Kui vaadata maja ja kõrvalhoonete järgi siis võiks arvata, et tegu on ehitusmehega. Kui heita pilk aeda, siis võiks öelda, et tegu on aednikuga, kes oskate rassist lugu pidada kõigest ilusast, mis siia, kes suveni välja veel õitseb. Tegelikult aga Enno kell on kalur ja kalur juba enne, kui ta oma perega kolis siia Võrtsjärve äärde Valma külla. Mis siis sundis mehe mere maha? No otsest sundi minul ei olnud, kuid kuna ma olin seda kaluriametit pidanud juba 20 aastat ja kolmandat ametit enam õppida ei tahtnud. Ja kohapeal kadus nii-öelda rannapüük ära taheti mind ümber kolida, see rida ehitustööliseks. Ja see amet minule ei istu. Kuna Ma olen mitte üksi kalur töö poolest, vaid hobi on mul kalandus. Ja tulin otsima auto, mul oli, sõitsin mööda Eestit ringi kas Pärnusse või Saaremaale või Hiiumaale. Juhtusin Võrtsjärve äärde. Kuulsin siinsetest kalurite kala saatidest ja vaatasin, et siin on vist minu õige koht. Kahekse direktoriga sain kohe jutule. Vaatas kohe ära, ütles, et sinust saame kalamehe siia ja võtsid meid terve perega siia 10 aastat tagasi kalameheks. Kuidas naine poega, tütar leppisid koha muutusega, sest Vergis oli teil ju kena elamine ja väga ilus rand, oma tuletorn. Nüüd kõike seda meenutavad kolm maali elutoas. No raske on muidugi harjuda, kui sa oled ühes kohas 20 aastat elanud. Ja meri on ikka hoopis teine, mis on järv kulgeda järvel on omad tujud ja omad lained tuleb siiski harjuda. Aga kõige tähtsam on kalapüük ja võiks öelda, et Võrtsjärv on üks Eestimaa keskel asuv sump kala poolest. Ma tean, et Võrtsjärve kalurid on käinud omal ajal ka meres räimepüügil, kui nad on omavahel tunnistanud küll tasaselt häälel, et ei saanud räime kätte merest. Kohalikud kalurid said tonnide viisi, nemad ei saanud teiega, tulite Võrtsjärvele ja saite kohe kala kätte. Mis aitas või kuidas õnnestus? No siin kohapealne kalapüük oli ennem see põhiliselt just kiis abi traalidega ja muttidega. Suurt kala oli siin vähe. Kuid peale seda, kui limnoloogia hakkas seda järve majandama Angerjaga soovitusel muidugi metsamajandusministeerium. Ja kui ta läks kalurikolhooside Liidualt üle metsamajandusministeeriumile siis muudeti siin püügiplaanid, hakati teistmoodi Limiteerima kalu, lõpetati traalpüük ja praegu võiks öelda, et haugi latikat ja muidugi angerjat on siin niiviisi et parasjagu meil 25-l kaluril püüda. Majandi direktor ütles Henno kella kohta, et väga töökas mees tema pärast ei ole muret, tema ise teab ja ta pidevalt teeb tööd. Mida see tähendab? Kaluri juures teha pidevalt tööd, sest võrgud justkui talvel saavad valmis ja kevadel pannakse vette, käiakse siis vaatamas, kuidas kala tuleb. Tuuakse kalaranda, justkui oleks lihtne, aga nii lihtne vist see siiski ka ei ole. Ei ole, sellepärast, et inimese eluojaga kui sinul on kalapüük ka ühtlasi hobi ühe inimese eluojaga, sina ei tee kõike seda ära. Missugused, mis sõnum plaanid on? Võiks veel mingit moodi katsetada, võiks seda modi proovida, püüda teistmoodi proovida püüda. Aga kõike ei jõua ära teha ja osa ainult sellest jõuad. Ja sellepärast ongi pidev töö sul kogu aeg, aga. Näiteks aega võtab üks mõrd Võrtsjärve mõrd, kui teda tegema hakata. Kaua peab seal juures olema võrgulina kallal, et tast saaks püügiriist. Praegu meie siin püüame põhiliselt nüüd rõngas mõrdadega, kuid mina olen püüdnud siiamaani nüüd Riia-tüüpi mõrdade kast mõõtudega. Selle ühe mõrra tegemine võtab ühel inimesel nii-öelda kaheksatunnise tööpäeva ja viiepäevase nädalaga kolm kuud. Aga Ma tahan selle talve selle kolme kuu jooksul kolm tükki neid valmis teha. Ja siis tuleb niiviisi isegi uuel aastal ma teen veel neli tundi ka tööd, et ma ikka kevadeks nad valmis jõuaks, mis mul plaanis on. Ja siin on ka vist võti selle mõistmiseks, miks ja kuidas teised pereliikmed valvuriks hakanud, sest lihtsalt abilisi on vaja. Jano pojal on ka see kalamehesoon on sees ja ja tema, kuigi ta on noormees, tal on muid huvialasid ka muusika ja autosport ja aga siiski, ta on ikka Kalamees kõva mul kõrval. Ja elukaaslane on ka viidud paati, nimetatakse dokumentide järgi kaluri abiks, mida teha tuleb siis abi kaluril. Kõik see aeg tuleb meestega koos teha sama mis mis mehed ja põhiline on muidugi mõrdade valmistamise juures on ikka minul. Meie kutsume käbi, siin öeldakse piirid, see peab kiiresti käima. Te olete nüüd aastaid olnud Võrtsjärve kalamajandis Sinijärve peal esikalur vähemalt esimeste hulgas, sest ühe kvartali järgi salati kokkuvõtet teha. Õiged numbrid saavad rit aasta lõpuks. Aga nii see on olnud. Millest siis tuleb, et üks mees on eesotsas ja ja mitmed-mitmed, teised jäävad tahapoole? Ma võiksin, suur. Asi on ka selles, et et see seadus, mis praegu vastu võeti joomaruse vastu, võtsin mina juba 15 aastat tagasi vastu. Üks 10 protsenti on selles. Sest ega siis üksinda viinavõtmise veel aega ei lähe. Pärastine aeg, mis väljaajamiseks kulub, on palju pikem. Ja teiseks ka, et ta on hobiks nisu pärast mida suurem võrgus auk, seda minu meelest parandada, parandada. Teid võiks nimetada ka angerjakuningaks, aga jätame selle tiitli lahti mõtestamata küsima selle asemel, millest võis tulla, et tänavu kevadel ühe kuuga teie ja teised kalurid kokku said üle 30 tonni angerjat, et. Arvestada tuleb selle sisselaskmisest sisse laskma lastud aastate eest sest me püüame põhiliselt seitsme-kaheksa-üheksa ja kümneaastaste angerjat. Ja kui me võtame neli aastat kokku, et nad täna vasta nüüd niiviisi juhtusivad seitse, kaheksa ja üheksakümnendad ei ole siis ka sellest, mismoodi nemad sisse on lastud, kas nad on lastud avavett nad lasknud heal, palju on Eestis pärast elusti jäivad. Ja paistab, et need kolm põlvkonda on hästi headseemetanud meil siin ütlesite jutuajamise alguses, et mõtteid on palju, ainult ühe osa jõuab sellest realiseerida. Aga kui oleks lausa teie teha, mismoodi teie Võrtsjärve kalamajandust ümber seaksite või, või korraldaksite kalur saaks rohkem kala ja muidugi tarbija, siis ka põhiliselt oleks vaja ainult ühte teha, tuleks otsida siiski üks korralik püügitehnik kes oskab püüniseid teha ja kes läheb riski riski peale välja mingisuguse püünised tüübi juurest, sest kõik, mis me siin teeme, on üksteise käest õpitud ja ja põhiline osa on ju kõik iseõppijad isaisade käest õpitud. Ja võib-olla lihtsalt püügitehnikas on ka mõningad asjad, mis tuleks korda panna. Aga neid püügitehnikuid jätku millelegi, mis siis veel väiksele järvele. Ja teine asi on, mis meil puudus on. Angerjas on nii kaval kala, et temale kui tema mõrra pealt ei lähe üles teleBaltule läbi. Ja selleks on vaja viie millimeetrist lihtsalt lehmakett. Aga seda ketti meile ei eraldata ega, ega ka suure tellimise peale eraldatakse ainult jaekaubandusele lehmadega ehitamiseks ja meie nüüd ostame üle Eesti selle kokku. Sadade viisi, võiks öelda isegi tuhandete viisi. Ja näitame nüüd Eedeegaavelile, et nii palju lehmi ketitada vaja. Ühest poest viis, teisest viis, kolmandast saad ühe, mõnestad 10. Ja raiume, need lõksud ja pöörlevad vahelt ära ja paneme mõrvedel alla. Aga seda väga ei ole, väge ei ole, kes meile paar tonni ketti eraldaks aastas. Nii et reserve on püügitehnikas püügi korralduses, võrkude rakendamises ja kaubakala andmises. See on omamoodi tore, sest siis on, mille üle pead murda, millest ei ole siis rõõmu tunda, kui saab üle koera saba ka. Ma küsin nüüd perenaise käest. Kas olete uue koduga, mis kena, avar, nägus, värvikas otse järve kaldal. Järvelaineloks kostab aknast sisse, juba harjunud, on ta teile nüüdsama armas kui eelmine Vergis või tuleb siin veel natuke elada ja tööd teha, et see armastus täielik saaks. Noh, kodu on ilus järve kaldal vesi loksub ja oleme ikka oma kätega sele teinud, kõik. Aga mis ikka on jäänud. Sünnikodu Vergis selle vastu küll ei saa. Sünnikodu meeldib rohkem ja, ja võib-olla pensionipäevades kutsub ta meid tagasi.
