Tere kõigile. Nendel veebruaril algab Hiina kalendris veemaoaasta ja nõnda pühendame meiegi täna oma saate kõigile neile salapärastele, müstilistele ja omal kombel kraatsilistel olevustele, kelle üldnimetuseks on madu. Oma mõistatuslikkuses on nad saanud ning tegelasteks või sümboliteks eri usundites ja tegelikult ka usukauged. Inimesed on maarahva poole ikka teatava aukartusega vaadanud. Miks ja mis selle kõige taga on. Loodetavasti saame järgnevalt nii mõnegi teadmise võrra rikkamaks. Madu aasiakultuuris, nii kõlab tänase saate teema ja stuudios on orientalist Martti Kalda ning Haldi Normet-Saarna. Martti, kas teie olete ka mees, kes diabussis? No ehk kas siis maad tekitavat ei saa ainult huvi iialgi kõhedust? Ma pean ütlema, et jah, et ma ei ole kunagi madu kartnud ta ei tekita sellist võõristust, nagu, nagu tihti olen paljude inimeste puhul kohanud. Tõsi, ei saa öelda, et kasvataks madu või nendega tegeleks oma reisidel Aasiasse. Ma olen küll päris mitmeid aasia roomajaid oma silmaga näinud ja, ja mõningaid ka suhteliselt lähedalt ja mõningaid ja noh, päris ohtlikke isendeid valdavalt siis Indias ja Himaalajas. Aga jah, nad ei tekita mus sellist soovi nii-öelda vastassuunas joosta või veel enam seda madu nii-öelda maha lüüa, mis, mis on tihti eestlaste reaktsioon. Pigem ma ütleks niimoodi, et gaasias on suhtumine madudesse väga kahetine, nii nagu te ütlesite, see on selline salapärane olend. Ühelt poolt ta on nagu loom ja teiselt poolt ta ei olegi loom, eks ole, muidugi me kõik teame, et tegu on Meie mõistes nii-öelda kahe paiksega. Aga madu on aastasadu aastatuhandeid inimestes tekitanud väga erinevaid tundeid ja, ja täpselt niimoodi on ka suhtumine maasse mütoloogiates religioonides. Ega päris täpselt ei öelda, et madu on positiivne. Madun negatiivne madu on midagi seal vahepealset. Madu on selline, kes võib-olla kohati sinu poolt ja kohati sinu vastu ja noh, arusaadav maod võivad olla mürgised, maod võivad ka inimesi, rääkimata väiksematest loomadest ära kägistada ja, ja ka alla neelata. Ja maod on olnud maailmas väga-väga kaua aega juba olemas, nii et praktiliselt kõikides nendes samades kohtades, kus inimene elab Niisiis, maost Aasia kultuuris on tänane saade. Te olete plaaninud edasi rääkida mao taltsutamisest, miks just maa taltsutamisest? No taltsutamine on üks selline komme, mis kahtlemata on Aasiale omane ühelt poolt ja teiselt poolt see on koht, kus inimene ja, ja madu puutuvad väga selgelt kokku, kus inimene, madu peavad suhestuma, noh, eriti me oleme harjunud sellega, et näidatakse Indiast või, või siis noh, Kagu-Aasiast, Lõuna-Aasiast kui see tegelikult on ka Põhja-Aafrikas levinud nähtus, kuidas on meil maotaltsutaja ja tal on siis korvis või mingisuguses anumas maduda, puhub mingisugust pilli, tavaliselt see on siis pudelkõrvitsast või mõnest taimest valmistatud pill puhkpill ja siis madu sealt korvist anumast nii-öelda tantsib välja. Loomulikult on see puhtalt etendus. Et see on dresseeritud madu ja miks ma sellest rääkida tahtsin ka, ka on see, et see on kahtlemata üks selline väljasurev komme. Näiteks mul on India kohta andmed, et veel 20. sajandi alguses inglaste hinnangul oli selliseid maotaltsutajad umbes 20 miljonit. Indias tänapäeval viimane mood alt, et kokkutulek toimus Indias kakstuhatkolm 10 aastat tagasi. Ja siis olid maotaltsutajad kokkusaamisele saatnud delegaate miljon india madaldust. Jah, meile tundub see tohutult suur arv, aga kui me mõtleme seda, et 100 aastaga on 20-st miljonist saanud ainult üks miljon, siis see kahtlemata on väljasurev amet. Mis selle tingib, siis ta välja sureb? Ühelt poolt tingib selle kahtlemata looduskaitsjate surve, et madusid just nagu ei tohi enam püüda, see maotaltsutamine on madude nii-öelda kiusamine. Ja eks neil omaette ei ole õigus ka. Teiselt poolt tingib see kahtlemata see atraktsioon nii-öelda, ei müü enam. Sest ega maotaltsutaja ja ei, ei saa otseselt mingisugust piletiraha lunida, see on ikkagi pigem nii-öelda annetuse korras need, kes vaatavad, need siis oma südametunnistuse järgi, maksavad ja teatavasti tänapäevases maailmas noh, vabatahtlikult keegi enam midagi ju maksta ei taha. Siin aitab kaasa ka meelelahutusbuum, mis tänast maailma iseloomustab, mis läheb muudkui suuremaks ja suuremaks ja noh, inimestel on 1000 muud asja, mille eest suurt raha maksta ja nii edasi, et see maotaltsutamine jääb natuke varju. Ja kindlasti ollakse sellega juba harjunud ka ja noh, nagu ma ütlesin, siis seadused ka 1972 India keelas eraisikutel mürkmadude omamise. Nii et kamataltsutajad tegutsevad natukene selle seaduse mõistes siis piiri peal. Aga tuleb öelda, et see on väga vana iidne iidne amet, et juba vanas Egiptuses oli teada maotaltsutajad, kes sellega tegelesid. Muidugi tuleb öelda seda, et õigluse huvides, et need, kes seda madu näevad seda mao taltsutamist, et ärge arvake, et sellesse mingisugune väga suur oht sees on enamasti nendel mürgimadudel. Kui ei ole mitte hambad ära võetud, siis on selline tehnika, et sellel maol lastakse iga päev midagi hammustada. Ja ta iga päev kulutab selle mürgi ära. Et nende hammustus ei ole enam mürgine, tihti Indias Modoldsete, et ka teevad niimoodi, et need näiteks need on tohutult suured soengud, pühivad selle maomürgi oma juustesse, madu hammustab nii-öelda õhku, tundes neid juukseid oma hammaste vastas ja need tilgad lähevad siis näiteks moodalt juustesse või ka on siis maapealsete käe peale pandud selline spetsiaalne nahast kaitse hammustab seda nahast kaitset, laseme oma mürgi välja ja, ja, ja selleks päevaks siis ta jälle jälle mürgine ei ole. Et kõige ohtlikum on see madu siis, kui ta on värskelt kinni püütud. Ja tänapäeval siis tõepoolest need maotaltsutajad peavad igasuguseid muid trikke ka välja mõtlema, spetsiaalsed maotaltsutajad, sirkusi, loodud selliseid etendusi, kus on siis siis mao kasvatamise farmides näiteks demonstreeritakse neid, või siis isegi mõned maotaltsutajad rendivad näiteks kassi pähe madusid välja, et majadesse, kus on närilistega probleeme ka niimoodi on sunnitud, sest oma raha teenima. Enesest mõistan lisaks reaalsetele madudel olemas kujutluste maod ja need vist huvitavat teid, vaat et rohkem. Ja kuigi reaalselt on kahtlemata olemas vees elavaid madusid ja ka ka soolases vees, on olemas madusid ja on olemas kalu, kes meenutavad madusid läks mõte ikkagi sellistele nii-öelda mütoloogilistele ja, ja ebausus eksisteerivatele, hiigelkoletistele, kes elavad vees mis on maailmas selliseid mütoloogilise kujutelmi tekitanud inimestel juba juba tuhandeid aastaid. Et üks võimsamaid pilte soovitan lugeda piibli Iiobi raamatut, kus on selline tohutu veemadu, ta väga uhkelt kirjeldatakse peaaegu et jumalasarnase olendina Levjaatan. Et võtke lahti Iiobi raamatu 41. 42. peatükk ja seal on väga uhke kirjeldus, mis on tõenäoliselt laenatud mingisugusest vana Lähis-Ida mütoloogiast ja sellest on saanud ju kristluse mõttes täiesti saatana sünonüümia, selline saatana kujutelm, saatan kui tohutult suur madu, kes siis elab vees. Samas tänapäevased uurijad arvavad, et tegu ei olnud mitte millegi muu kui Jordani jões elava krokodilli ka. Ehk siis, et asi ei olnudki sugugi nii nii uhke või, või, või näiteks võib-olla hoopiski mingisuguse vaalataolise või delfiinitaolise olendiga. 18. sajandil, kus vaimulik, kes purjetas Gröönimaale sinna ris Kimutele, risk usku viima, et seda võib pidada tema nägemuseks, et hirmus loom näitas ennast meres, aga samas ka Londoni zooloogiaseltsi liige on väitnud, et ta nägi binoklist hiigelmeremadu. Tegelikult jah, nii-öelda moodsal ajal siis, kui inimene hakkas meredel rohkem seilama ja ja käima, ütleme siis viimase viie 400 aasta jooksul on tõepoolest just nimelt ookeanis nähtud erinevaid selliseid nii-öelda veekoletisi üle 1000 korra on täiesti fikseeritud kordi, kus, kus mitmed inimesed ühekorraga on näinud ühte ja sama sama koletist, need, te mainisite jah, siin kõige markantsemaid juhtumeid ja, ja tõepoolest, uurijad ei ole siiamaani suutnud, et noh, veenvalt tõestada nende olemasolu ega ka seda ümber lükata on väga mitmeid teooriaid, need, kes on skeptikud, ütlevad, et noh, see oli ilmselt mingi maal või hiiglaslik hüljes või hiidkalmaar keda te nägite ja samas on, on muide ka täiesti tõsiseid teadlasi, kes on üritanud isegi kategoriseerida neid olendeid, väites, et tegu on võib-olla mõne välja suremas või juba võib-olla tänaseks välja surnud fossiilse või nii-öelda ürgajast pärit olendiga, kes, kes ainult nii-öelda harvadel kordadel sealt ookeanisügavustest tõuseb pinnale. Nii et see on jah, üks selline kahtlemata mõistatus, mis inimkonnal tuleb veel lahendada. Et kas need hiiglaslikud koletised, keda ajaloos on nähtud ka 20. sajandi isegi lõpus kas need on olemas, kas nad on, on päris ja kellega on tegu. Aga see on ka jällegi üks selline näide, et madu on nagu mütoloogias või meie meie maailmapildis nagu sellise ohtliku kuvandi täiesti olemas. Madu on piiblis kui lihtsustatult väita päris kõva tegija siin ja seal, alustades sellest, kuidas ta salakavalalt ahvatles Eevat võtma keelatud puult vilja ja nõnda mööda vana testamenti edasi. Ja ka uues testamendis Madu on jah, ka isegi piiblis, kui vaadata Moosse suhtumist, sest see on väga-väga erinev, et eedeni aias madu tõepoolest meelitab Eeva sööma keelatud vilja. Võiks öelda ühelt poolt, et madu ju toob siis Eevale teatud teadmise. Samas võib öelda, et, et siis ta on nii-öelda tarkuse tooja, teiselt poolt kahtlemata toob ta kaasa siis seksuaalse iha, nii et seal on see madu kui, kui midagi viljakuse, seksuaalsusega seotud. Nii et ta on just nagu selline kosmiline sutenöör. Seetõttu võib ta olla ka saatana sümbol ja vaatame, mis siis sellele legendile järgneb, on tegelikult jumal võtab piiblis otse sõna esimeses Moosese raamatus kolmandas peatükis ütleb maole, et sa oled neetud, sa pead maa peal roomama, et see on siis nagu nii-öelda karistuseks maole selle eest, mida ta tegi. Ja muide ka isegi vanas testamendis hiljemgi madu on karistuse tähenduses Moosese neljandas raamatus, siis maod karistavad. Neid juute, kes on siis oma kodumaale tagasi liikumas, hammustavad nii-öelda paha peale läinud inimesi. Ja selleks, et kaitsta ennast nende madude vastu. Mooses õpetame inimesi valmistama vasest maokujulise amuleti, ehk siis maost saab teatud mõttes selleks, et ta ei ründaks sind, peab seda mao amuleti kandma. Et siin on kahtlemata jällegi see madu mürgine ja teiselt poolt madu kui midagi, mis kaitseb sees. Rääkimata sellest, et üks äärmiselt huvitav lõik uuest testamendist Markuse raamatu 16.-st peatükist värsitest sealt 17 18 on saanud aluseks, nii which kombele ta neli pühilased, eriti siis Ameerikas harrastavad. Kuivõrd see lõik ütleb, et Jeesus Kristuse järgijad suudavad panna inimestele kätt peale tervendada, neid suudavad isegi juua, mürki, rääkida erinevates keeltes, mida nad ei tunne. Ja lisaks sellele öeldakse, et nad suudavad ka endale kätte võtta, mürgimadusid ja, ja need mürgimaod ei tee neile midagi. Siis 20. sajandi alguses tekkis selline liikumine komme nelipühi kirikutesse kogunemistel inimesed võtavadki, mürgimadusid pihku ja, ja, ja väidavad, et nende nii-öelda usk on nii tugev, et see madu isegi siis, kui ta hammustab neid, ei tee neile midagi. Selle liikumise eesseisja oli siis George rentsli nimeline härrasmees muide on ilmselt selline halenaljakas, et ta ise suri sellesse mürgimadu, teda hammustas ühe sellise rituaali käigus. Aga paljud inimesed on nii-öelda pääsenud sellest eluga, samas vastupidi võib jälle öelda, et paljud nendest kuulsatest nii-öelda mao käsitsejatestan isega jälle mao läbi surma saanud. Aga selline huvitav komme on olemas ja hoolimata sellest, et Ameerika erinevad osariigid on selle kõvasti keelustanud, ei saa kellelegi keelata nii-öelda oma kodus selliste eraviisiliste usurituaalide käigus seda teha. Ja just nimelt nii-öelda Kesk-Läänes Ameerika keskläänes on see siis väga levinud komme, eriti siis Alabama, DNS-i kentacki, George'i ja Lääne-Virginia osariikides. Kui nüüd keegi on neist neli pühilastest siiski mao solvamise tõttu surma saanud, siis tuleb ju seda ka kuidagimoodi põhjendada, sest et see on siis sellele väitele risti vastupidine juhtum. Siis võib jällegi öelda, et. Tõenäoliselt ei olnud tema noh, nii-öelda usk ei olnud nõnda vankumatu, nii et tõlgendamisvõimalusi on siin väga palju. Ja usk ei olnud vankumatu ka siis, kui tegemist oli usu kuruga, keda kõik sinnamaani kummardasid. Jah, tema oli siis võib-olla nii-öelda sellel hetkel teinud midagi. Väärot jumala arvates, et usuga saab põhjendada kõike, seda küll. Räägime reaalsetest Kunetoloogilistest madudest stuudiosse norientalist Martti Kalda. Maotark, kus on alati suure au sees olnud ja maatarkus oli kreeka meditsiini sümbol ning täiesti selgelt kasutatakse madu logonnaga praeguses meditsiinis. Jah, põhjendus on siis selles, et vanakreeka arst jumalas kleepjas, temal oli siis kepi ümber oli keerdunud madu madu, mille mürkide kasutas siis ühelt poolt ravimiseks teiselt poolt kahtlemata oli tegu mürgiga. Ja kuivõrd ta selle mao mürki siis karikasse kogus, siis tõepoolest sealt kreeka kunstist on see madu ja karikas saanud ka meil üheks selliseks meditsiini ja eelkõige siis apteekide ravimite sümboliks, et see on kahtlemata madude puhul äärmiselt oluline. Üks selline sümboolne moment ja teine on ka kindlasti olnud juba mainitud viljakuse andmine. Madu on väga paljudes kujutelmades seotud taassünniga. See maovõime nahka ajada tervikuna ka see, et madu keerab ennast spiraalina rulli. Tihti kujutatakse madu söömas omaenda saba, ka see on selline taassünd, lõpmatus sümboolika. Muide, india jooga kujutelmades kujutatakse seda joogaenergiat kundalini, mis siis tõuseb sealt anusest siia pealaele kujutatakse just nimelt moona mis inimest ja tšakraid läbiv, nii et see on selline salapärane. Energiamadu on väga mitmetes mütoloogiates kaitsja. Eriti hinduism ja budism, armastab kujutada madu erinevate jumalate kohale kummardununa. Tihti on siis seitsmepäine või isegi üheksapäine madu näiteks Siiva, Višnu, aga isegi buda mediteerib Seitsmepäise kobra kaitsvas varjus. Seetõttu on siis äärmiselt selline populaarne sümboltarkuste juba mainisite, usutakse ju Eestiski, et madudel on salapäraseid teadmisi, noh, need samad ussisõnad, maod, kes varjavad maapõues leiduvaid varandusi, kellel on mingisugused sellised salapärased asjad olemas. Mood ja allilm on seotud selles samas kreeka mütoloogias, näiteks ta on olemas sellised tegelased nagu korgod. Need on siis naisdeemonid, kellel on juuste asemel maod. Neist kõige kuulsam oli Sis Medusa, kellel Perseus ju pea maha raius ja hiljem kasutas veel seda Medusa viimast kivistavat pilkuga oma vaenlaste vastu võttes sele nii-öelda kotist välja. Tema pilk muutis kõik elusolendid kiviks. Ja muide ka näiteks Vana-Egiptuse ja vanaskandinaavia mütoloogias. Allilm oli madusid paksult täis ja indiaanlastel Ladina-Ameerikas on ju kõige olulisem jumalus, seesama sulgedega madu, kuid seal katu on ju tegelikult maojumalus, jahta lendab taevas, tal on, tal on suled, teda võib siis nii-öelda draakoniga seostada, aga, aga on oma olemuselt on ta ikkagi midagi muud kui, kui madu. Ja seetõttu siis võib näha, et madu on väga paljudes noh, nii-öelda mütoloogiates sees. Üks huvitav tegelane, keda Lõuna-Aasiast Kagu-Aasiast kahtlemata tuleb mainida, on siis Naaga. No aga on pooleldi inimene tavaliselt inimese pea ja inimese ülakehaga aga ülejäänud keha siis maa oma vees elav, muide madu tihti hiiglaslik, osalt positiivne, osalt negatiivne tegelane ja Indias on aegade jooksul olnud väga palju rahvaid, kes selliseid Naagasid kummardavad. Nii vanal ajal kui ka uuemal ajal on tänapäeval on olemas lausa nii-öelda Naaga rahvad. Neid on olemas nii Sri Lankal kui ka siis Kirde-Indias ja Birmas on rida hõime, kes, kes nimetavad ennastnaga hõimlasteks 17 erinevat hõimu, on seal, kes on juba pikka aega rohkem kui sadakond aastat ka omaenda iseseisvuse nimel võidelnud ja Nende, sellises animistlikus kultuses on selliste džunglijõgedes elavate madude kummardamine äärmiselt populaarne, äärmiselt levinud tegevus, aga madude kummardamist, eriti just nende samade Naagade mütoloogiliste madude kummardamist on aegade jooksul olnud. Näiteks kašmiir Is Nepaalis, on on pühameeste kogukondi, kes, kes endiselt arvavad, et sellised tegelased on päriselt olemas. Ja seetõttu mitmetes hindu istlikesega budistlikke piirkondades on agasid tihti kujutatud cademplitel. See on just nagu siis nii-öelda algsest paganlikust animistlikust usundist, kas siis hinduismi budismi üle võetud noh, ühelt poolt on ta kujutelm ja teiselt poolt on see selline. Jällegi siin on see madude kaitsev moment, neid on, neid on kujutatud, et nad nad kallale ei tuleks, selline amuleti funktsioon ja teiselt poolt on see, et nad kaitsevad kõige muu halva eest. Neis paigus, kus nurgad on au sees ja kus neid kummardatakse, siis on neid kujusid ka kõikvõimalikul moel päris palju, kasvõi linnapildis. Absoluutselt valdavalt küll küll templite juures, aga, aga on näiteks ka noh ametiasutustel, kuninga paleedel ja miks mitte saanud nimeks. Ma tean lennukompaniid, mis kasutab seda oma sümboolikas mitmeid firmasid, nii et ka ka tänapäeva jõudnud No maa kohta on öeldud ka nii, et kuigi ta on võimas ja jõuline, on ta siiski teatud olukorras ka abitud, et ta ei saavat alla põlevalt puu ega välja veega täidetud august raevust ja et kui ta on v või tulega ümber piiratud, siis ta paluvad inimkeeli abi, et ka kõige jõulisem tegelane võib-olla mingis olukorras abitu, selles on täiesti oma filosoofia olemas. Jah, tegelikult kõik olendid, olgu need siis reaalselt või ka mütoloogilised, see muudabki nad nii-öelda inimlikeks reaalseteks, et neil on mingisugused nõrkused ka kahtlemata olemas. Et madu ei, ei tasu kahtlemata ja ka tänapäevases plaanis nagu üle müstifitseerida, et tegu on lihtsalt ühe erilise loomaga tasutada, liigselt karta muidugi tuleb olla kahtlemata ettevaatlik, sest ka Eestis on mürgiseid madusid. Aga ei ole vaja ka nii-öelda paaniliselt madu peljata. Nii et kogu see sümboolika, millest me siin rääkisime, tarkus, rikkused, mida madu valvab. Kõik see nii-öelda kaitsev taastav viljakas sümboolika, see on ka selles Hiina uusaasta sees, et madu toob meile võib-olla mitte nii glamuurset tulevikku, ennustab, kui, kui meil ennustas draakon. Ta ei ole selline nii-öelda kõrgelennuline ja suurejooneline. Aga oma sellisel vaiksel võib-olla isegi salapärasel ja, ja varjatud moel ei ole ükski nendest loomadest, mis, mis Hiina kalendris on negatiivne ja, ja nii ka nii ka madu. Et ei tasu arvata, et draakoni aasta oli kuidagi hea ja maoaasta saabub kuidagi seetõttu, et seal on sümboolikas madu negatiivne vaid vastupidi, tuleb vaadata kõike seda positiivset, mida madu endaga kaasa toob. Selline oli tänane hiina veemaoaasta alguse puhul madudele pühendatud saade. Stuudios olid Martti Kalda ja Haldi Normet-Saarna. Helirežissöör oli Maristomba, kus saade nädala pärast kuulmiseni.
