Tere, maahommikust Ajal, mil maad katab paks lumevaip  ja põllutöid teha ei saa, on inimestel rohkelt aega hobide jaoks. Üheks võib-olla näiteks jahipidamine. Jõgevamaa Saare valla meestele tundub olevat auasi olla kütt. Nii kuulub kohaliku kullavere jahiühistusse koguni 140 meest,  kes moodustavad kolm jahtkonda. Ka territoorium on aukartus äratav. 46000 hektarit hooajal toimub jaht peaaegu igal  nädalavahetuse ja selle juurde käivad omad traditsioonid. Seltsi lipp tõmmatakse vardasse, puhutakse pasunat  ja minnakse metsa. Ometi peab keegi ka maha jääma, et tulijaid ootaks õhtul ees  soe tuba ja maitsev söök. Mis või kes siin potis podiseb? Podiseb mets ja liha, sellest me teeme tänase lõunasöögi. Praegu ta natukese keeb, siis paneme ta hauduma  ja kui ta nüüd on ära haudunud, siis maitsestame ära,  lisame sinna maitseained asjad ja siis ta üks tunni aja  pärast ongi valmis. No siga on ju pirakas loom, mis tüki sinu võetud sea,  sisefelee ja seljakarbonad. Et need on nagu, saavad ruttu valmis ja on kõige maitsvamad ka,  aga kas küüslaugud ja sibulad on hakitud juba? Osaliselt on juba siin laua peal valmis,  aga muidugi need hakime alati juurde, aga äkki me  siis ma võiksin appi tulla, kui kui vähegi saab. Kohe kiire käega võib hakkida sibulat juurde. Küüslauk rohkem paneb rau, aga hakime sibulat. Näpuka, no ma püüan, aga aga kas see tänane roog ongi niisugune,  ütleme? Iga jahikorra loog roog või et kui siga kätte saadakse,  siis tuleb kindlasti see me raeme makse sellest asja,  aga muidugi teeme põrsa ribi ja, ja ka noh loomulikult kaks,  kolm korda suuremate kogustega, sellepärast et jahimehe on  ikka hulga ikka paarkümmend jahimeest on jahisalati,  no sellest väiksest potist ei piisa neil,  aga sina siis oledki nagu köögikata või ei. Ei, ei, see on täna lihtsalt juhtunud. Jah, meil on nagu kolm seda. Jahiseltskonda, või selles suures kullaoras  siis igal ühel on noh, enda köögid ja värgid,  ega me ainult peame aastas ühe korra suurt jahti sügisel,  esimene põdrajaht on meil suur ühisjaht,  kus terve suur kullavere saab kokku. Siis keedame suure katlatee. Lihasuppi. Käiakse jahil ja siis õhtul arutatakse neid jahivärke  ja siis süüakse supp ära ja sellega on nagu jaht avatuks,  kulu. Lisaks seale ma saan aru, et täna lõunaks saab  ka väga erilist kartuliputru ja see on kohalikust kartulist  kohaliku maitseainetega. Ja kui pärast maitsete, siis saate teada,  kas meeldis või ei meeldinud. Aga metssiga ja põder ei ole ju kaugeltki ainukesed loomad,  keda te siin sööte ja, ja kellest süüa saab teha. See. On nüüd kobras, see on suitsetatud kobras,  sinu kopra külg nagu ribid ja värgid. Muidugi on veel kopral siin niisugune asi,  kui pärast keegi maitsta tahab, on olemas Oper saba,  ta on nüüd jah, Meil lastud siin teha, mina ise,  kui teen, siis mina võtan selle, nülin ennem ära nagu. Et siis oleks teda pärast nagu lihtsam lõigata,  nüüd hakka seda, muidu jäädi nahka. Ei, no see nahk ei kõlbagi nagu süüa, aga palun,  nüüd ma näpu kandsin küll, aga pole hullu. Ta on nagu ta ei ole nagu pekk, aga ta sihuke hästi tihe nagu,  aga ta on ikkagi selline rasvane. Aga ega palju tõesti ei suuda. Me oleme Vahuriga söönud ära kahe peale,  ükskord olime metsas hirmsasti ja kõht oli marutühi. Siis mul oli kaasas üks koprasaba. Kui me selle kahe peale ära sõime, siis me ei tahtnud  järgmine päev ka enam süüa, tead. Jaanuaris suurulukitele väga jahti ei peeta,  kuid seevastu on talv karusloomade küttimise kõrghooaeg tänu sellele,  et karusnahad pole viimasel ajal kuigi soositud ei ole  ka jahimeestel nende vastu suurt huvi kogenud jahi  ja loodusemees. Vahur Sepp usub aga, et asjaolud on muutumas. Karusnahku ostetakse jälle kokku, mis teeb  ka nende küttimise mõttekaks. Alustuseks leiame metsaserval aga ilvese jäljed,  kellele seekord jahti ei peeta. Ilvese jäljed. On küll väga ilusad lillese jäljed ja. Sa vaata, mismoodi ilves tuleb, siin taga on nüüd tee,  kui sealt tulime. See on nüüd mingi kolm-neli tundi vanad ilvese jäljed,  täitsa värsked. Et kui me sealt tulime, siis sammu vahe oli hästi pikk. Enne tee äärde jõudmist. Vaata milliseks tippivaks läinud on. Ilves hiilib. Ta tahab kuulda, et tee peal pole mingit ohtu. Ja teine asi teid mööda, noh, võib mingi kits värk liikuda. Ta määrab ennem asja ära. Ja nüüd läheb julgelt tee peale välja, kas sa tead,  kuidas Ilves jahti peab? Ma jälle kodulootunnist, mäletan, et ta kükitab puu otsas  ja ootab, kuni ohver alla jõuab ja siis hüppab kaela. Minu vanaema rääkis mulle sedamoodi, kui ma väike olin,  et poiss, kui sa metsa lähed, vaata ette,  ilves on puu otsas, hüppab sulle sealt kaela  ja imeb vere välja ja, ja umbes niisugune jutt,  see on nüüd nii vale jutt, kui üldse olla saab. Ilves ronib metsas puu otsa ainult hädaohu korral,  ütleme, kui hundi kari tuleb, saab huntidega kokku,  siis ta paneb puu otsa. Meie oludes ta põhiliselt murrab mets kitse. Siis ta hiilib kitsele ligi. Kui jääb saagini viis-kuus hüpet, need on ikka väga võimsad hüpped. Siis ta need hüpped teeb. Ja nüüd ta haakub küünistega kitsele turja lõugadega,  haarab kõrist ja kägistab saagi. Kitsed, aga mis ta saakloomad veel on? Praeguseks ongi juhtunud selline asi, et kuna Kolm talve tagasi tuli hästi karm talv, mis võttis kitsearvu maha. Sellele järgnes veel üks raske talv kitse jaoks et  kitsearvukus drastiliselt langes. Söögilaud Ilvesele jäi kehvaks. Ilves hakkas murdma kobrast. Et meie suur koprabuum siin Eestimaal on nüüdseks läbi tänu ilvesele,  see, mis on jahimehed oma töö tegemata jätnud,  selle töö teeb praeguseks ära Ilves. Aga kui nüüd jahimehe seisukohast Ilvesest rääkida,  siis mida jahimees? Ilma segade. Me ilvest, kütime kütime ette antud limiidi ulatuses Jõgeva maakonnas,  sel aastal läheb küttimisele või läks küttimisele seitse ilvest. Ja viis neist on lastud kaks lasta veel. Et Ilvesel on täielik õigus meie metsas elada  ja see, et ta mets kitsesid, murrab see pole üldse paha. Vanajumal on selle talle toiduks määranud,  nii tema peab olema. Ilves peab olema kõigepealt söönud ja kui  siis kitsearvukus läheb suuremaks, siis võivad jahimehed  teda ka kütta. Aga eelkõige peavad Unt ja Ilves ja meie suur kiskjad  kelle üle meil on põhjust ainult uhkust tunda. Nemad peavad ikka kõigepealt söönuks saama,  see on nagu enamuse jahimeeste seisukoht. Vahur sul peaks kuskil siin üks nugiselõks olema,  äkki seal on midagi sees ka? Siin on mul siis tugisele sätitud üks lõks üles. Linnumaja ongi lõks, see pole mingi linnu maja,  see on väga efektiivne nugise lõks ja iga nägu näha. Näed, täna öösel on ta siia sisse läinud,  siin on ta käinud plaani pidanud, et et kas tasub  või ei tasu ja lõpuks leidis, et tasub ja  ka sinul ka tasub. Tasub, ikka, tasub ikka, minul ka. Ja. Praeguseks ongi nugisele juba nagu ind tekkinud,  kuigi siin mõni aasta tagasi tuli neid küttida lihtsalt missioonitundest. Et nugisearv ei läheks liiga liiga kõrgele. Katsume ta siit kätte saada ja nii saan ma siin abiks olla. Kuidagi ei, sa vist ei saa, kuule, aga mis see nugisega  üldse tehakse, sest süüa ta ju ei kõlba. Luginahk väga väärtuslik karusnahk. Täna öösel läinud, ta pole veel külmudagi jõudnud,  väga väärtuslik karusnahk, ta on. Soobliga võrdväärne võrdväärne loom. Ja tehakse kasukaid, mütse kraesid. Ma ütleks sellise lause, et kõik, kes kannavad Eesti metsadest kütitud karusnahka teevad loodusele suure heateo. Väga palju televaatajaid vihaseks su peale ja,  ja kui nad teavad, kus sa elad veel, siis nad tulevad su aknaid,  tume. Aga ma põhjendan seda juttu. Nugis talvisel ajal toitub põhiliselt hiirtest. Samas kütib ta ka kanalisi, et kuidas ta saab laanepüü kätte. Kui siin on kohev lumi, siis kanali ed sukelduvad lumme. Nugis ronib mööda puid, peilib sealt välja,  kus kohas see laanepüü lumes on ja siis hüppab maru kõrgelt. Laanepea asemel võib seal olla teder või metsis või. Ja siis ongi selline lugu, et kui nugist on hästi palju,  siis meie kanaliste pesitsemised luhtuvad. Kui nüüd käia metsise mängudeski, siis enamasti on seal  vanad kuked. Noort põlvkonda peale ei tule põhjuseks Pean ma just nugist,  kes korjab ära munad. Samas on meil palju rebast ja kährikut ja vaja oleks neid küttida,  küttida ja küttida. Tähendab, nende arv on vaja alla viia, siis tuleks meil  metsa tagasi valge jänes. Kanalite arv kasvaks. Läbi aegade on inimesed seda karusnahka küttinud. Ja peaksid seda edasi küttima, aga jahimees saab teda  küttida ainult siis, kui inimesed seda kannavad. Lusti pärast ma ei saa ju sellist ilusat looma ära hävitada. Praeguseks hakkab karusnaha turg tagasi tulema. Et ostetakse karusnahka. Eesti jahimeeste selts ja härra Mati Kivistik oma  meeskonnaga ostab ka karusnahka kokku, ta väärtustada  selle naha ja annab jahimeestele põhjuse metsa minna minna. Aga Vahur, lähme jalutame mööda metsa edasi,  lähme vaatame, mis edasi. Ka. Kuidas see tuhkur üldse siia valesse lõksu saanud on? See lõks on mul mõeldud kährikutele ja rebastele väga  efektiivne lõks. Aga kuna tuhkur sööb? Ka raibet, mul on siia jälle pandud noh,  natukene mets ja magu ühesõnaga se sama ja on ka. Ja tuli ajas lõksu kinni, sattus lõksu. Tuhkrut ma metsas ei küti. Nii et ma lasen tuhkru lahti. Mitte et meil neid vähe oleks, aga nad mulle meeldivad,  ta toitub põhiliselt hiirtest. Hullu ta midagi siin metsas ei tee, ajab oma tuhkru asju. Nahk tal ka eriti väärtuslik ei ole. Konkurentsi mingile mink on Ameerika naaris. Kuule, aga ta seal väriseb nii hirmsasti. Laseme siis oma asju tegema. Tuhkurpoiss jookse nüüd ast või kuule, mis seal kuule koguda sealtpoolt,  siis ta saab aru, et, Ta ei jaga matsu välja, aga jah, ta juba pääsenud on. Ei taha tulla, kui ta tuleb. Ta tuleb. Lapsi peale mine head teed sulle, ära rohkem tagasi tuled,  tšau, vot see oli mõnus. Karusnahk on ju kallis ja see kasukas eriti aga palju  siis kütt selle ühe naha. Üle hulga aja on nahkade hinnad läinud selliseks,  et kütt tuleb ots otsaga kokku. Rebane praegu maksab toores rebasenahk, mis ma ta metsas toon,  nulin ära, kuivatan selle kuivatatud naha,  kui müün, rebane on 20 euri, kähriku on 25 euri  ja nugis on praeguseks 40 euri. Ma räägin muidugi nendest hindadest, mis on nüüd,  seal on erinevad sordid. Et see oleks nagu lagi. See oleneb ka sellest, kuidas mees ta kütib,  kuidas ta oskab selle naha võtta, selle nahaga nagu ringi käia. Tundub, et täitsa ju korralikud hinnad, aga vist päris  rikkaks ikka ei saa, selle äriga ju noh,  ütleme, et kui ots otsaga selle hinnaga kokku tuleb,  siis on hästi. Ja lõppude lõpuks on ikka tegemist natuke hobimoodi asjaga  ka ja samas on see iga jahimehe kohus küttida selliseid,  ütleme röövulukeid, et metsas säiliks. Metsas vajalik tasakaal teeb jahimehed murelikuks  ka seoses uue jahiseadusega. Eelnõu on küll juba saadetud riigikokku lugemisele,  kuid sel nädalal tegi jahimeeste mõttekoda pöördumise,  et jahiseaduses vaadataks veel kord üle väikeomanike  ja küttidevahelised suhted. Uut seadust survestasid just maaomanikud,  kes tahtsid omal maal rohkem õigusi jahti pidada kuni selleni,  et metssiga ja kits oleksid väikeulukid,  keda võiks pea piiramatult lasta. No mulle tundub, et põhiline vastuolu just seisnebki seal maaomanike,  metsaomanike ja jahimeeste vahel. Miks te siis ei suuda omavahel kokku? Kokku leppida. Ma arvan, et suudame, aga lihtsalt on kuidagi see see hakata  algatati siis jahiseaduse arutelu nagu väga-väga drastiliste muutustega,  millest võib-olla on tekkinud väikene konflikt,  et taheti teha seal metskitsest ja seast väike uluk,  et noh, see ongi nüüd nii, et ma lähen metsa,  mul on luba küttida omal maal ja kui ta tuleb sinna,  siis ma saan ta maha lasta ja keegi ei saa  selle sellega rohkem kaasa rääkida. Ja, ja see oligi oht jahimeeste või seisukoht,  et seda ei tohiks nagu juhtuda Ja, ja, ja ma usun, et täna nagu ikkagi on,  on, et, et kaine mõistus on asjast nagu võitu saanud,  et et nemad nagu nõuavad siis täna ikkagi,  et nad saaksid mingisuguse osa omal maal elavast  siis uluki kahjudest, et, et kui keegi sellest saab tulu,  et siis saaks ka nemad oma osa sellest, kas  siis on rüüstatud viljapõld või, või kultuur. Et. Neil oleks õigustalt väikene väikene tagasiarvestus. Saada, või, või ütleme siis või kahjutulu,  aga aga ma arvan, et see, see laheneb selles mõttes ikkagi  mõlemale poolele suhteliselt mõistlikult,  et tänast. Eesti jahindussüsteemi hakata lõhkuma kellegi võib-olla  väikse grupi poolt ütleme, pretensioone tekitav,  kes, kes võib-olla tegelikult ei mõista seda  nii laialt kui jahimees, kes on juba põlbest põlve seda  jahti pidanud ja ulukeid jälginud. Aga. Mis muutub või kuidas muutub teie elu, kui see eelnõu  näiteks praegu? Algusel kujul vastu võetakse. Kindlasti muutub väga palju sellepärast et kui siin kohapeal  näiteks inimesed, kes elavad ja see on nende suhteliselt suur,  ütleme vaba aja tegevus, kes on sellest asjast nagu  huvitatud ja ja see see muudab, elavdab ka võib-olla  siis ütleme kogu kogukonna, kes maal elab,  nende omasi suhteid, läbisaamist. Vaba aja veetmist, et seda nagu Teistpidi keelata ja teha ainult selle väikse grupi  või maaomaniku kesiseks või keskseks, et see,  see tekitab teistmoodi kibestumist, et ma arvan,  et ei oleks mõistlik lasta sellist mõisaaega tagasi,  kus. Kus? Mõisamaadel võisid jahti pidada ainult mõisnikud  ja nende sõbrad ja talumees nagu põhimõtteliselt sellest  asjast oli väljas. Et, et siis siis kindlasti tekibki suurem oht  salaküttimisele ja võib-olla mõnele mehele isegi auasi,  et ma mõisametsast olen toonud omale lihatüki koju,  nii et keegi ei tea, et ma arvan, et see ei ole nagu väga selline,  see on tagasipanek, et ma usun, et see, see asi nagu ei toimiks. Maaomanikele on oluline, et uue seaduse abil saaksid nad ise  metsloomi oma valduses, metsanoorendikest  ja põllukultuuridest eemal hoida ning ühtlasi saaksid  pealekauba ka ulukiliha. Kuid ilmselt ei hooma kõik maaomanikud seda,  et peale laskmise tuleb metsloomade eest  ka hoolitseda. Vahest teeb mõni jahimees loomade toitmiseks isegi rohkem  heina kui mõni põllumees. Samuti tuleb osta vilja ja köögivilju, lisasöödaks. See on siin täitsa tavaline silopalli. Jah, see on nüüd põllumajandusühistust, ostame silo ja. Ja läheb siis metskitsedele talvel lisatoiduks. Igal talvel seda tarvis ei ole. Vahel saab loom ise ka hakkama, on sedamoodi,  et kits talvel sööb igihaljajaid, taimi ütleme,  et pohl mustikas, kanarbik, samblikud, mis iganes suudab  metsa alt välja kaapida. Ma mäletan ka seda juttu kodulootunnist,  et seda söövad, aga praeguseks on nüüd metsas selline asi. Et lumel on paks koorik tulnud ja kitsejalg on nagu luuavars,  sellega maad enam välja ei kaabi. Tähendab, nüüdseks on tema toit. Pungad ja peened võrsed ja kitsed, siis kogunevad. Ka raielankide peale hästi palju ja nüüd jahimehed peavad vaatama,  kus siis on palju kitsesid. Pungatoit saab ju ümberringi otsa, langi peal süüakse  ka need haavapungad kõik ära. Hakkab nälg majja tulema, siis antakse selle igihalja asemel  saab ta siis praegu silo. Ta eriti ei taha, kui me nüüd siin ringi vaatame,  näiteks. See on lep ja eriti ta lepa ei taha. Aga siin on näha, näed, kitsesöömise tunneb ära  selle järgi, et näed, see lõikekoht jääb karvane  ja tal on lõikehambad ainult alumises lõualuus üleval pool  on nagu nahk, samasugust asja sööb jänes,  ka jänes võtaks alati puukoort ka. Aga kui jänes võtab võrse, siis see oleks nagu terava noaga  lõigatud kitsed muidugi vihastavad metsaomanikke sellega et  kahjustatakse palju metsakultuure. Samas käivad kitsed aias ja seal võivad ka palju kahju tekitada,  et söövad ära ilupuude võrsed. Pungad, nii tammel. Mul endal püramiidtamm puha ära söödud õunaputel,  noortel ploomidel aga on üks imelihtne nipp,  millega saab hoida ära, et kits ei tee. Kahju, jahipüss. Ei, ei, ei, see on natuke liiga ekstreemne. Parim on pesemata lambavill, võtad sügisel tuussaga väikse  näpi otsa, tee lambavilla, paned siia puuga otsa,  mida sa ei tahaks, et kits sööb. Ja sama võib metsakultuuridega teha, see läheb imekiiresti. Meil tänapäeval kasutatakse siin repelente,  millega pritsitakse taimed üle tuleb üks sula peseb  selle maha ja kogu töö oli null. Jah. Aga kui sa paned siia lambavilla, see haakub väga hästi. Kits tuleb korra, proovib maruvastik sülitada,  ei oska, puristab, tatistab nagu ta tunneb nüüd järgmistel  seda lambavilla lõhna, ta ei hakka. Mitte maitsma ka. Iga endast lugupidav jahimees käib metsas koeraga aga selleks,  et koer koos saagiga elusalt metsast tagasi jõuaks,  tuleb teda eelnevalt kõvasti koolitada. Jahikoertega meenub esimesena ikka Eesti hagijas  ja Laika kuid maailma kogemuse järgi on universaalse  jahikoeraks hoopis taks või terjer. Need. Jahimeeste kaaslased käivad koos Kuusalu vallas Musta  metsa külas, kus tegutseb MTÜ jahikool ja siin pannakse  parasjagu proovile koerte närve. Nüüd siis peaks pauk kõlama ja. Koerad peavad jääma kõik rahulikuks puude juurde,  ennem kui luba antakse, ei tohi liikuda. Et sellega testitakse, kas koerad kardavad pauku ka? Et kõik koerad on paugu, kestvad, võivad jahile minna. Keegi ei kartnud pauku. Ja väga tubli. Terrier ei näe küll väga jahikoera moodi välja,  ta on ikka täpselt niisugune diivanipadi. Noh, ütleme diivani padjast on asi siin kaugel,  et antud koera puhul ma võin konkreetselt öelda,  et tegemist on siis Welsi tereriga. Ja pärit on nad Inglismaalt, on üks vanemaid terreri  tõugusid üldse, mis nii-öelda siin ilmas on praegu meil aga,  aga tema saigi toodud meil, kuna kuna kuna meil kasvatatakse  neid suhteliselt vähe siis, siis tema saigi toodud  tegelikult Poolast ja on puhtalt nii-öelda saksa liini pidi. Ja, ja on puhtalt ainult nii-öelda jahi koer. Tema mõlemad vanemad on siis läbinud kõik võimalikud  jahikatsed ja on aastaid see kasvataja kellegi juurest me tõime,  on ka aastaid ise nii-öelda jahimees saanud,  et, et oli teine vist juba 80-le liginev  ja kasvatab ka ainult selliseid koeri ja ajavad  põhimõtteliselt kõike. Et kuni kuni põdrani välja ja, ja näiteks toona isa,  siin oli väga hea hirveajamiseks. Nii pisike koer ajab nii suurt saaki. Noh, ütleme niimoodi, et, et taksi ees on tema eelis,  pikemad jalad ja, ja, ja, ja, ja samas ütleme,  kui me suuremate jaekoertega võrdleme, siis on tema eeliseks  jälle see, et ta on kerge. Mis tähendab seda, et talvisel ajal on võimalik  ka lume peal liikuda jalapikkuse poolest,  tema läheb kurgu täiesti vabalt, ei ole üldse mingit probleemi,  täpselt samamoodi nagu taks. Ja, ja südikust on nagu näha, siin. Nagu südikust on nagu rohkem rohkem kui küll,  et selles mõttes on, ta teeb ta nagu väga hästi tööd,  et, et on siin meil koprail, seajahil. Teeb täiesti hästi tööd. Kas siis ma ei tea, seajahil siga niisugust pisikest välja  ei naera või noh, ütleme siis niimoodi, et võib-olla  ühtepidi on see see natukene koera eelis,  et siga ei võta teda esimese hooga tõsisena,  aga koer paneb ta liikuma kuma või paneb ta seisma vastavalt  vajadusele ja ja, ja, ja tema väiksus ja kiirus on tema eelis. Et ta on tegelikult hästi hästi hästi liikuv hästi-hästi  selline näiteks toas köögilaua peal hüpata koha pealt ei ole  tema jaoks üldse mingi probleem, kuidas ta nimi on? Tema nimi on pikk nimi Ekstra s Mol stuudio. Doktor re tema meil doktor tree, aga treeks kutsuma. Aga miks ta nii väriseb niimoodi? Avaleht üks asi on esinemiskas. Üks asi on see, et tegu on lühikarvalise koeraga,  kellel puudub aluskarv. Teine asi on see, et et midagi toimub, päris täpselt aru ei saa,  mis siin toimub. Pauk käis aga, aga, ja palju koeri, et peaks nagu midagi  tegutsema hakkama. Aga tegu on siis jah, kääbustaksiga, kes on aretatud algselt hoopis. Jänese jänese. Ajamiseks aga aga kuna tänapäeval siis ikka seda  nii nii ei kasutata, siis on ta rohkem selline seltsi ja,  ja näituse koer. Aga kuidas see jänese ajamine tal siis käib,  roni purgu sisse ja jänese välja ja. Jah, et lihtsalt jäneseurud on palju väikesemad,  kui on kui on suureturud rebasele kährikule. Jänesed on väikesemad, et, et siis oli nagu vaja just  suuruse poole pealt rõhku panna. Standardtaksid sinna urgu ei mahtunud. Tutvustan siis standardakse on pikakarvaline  ja kaks karmikarvalist on mul siin karmi karvalise õige värv  on mets ja värvi nimetatakse, sest ta on selline kirju nagu metssiga. See on mustpunasega. Kuna mulle meeldib must värv. See on kogu lugu. Et karmi karvalisi millegipärast Eestis kasutatakse jahis vähe,  neid on üldse nüüd viimastel aastatel on hakatud nagu  ka Eestis aretama kogu muu maailm, Euroopa käivad kõik  karmiks jahis, sest karmikarvalis taksi aretuses on  kasutatud terjereid ja nende iseloom on jahi jaoks tunduvalt sobiliku,  kui on pikakarvalistel või lühikarvalistel,  et lühikarvalisl on veel see, et meie talved on külmad,  kardavad külma, kardavad nõgeseid, võib-olla,  aga karmikas on selline hästi hasartne, hästi julge. Et näiteks kolmel karmikal kinni pidada,  seal metsa kari lüüa laiali ei ole üldse mingi probleem. Et minu koerad käivad jahis ja päris hästi. Et kuna taksid ajavad häälega, siis ajujaht on kohe ilus jaht,  nii nagu peab olema, et laikad on, peatavad koerad,  nemad ei aja häälega jälge. Kui saavad looma kätte, siis nad hauguvad,  aga taksise ilus aju kilkamine, see on hästi kaugele kosta,  et nende üks iseloomuomadustest või omadustest ongi see,  et neil peab olema hästi kõlav hääl. Et see on selleks, et maal urus oleks ka kosta üles,  kus kohas on maa all see taks, et selleks on tal nõutud  hästi kõlav hääl. Nad õpivad väga kergelt kõike, et jahikoolituse seisukohast  ongi see, et tegelikult, kui sa võtad omale jahitõugu koera,  siis mina arvan, et sellele koerale peaks andma  ka vastavat tegevust, et ta kodus ei teeks lihtsalt pahandusi. No ma olen kuulnud ka seda, et hunt näiteks tõmbab taksi  jahil lõhki, kas see on siis lihtsalt paratamatus  või on siin midagi muud? No hunt tõmbab ka laika lõhki, hunt tõmbab lõhki  ka Kaukaasia lambakoera, et noh Jahis. Mina õpetan oma koeri, et nad ei tohi murda,  aga põdra ja mets ja seismapanek on ikkagi eelkõige see,  et koer peab tiirlema ümber looma ja kui ta loomale ise viga  ei tee, hammastega kallale ei lähe, siis ei ründa  ka ju noh, see, see metsloom, koera, et ikkagi kõikidel on  oma elu, oma nahk kallis ja ilmaasjata turule ei vii neid keegi,  et noh, kui ta on väljapääsmatus olukorras,  siis rünnatakse. No me rääkisime sellest, et jahimeeste suhtumine sellesse  õpetamise ja treenimisse on natukene nigel,  aga kas päris põhimõtteliselt vigu ka tehakse,  kui nüüd inimene hakkab ise oma jahikoera välja õpetama? Noh, eelkõige jahimehed õpetavad noort koera ikkagi sellega,  et kas siis võetakse surnud loom surnud looma lahke,  ässitatakse ta sinna kallale. Et tegelikult ei tohiks kallale õpetada,  sest kui ta satub jahti, noor koer, ta ründab samamoodi,  ta ei tea, et see on elus ja hammustab vastu. Selleks ongi koolitust. Et siin on võimalik inimesel sekkuda, kasvõi see urusüsteem,  kus on päris rebane. Kui rebane ründab, lastakse siiber vahele,  et koer ei saa viga, aga ta teab, et sealt nõelatakse teda vastu,  et ta ei oleks metsas nii julge, eriti noored koerad. Et jah, ja siis ongi jahimeestel nii, et esimene jaht  ja noor koer ründab siga ja siga ründab vastu  ja seda koera halvemal juhul lihtsalt ei ole enam. Eestisse on siiski tekkinud mõningaid jahikoerte koolitamise keskusi. On aedikuid, kus peetakse kihvadeta metssigu,  et noored koerad saaksid nendega enne metsaminekut ohutumalt  tutvust teha ja samuti on ka juba urge elava rebasega. Neid võimalusi loodab MTÜ jahikool varsti  ka oma keskuses pakkuda. Aga mida siis koertele õpetada või mida nende juures  treenida tuleb? No ütleme siis niimoodi, et, et kui me räägime nüüd  konkreetselt jahikoolist, siis jahikooli eesmärk antud  hetkel on siis kuidas ma ütlen olla selliseks vahemeheks,  nagu, kui nimi ütleb, et ta on nagu jahikool  ja siis esimene pool on siis jaht ja teine pool on kool. Et olla vahemeheks nagu jahimeestele, koerakasvatajatele ja,  ja siis nendele inimestele, kes igapäevaselt jahil ei käi,  aga omavad koeri, kes on nii-öelda jahiks aretatud Kutsika õpetamine metsa nahaga veetud jälge mööda. Jahikoer see nimi ütleb ära, et on jahijaks aretatud,  tal justkui peaksid olema instinktid olemas  ja ta peaks nii-öelda nagu saama hakkama asjal. Just ja enamus jaolt nad ka kindlasti saavad hakkama,  aga, aga tihtipeale on nagu see asi, et,  et vältida nüüd selle nii-öelda tihti, noh,  need koerad on ju kellegi lemmikud, kellegi sõbrad,  pereliikmed. Et vältida nüüd selle koera, jahi seisukoha pealt  selle koera hukkasaamist või vigastada saamist  või midagi sellist, siis see koer peaks ikkagi natukene  teadma rohkem sellest, mis teda seal metsas ees ootab. Ja, ja selle jaoks on olemas siis urukatsed,  verekatsed, jahi, kompleksvõistlused, igasugused sellised asjad,  kus on viidud nii-öelda see riskimoment nagu miinimumini,  et see koer saaks siis teada, mis teda seal niiöelda  reaalses jahiolukorras ees ootab. Aga kas inimesed oma kodustes tingimustes  siis ei, ei saaks nii-öelda oma koerale lasta välja elada  ja neid kasutada nii-öelda selleks, milleks nad ellu on kutsutud? No ütleme siis niimoodi, et see on natukene raskendatud,  et, et kui me räägime siin näiteks kas või sellest samast urukatsest,  noh meilgi on siin plaanis teha nüüd seesama,  seesama aurusüsteem siis reaalne koolitamine käib. Rebasega et ma ei tea, kui palju on Eestis kodus  ja kellel on kodus endal rebane, et ta saaks oma taksi  näiteks või terjerit seal rebasega nii-öelda harjutada. Et, et. Kodutingimustes tihtipeale ei ole neid võimalusi ja,  ja olgem ausad, et kui me räägime siin nüüd  siis nendest urgudest ja, ja, ja, ja, ja kõikidest nendest verejälje,  katsetest ja kõikidest muudest, siis nende kohta on täiesti  olemas oma reeglistik, oma määrust, kud oma kohtunikud,  et see on väga lai teema, et, et, et et kes tahab nagu nagu  põhjalikumalt asjaga tegeleda, siis selle jaoks on  ka täiesti selline nii-öelda asi välja töötatud,  mille järgi seda täpselt teha. Pärast pikka kokkamist on söök valmis saanud  ja pika päeva valmistoit, nii et nüüd laske aga heal maitsta,  et ma võin, siis võin siis siit võtta seda käega. Kuulsat ja salajast kartuliputru ja. Kaua see kõik aega võttis, siis see tegemine. Nii kaua, kui te metsas olite Ja aga kas sa nüüd selle saladuse ka avaldab,  mis siin sees on? Ise otsite ja mõtlete, ma maitsen seda püüan ära mõistatada. Kartulid võta siit liha ka loomulikult kartul komponent  ja nagu nagu maitsta, maitset tunda, siis on siin sibulat ja. Küüslauku vist on ka, mida me enne hakkisime,  aga seda maitset väga tunda ei ole. Aga siin on veel pidanud rohkem panema ja vist küll. Siin on põdraliha konserv äkki või. Mets ja. Hoopiski no vot, näed, pole jahimees, ei tea. Aga mis, kus see saladus on ikkagi? Saladuse mõtled pärast välja? Kodus kodus sul ei ole siukest kodus konservi ei ole,  sellist, ei saagi sihukest putru teha. Aga maitseb õudselt hästi, igal juhul. Ja ma saan aru, et sellist saabki ainult siinkandis. Aga kuidas teil saagi jagamine käib? Noh, saak tuuakse nüüd siia nülgi, mis kohta seal ta  nülitakse ära, siis võetakse jahi nimekiri,  vaadatakse ära, mitu jahimeest jahis oli  ja tehakse portsud, võetakse pehme liha,  pannakse eraldi, kondiliha pannakse eraldi  ja siis kõigepealt pehmet liha, siis kondiliha juurde,  siis on pimeloos, on. Jagaja vend, kes paneb siis? Sinna selle. Kaardikepi juurde, kelle ports ja siis jahijuhataja  nimekirjast hõikab nimesid, kas järgimööda  või läbisegi ja kellele siis niisugune ports trehvab,  selle üle vaidlus ei teki, sai hea portsu,  said halva portsu seda nagu jahimehed ei hakka pärast arutama,  kas mul oli hea või ei olnud ja ja noh, mitte kunagi ei  kaaluta liha nagu kaalu järgi, et me peame kõik võrdselt saama,  et kõik olime jahis ja see käib silma järgi ja. Niisugune, ja sellist vahet ka ei tehta,  et noh, et mina olen siin 10 aastat jahimees 15,  et sina pead nüüd rohkem saama või et minu kuulis,  tuli või minu püssis, tuli see pauk välja,  et mina saan rohkem või paremad, ei, siukest ei tehta,  laskjale jääb ainult pea ja tema saab sellest endale sülti teha,  pead ei jagata. Jätkame saadet Katrin Luke juures ja räägime sellest,  kuidas vältida või isegi ravida külmetust kummat pidi. See nüüd on. Noh, tavaliselt on nii, et kui inimene tunneb,  et nüüd on külm läbi käinud, et siis piisab lihtsatest vahenditest,  et kui selle ära tunned, et noh, nüüd on külm läbi käinud,  et see tekib nagu blokk kehas. Et siis tuleks, kui sa kohe ei aita, siis sellest tulebki  haigus edasi. Järgmine samm on haigus. Et siis tulekski noh, teha vanasti eestlased läksid sauna,  noh, tänapäeva inimesel ei ole enam sauna. Võib minna kuuma vanni kuuma duši alla ja kui seda  ka ei ole võimalust, et siis kasvõi tass kuuma teed või,  või kauss tulist suppi. Et me siin ise oleme teinud sisukust gripisuppi,  kuhu me paneme kõik kürdid ja noh, veiseliha ga oleme teinud,  vahest teeme ka päris taimetoitlase varianti. Et nüüd on neid ürdisoolased igasuguseid saada,  me ise teeme ka sellest ürdisoola, kus on Iisop  ja liiva tee ja ja pune sees, et need on kõik  külmetusvastased taimed. Aga kui supiks, noh kui sa tuppa tuled, et  siis kõige noh, kergem on teha üks hea tass kuuma teed ja,  ja millest siis see noh, teha, et sellised,  mida kellelgi käepärast on, et hästi paljudel inimestel  kasvavad aias sellised ilusad lilled, monardad  ja nad on hästi hea lõhnaga juba korjates. Ja nendel on endal ka selliseid eeterlikke õlisid hästi  palju ja ja nendega noh, nendel on tehtud kindlaks,  et tal on herpes viirust hävitav toime. Aga ta maitselt meenutab melissi, kuigi ta on müntide  perekonna liige. Ja siis temast võiks teha tee või melissist. Esmase külma äravõtmiseks kasutatakse ka palju seda ingverit  ja sidrunit, et ingver on silgune isesoojendav,  kuigi ta ei ole meie kodumaine taim, aga rahva seas on ta  hästi populaarne, et viilutatakse ta ära pannakse kuuma vett peale,  mina ise olen viilutanud ära ja seganud veel suhkruga  ja siis valan kuuma vee peale ja ja tema on  ka siuke hästi sooja andev, et ta lööb vereringe kohe käima  ja ingverit on siis ka sisukust jahvatatud,  et kui sa julged nuusutada, siis ta on juba ise hästi kange,  et et seda nagu igal aastaajal saada. Ja see seisab kodus ka toorest on ka poest on alati saada,  aga maainimesel ei ole alati. Et igaks juhuks meil on tal niimoodi pulbrina ka,  et kui tunnete, et asi on hullemaks läinud kui nüüd noh  pelgalt kui ülmetus, et seda külma tunde saate küll ära,  aga aga et on ikkagi noh, hullem asi. Et siis võib juba võtta silkuseid tugevamaid taimi,  et näiteks aed salvei on väga hea. Siis, kui olete seganud endale kokku teesegu,  noh, meil on siin niisugune külmetuse tee  kus on siis pärna ja kipuvitsamarja ja kassinaeri õisi  ja iisopi ja punet ja võite liivateed panna,  et see on selline segu, et see on ka natukene juba kurgule ja,  ja, ja noh, köhale natukene salvei lehed on nagu kurgule  hästi head ja häälepaelte põletiku puhul. Alati kui olete külma saanud ja noh, olete haiged,  siis kasvab organismi C-vitamiini vajadus hästi,  noh, suureks. Et siis on hea, kui on endal kibuvitsamarju  või ebaküdooniaid. Et kui nad on terved marjad, siis tuleks neid Nagu vee sees hoida kuskil pool tundi vähemalt keeta,  tähendab, või siis termoses paar tundi vähemalt tõmmata lasta. Meie oleme ära purustanud ja siis saab mingi 10 minutiga  saab silguse korraliku tee valmis, siis on sookail,  mida saab ka talvel korjata. Kui veel on võhma sees, et jaksab metsa minna  ja on oma metsatukas, siis korja latvu ja tee tee,  aga sookailuga sookail on väga tugev ja temaga on  tuberkuloosi ja kopsupõleti tiku ravitud bronhiiti nohu. Temast saab ka salvi teha väga eduliselt,  aga temaga on see, et teda ei tohi palju juua. Et tema on ikkagi nii tugevate Need eeterlikud õlid on  natuke mürgised ja see on teatud annus, mis ravib. Et kui teete tee valmis, siis kuskil kui ta on tõmmanud 30  minutit kaane all, natuke võib ennem keeta  ka ja siis veel tõmbama ja kaane alla ja  siis seda võetakse lusika täis või lonks kolm kuni viis  korda päevas. Et mitte noh, mingil juhul ei tohiks seda doosi nagu noh,  ületada ja siit edasi on vana vana hea sammal. Jah. Et nüüd, kui on hästi ränk köha tuleb ja,  ja noh, äge tronhiit, et et siis võiks teha Islandi sambla  teed ja noh, ta on hästi kibe. Kui need teised enam ei aita, et kui Isop  ja liivatee jäävad juba nõrgaks, siis temas on nii. Limaaineid kui igasuguseid mineraalaineid sees,  et Ta on hästi tugeva toimega ja ta toob nagu lahtistab seda  röga ja toob välja väga hästi, et et ja võtab  ka palaviku alla ja mina olen siis pannud temale alati  kibuvitsamarju juurde, et ma panen ta koos sellesama pihutäie,  panen paar pihutäit kibuvitsamarju juurde  ja keedan üks pool tundi tasasel tulel ja  siis jätan sinna potti sisse veel seisma  ja ta läheb niisuguseks paksuks nagu kliister. Vot siis on ta õige ja noh, kes tahab, segab mets sisse,  paneb suhkurt. Kui ole kipuvitsamarju, võib panna viirpuumarju ükskõik  milliseid punaseid marju, peaasi oleks siis karotiinid seal sees. Ja noh, loomulikult ka C-vitamiin, et organismil on seda noh vaja,  kui haige oled. Ja see on siis selline, mis võib võtta, noh ikkagi  ka aitab ka väga noh, tugeva bronhiidi ja köha korral. Ja noh, ma ise omast kogemusest võin öelda,  et kui ma siin üleeile olin peaaegu suremas,  siis täna ma olen juba jalgel tänu Islandi samblale noh,  ikka natukene järelenähud on, et eks ma joon teda edasi,  aga meie teeme eraldi salve nendest, et noh näiteks kasvõi männipungadest,  et et me võime valada need, kui talvel tuled metsast käik kolamas,  tuled metsast tagasi ja siis võid valada need männipungad,  mis sa korjasid viinamarjaseemne õli ka üle  või see on siin sinepiseemne õli. Ja sinna võid lükata mõne sookailu oksa ka,  näiteks sisse. No teeme proovi ära. Et ja, ja jätta ta siis seisma niimoodi ja  siis võite ahju panna, et et noh, siin on ta nüüd  klaaspurgis mul aga et te näeksite. Aga muidu me paneme savi nõusse või siis roostevaba terasest  nõusse ja paneme ta ahju ja kuumutame seal,  kui ta on värsked taimed, siis noh, niimoodi neli tundi  vaiksel kuumusel 95 kraadi juures või kahe kahe 90 juures  kuumutad teda ahjus ja siis on ta kurna ära  ja ongi valmis. Kaas peab alati peal olema, kui on, kuna on eeterlikud õlid,  siia võib veel aedliivateed juurde panna  ja alati kaane all, tema tahab haududa. Aga siis, kui ta on nii-öelda praeahjus ära kuumenenud  ja salv valmis on, siis ei olegi muud, kui. Kurnata ära ja võibki kasutada. Kui nüüd teha temast nohu salve, siis kes tahab salvi teha,  siis peab üks kuuma õli sisse panema ka kuuma vaha üks 10  protsenti sellest õlimahust, et kui sul on näiteks 100  grammi õli siis läheb 10 grammi vaha. Ja kui on nohusalvi tegemise isu, siis võib panna näiteks  piparmündiõli ja eukalüptiõli eeterliku õli siia sisse. Salvid ja teed võivad olla küll head külmetusravimid,  kuid parim viis neid vältida on ikka villane sokk  ja karvamüts. Meie kohtume järgmine nädal ikka maahommikus.
