige raskem pluss  nelja kraadi juures, nii et kaladel on väga hea talvituda  põhja juures, seal on soe ka magevee kogudes. Nii et kui jää sulab Siis vesi läheb tõepoolest külmaks pool kraadi,  kraad mitte üle selle, siis tahab see kalakaan saada peale kalaollust,  aga natukene soojust. Vaadake, millist pilti ükskord Kasar jõe peal just nimelt  aprilli alguses. Ma nägin pühakluik Kellel silmade kohal olid vaat sellised mustad puhmad Ja see luigekene meie kummipaar ei teinud absoluutselt välja. Sõudsime tema juurde, tõstsime ta paati ja  siis ma nägin, et need mustad mõlema silma ümber. Kui silma kohal olid tal mustad padjandid koosnevad sadadest  kala ja ainult kala kaanidest. Natukene sooja, tahtsid nad saada, ma võtsin need ilusti  pinseti ära, tal võttis aega, mis ta võttis. Ma vaatasin järele, ainult kalakaanid. Ma ei leidnud. Linnu naha peal ühtegi haavandid. Kuid kui ma võtsin need viimased, Luik tegi silmad lahti,  nägi mind ja momentaanselt, viskas mind paadist välja. Nii et head teed trale. Ärge muretsege, inimesed, need kaunid ei tee teile mitte midagi. Kui soovite keetke puljongiks Siit Viljandi järve pealt leidsin ma ka üles mehe,  keda võib nimetada Viljandi järve hirmuks. Aare Moora on kalastanud siin järve peal. Ammu sa siin kalastad. Noh, ütleme nii, et kuskil 70.-test aastatest,  nii vähesel määral poisi poisikesepõlves  ja pidevalt olen kuskil 90.-te aastate algusest käinud Jah, võib öelda, et see selle järve peal ma veedan kõige  rohkem oma aega. Ja sa elad ju siin järve ääres praktiliselt? Jah, poolteist kilomeetrit? Jah. Ja kuidas see järv on, annate ilusti kala? Ütleme nii, et suvisel ajal tuleb siit päris ilusti kala  ja talvisel ajal on vaheldumisi, olenevalt siin õhurõhkuste  muutustest ja muudest asjaoludest vahel ei taha üldse võtta,  vahel tuleb väga hästi seda kala ja kuna siin on  ka suur, väga suur kalameeste pressing selle järve peal,  eriti suvisel ajal, siis jah, see kala on,  teda on õpetatud täpselt seda, mida ta võib võtta,  mida ei või võtta, kõik niisugused asjad. Ja talvel sa püüad millega rohkem langiga  või kirbu? Ütleme nii, et mina rohkem püüan kirbuga,  kuna kuna mitteaktiivne kala võtab kirpu parem. Mida sa siit põhiliselt talvel kilunega saad? Põhiliselt tuleb ahven muidugi särg ja latikas väike. Talvel minul ei ole sattunud suurt, aga suvel ma saan siit  väga palju ilusat latika. Ja praegu sa püüad teda. Praegu üritan saada, mis tuleb, nii, midagi tuli meil siit. Ja ongi ja kas sa püüdsid ta kärbsetõugu  või sääsevastsekas? Ma püüdsin sääsevasse ka, aga muidu kasutati sääsevastu. Ma ma kasutan enamusel juhul talve nagu keskpaiku,  sääsevasse talve alguses ja lõpus rohkem kärbsevasse. Ka. Sul on selline klassikaline pihuõng, aga sa oled sinna mingi  traadi keeranud, ma vaatan, maandusjuhtme,  roheline kollase. See on ühesõnaga nii, et siin sees on terastraat  ja terastraadi ümber, et ta ei hakkaks tamiili kahjustama,  on pandud juhtme isolatsiooni. Et ta kaitseks juhet või tamiili. Ja mille jaoks ma teen sellise spiraali selleks,  et ma saaksin transportimise ajaks kõik tamiili siiamaani  ära peita. Ja nüüd, kui ma õnge võtan, ma lihtsalt keeran ta  siia spiraali vahele. Ja mul on, ühesõnaga ta siin kõik. See kõige-kõige olulisem osa minu meelest  selle kirbuingi juures on seesamune nooguti kas sinu meelest  ka täpselt nii ja? See on kuidagi imepeenikene, sul. Ühesõnaga ma eelistangi püüda väikeste ja kergete kirpudega,  kuna kala tõmbab võtmismomendil, ta tõmbab veevooluga endale  sisse ja mida väiksem ja kergem on see asi,  seda rohkem ma saan kala kätte. Loomulikumalt seda, seda halvemini, seda kauem läheb aega,  enne kui ta välja sülla. Ja täpselt paljudel juhtudel, nii kui püüda suure kirbuga,  siis kala ei tõmba mitte sisse kirpu, vaid tõmbab sisse  sööda ja võtab selle sööda lihtsalt otsast ära. Täpselt, ja kui on sellised võtted, siis tuleb koheselt  minna väiksema variandi peale üle, kuna siis hakkab kala otsa. Kus sa nii peeni noogutaid saad üldse? Ma teen absoluutselt iga nooguti ümber vastavalt  selle kirbu kaalule. Ma hakkan liivapaberiga teda lihvima. Võtan, panen ta siledale pinnale. Hakkan proovima, riputan siia otsa, kõigepealt kirbu,  vaatan, kui palju ta paindub. Nii kui kirp paindub väga vähe, siis tuleb järelikult teda  õhemaks lihvida. Ja nüüd vastavalt sellele, siis millise kaaluga kirbule ma  tahan teda teha, vastavalt sellele ma siis lihvin ta  nii palju maha, et number liivapaber ütleme alguses ma lasen  natukene jämedamaga kuskil kaks-kolm ja pärast juba nulliga,  et saada teda võimalikult siledaks. Ja nagu sa ütlesid, hästi, väikesed kirptirgud,  mis värvi siin Viljandi tahab? Viljandis ütleme nii, et kui on selge jää,  lähevad hästi, ütleme ilma lumeta jää lähevad paremini nagu  kuldsed ja värvilised erinevat värvi, võibolla kollane,  võib-olla punane. Aga kui nüüd tuleb lumi peale, eks ole, siis hakkavad rohkem  nagu tahab, fosforivärvi tahab hõbedast värvi,  tahab, võib ka kuldselt võtta. Mida sügavamale, seda heledam peaks olema,  mida sügavamalt tüüta? Räägi mulle ka natukene mängu. Nii, ühesõnaga kui mina nüüd tulen, puurin augu sisse. Ma olen ühesõnaga, kihu väriseb natukene,  mul on natukene, vererõhk on kõrge, ma ei suuda teha kohe  väga rahulikke liigutusi. Ma alustan alati aktiivse mänguga, kuna see aktiivne mäng  selle võnke ja ütleme, levib kaugemale augu servast. Jah, näita umbes, kui aktiivse mänguga sa alguse. Jutt on hea ja veel parem. Ma ühesõnaga mängitan tükk aega niimoodi kuna nüüd kala,  kes, kes ka all on, ta ei võta kohe sellist aktiivset mängu. Ja samal ajal tuleb kõrvalt kala juurde,  ma tekitan kala nii-öelda kriitilise massi augu alla. Ma ajan ta, ühesõnaga, tõmban ta augu alla kokku  ja proovin ta saada võtma ja tavaliselt selle aktiivse mängu  peale võtab ainult aktiivne kala, kes kohe on valmis võtma. Aga kui nüüd see mass läheb suureks ja ma muudan natuke  mängu rahulikumaks, hakkab kala üksteise järgi tulema,  üksteise järgi hakkab võtma. Ja sellepärast ma eelistan sellist püügistiili. Et sinu soovitused alguses aktiivne jukermäng  ja hiljem leebemeeli, täpselt et see ole selge. Kas sa vahel siit ilma kalata ka ära oled läinud? Olen küll, aga sellepärast, et väikse kala olen tagasi lasknud,  ütleme, nulli ma viimasel ajal ei jää, aga midagi saab ikka kätte,  aga lihtsalt ma ei võta seda kala kaasa. Aitäh sulle, Aare. Soovitakse konks sinna sammusesse. Kuhu ta kõige paremini mahub? Nii midagi tuleb jälle. Igasuguste haiguste diagnoosimisel küsitakse tihtipeale  arstidelt ka teist arvamust. Meie haigus on teada kala hullus ja me küsime teist arvamust  hoopiski kirbu õngeasjus, kusjuures teame sedagi,  et on olemas ka kolmas ja neljas arvamus  ja nii edasi. Tulime jälle kohtadele, kuhu Igor pani natukene sööta  ja tegeleme selle püüdmisega. Räägi, Igor, missugust rakendust sina särjepüügil kasutad,  kui jäme on sul lõngenöör? Milline on selline kõige etem? Siin momendil kasutan diskokuuli disko. Olla punasega osalt just punase täpiga ja. Meelitab kohale ja üks väike kärbsetõuk. Tamiiliks on mul null 10. Peen just suhteliselt peen, et nagu meil on siin  veebruarikuu kesktalv, et mida peenem rakendus,  seda seda tuulikum see värk peaks olema ja seda nagu  paremini meelitama. Et tõstad, ootad, langetab selle kohta vaikselt vajumisega,  et tema ei taha ju nii ägedat mängu nagu ahvena,  ta ei taha terav eksole ahvena ja, ja et teda tuleb peenelt meelitada. Aga kui ta alla tuleb, siis ta võib ju ketti hakata. Siis ta võib isegi ketti minna, et siin on niimoodi olnud mul,  et 10 minutiga tõmbasin 23 särge, nii et ja,  ja, ja järjest tuli järjest tuli, lasid alla,  korras läks, tõuk ära, mõtlesin, proovin ilma tõuguta. Lasin kuuli alla nii-öelda siis, kui kuuli oli juba otsas. Sul on? Pani ja. Kes see on seal, no arvatagi, kes särg särg,  et nii see särjepüük niimoodi põhimõtteliselt käib. Mina teen särgadega vobla, sina kuivatan,  just minul on, minul on võimalik, et ma elan oma majas,  mul on kütt, kütteruum ja kütteruumis, mul on tõmmatud  traadid seina külg juba varakult ja mina traadist teen A-tähe,  murran neile nii-öelda tiivad külge ja sabast ühelt poolt sabast,  teiselt poolt panen kaks kala ühe selle nii-öelda kajaka  külge ja panen liini peale saba all, sina paned sabast sabast,  miks sa sabast paned? Sellepärast et kui ma panen vanasti ma panin ta silmadest,  lükkasin traadi traadi läbi aga siis sap jookseb mööda keha  laiali ja tal on kibe maitse. Kas on sealt kütteruumist hirmus kalahais? Niimoodi elamist segama ei hakka. Ega naised käivad vahepeal puit panemas ja ütlevad,  et jälle sa oled siin oma kalade toimetanud,  aga nemad seda kala söövad ja peavad selle ala neelama,  selle haisu midagi teha pole. Jälle mul ka otsas, pisike ta ju on, aga pisike on rohkem  kui mitte midagi. Ma arvan ikka, see sööt ikka mõjutab, sööt mõjutab muid alla,  söödetad, et see on selline nagu üldelu reegel,  et kui ei anna, siis ei saa. Viljandi järv andis täna kalu välja päris kenasti kamba  peale paarsada isendit kuid loodetavasti ei kahjustanud me  sellega siinseid kalavarusid. Jääme nüüd edasi Viljandi järve äärde, kuid läheme tagasi  suveaega ja kuulame, mida pajatab legendaarne kalakaitsja  Kuido kapp. Üks mees siis tunnistas üles siin enne minu tööde äraminekut  paar aastat enne ja tuli kalakaitsesse ja ütles niimoodi,  et tead, kapp, et et ma tulin, võib mõned küsimused sul esitada. Ma ütlesin, et jah, palun ütleb, et ütle,  kas latikas on kudenut või. Ma ütlesin, et et mina mõtlesin, et ma lähen sinu käest küsida. Et sa nagu nii kui järve väga värv meeldib  ja kalad ja ütleb, et jad, kapp, olukord on muutunud. Vanasti vaatasin latikat toomiga järgi, et kui toomigal  hakkas ta õied tulema nüüd lõige kõik toomiga maha,  kui taalt mitte midagi aru ei saa. Ja ühe asja ma tunnistan üles, et sa oled mul sellist  korvamatu kahju teinud. Ma talve otsa kudusin mõrdu, tegin nagu kevad tuli,  et oleks sa Ühe ga jätnud. Ära sa ööseldused, kõik. Ükskord muretsesin jahipüssi. Lasen sulle soola epusse. Läksin järve äärde, vaatan, tema võtab minu mõrdu välja,  kapp võtab mõrdu välja. Tõmbasin kuke vinna. Siis mõtlesin, et ei. See ei ole õige teha. Jätsin ja matunii üles, et ma tahtsin siin lasta. Ja ma ütlesin, kus see püss on ja kas tunnistan  ka veel. Et sa tahtsid, tahtsid mulle viga teha, ütleb,  et seda püssi ei ole, see Võrtsjärve ja ei tunnista. Ka aga ma ütlen, et selline olukord oli,  et sa. Sa ei lasknud elada. Nii et tema oli niimoodi, et tegi teistele  ka ja, ja väga-väga palju ja hästi püüdsid,  võtsid ühe kalda murra välja, oli niimoodi,  et ei nut üles osta. Kala oli täis. Udu kude, see kõrgperiood oli ja jalutasime järve äärt mööda  ja ja vaatasime, naabrimees magab. Kalakaitse naaber magab, magab magama jäänud veini,  noh, imend ja veini pudel kõrval, tühi veinipudel ja. Ja minu ülemus koputas. Jah, ja siis kõrval oli ühel pool oli need västraga püütud  augud noh, näha katki. Ja teisel pool väster ütleme rahvakeele väster  või jahing. Ja, ja ülemus lööb kummiku pihta. Tule üles, mis sa magad siin. Mis sa teinud siin oled? Naabrimees teeb silmad lahti ja hõõrub silm. Tere, naabrimehed, mis elu käib noh, kalal või? Me ütleme, et ei midagi kalal, et, et millega,  millega sa nüüd hakkama oled saanud, noh,  vaatab vasakule, paremale. Tukastasin neid ei olnud, ei olnud kalu,  ei päster. Ju ta, te panite siia. Ülemus ütleb, võta, võta väster ja, ja kalad  ja lähme kala kaitsesse. Milleks. Mina olen puhas poiss, ma ei ole midagi teile patustanud. Ja kui te soovite, võtke kaasa. Siis somalester kaasa. Kalad. Jah, oli selline naabrimees oli kõva kalamees  ja ja ja juriidiliselt kusagil korjake külge,  kõik on korrektne, eksole. Öeldakse pole tabatud, pole varas ja vene keeles. Mina tavaliselt talvel väga harva, kui ma  ka kindaid panen. Isegi kui oli siin paar aat tagasi, oli 30 kraadi külma. Käisime Pedja peal hommikul, kui ma auke tegin,  puuriga metall, siis ma panin labakad kätte,  mina kasutan ainult labakindaid kummiga oma raja ma  külmetasin mere peal ära, käed. Päike, loojus, püüdsin kirbuga liu all, ahvenat tuli,  23 kilo sain ja mis ma tegin, käed olid külmad,  ei töötanud. Püksid võtsin maha, kükitasin ja kusesin oma käte peale,  et saaks käed soojaks ja rohkem, mina pole mitte kunagi  kummikindad kasutanud mitte kunagi. Ainult labakud.
