Maailmas on üle 40 erineva kalendri ja võib-olla tuleks meil  hakata uut aastat vastu võtma nende kõigi järgi kasvõi selleks,  et olla oma ülima avatuse ja sallivusega. Globaliseerumise esirinnas. Hiina uut aastat võtame me vastu juba üsna laialdaselt. Aga miks me eirame Tiibeti oma või tai või pärsia  või Etioopia uut aastat ja vastupidi, nemad võiks  ka seda meie värki tähistada. Meie teame ju üsna hästi, et nüüd on musta veemao aasta. Aga kas neil seal Shanghai s või Pekingis on aimugi,  et tegelikult on hoopiski nurm kana aasta  või mine sa tea, ehk vaatavad nemadki seal osooni? Kas teate, missugune näeb välja nurmkana põldpüüst,  olete kindlasti kuulnud, see väike kultuurmaastiku kanalil  on valitud käesoleva aasta linnuks. Täna proovime teda ka oma silmaga näha. Põldpüü oraspill tudukana kara patka Need on vaid vähesed  rahvapärased nimed sellele vuti suurusele inimkaaslejale. Ametlike nimede korrigeerimisega on temast saanud nurm,  kana ning isane nurmkana kukk kõlab küll üsna humoorikalt,  kuid lind ise on igati tegus pea oma kanakarjale. Viljandimaal Sürgavere lähedal savikoti vanade kuivatite  juures on linnud igapäevased külalised ja sealt läks  ka osoon neid otsima. Pärast väikest eelluuret oleme jõudnud nüüd esimeste  nurmkana jälgedeni, et palju neid siin võis olla  ja kui värsked need jälle üldse on. Jäljed on jäljed on täna hommikused ja kui nüüd vaadata nüüd  neid jäljeridasid lugeda kokku siin siin peaks olema siis. Üks-kaks-kolm kuus, kuus lindu, kuus lindu käisid koos  siis hanereas? Jah, nad on tähendab tulnud üle selle palli,  siin on nüüd toimunud lahknemine nurmkana üldiselt lendab ju  väga vastumeelselt ja kui me nüüd mööda jäljerida läheme,  võime näha võib-olla neid kohti, tähendab,  kus nad on siis pinud või on tulnud nad kuskilt kaugelt  lennates ja mida nad on siin otsinud, siis. Tundub niimoodi, et nad on läinud, läinud toitmiskohta  või tähendab söögikohta seal, kus nad püüa,  saavad. Tundub, et nad väga arad ei ole ka inimeste suhtes,  et täiesti rõõmsalt siin kultuurmaastikul kõnnivad. Tegelikult on niimoodi, et suvisel ja kevadisel perioodil on  neid suhteliselt raske leida, ta on ikkagi piisavalt  ettevaatlik lind. Aga talv ja tühi kõht teevad oma töö ja nii ta tulebki  siis inimasulate lähedusse ja mõnikord isegi inimasulate sisse. Ahaa, näed, siin ongi üks koht, nad on tulnud lennates,  siin on sellised maandumisjäljed maas, üks-kaks,  seal on kolm-neli-viis. Jah, kuus jah. Siin nad kraabivad siis toita oma lume alt välja. Jah, tähendab, tema põhimõtteliselt otsib toitu nagu kana,  ta kraabib jalgadega. Mida nad siin tavaliselt otsivad siis rohelisi kõrsi ka,  ütleme heinaseemneid ja kuna me oleme siin kuivatite  läheduses Siis nagu on näha, tähendab, siin ei ole ainult ainult  tegemist pelgalt roheliste libedega, siin on  ka nad kätte saanud palju maitsvamaid asju,  nagu nagu viljajäätmed ja kõik muu. Jah, tõepoolest see niimoodi ongi. Nii kui osooni võttegrupp on kohal, on kanad kuskile kadunud,  ometi nad luusisid terve hommiku seal kuivati ümber ringi  nagu jälgedelt oli näha, et Jaanus, kas,  kas see tuisune ilm on nad ära peletanud? Miks nad on ära kadunud kuskile? Tuisusel ilmal on siin täiesti määrav roll. Et. Nad on sellise ilmaga pigem kuskil varjulises kohas ja,  ja liiguvad välja ainult siis, kui tõeline hädavajadus on  toitu otsida. Kas see on selline tüüpiline koht, kus nad. Jah, tähendab, see on tüüpiline koht, kus nad võiksid  elutseda ja ma arvan niimoodi, et pigem nad on kuskil  sellistes nukkades ka praegu hetkel varjul tuule eest ja,  ja lume eest ja liiguvad välja, õhtul liiguvad lagedale. Sest nad magavad lagedal, kuna seal on turvalisem ja,  ja kui võimalus on, siis nad magavad lume sees lume sees  täiesti jah. Miks nad ei ole päeval lagedal? Keegi ei taha ju olla ära söödud kanakulli poolt näiteks  või raudkulli poolt, aga miks nad magavad öösel lume sees? Põhjus on tegelikult imelihtne. Seal on soe ja seal on ka turvaline. Nurmkana on üks linnuriigi suurimaid regulaarseid munejaid. Oma varjulisse pessa muneb ta kuni 16 muna,  kuid võib toime tulla ka 20 muna munemisega. Ma olen kuulnud, et nurm, kana, kukk, kui  nii võib nimetada, teda on tihti mitme naise pidaja,  kas see vastab tõele? Mõningatel juhtudel vastab tõele. Nurmkana on paaritruu suhteliselt, kuid mitte väga  ja võimaluse korral on ühel nurmkana kukel isasel nurmkanal  tõepoolest mitu emaslindu ja näib niimoodi,  et, et see on nurmkana kuke nii-öelda enda viga. Sellepärast et emaslinnud valivad endale partneriteks just  neid isaslinde, kes on ütleme väga tähelepanelikud  ohuallikate suhtes. Ja muidugi Teine näitaja on see, et, Nurmkana kuked enda territooriumi tähistamiseks nii-öelda kirevad,  nurmkana emaslinnud, valivad siis endale paarilist ka,  ütleme noh. Selle kuidas öelda selle hääle tooni ja hääletämbri ja,  ja, ja mille iga sel alusel Pingsa nurmkana passimise peale jäid osooni objektiivi ette  ootamatult hoopiski metskitsed. Ja siis nägime midagi, mis võis olla nurmkanade tänase  arguse tõeliseks põhjuseks. Verised jäljed keset lund ja lisaks üksiksulg. Tundub, et kullipilk jõudis meist täna ette. Kes või mis on nurmkana põhilised vaenlased? Talvel kindlasti raudkull ja kanakull. Kindlasti nugis ja kindlasti rebane. Kes siis himustavad nurmkana tema maitsva liha tõttu,  tähendab, see huvi on täielikult kulinaarne. Ja suvisel perioodil muidugi lisanduvad siia  siis kas hallvares ronk. Kes siis otsivad nurmkanad ja pesi juhul kui nad neid leiavad,  muidugi, siis söövad ära, söövad ära munad,  rüüstavad pesad ära ja muidugi ka, kui satutakse väikeste  tibude peale, et siis pannakse ka tibud nahka. Kas nemad on ka põhiliselt süüdlased, kes on nii-öelda  nurmkanade arvukust vähendanud viimastel aastatel  või on ikkagi inimene see põhiline süüdlane? Näiteks Lääne-Euroopas, kus nurmkanade arvukus on langenud  üle 80 protsendi sellist nii-öelda suliste karuse,  kiskjate arvukus ei ole väga kõrge. Mis tähendab seda, et, et inimkaasaja linnuna on inimene  ikkagi talle tähendab põhjustanud ütleme sellise kahju  või teinud liiga meie oludes on see situatsioon natuke teistsugune. Kuna meil on, ütleme selliseid karvasid ja suliseid röövleid  märgatavalt rohkem. Mis on ka muidugi üks faktor, et nurmkanasid on suhteliselt vähe. Teine asi on see, et ka meil toimuvad samasugused muutused põllumajanduses,  nii nagu need on toimunud Lääne-Euroopas. Eelkõige on see seotud pestitsiidide kasutamisega  ja kolmas on muidugi see, et erinevalt möödunud sajandi keskpaigast,  võib-olla isegi kuni 70.-te aastateni ehitati ju meil  nurmkanadele talveks varjealuseid ja toideti neid aktiivselt talveperioodil. Aasta lindu on Eesti ornitoloogiaühing valinud juba 19 aastat. Valituks on osutunud näiteks musttoonekurg,  rähnid, kanakull, rukkirääk ja kiivitaja. Miks aga aasta lindu üldsegi valitakse? Põhimõte on selline, et see oleks lind, keda on võimalik  inimestel vaadelda, et ta ei tohi väga haruldane olla  ja keda võiks eriti hea, kui teda aasta ringi on näha igal  aastal me oleme üritanud leida ühe sellise väikese nüansi,  kus saavad siis linnuvaatlejad või loodusesõbrad kaasa aidata,  et mujal maailmas sellised asjad on üsna populaarsed,  mida nimetatakse siis inglise keeles sitisand sience  või noh, eesti keeles ma ei tea, rahvateadus ei kõla  nii hästi, võib-olla et on võimalik siis mingisugune aspekt  teada saada just niimoodi, et kui seal on hästi palju vaatlejaid,  hästi palju andmeid saadetakse, siis on võimalik  selle põhjal teha juba mingisuguseid järeldusi. Ja ootame inimestelt seda infot, et kui suured need salgad on,  näiteks kui suured on pesakonnad, kui keegi leiab pesa,  siis kui palju seal mune sees on ja seda infot on väga napilt. Nii et äkki sel aastal just inimeste abiga õnnestub meil  välja selgitada, et kuidas see asi siis ikkagi tegelikult on. Mina täna Sürgaveres nurmkana ei näinud,  aga vaatame, kas keegi teine Eestimaal on täna teda kohanud  ja sellest teada andnud, selleks lähen Eesti  ornitoloogiaühingu nurmkana koduleheküljele. Ja tõesti, tõesti, täna on Urmas Järvamaal kohanud viite nurmkana,  kes otsisid ristiku põllul toitu. Ja iga linnuhuviline saab anda igasugust teavet nurmkanade  esinemiste kohta, nii et aktiivset kaasalöömist  ja head nurmkana aastat kõigile. Guugeldasin, mis ma guugeldasin, aga niisugust looma nagu  mustvesimadu mul tuvastada ei õnnestunud. Seepärast pean ma selle eluka ise kuidagi maarjamaiseks mõtestama. Meil on aasta puu, Lodjapuu, meil on aasta lind,  nurm, kana, meil on ka aasta loom, hunt. Aga aasta kala meil ei ole. Kes on meil sünonüümina vmadu veeuss? Teadagi angerjas ja must on ta ka vähemalt selja pealt. Kõige rohkem elab angerjaid muidugi Võrtsjärves  ja sinna me nüüd suundumegi paneme võrku  ja puha. Kas Randel mõne angerja ka kätte saab,  on väga-väga kahtlane, sest talveks poevad siud mutta. Aga mine sa tea. Kui inimene läheb arsti juurde, siis mõõdetakse tema vererõhku,  kontrollitakse kuulmist, nägemist, teinekord võetakse vereproovgi. Mida tuleb aga teha, et teada saada järve tervislikku seisundit? Siinsamas Võrtsjärve peal saame teada. On selline kõnekäänd, et sa oled see, mis sa sööd. Et järve puhul on täpselt samuti, et järve seisund,  tema tervis oleneb väga palju sellest, mis tema valglalt  järve sisse voolab. Eesti järvedest ükski ei klassifitseeru väga hea noh,  ütleme kõigi näitajate osas väga hea heale positsioonile  praegu ja ka väga halbu ei ole, valdavalt on Eesti järved heas,  aga Võrtsjärv on niisugune, mis kipub Balansseerima seal hea ja kesise piiril. Kuna ta on suur järv, siis on siin hästi suur tuule mõju. Ja mida madalam vee seis, seda tugevam on see tuule mõju. Et. Et lihtsalt väga madala vee puhul võib, võib see tuul  täiesti lausa põhjal järve läbi segada ja muidugi sellise  järve puhul on auramisel väga suur tähtsus,  see on niisugune. Täiesti Võrtsjärve omapära, et ta on tõesti suur  ja madal. Multisensoriga mõõdetakse kogu veekihist hapnikusisaldus,  temperatuur, pH ja elektrijuhtivus. Nii on võimalik varakult ette näha järves toimuvaid muutusi,  näiteks kevadist hapnikupuudust. Võrtsjärve puhul on täitsa tavaline see,  et kuskil umbes jaanuari lõpust hakkab põhjakihtidest alates  hapnik vähenema ja siis see hapniku defitsiidi piir tõuseb  järjest kõrgemale. Et väga karmi talvega võib juhtuda nii, et märtsikuuks on  juba või märtsi teisel poolel on juba kogu hapnik otsas. Sekiketas on lihtne 30 sentimeetrise läbimõõduga metallplaat. See on iidvana meetod, kuid siiamaani kasutusel iseloomustab  väga hästi järveseisundit. Sekiketaga mõõdetakse vee läbipaistvuse ja see iseloomustab  hõljumi hulka järves. Ma vaatan nüüd, kui sügavale ta läheb. Mitme meetri pealt ma seda valget ketast veel näen. See on praegu poolteist ja siis mina ütlen siit ära. Ja nüüd vaatad, tõstad välja, vaatad, kui palju sai. Siin on siis kidad ees. Siin on meeter 45 Olgugi, et kesktalv on käes Võrtsjärves tänu sulailmadele  ja kõrgele veeseisule hapniku taseme üle kurta ei saa. Ka vee läbipaistvuse on talvisele ajale kohaselt hea. Kuid kuidas on lood järve kõige väiksemate elanikega? Eelmises augus me segasime vee ja põhjaseted üles,  nüüd me hakkame teist auku puurima, et siit soo planktoni  proovi ette. Nii nagu hapniku ja temperatuurigagi, nii võetakse  ka planktoniproove kõikidelt sügavustelt kogu veekihist. Batomeeter läheb meil vette ja kõik sooplankerid,  kes selles veekihis ujuvad, jäävad siia sisse lõksu. Mida me sellest järveseisundi kohta teada saame,  kui me näeme, et millised sooplankterid meil siin proovis,  ujuvad? Esiteks, me saame teada, kui palju neid on  ja teiseks me hindame liigilist koosseisu  ja me paljude riikide puhul teame, milliseid ökoloogilisi  nõudmisi või millised on nende ökoloogilised nõudmised. Kui me jälgime seda sooplanktoni liikide dünaamikat. Juba pikema ajaperioodi vältel, siis me saame tõepoolest  teha järeldusi, et milline on järve seisund. Sarnaselt taimestikule maismaal on mikroskoopilised  fotosünteesivad fütoplankterid kogu järve toiduahela aluseks. Fütoplankterid on toiduks ka veekogu kõige väiksematele  loomadele zooplankteritele, kellest tuntuimad on näiteks vesikirbud. Zooplanktoni olulisim roll veekogus on vahendada päikesest  fotosünteesi teel alguse saanud energia edasi suurematele organismidele,  näiteks kaladele. Soplanktonit söövad kõikide kalade noorjärgud,  aga peale selle siis ka mõned liigid, kes terve elu ajavad  sooplanktonit oma toiduks. Võrdselles on näiteks selliseks viidikas. 48 mikromeetrise silmaga võrk peab kinni  ka kõige väiksemad sooplankterid. Need on järve toiduahelas ühed äärmiselt tähtsad loomad  paljude kalade ja kalamajude toiduallikas. Ja me kogume nüüd sinna pudelisse, et hiljem mikroskoobiga vaadata. Kas neid on näha ka, kui seal mõni ja mõned suuremad võiksid  tõepoolest olla näha? On või? Oh kuule, liigutavad küll, jah. Kalateadlaste talvine tegevus ei erine suuresti kutseliste  kalurite omast. Et teada saada, mis vee all toimub, tuleb kõigepealt võrgud  välja võtta. Sellest lattrauast tehtud konks on üks eriti tähtis  riistapuu talvisel kalapüügil. Sellega nimelt õngitsetakse välja jää alla pandud võrguliin  tõmban järjest serva peale ja ja et jäta lihtsalt siia. Tõmbab, tõmbab kuule sinna praegu. Kuule, tuleb kala. Kui me siin saame nüüd näiteks paar koha,  paar haugi, selle võrgu peale, kuidas selle abil järve  seisundit hinnatakse. No tähendab meie praegused põhilised noh,  talvised nii-öelda seirepüügid, need on ikkagi kantud  põhiideest nagu uurida ja hinnata siis töönduskalade  olulisemate töönduskalade nii-öelda varu ja,  ja, ja selle vanuskoosseisu pikkus kaalukoosseisu  ja nii edasi. Võrtsjärv on hea produktiivsusega kalarikas järv  ning talvisel püügil on koha ja haug kalur. Jäite põhisaagiks? Küll peab aga kartma peenkala arvukuse tõusu röövkalade  arvelt ja see on muutus, millega pole rahul ei kalurid  ega ka teadlased. Paaril viimasel aastal on olukord järve jaoks muutunud päris ohtlikuks,  kuna sellel peenkalal ei ole mingisugust turgu enam,  vahel on nii, et tuleb mõrra püügil peaaegu tonn peenkala kaasa,  siis selle sorteerimine on, on täiesti mõttetu ja,  ja liiga aeganõudev, siis kalamehed lihtsalt heidavad  selle mõrrast tulnud peenkala kohe järve tagasi  ja enamus nendest jääb ellu, mis jäävad pinnale ulpima,  seal söövad ära kajakad. Ja lõpuks on on see, et tulemus on kahjuks väga negatiivne  järve jaoks. Et kui teda seda peenkala on hästi palju ja,  ja, ja siis soo plankton ära süüakse siis  siis omakorda zooplankton, kes, kes toitumisega kontrollib  jälle siis vetikate hulka. Et kui, kui soplanktonit ei ole, siis vetikad saavad voha  ja noh, ilmselgelt läheb vee läbipaistvuse halvemaks. Kõik sellised nii-öelda järve seisund muutub kindlalt halvemaks,  et need kõik need nii-öelda ahelalülid on omavahel väga  tihedalt seotud, et selle tõttu ongi vaja kõiki neid lülisid  analüüsida ja, ja, ja pidevalt seirata. Järve tervise seiramine ja teadlaste tööpäev jätkub  kaldapealsetes laborites. Sellest on vähe, et kalad võrgust kätte saime. Nüüd tuleb nendega ka analüüsida. Kõikidel kaladel võetakse pikkus, kaal, vaadatakse sugu,  kohal võetakse ka lõppuse kaas vanuse määramiseks  ning kõige huvitavam vaatame, mis nad söönud on. Kui haugide ja kohamaod olid tühjad, siis pirakas ahven oli  oma kõhtu tervelt kolm viidikat ära pressinud. Vähene kalasaak ei hoia teadlasi laboris pikalt kinni. Samal ajal kui Helen veedab sooplanktereid määrates tunde. Tavalise inimese jaoks on siin klaasis läbipaistev järvevesi. Vaatame aga, mis elu siin tegelikult kihab. See on nüüd siis see Võrtsjärve proov, mida täna kogusime. Ja vaatame, milliseid sooplankterid siis praegusel aastaajal  Järve vees elab. Et need väikesed loomad, keda siin näha on,  need on nüüd keriloomad. Nemad on kõige arukamad talvisel ajal. Ja talvel võib leida ka veel aerjalgseid  ja vahest harva leidub ka üksikuid vesikirbulisi. Ja need mõned niidid, mis te siin praegu näha võite,  need on tegelikult ränivetikad. Looduses peab valitsema tasakaal, ütles sammal habe  naksitrallide raamatu viimases lauses. Seda, kuidas on olukord Võrtsjärve ökosüsteemi tasakaaluga  jälgivadki limnoloogiakeskuse teadlased. Viimaste aastate seire on andnud märke, et Võrtsjärve  seisund on paranemise teel. Hiina kalendri 4711. aasta kaheksandal päeval on mul teile  edastada oluline sõnum. Aga nimelt kolme päeva eest. 15. veebruaril 2013 Gregoriuse kalendri järgi sai Eesti  loodus 80 aastaseks. Ei muidugi mitte meie metsad ega jõed neil on vanust  rohkemgi kui Hiinas kalendrit, vaid ajakiri Eesti loodus,  mille isiknumber ilmus 1933. aastal. Sõjaeelsed numbrid on muutunud bibliofiilseteks haruldasteks,  aga tänapäevaseid saab tellida küll. Ennast määratletakse kui ajakiri süvenevale  ja loodust ndlikule inimesele. Kui sisesta sin ajakirja kodukal otsingusse suur kirjurähn,  sain suisa 15 artiklit milledes, sellest linnust on juttu. Neid ei hakka ma siinkohal teile siiski ette lugema. Meil on nagu natukene teine formaat, seepärast  vaatame-kuulame hoopiski, mida näitab, räägib meile Karl  Ander Adami. Suur kirrähn oli kõige esimene rähn, keda õnnestus mul  jälgida ja keda ma ka tundma õppisin. Aastateks jäigi ta ainsaks rähniks ja eelkõige seetõttu,  et teiste rähni liikidega ma lihtsalt kokku ei puutunud. Meil pesitsevatest rähnlastest on suur kirjurähn  vaieldamatult levinuim ja ka tuntuim, keda peetaksegi rähni  muster näidiseks. Oma punase sabaaluse kontrast selt musta selja  ja valgete laikudega jääb ta kindlasti silma,  eriti praegusel värvide vaesel ajal, kusjuures isasel on  punane peale, mis emasel on täiesti must. Suur kirjurähn on kõige rändelisem rähn. Meie suurkirjud jäävad enamjaolt paigale  ja pigem tuleb neid mujalt juurde. Aeg-ajalt võib näha ühel oksal tegutsemas mitut rähni  ja vahel võib see lõppeda ka kerge kemplemisega. Ikka tiivad laiali, et näidata, kes on kõige suurem  ja võimsam. Üsna sageli võib kohata teda tegutsemas nii-öelda sepikodades,  mille alt leiab hulgaliselt töödeldud käbisid. Kui vaateulatusse ei satu sobivat pragu,  kuhu käbi asetada siis meisterlik, suur kirju raiub  selle prao ise valmis. Lendab käbi järele, tirib selle näiteks kuuse küljest  ja lendab sepikotta. Töödeldud käbipraost välja kiskumise teeb keeruliseks see,  et seda tuleb teha värske käbi süles. Ka talvel on võimalik midagi valgulist kätte saada kui  eelnevalt pehkinud puidulaasta mitmesse ilmakaarde lennutada. Suur kirjurähn ei kasuta putukate kättesaamiseks mitte nokka  vaid pikka ja kleepuvat keelt. Peale mõnusaid söögikordasid leidsid minu poolt jälgitavad  suurkirjud aega ka pisut lund janu kustutamiseks süüa. Kevadise mahla jooksu ajal puurivad nad magusa mahla  kättesaamiseks puutüvedesse kolme kuni kaheksa millimeetri,  sügavus auke. Eks talvel keerlegi suur kirjurähnide elu enamasti toidu ümber. Sellel talvel on üle aastate üsna korralik käbisaak  ja ma olen märganud, et meil on sisserännanud ohtralt suurkirjusid. Tegemist on linnuga, keda võib sageli kohata  ka meie poolt pakutavat rasva või pekki maitsmas. Kui on õige suur isu, siis ei märgatagi tihtipeale,  kui lähedale on mõni inimene sattunud. Hinnates olukorda, kas jälgib võõrast või poeb peitu. Ja kui te otsustate nüüd metsa minna, siis teadke,  et alates veebruarist võib teie rahulikku jalutuskäiku saata  rähnide trummeldamine mis kujutab endast kaheksat kuni  kümmet lööki poole sekundi jooksul. Seda siis eelkõige pulmamängudega seoses. Ja inimkeelde tõlgituna võiks see tähendada. Olen vallaline, otsin kaaslast ja see on minu territoorium. Aga mina loen sealt välja ka. Kevad ei ole enam kaugel. Rähn kõnnib metsas, käib niisama, jalutab,  siis lendab koju ja tunneb, pea valutab,  siis kutsub arsti ja arst tuleb varsti ja ütleb,  et siin pole rohtu küll muud kui põruta peaga vastu puud. See oli siis Pärsia kalendri järgi 1392. aasta 335. päeva  kolm osooni.
